2) protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. Uuring- lühiajaline v. ühekordne andmete kogumine, piiratud mahuga uurimisülesanne. Uurimus- trükis ilmunud v. kirjalik uurimistöö. Kodu-uurimistöö- on uurimuslik töö, mille temaatikaks on oma kodukandi v. mõne muu piirkonna(nii ajaloo kui tänapäeva, loodus- kui inimkeskkonna) uurimine. Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid Essee- lühike probleemirikas kirjutis, probleemkirjutis, vabas vormis mõttearendus mingil konkreetsel teemal. Essee koosneb kolmest peamisest osast: sissejuhatus, teema arendus ja lõpetus. Essee kui teaduskirjandi oluline struktuurielement on probleem, mis sõnastatakse Kuressaare G?mnaasium
2) protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstemati- seeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. Uuring- lühiajaline v. ühekordne andmete kogumine, piiratud mahuga uurimisülesanne. Uurimus- trükis ilmunud v. kirjalik uurimistöö. Kodu-uurimistöö- on uurimuslik töö, mille temaatikaks on oma kodukandi v. mõne muu piirkonna(nii ajaloo kui tänapäeva, loodus- kui inimkeskkonna) uurimine. Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid Essee- lühike probleemirikas kirjutis, probleemkirjutis, vabas vormis mõttearendus mingil konkreetsel teemal. Essee koosneb kolmest peamisest osast: sissejuhatus, teema arendus ja lõpetus. Essee kui teaduskirjandi oluline struktuurielement on probleem, mis sõnastatakse sissejuha-
Mis on uurimustöö? Uurimstöö on uurimuslik protsessi kirjalik töö sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused,milleni töö käigus jõuti. Uurimus on ilmunud või kirjalik valmiskujul uurimustöö. Uurimus on ● Kahe nähtuse vaheliste seosete uurimine ● Probleemi põhjuste analüüsimine Uurimustöö on kirjutatud lugejale, see annab teadmisi, mida on töö käigus omandatud ja mida tahetakse teistele teatavaks teha. Uurimus on: ● Kirjeldav uurimus ● Kahe nähtuste vaheliste seosete uurimine ● Probleemi põhjuste analüüsimine Referaat On kellegi teise seisukohtade esitamine, sisu kokkuvõte või ülevaade mingist teisest töödest Ei tohi olla plagiaat- kellegi töö maha
Uurimistöö alused Kokkuvõte Mis on uurimitöö ? Uurimistöö on uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik töö sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on tulemused ja järeldused, milleni jõuti töökäigus Milleks on uurimistöö tähtis ? Uurimistöö õpetab: planeerida aega järgima juhendit info otsimise oskust abiks kõrgkoolis, kus tehakse uurimistöö funktsionaalse lugemise oskust Uurimistöö jagunemine Uurimistöö jaguneb kaheks: Kvalitatiivseks ehk kirjeldavaks uurimistööks Kvantitatiivseks ehk teaduslikuks uurimistööks Uurimistöö liigid 1. Probleemi põhjuste analüüsimine 2. Kirjeldav uurimistöö 3. Kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine Uurimistöö Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatud idee Idee otsimine on loominguline protsess, seega tuleb sobiva teema leidmiseks ja sõnastamiseks pidada
