Vana-Egiptuse ja Uue riigi arhitektuur Getter Kala Haudehitised · surnutest peeti väga lugu · taheti tagada hea hauatagune elu · sarkofaag · urnid siskonnaga · hauakambrid väga külluslikult sisustatud seinamaalingud kaitsvad skulptuurid Mastabad · mõeldud ülikute matmiseks · maa-alused hauakambrid, kohal kastitaoline kiviehitis · oli vaja vaaraodele uhkemaid - tekkisid astimikpüramiidid nt Dzoseri astmikpüramiid Joonis 1. Mastaba läbilõige Tõelised püramiidid · kaetud lihvitud kiviplaatidega · palju käike · sissepääsud olid peidetud · kulus tohutult tööjõudu · asusid kõrbetes üleujutuste piiri ääres Joonis 2. Püramiidi läbilõige Giza väli · Püramiidid Cheopsi (140 m), Chefreni (paar m madalam), Mykerinose (70 m) · Sfinks lõvi kehaga arvatavasti vaarao Chefreni näoga ...
Uue riigi arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst Ats Hanst Tartu Jaan Poska Gümnaasium 10B 31.10.2012 Arhitektuur, mida uut? Sfinksid Obeliskid Click to edit Master text styles Kaljuhauad Second level Palju templeid Third level Fourth level Fifth level (Kuningate org) Obeliskid Click to edit Master text styles Second level Päikesejumala auks Third level Teravatipulised Fourth level Fifth level 10-32m pikkused Kirjeldavad hieroglüüfid ...
Kodutöö nr 1 1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt. Linnade tekkimine sai võimalikuks alles majanduse kasvamisega, mis toimus umbes 4.-3.- aastatuhandel eKr. sest siis hakkas niisutuspõllundus intensiivselt arenema klimaatiliselt kõige sobivamates tingimustes 40 ja 23 paralleeli vahel, soodustas majanduse ja kaubanduse arengut, need aga omakorda andsid tõuke linnade ehitamiseks. Esimesed linnad tekkisid Egiptuses Niiluse kallastel, Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati äärsetel aladel, Hindustani poolsaarel Induse orus ning Hiinas Huanghe jõe lähistel. Kõige varasemad Mesopotaamia alade linnad olid rajatud kindla planeerimiskava kohaselt, mis määratles täpselt ära linna keskuse ja peatänavad, ülejäänud osa linnast kasvas ja arenes tõenäoliselt stiihiliselt. Tüüpiline oli tugevasti kindlustatud keskosa, mille keskmes paiknesid nii valitseja palee kui ka as...
I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võ...
Kunsti vahearvestus 1.Mis on kunst? Arhitektuuri liigid - Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, mošeed, templid -Profaanararhitektuur (lossid, paleed, raekojad, elamud) Skulptuuri liigid - reljeefid - ümarplastika (vabaplastika, monumentaalplastika, ehitusplastika) Maalikunsti liigid - seinamaal - tahvelmaal - raamatumaal - mosaiikmaal - klaasimaal Graafika liigid - kõrgtrükk - sügavtrükk - lametrükk 2.Kunsti tekkimine 1) u 40 000 aastat tagasi 2) Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmiras. Kujutati loomi ja jahipidamist. Loomad olid väga detailsed, inimeste joonistamisele nii oluline polnud. 3.Neoliitiline kunst 1) megaliidid, dolmenid, kromlehhid, menhirid 2) Dolmen Prantsusmaal, kromlehh Stonehenge's Inglismaal 4.Vana-Mesopotaamia 5.Assüüri...