Töö kirjutamiseks tuleb leida piisavalt aega. Enne kirjutama hakkamist on mõistlik lugeda eri autorite teemakohaseid uurimusi ja artikleid, teha loetu kohta märkmeid ning otsida oma vaatenurka. 3. Töö kavandamine ja eesmärgi püstitus, ajakava koostamine. Koostöös juhendajaga lepitakse kokku ajakava, sõnastatakse töö eesmärk ja hüpotees(id), leitakse sobiv meetod (intervjuu, kirjalik küsitlus, vaatlus, katse, võrdlus vms) hüpoteesi(de) tõestamiseks. Teema avamiseks ja töö eesmärgi püstitamiseks on kasulik esitada iseendale teema kohta küsimusi (nt 5-10) ja seejärel püüda neile vastata. Tõenäosus, et töö valmib tähtajaks ning ühtegi kirjutamise etappi ei läbita liigselt kiirustades, on seda suurem, mida paremini on töö etapid ning ajakava läbi mõeldud. Suurema ja nõudlikuma töö puhul
protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. Uuring - lühiajaline v. ühekordne andmete kogumine, piiratud mahuga uurimisülesanne. Uurimus - trükis ilmunud v. kirjalik uurimistöö. Kodu-uurimistöö - on uurimuslik töö, mille temaatikaks on oma kodukandi v. mõne muu piirkonna (nii ajaloo kui tänapäeva, loodus- kui inimkeskkonna) uurimine. Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest). Uurimistöö ei tohi alla plagiaat (kellegi seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata, loomevargus). Uurimistöös võib kasutada uuritavat probleemi käsitlevaid refereeringuid erinevatelt autoritelt, kuid nende võrdlemise ja analüüsi käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. Uurimistöö peab näitama õpilase iseseisva mõtlemise võimet veel uurimata (või
Küsitlus on spetsiaalsete küsimuste esitamine inimeste intervjueerimiseks. Andmete kogumine: Kvantitatiivsed meetodid: Kvalitatiivsed meetodid: · Ankeetküsitlus · Avatud intervjuu · Internetiküsitlus · Fookusgrupp · Näost-näkku intervjuu · Delfi meetod · Telefoniintervjuu · Vaatlus · Tekstianalüüs · Juhtumianalüüs ANKEETKÜSITLUS Eelised: mahukas ankeet; küsitlejal võimalus ankeedi olulisust selgitada ning inimese küsimustele vastata Puudused: aeganõudev; väga madal ankeetide laekumise %; ei saa kindel olla, kes ankeedi tegelikult täitis; vead ankeedi täitmisel, kui juhend on ebapiisav INTERNETIKÜSITLUS
Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist. Kvalitatiivne uurimus · Uurimus on tervikut haarav teadmiste hankimine, andmed kogutakse tegelikus olukorras · Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest · Kasutatakse induktiivset analüüsi järeldamine üksikult üldisele · Andmete kogumisel kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid (intervjuu, vaatlus, dokumentide analüüs) · Uurimisobjektid valitakse eesmärgipäraselt, mitte juhusliku valimina · Uurimuse kava kujuneb uurimise käigus · Juhtumeid käsitatakse kui ainulaadseid, vastavalt sellele tõlgendatakse ka andmeid Kvalitatiivne naturalistlik (millegi jälgimine) andmete kirjeldamine (andmed enam sõnad ja pildid kui numbrid) tegelemine progressiga ei otsita andmetest tõendeid hüpoteesidele, mis püstitatud enne uuringut
Tuleb hoiduda uute terminite väljamõtlemisest seal, kus need on juba olemas. Selgus tähendab ka ülesehituse otstarbekust (nii lihtsalt kui võimalk), arutluse loogilisust ja ratsionaalsust, sõnastuse täpsust ja selgust. Kriitilisus Olemasolevaid seisukohi tuleb vaadelda kriitiliselt. Nende hulgas võib olla meelevaldseid järeldusi, tõestamata ja puudulikult tõestatud väiteid, oletusi, mida pakutakse tõe pähe jne Ka enda seisukohtade suhtes peab olema kriitiline. ("Mulle tundub", "ma arvan" ei ole teaduslikud argumendid). 1 6 Selektiivsus Selektiivsus tähendab nõuet valida valdkonnaga seotud erinevate probleemide, andmete, meetodite seast niisugused, mis viivad kõige lühemat teed pidi tulemuseni või mis kõige paremini aitavad kaasa selle tulemuseni jõudmisele. 1.2. Töödele esitatavad eetilised nõuded
world. http://www.telegraph.co.uk/education/educationnews/11475816/Nicky-Morgan- being-academic-isnt-enough-in-the-modern-world.html. (Viidatud 24.11.15) / (Morgan 2015. 24.11.15) 7. Järv, Risto 2005. Eesti imejutud. Eesti imejuttude tekstid ja tekstuur. Arhiivikeskne vaatlus. http://www.academia.edu/3570260/Eesti_imemuinasjuttude_tekstid_ja_tekstuur._Arhi ivikeskne_vaatlus. (Viidatud 24.11.15) / (Järv 2005. 24.11.15) 15.01.2016 Plagiaat ehk loomevargus Mis on plagiaat? Kellegi teise teksti esitamine enda nime all; kellegi teise teksti ilma viideteta kasutamine; kellegi teise idee või mõtte esitamine enda nime all. Ma ei tee copy-paste'i! Tahtlik loomevargus Õpilane kopeerib mõnelt interneti-aadressilt teksti ja esitab selle referaadina (Miksike, Wikipeedia vms.); õpilane võtab kellegi teise töö ja kirjutab peale enda nime;
Ometi olulisi erinevusi: Raske formuleerida seadusi ja üldisi seaduspärasusi, sest inimtegevust mõjutab kultuur, ajalugu kontekst Raske korraldada eksperimente tugevate seoste tõestamiseks. Raske ennustada ja üldse leida põhjuslikke seoseid, kuna sotsiaalne reaalsus on nii keeruline ja mitmekihiline Inimesed ise loovad tähendusi, muudavad reaalsust enda ümber Täiesti väärtusvaba ja neutraalne uurimine on peaaegu välistatud 2. LOENG TEADUSLIKU UURIMISTÖÖ PÕHIMÕISTED Teadusliku uurimistöö põhimõisted Kontseptid Muutujad Sõltuvad ja sõltumatud muutujad Seoste liigid kausaalsed ja mitte-kausaalsed seosed Operatsionaliseerimine ja mõõtmise alused Uurimistöö põhietapid ja teadusliku uurimistöö loogika Uurimisdisaini mõiste ja hea uurimisdisaini põhialused Kontsept Inglise keeles: concept
teadustöö põhimõtete järgimiseta. Nt alternatiivmeditsiin. • Religioon ja ideoloogia kui pseudoteaduse taimelava • Näited: frenoloogia, parapsühholoogia, alternatiivmeditsiin, rassiteooriad …. • Piirid teaduse ja pseudoteaduse vahel TEADUSE STRUKTUUR • Filosoofia • Humanitaaria • Loodus- ja täppisteadused • Sotsiaalteadused – inimese ja ühiskonna uurimine Alus- ja rakendusuuringud Interdistsiplinaarsed uuringud • Keskkond ja elusloodus • Ühiskond ja kultuur • Tervis • Reaalteadused ja tehnika ETF, 2007 TEADUSTE INSTITUTSIONAALNE KORRALDUS • Ülikoolid ja uurimisinstituudid • Akadeemiad • Teaduskraadid, akadeemilised kraadid • Avatud teadusruum: publitseerimine, retsenseerimine, konverentsid • Teaduskeeled • Teaduse regionaalne jaotus • Üliõpilasteadus
Turundusuuring · Turu loodetav suurus tulevatel aastatel. Ülejäänud etappidega on juht seotud oluliselt vähem, kui uurija. 5. ANDMETE KOGUMISE MEETODID Tarbijatega suhtlemisel on võimalikud mitmed andmekogumise viisid, mille valik oleneb eesmärgist, finantsseisust ja kohast. Mõned neist on näiteks isiklik küsitlemine (intervjuu), telefonitsi küsitlemine, posti teel küsitlemine ning vaatlus. 5.1. Vaatlus. Kulukuse ja väärtuse poolest kõige madalamal kohal asub vaatlus. Philip Kotler ütleb, et vaatlus võib anda vihjeid ning olla abiks turu-uuringu läbiviimisel, kuid tavaliselt ei saada selle abil olulisi ja süstemaatilisi teadmisi. Seda meetodit kasutatakse sageli just abistavana küsitluste ettevalmistamisel. Vaatluse objektiks võib olla tarbija käitumine kaupluses, sööklas, näitusel või tema reageering reklaamile.Vaatlusi on kahte liiki: osalusvaatlus, kus