EGIPTUSE AJALOO AJAJÄRGUD DÜNASTIATE JÄRGI (30-31 dünastiat) · Dünastiaeelne aeg (enne 3100 ekr) · I-II dünastia e. Thinise ajajärk (3100-2800 ekr) · III dünastia algab Vana Riik (2800-2300 ekr) Alam- ja ülem-Egiptuse ühinemine, pealinn Memphis · XI-XIII dünastia Keskmine Riik (2100-1800 ekr) Egiptusesse tungivad Hüksoslaste hõimud · XIV-XX Uus Riik (1600-1100 ekr)pealinn Teeba · 1000-670 liibüa palgasõdurite, seejärel etiooplaste võimu all · 671 assüürlaste võimu all · 663-525 saiidid, siis pärslased · 332 Aleksander Suur · A. 30 ekr roomlased KUNSTIKAANONITE VÄLJAKUJUNEMIST MÕJUTAS · Iseloomulik kuulekus vaarao ja jumalate ees · ,,Vaarao ongi jumal" · Usk hauatagusesse ellu *Kunstikaanonid on ühe kultuuri kunstis välja kujunenud põhimõtted ja kokkulepped, tõekspidamised, mida püütakse säilitada ja järgida ARHITEKT...
VANA-EGIPTUS Vana-Egiptuse riigi ajaline Ajalooline taust, mõjutused Ühiskonna- ja riigikorral määratlus · Vana riigi periood u 2700-2200 · Muistne Egiptus ulatus Niiluse · Rangelt hierarhiline. eKr esimesest kärestikust jõe · Kuninga võim tugines kitsale suudmeni ülikkonnale. (riigiametnikud, · 2200-2000 eKr, jagunemine preestrid) · Jagunes Alam- ja Ülem- · Talupojad, allautatud riigi ran teineteisest sõltumatuks Egiptuseks. ...
Varakristlik kunst Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas ristiusk, mis levis tasapisi üle kogu riigi. Esialgu oli ristiusk keelatud nagu ka teised mitteametlikud usud. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on kõik võrdsed ja see ei meeldinud valitsejatele, sest nad kartsid selle usu levimisel alamate ülestõusu. Seetõttu kiusati kristlasti taga ja nad pidid tegutsema salaja Oma kogunemisteks kasutasid nad maa-aluseid katakombe, mis olid sageli mitmeid kilomeetreid pikad looduslikud või pinnasesse kaevatud käigud.. Katakombid Katakombide seintesse uuristati hauad kuhu maeti oma surnud aga seal asusid ka kabelid, koosoleku- ja söögiruumid ning isegi magamise kohad. Hakati ka vähesel määral kunstiga tegelema. Seintele ja lagedele maaliti sageli nn Hea Karjus - Jeesus Kristus lambatall õlal. Hea Karjus Ristiusk Kui esialgu oli ristiusk levinu...
Vanavene arhitektuur ja maalikunst Bütsantsi kunsti järg Kujunes 9.-10. sajandil Kestis 17. sajandini Perioodid Kiievi-Venemaa õitseaeg 9.-12.saj Feodaalse killustatuse aeg 12.-13.saj Tatari-monglid ja ühinemine vürstiriigiga 14.-15.saj Vene riigi tugevnemine 15.-16.saj Keskajakunsti kriis ja uue kunsti tärkamine 17.saj Arhitektuur Sibulakuppel Rikkalikud skulptuurkaunistused pühakud, loomad, ornamendid Kirikud Linnas kivist Maal puidust Tähtsamad kirikud Kiievi Sofia katedraal Tähtsamad kirikud Novgorodi Sofia katedraal Tähtsamad kirikud Püha Dimitri peakirik Vladimiri Tähtsamad kirikud Georgi peakirik Tähtsamad kirikud Vassili Balzennõi kirik Maalikunst Ikoonid Leebemad Inimlikumad Tehnika Bütsantsist Kohalikud legendid ...
PALEOLIITIKUM´i KUNST (30 000 - 8000 eKr) paeloliitikumi nooremal ajal tekkisid tööriistad, tekib ka sugukond. Venus of Willendorf, 11.1 cm. vormide rõhutamine, esiema kultus. statuett - puust, luust, kivist kujuke. joonistuste ja maalingute peamine aine on loomad - mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved. Hästi edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Koopamaalingud tugeva kontuuriga ja värvitud mineraalsete muldadega. Põhitoonid: must, valge, kollane. Lascaux koppad, Altamira. NEOLIITIKUM´i KUNST (6000 - 2000 eKr) tähtis põlluharimine ja loomakasvatus, tekivad võitlusedmaade ja söögi pärast, levinud ornamentika (loodusvormid, loomade väljendamine). Ornamentika oli seotud uskumisega vaimudemaailma ja maagiasse. Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Ilmuvad savinõud keraamika. POLNUD HOONED, VAID USULISED MONUMENDID MENHIR - kõrged, püstised kivirahnud, keldi keeles ´´pik...
Kunst-meisterlikkus mingil alal(ehitus,-skulptuuri,- maali,-graafia- ja tarbekunst) Paleoliitikumi kunst (2 mln.-10 000 a. eKr) Koopamaalingud tehti sügavatesse koobastesse. Maaliti tuha ja ookriga. Maalid olid rituaalsed. Enam kujutati jahiloomi: härgi, põhjapõtru, siga, hobust, aga ka lõvi ja karu. Loomad olid kujutatud üsna detailselt. Kuulsamad koopad on Alfomera ja Lascaux. Skulptuure tehti kivist ja luust. Kujutati loomi ja naisi. Viimaseid nim. Veenusteks. Need olid ca. 20 cm kõrgused. Ornament muster. Tuntumad motiivid: CCCCC vee sümbol; tule sümbol; 0 päike. Mesoliitikumi kunst (10 000 6000 eKr) Koobaste asemel maaliti lahtistele kaljuseintele. Hakati tegelema primitiivse karjakasvatuse ja põlluharimisega. Kaljujoonistused olid enam skemaatilisemad ja mitte nii detailsed. Hakati kujutama r ohkem inimesi. Neid kujutati liikumises näit. jahtimises. Uus teema oli naiste ja laste kujutamine kodumajapidamises. Põhi...
Vana-Egiptuse arhitektuur Sissejuhatus. Egiptuse arhitektuuri omapäraks on see, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid, need balsameeriti ja maeti kindlatesse ehitistesse, mis spetsiaalselt tehti surnute jaoks . Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima, tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. Püramiidid. Egiptuse ehituskunsti vanimad ja ühtlasi omapärasemad ehitised on Vana riigi valitsejate haudehitised püramiidid. Neid on tänaseni säilinud umbas 100. Nad asetsevad Memphisest lääne pool, moodustades umbes 70 kilomeetri pikkuse rea. En...
VanaEgiptuse arhitektuur Uus riik Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c SISSEJUHATUS VanaEgiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse igaaastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. (Kangilaski 1997). Egiptuse ajalugu pariodiseeritakse vaaraodedünastiate järgi, mida on loendatud kolmkümmend. III VI dünastia valitsesid Vana Riiki ( u. 27782236 eKr), XI XIII dünastia (u. 20401730 eKr) moodustas Keskmise Riigi. Sellele järgnes tein...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Disaini Instituut Sisekujunduse eriala Irina Volmre MESOPOTAAMIA JA EGIPTUS Referaat Juhendaja: Siim Sultson Tallinn 2011 SISUKORD 1. MESOPOTAAMIA.............................................................................................3 1.1. Sumeri ja Akkadi kultuur.....................................................................3 1.2. Vana-Babüloonia kultuur.....................................................................4 1.3. Assüüria kultuur...................................................................................5 1.4. Uus-Babüloonia kultuur.......................................................................8 2. EGIPTUS............................................................................................................9 2.1. Egiptu...
Kunstiliigid Arhitektuur ehk ehituskunst jaguneb sakraalarhitektuuriks (religioosne tähendus; templid, moseed, püramiidid) ja profaanarhitektuuriks (ilmalik; elamud, koolid). Maalikunst on kordumatu värviline kujund tasapinnal. Jaguneb seina-, tahvel- ja miniatuurmaaliks. Skulptuurkunst on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud kujundid. Võib eristada reljeefe ja ümarplastikat. Graafika on tasapinnaline kunstiline kujund, millel on palju erinevaid tehnikaid. Tarbekunsti liigitatakse materjalide järgi. Igapäevaseid esemeid valmistatakse näiteks klaasist, puidust, savist. Neoliitikumi kunst Tekkis umbes 10000 aastat tagasi koos põlluharimise ja karjakasvatusega. Kunst ei olnud realistlik. Usuti esivanematesse ja teispoolsusesse. Esivanemaid kujutati loomapeaga. Teispoolsusega suhtles samaan, kes kasutas selleks maski ja trummi. Tähtsal kohal oli mustrid ja ornamendid. Tootemitele ja maskidele omistati müstiline või kaitsev otstarve...