põhineb faktide kogumisel, süstematiseerimisel ja üldistamisel. Kuid siin toimib faktide kogumine sihipäraselt. Empiirilise tunnetuse korral on faktide kogumine juhuslik ja subjektiivne. Tunentuse teaduslikkuse määravad ära järgmised põhitunnused objektiivsus, sihipärasus, aktiivsus, nähtuse olemuse selgitus. 11. Mille poolest ja mis osas erineb kaine mõistus teaduslike meetodite (uurimuste) abil hangitud infost? Näited, põhjendamine. Uurimine erineb kainest praktilisest mütlemisest, kuna teda tehakse spetsiifiliste eesmärkide saavutamiseks, ta tugineb spetsiifilistele meetoditele ja teda tehakse süstemaatiliselt. Erinevused kaine mõistuse ja teaduse vahel: · Võhikud kasutavad mõisteid ja teooriaid lõdvalt. · Võhikud selekteerivad sageli teooriaid ja kontrollivad hüpoteese, kuid nende tõlgendus tuleneb nende enda hüpoteesidest.
tõendid • Sobivad empiirilised tõendid valitakse välja ja süstematiseeritakse.Teaduses muutuvad need andmeteks • Tegelikkuses orienteerumiseks ja andmetega töötamiseks on meil vaja mingeid ideid, kuidas reaalsus töötab ja kuidas kogutud andmeid mõtestada • Neid ideid loogiliselt seostades saame teooria • Veel mõned olulised mõisted: – Analüüs – uuritava nähtuse lahtivõtmine tema erinevateks koostisosadeks ja nende eraldi uurimine ja omavahel seostamine – Süntees – erinevate analüüsitud osiste kokkupanemine ja sidumine mõtestatud tervikuks – Interpreteerimine – nähtustele/protsessidele seletuse andmine Teooria • Teooria: kogum ideid, mis aitab seletada ja grupeerida fakte, näidata nendevahelisi seaduspärasusi ja seoseid. • Teooriad püüavad vastata küsimusele: miks? Nad pakuvad seletusi (nt. Putnami teooria sots. kapitalist) • Teooriad muudavad empiirilise reaalsuse seletamise lihtsamaks, pakuvad
Tugevad piirangud 11. Psühholoogilise uuringu üldine käik ja etapid. (õpik) Psühhol. uurimistöö eesmärgiks on leida teaduslikke seletusi sellele, miks inimesed (ja loomad) käituvad nii nagu nad käituvad. Teine ülesanne on sageli ka praktiliste probleemide lahendamine. Uurimisprojekti läbiviimine koosneb järgmistest etappidest: 1. idee tekkimine 2. uurimuse eesmärkide, uurimisküsimuste, kontrollitavate hüpoteeside sõnastamine 3. kirjanduse uurimine ja ülevaate koostamine 4. metoodika väljatöötamine ja piloot-uuring (pilot study), et leida ja täpsustada sobivad uurimisprotseduurid; samuti sobivad sõltumatu muutuja tasemed; 5. lõplik uurimiskava koostamine; 6. andmete kogumine; 7. andmete statistiline töötlemine; 8. tulemuste interpreteerimine; 9. uurimisaruande (artikli) koostamine. Uuringu kõigis etappides tuleb järgida eetikanõudeid! 12. Uurimistöö erinevad allikad. (loeng, õpik)
teadusdistsipliinide õpetamise traditsioon. Paradigma olemasolu tähendab, et teaduse areng on normaalteaduse faasis: püstitatakse ja lahendatakse järjest uusi ülesandeid. Kui niisugune ülesannete püstitamine ja lahendamine takerdub, siis on teaduses tekkinud kriis. Kriisi ületamine saab võimalikuks uue paradigma kujunedes. See tähendabki revolutsiooni teaduse arengus. TÕDE on objektiivse tegelikkuse õige peegeldus inimese teadvuses. Ta eksisteerib sõltumatult suhtumisest temasse. Tõde on alati objektiivne. Kuid samas on tõde oma epohhi laps ja seetõttu suhteline, peegeldades objekti mitte tervikuna, vaid kindlates piirides, tingimustes, suhetes, mis aga pidevalt muutuvad ja arenevad. Üksnes absoluutne tõde on täielik ja ammendav tunnetus. Absoluutsest tõest saab rääkida siis, kui seda on võimalik fikseerida ja väljendada täieliku selguse ja
analüüsi meetodeid • Peamised omadused: – Lai ja kõikehõlmav – Ajaliselt piiritletud – Empiiriline – Võimaldab kvantitatiivset analüüsi • Vt küsitluste kohta loeng IV Kaardistamise ohud • Eeldatakse, et andmed räägivad enda eest • Pinnapealsus • Vastuste usaldusväärsus • Valimi kallutatus interneti küsitluste puhul • Madal vastuste osakaal Võrdlev meetod • Probleemide või nähtuste uurimine kahes või enamas riigis kavatsusega võrrelda erinevaid sotsio- kultuurilisi aspekte (institutsioonid, tavad, väärtused, elustiilid, mustrid, keeled jne), kasutades selleks samu uurimisinstrumente kas olemasoleva info või uute empiiriliste andmete kogumise kaudu. • Eesmärkideks: – Põhjendada sarnastuste või erisuste olemust – Üldistamine (teooria tekitamine) – Arusaama tekitamine erinevate ühiskondade toimimisest
järeldustest. Märkmete põhjal vormib teadustöö tegija kirjanduse ülevaate uurimuse teoreetiliseks aluspõhjaks. Olemasolevat teemat tuleb liigendada ja mõistetavaks muuta. Kirjanduse ülevaate koostamine nõuab tööd: lugeda ja mõelda tuleb kriitiliselt, hindama peab erinevaid aspekte, uurimisvalimeid ja tulemusi, suhestada neid kriitiliselt üksteisega. Püüdma peab osutada ka uurimustes märgatud seisukohtade erinevustele, vastuoludele ja puudustele, selleks peab valdkonda hästi tundma, et suuta lõpuks ülevaatesse valida ainult asjakohast, otseselt uurimisteemaga seotud kirjandust. Ainult asja tundes saab kirjanduse ülevaate koostada nii, et üldisi, uurimisteemaga lõdvalt teemaga uurimusi refereeritakse üldsõnaliselt. Uurija peab olema tõlgendustes aus ja vastuolulisi uurimistulemusi esitades neutraalne. Kirjanduse
vastus. Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatav idee. Uurimistöö on konkreetses õppeaines koostatav põhjalik iseseisev töö, mis ei piirdu refereerimisega. Uurimusest peavad selguma õpilase seisukohad ja järeldused. Õpilase jaoks tuleb pidada esmatähtsaks kogemuste omandamist, mitte niivõrd tõsiteaduslikkust. Uurimused võivad olla kolmel tasemel: 1. Kirjeldavad uurimused. 2. Kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine. 3. Probleemi põhjuste analüüsimine. Õpilane peab saama uurimistööle ühe retsensiooni. Oma töö kaitsmisel peab õpilane esitama kaitsekõne. Kunstiõpetuses tuleb teha arvutiesitlus. Kasutada mitte üle kaheksa slaidi! Juhul, kui töös esineb olulisi puudusi (töös esitatud probleemi käsitlus vajab edasiarendamist, esineb jämedaid terminoloogilisi vigu või autoriõiguste rikkumisi jne)