Üldine taust Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Leiutamata jäi ainult ratas. Kõige rohkem teatakse-tuntakse kaasajal Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate - hispaanlaste - tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Templiriigid, mida valitsesid preester-valitsejad. Kultuuril tihe s...
Klassitsistlik Arhitektuur Klassitsistliku arhitektuuri eeskujud o Püüdis eekujuks võtta antiikehitisi, nii üldlahenduses, kui ka üksikasjades. Mõõdistati ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas ning anti välja raamatuid, õpikuid ja tüüpprojekte, mis levisid kogu Euroopas. o Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude eesmärgiks nii ilus ehitis, kui ka arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. o Suurenes ka renessanssiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit(üle kahe korruse ulatuvad sambad) ja sammasportikust(antiiktempli osafassaadi meenutav väljaehitis.) Üldiseloomustus o Ei nõutud otsest antiigi jäljendamist vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist. E...
VANA-EGIPTUSE KUNST Sisukord Sissejuhatus.................lk 3 Kultuur ja arhitektu........lk 4 Kujutav kunst................lk 6 Kasutatud kirjandus......lk 8 Sissejuhatus Muistne Egiptus asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul. Egiptuses ei saja peaaegu mitte kunagi vihma ja põllupidamine on võimalik ainult Niiluse orus. Viljakas org on vähem kui paarkümmend kilomeetrit lai. Tammide ja kanalite rajamine soodustas riikide teket. Esialgu kujunes 40 väikest riiki(noomi). Egiptus ühendati ühtseks riigiks umbes 5000 aastat tagasi. Egiptuse ajalugu periodiseeritakse kolmeks ajajärguks, mil keskvõim tugevnes, aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes. Vana Riigi ajal loodud ühiskonnakorraldus ja kultuurielu jäid siiski põhijoontes mitme aastatuhande jooksul muutumatuks. Oma asendi tõttu oli Egiptus rändrahvaste sissetungimisest vähem ohustatud kui teised riigid...
Klassitsistlik arhitektuur Klassitsistlik arhitektuur püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi, niihästi üldlahenduses kui ka üksikasjades. Selleks mõõdistati ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas. Nende põhjal anti välja käsiraamatuid, õpikuid ja tüüpprojekte, mis levisid kogu Euroopas. Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude arhitektide eesmärk mitte ainult ilus ehitis, vaid arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. Tuntuvalt kasvas renessansiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit (üle kahe korruse ulatuvaid sambaid) ja sammasportikust (antiiktempli otsafassaadi meenutavad väljaehitist). Klassitsism ei nõudnud siiski otsest antiigi jäljendamist, vaid antiikunstist tuletatud reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisili...
1. SUURTE MAADEAVASTUSTE EELDUSED JA PÕHJUSED (tv. 92, 93) Põhjused: · Uudishimu · Kuuldused Idamaade rikkustest · Kaubateed Indiasse ja Kagu-Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ning nad võtsid suurt vaheltkasu Eeldused: · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed. (Tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista (Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest) ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd. · Mõlemad mereriigid · Neil oli kompass (araablaste käest saadud) · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim. 2. PORTUGALLASTE ESIMEDSED RETKED (vih. tabel + kaart) · 1415.a - Vallutati Põhja-Aafrika rannikul Ceuta tugipunkt (Tänu sellele õnnestus pidurdada ka Araabia piraatide rünnakuid Portugalile) · ~1445.a - Jõuti välja...