1. Teadm.hankimine-a)olemas teadused teevad läbi 11. Hüpotees- on teaduse 17. Empiirilis-teoreetilised varjatud teadmised-võivad arengustaadiumid. teadaolevatel faktidel ja seadus- meetodid vaatlus uuritava sisaldada lünki, mõtlemine 7. Teadustöö tulemus-mõisted, tel rajan. tead.lik oletus. Teada- objekti omaduste ja seoste distsiplineerimatu ja kerge- teooriad, seletused olevatele faktidele toetuv, kuid fikseerimise ja regist. Süsteem. käeline, mis viib valede teat.nähutste kulgem.le. tõestamata oletus või ka väide. Võib toimuda nii looduslikes kui
Kui sinu projekt hõlmab inimeste aktiivset osalust, peaksid järgima antud eetikaprintsiipe: *Uuringu raamistiku ja osalejate kaasatuse selgus. *Lubade ja ligipääsu hankimine. * Osalejate kaasatusest tulenevate andmete kasutamine. (lk 67-71) 3.2 Metodoloogia taaskülastamine: võimalikud uuringupositsioonid ja lähenemised Lincoln ja Cuba kirjeldasid iseloomulike omaduste kogu, mida nad nimetasid naturalistlikuks uurimuseks eriti sobilik uurimisstrateegia, kus uurimine toimub tõsielulistes situatsioonides, mitte laboris, kontrollitud tingimustes. Naturalistliku uurimuse põhiomadused: loomulik tegevuspaik, sõnadetagi selge teadmine, arenev metodoloogia, eriline kriteerium usaldusväärsuse jaoks, üksikdetaile kirjeldav tõlgendus, läbiräägitavad tulemused. ,,Bricoleur": kollaaz ja koostamine. Brewer ja Hunter viitasid, et kvalitatiivne uurimus hõlmab endas olemuslikult mitmemeetodilist lähenemist. Mitmemeetodilise lähenemisega
antud temaatika osas ; kinnised küsimused, milledele järgnevad vastuste variandid. Soovitavalt viie valikvastusega. (jah, ei, ei tea, võibolla, vahest; hinnangu andmine 5-palli skaalas); poolkinnised küsimused, kus osa vastuseid antakse valida ja samas eeldatakse vastustes ka vastajate arvamust, jäetakse vabad read omadele vastustele. Küsimuste esitamise järjestus . Küsitluse eel on vajalik selgitus, milleks seda uuringut teostatakse, millised on eesmärgid ja kus seda kasutatakse, millistel eesmärkidel. Samuti anda kaaskiri kui kaua küsitlemine ajaliselt kestab. Küsitluse maht peab olema selline, et ta ajaliselt ei ületakse 30. minutit, maksimaalselt 40. minutit. Küsitlemise ajal peab looma toetava õhkkonna, et vastamine annaks küsitletavatele inspiratsiooni. Vastamiseks peab andma piisavalt aega. Küsitlust alustatakse lihtsamate ja huvitavamate küsimustega, seejärel keskmises osas tulevad raskemad ja sisuliselt mahukamad küsimused, mis rohkem kaalumist vajavad ja 10
• Juhtumiuuring (case study) - uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas; võib keskenduda ühele juhtumile (single case study) või mitmele juhtumile (multiple case study) – On eesmärgiks mõista, kuidas uuritav nähtus sõltub kontekstist ja kujundab konteksti: antud strateegiaga sobivad uurimisküsimused “kuidas” ja “miks” vormis. • Etnograafiline uuring (etnography) • Tegevusuuring (action research) Mis on Case Study? • Uurimine reaalses olukorras. Ebaselged piirid fenomeni ja konteksti vahel • Ajas muutuvad/dünaamilised olukorrad. • Sügav, avastuslik, detailne Ühe juhtumi uuring (single case study) • Juhtumiuuringu kavandamisel tuleb otsustada, kas kasutada ühe juhtumi uuringut (single case study) või mitmest juhtumi uuringut (multiple case study) • Ühe juhtumi uuring: suunatud ühe valitud juhtumi põhjalikule uurimisele
kavandamist. 2. Uurimisprotsessi etapid Teema valik ja ajakava koostamine. Teema valik võiks lähtuda paikkondlikult ja/või õppeprotsessis olulistest teemadest, arvestades õpilase huvisid ja võimeid. Teema tuleks lühidalt ja konkreetselt sõnastada, lai teemavaldkond kitsamalt piiritleda (valida alateema), et töö ei kujuneks õpilasele üle jõu käivaks. Põhikoolis tehtav uurimistöö võib olla kirjeldav uurimus, mitme nähtuse vaheliste seoste uurimine, probleemi põhjuste analüüsimine jms. Oluline on jälgida, et uurimuse asemel ei valmiks pelgalt referaat või materjalimapp, st et kindlasti tuleks sõnastada uurimuse põhiidee (põhiväide) ja jõuda järelduste, üldistusteni. Põhiidee sõnastamisel aitab õpilast nt väide: Ma tahan oma uurimistööga uurida seda, kas/kuidas/miks ... Töö planeerimine. Pärast teema valimist tuleks koostada ajakava. Kui on plaanis uurimise käigus kedagi intervjueerida, tuleb koostada küsitlusleht
järjestusskaalad).] Kirjeldavad statistikud, mida saab kasutada? Kommentaar: Loomulikult püütakse teha mõõmised nii kõrge skaalaga kui võimalik, kuid kahjuks saab enamik paljudest puhtpsühholoogilistest mõõtmistest toimuda siiski järjestus- ja intervallskaala tasemel. Seda on tarvis silmas pidada mõõtmistest järelduste tegemisel. Skaala tüüp määrab, milliseid otsustusi me võime mõõtmisest teha; teiste uurijate tööde hindamisel peaksime kindlaks tegema, millistel mõõtmisskaaladel uurija järeldused põhinevad. 3.3. Mõõtmisprotseduurid (üldine jaotus) Psühhofüüsikaline skaleerimine - kasut. selliste konstruktide mõõmiseks, millel on hästidefineeritud sisendid ja väljundid (e.g. heledus; valjus). Sisendtingimusi manipuleeritakse eksperimentaatori (Exp) poolt ja registreeritakse seda, kuidas muutub väljund (KI reaktsioon, vastus). Psühhomeetriline skaleerimine - kasut
püstitatud ülesannetest) materjalist kirjandusallikate põhjal. Uurimistulemuste esitamisel on tähtis osa autoripoolsel tekstil, kus analüüsitakse, sünteesitakse ja võrreldakse saadud andmeid. Olulisemate tulemuste rõhutamiseks tuleb need esitada graafiliselt. Asjakohased tabelid ja joonised võimaldavad uurimistulemusi esitada süstematiseeritult. Oluline on, et teoreetilises osas ei piirdutaks seisukohtade refereerimisel ühe autoriga, vaid tuleb toetuda erinevatele autoritele. 3.6.3. Arutelu Arutelu osas töö autor väljendab oma põhjendatud seisukohti uurimistulemuste osas ja kõrvutab varasemate kirjutistega. Kirjeldab, milles seisneb antud uurimustulemuste tähtsus eriala teadusele ja/või praktikale. Pakub välja antud teemast lähtuvalt edaspidist uurimist 25 vajav(ad) probleem(id)
Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 1 VAATLUS Programm Kevad 2010 Jüri Uljas [email protected] Eesmärk: Praktika eesmärgiks on sotsiaalpsühholoogiliste teadmiste rakendamine igapäevaelu kontekstis, vaatlusoskuste ning sellealase uurimistöö oskuste arendamine. Tähtaeg: kevad 2010 1-2. Inimese uurimise tasandid. Eetika teaduses. Petmine teaduses. Uurimustele esitatavad nõuded: objektiivsus, seesmine ja väline valiidsus, reliaablus. Teooria ja uurimus
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