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
Tsivilisatsioonid Eeldused (viljelusmajandus ja paikne eluviis; metallitöötleminesuurem saak; kirja tekkimineühiskonnakorraldus) Põhjused(võimekamate esiletõus, juhtide vajadusniisutussüsteemide korrashoid; soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu) Tunnused(varanduslik kihistumine; rikkam ülemkiht valitses seaduste jõude; riiklik korraldus tänu kirjale; arenenud vaimne tegevus; ulatuslik mteallikasvatus) Primaarsed ja sekunsaarsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia(TigrisEufrat), Egiptus(niilus 3000), India(Hindus 2500), Hiina(Huange 1600), Peruu(1260), KeskAmeerika(1200) Kirja tekkimine Kirja tekkimine=arvutamisoskus; üleujutuste aeg, koguda makse ja see kirja panna; ilma poleks olnud riikide teke ega valitsemine mõeldav; vanimad on majandusliku sisuga(kiri tekkis igapäevaste majanduslike vajaduste rahuldamiseks); kirja tekkimine vältimatu kuna tekkis erinevates tsivilisatsioonides; lõpule esiaeg, algas ajalooline aeg ...
Tallinna Nõmme Gümnaasium OLMEEKIDE KULTUUR Kunsti referaat ******** Tallinn 2011 Sisukord: · Sissejuhatus · Olmeekide kultuur · Arhitektuur · Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbekunst · Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Kesk-Ameerika hõlmab Praeguse Mehhiko, Honduurase, Belize, Nikaraagua, Guatemaala ja Kostariika. Vanim kultuurrahvas sealkandis olid olmeegid, kelle kõrgaeg oli u. 500 e.m.a. - 1000. m.a.j. Olmeekide päritolu ja nende äkiline tõus on mõneti saladuslik. Oma kultuuri pärandasid nad arvukatele teistele rahvastele, näiteks maajadele, tolteekidele, sapoteekidele, misteekidele. 14. sajandil ühendasid asteegid pea kogu Mehhiko oma võimu alla. 1519- 1521 vallutas hispaanlased Hernan Cortesi juhtimiselasteekid...
Vana-Egiptus Vana Egiptus Suuremad riigid tekkisid Niiluse jõe äärde, roheluse püsimiseks ehitati tamme ja kanaleid. Niiluse äärde tekkis 40 väikest riiki, mida kutsuti Naamideks. 4. at. lõpul e.m.a liitusid riigid alam- ja ülem-Egiptuseks. Ajaliselt jagunevad vaaraode dünastiate järgi riigid kolmeks: Vana riik (2850-2050 e.m.a), Keskmine riik (2052-1570 e.m.a) ja Uus riik (1570-715 e.m.a). Kunsti traditsioonid olid väga püsivad. Egiptuses loodi ka üks kirjatüüp hieroglüüf. Egiptuse hieroglüüfid. Vaarao Narmeri palett u. 3000. e.m.a. Püramiidid Roomlased vallutasid Egiptuse u. 30.a e.m.a. Egiptuse kunst püsis u. 2500 a. muutumatuna. Enim mõjutas Egiptuse kunsti usk surmajärgsesse ellu ja usk jumalatesse. Egiptuse jumalad võisid sarnaneda loomadega (inimese keha ja looma pea). Pühaks peeti skarabeust, lehma, iibist ja saakalit. Igavest elu kindlustati kehade palsameer...
VanaEgiptus 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki Niiluse jõe deltasse tekkis Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse riik, mis ulatus esimese kärestikuni. 3000 aastat tagasi eKr rajas müütiline Ülem-Egiptuse kuningas Menes ehk Narmer 1. dünastia. Vana-Egiptuse ajalugu (umbes 5300 eKr 395 pKr) jaotatakse kümneks valitsusajaks: * Eeldünastiline periood (53003000 eKr) * Varadünastiline aeg (30002686 eKr) * Vana riik (26862160 eKr) * Esimene vaheperiood (21602055 eKr) * Keskmine riik (20551650 eKr) * Teine vaheperiood (16501550 eKr) * Uus riik (15501069 eKr) * Kolmas vaheperiood (1069664 eKr) * Hilis periood (664332 eKr) * Ptolemaiosed (33230 eKr) * Rooma periood (30 eKr395 pKr) Tähtsamad jumalused Varadünastilistes tekstides võib kohata ligikaudu kahesaja jumaluse nime, hilisemast ajast pärit Teeba versioon Surnuteraamatust aga annab peaaegu viissada nime, millele tuleb lisada...