Vali neist üks ja kirjelda. 13. Muuseumitöötajad hindavad näituse eksponaatide populaarsust: ühe eksponaadi juures mõõdavad klaasile tekkinud sõrmejälgede kogust ja teise juures mõõdavad vaiba kulumist. Milliste hindamistega on tegemist? Tegemist on vaatlusega: füüsiliste joonte ja parameetrite mittesekkuv registreerimine kulumine ja kuhjumine. 14. Milliste vahenditega saab vaatleja mõju vaatluse puhul vähendada? (loetelu oli) Laboratoorne vaatlus ja naturalistlik vaatlus. Vaatlus annab infot selle kohta, kas inimesed käituvad nii, nagu nad ütlevad. Vaatluse puhul: võib see olla varjatud või avalik; vaatleja saab tegevustes osaleda või mitte; võib see toimuda standardiseeritud vaatlusskeemi järgi või olla paindlik; võib keskkond olla loomulik või spetsiaalselt kohandatud (laboris); võib objektiks olla uurija ise (enesevaatlus) või teised. 15. Milliste meetoditega saab mõõta põhjuslikku seost?
· Eksperiment (Experiment) · Teoreetiline uurimus (Theoretical Research Method) · Meta analüüs (Meta-analysis) · Ajalooline uurimus (Historical Research Method) · Tuleviku uuringud (Future Research) · Hindav uuring (Evaluation Research) · Tegevusuuring (Action Research) · Rakendust loov uuring ehk arendusuuring (Design Research) 3.1 Juhtumianalüüs Juhtumianalüüs on oma sisult reaalse situatsiooni laiaulatuslik empiiriline uurimine, mis võimaldab uurida seni veel mitteküllaldase tõestusega seoseid ühe konkreetse juhtumi näitel ja sedakaudu saada täiendavat informatsiooni. Uurimisele on iseloomulik mitme erineva uurimistehnika samaaegne kasutamine. On palju juhtumianalüüsi vastaseid, kes ei pea meetodit teaduslikuks. Flyvbjerg (2004) on need väited aga ümber lükanud ning toonud välja juhtumite uurimise osatähtsuse õppimisprotsessis, mis erinevalt faktide ja reeglite õppimisest lisab
otsustab töö juhendaja. Samuti on juhendaja ülesandeks leida tööle retsensent. Juhendamisest räägib kaheksas peatükk. RETSENSENT uurimistöö arvustaja, kelleks on antud töö ainevaldkonda hästi tundev TJG õpetaja (retsensent võib olla ka vastava aine spetsialist väljaspool kooli, kelle juhendaja leiab). Retsensent koostab uurimistööle retsensiooni, mis annab töö vormist ja sisust tagasisidet. Retsensiooni koostamisest räägib üheksas peatükk. PLAGIAAT ehk LOOMEVARGUS kellegi teise mõtete, ideede või andmete esitamine oma nime all ilma viiteta tegelikule autorile (viitamine vt peatükk 7.3.). Selleks, et plagieerimist vältida, kinnitab õpilane oma allkirjaga tiitellehe pöördel, et töö vastab autorikaitse nõuetele. Uurimistöö koostamisel leiad abi: Keeleveebist http://www.keeleveeb.ee (sõnaraamatud õigekirja kontrolliks) Raamatukogude elektroonilisest kataloogist http://ester.utlib.ee Hirsjärvi, S., Remesi, P., Sajavaara, P. (2007)
Tartu Emajõe Kool ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 4 1. UURIMUSTÖÖ KOOSTAMINE .............................................................................................. 5 1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine................................................................... 7 1.3. Kirjandusega tutvumine .......................................................................................................... 8 1.4. Töö kava koo
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