Vana-Egiptuse kunst Sissejuhatus Muistne Egiptus asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul.Vana-Egiptuse ajalugu arvestatakse alates esimete asukate saabumisest Niiliuse jõe orgu kuni Vana-Egiptuse vallutamiseni Vana-Rooma riigi poolt või teise käsitluse järgi kuni Rooma perioodi lõpuni. Esialgu tekkisid umbes 40 väikest riiki ehk noomi, mis 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki Niiluse jõe deltasse Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse, mis ulatus esimese kärestikuni. 3000 aastat eKr liideti kogu Egiptus ühtseks riigiks. Samal ajal kujunes välja ka hieroglüüfkiri. Egiptuses ei saja peaaegu mitte kunagi vihma ja põllupidamine on võimalik ainult Niiluse orus. Viljakas org on vähem kui paarkümmend kilomeetrit lai. Tammide ja kanalite rajamine soodustas riikide teket. Egiptuse ajalugu periodiseeritakse kolmeks ajajärguks, mil keskvõim tugevnes, aga nende vahepeal ja järel riig...
Vana-Egiptus Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni, mil piirkond saab erinevate välisvalluste tallermaaks. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus - põhilaadilt jäi see samaks kogu perioodi vältel. Kunst jaguneb arhitektuuriks ning kujutavaks kunstiks. Vana-Egiptuse arhitektuur Arhitektuuris on märksõnadeks püramiidid, mastaabad ja templid. Esimesed ja teised on haudehitised ning arvatakse, et üks on teisest välja kasvanud: kuna vaarao matmispaik pidi olema mõistetavatel põhjustel suurejoonelisem, siis hakati asetama mastaabasid üksteise peale. Püüramiididest suurimad Gizas - Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose - on kõik ehitatud Vana riigi ajal, hilisemad on pisemad. Templeid ehitati jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu ka rahvas pääses, ning tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada. Kui ka Vana riigi ajal olid templites samb...
Kunstiajalugu Arhitektuur Arhitektuur jaguneb:Saraalarhitektuur- usuga seotud. Profaanargitektuur- ilmalik Skulptuur kuju (voolitakse ja raiutakse) Skulptuur on kas plastika või raidkunst Relieef on nagu pilt, mida saab vaadata, vaid ühest küljest. Maalikunst seinamaal ja tahvelmaal Graafika- piltide trükkimine Trükipressiga tehti esimesena mängukaardid(pole kindel)pühad pildid kaa. sügavtrükk- trükitakse nii kaua kuni plaat ära kulub. Kuntsnik ise ei trüki tööd, trükkar trükib. Kõrgtrükk- mae i saanud aru nagu Lametrükk plaat ja siis peal on värv, öö ok Võltsing Võlvivad:D Mesopotaamia kultuur: Sumeri-akadi kunst umbes 4000-1830 eKr. Tegeleti põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Leidus savi ja pilliroogu. Tähtede kultusega on seotud seitme päevane nädal. Peajumal on Tammuz.(surev ja uuesti sündinud jumal) Vana-Papüloonia kunst 1830-1518 eKr. Assüüria kunst 15...
Sisukord Sissejuhatus See referaat jutustab Egiptusest, mis käsitleb geograafilisi ja looduslikke olusid, haudehitisi, arhitektuuri ja kunsti, mis on Egiptusele omane. Referaadist on võimalik teada saada nii vanimaid kui ka suurimaid ehitisi (templeid, haudehitisi jm.). Lisaks on lugejale välja toodud jumalad, keda seostati kuningavõimuga ja rõivad, mida sellel ajal kasutati. Geograafilised ja looduslikud olud Egiptus jagunes Alam- ja Ülem- Egiptuseks, mis ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Alam-Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Ülem-Egiptuse moodustas kõik, mis jäi ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele. Kuna vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, siis ulatuslikum põlluharimine oli võmalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Need tulenevad vihmaperioodidest. Pärast vee taandumist külvati pehmesse mulda seemned maha, talvel vi...
1. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senisest usust? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. 2. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 3. Milliseid kunstiteoseid võib leida katakombidest? Katakombides olid kujutatud seinamaalidena kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testam...
Ürgaja kunst 1. Mida tähendab ladinakeelne sõnaühend homo sapiens? Mõistusega inimene 2. Nimeta 3 peamist kunstiliiki? Arhitektuur, maalikunst, skulptuur 3. Mis on vandalism ja kes on vandaal? Kust need sõnad pärinevad? Vandalistid hävitavad kunsti. Skandinaaviast pärit vandaalide hõimu järgi. 4. Too näiteid vandalismist meilt või mujalt! Mona Lisat on üritatud mitu korda happega visata 5. Milliseid kunstiliike leidus juba ürgajal? Koopamaalid, kivist ja luust kujukesed 6. Mille järgi on nime saanud kiviaeg ja pronksiaeg? Kiviajal valmistati esemeid enamasti kivist, pronksiajal pronksist. 7. Kus on avastatud kõige kuulsamad koopamaalingud Euroopas? Mis ajast need pärinevad? Hispaanias Altamira koobastes ja Lascaux koobastes Prantsusmaal. 20,000 a. tagasi. 8. Mida kujutati tavaliselt koopamaalidel? Jahiloomad 9. Mis on koopamaalide juures kõige hämmastavam? Tõet...
1.Pane kirja antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos Tähestik, demokraatia, poliitika, tänapäeva teadustele, meditsiin, rahvusvahelised mõisted, kohtupidamine, Ladina keel, Arhitektuur, Sõjandus, kunst 2.Kirjelda hellenite kasvatust, haridust ja igapäevaelu Poiste harimine/kasvatamine, tüdrukute harimine oli pere enda teha, ühiskond oli patriarhaalne, haridus – Homerose eeposed– sportlikud harjutused, aksepteeriti homosuhteid, naine kodus, vaestel vähe haridust, rikkad võimaldasid rohkem 3. Ateena Sparta Demokraatlik valitsemisviis Valitsemises osalesid spartiaadid (10%) Lihtrahval sõnaõigus Perioigid tegelesid käsitöö ja kauplemise...
Iseseisev töö nr 1. I. Nimeta arhitektuuri 2 alaliiki: 1 sakraalarhitektuur ehk kiriklik arhitektuur (kloostrid, kirikud, kabelid,templid jne) 2 profaanarhitektuur ehk elamuarhitektuur (lossid, paleed, kindlused jne) II. Nimeta kuulsaim paleoliitikumi aegne e. kiviaja naisekujuke (pärit u. 30 000-25 000 e.Kr.) Üks varasemaid ja kuulsamaid kivist kujukesi on Willendorfi Veenus, pärit umbes 30 000 - 25 000 eKr. III. Nimeta 2 kõige kuulsamat koopamaali asukohta, üks Hispaanias, teine Prantsusmaal. 1 1879 avastati Põhja-Hispaanias Altamira koopast seinamaalid 2 Teine tuntum koobas asub Prantsusmaal, Lascaux IV. Noorim kiviaeg ehk neoliitikum (VI-III aastatuhat e.Kr., Põhja- ja Kirde Euroopas II aastatuhandel e.Kr.). Inimesed on jäänud paikseteks, on tekkinud külakogukonnad, hakati elama majades. Suhteliselt kindel vilja- ja lihasaak võimald...
1. ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM Süsteem tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi e. väärtuse. Majandus valdkond, mille moodustavad tootmine ning kauplemine. Erasektor(tulundussektor) moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Poliitika valdkond, mis tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega; hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu ja õigussuhetega; poliitikute ülesanded: 1) rakendada seadusi 2) Jagada ühiskonna varalisi ja varalisi ressursse 3) tasakaalustada huvisid. Avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, riigi käsutuses olev raha ja vara. Kodanikuühiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eesmärk: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused ...
VANA-EGIPTUSE ARHITEKTUUR Ühendatud Egiptuse riik saab alguse 3000 e.Kr. kui vaarao Menes (Narmen?) koondab võimu Egiptuses enda kätte. Vana-Egiptuse iseseisev ajalugu lõppeb 332. e.Kr Aleksander Suure vallutustega. Varajane ajastu 3000 2700 a. e.Kr (lõppeb püramiidide ehitamisega) Vana Riik 2700 2200 a. e.Kr (2200 e.Kr. riik laguneb, I vaheperiood) Keskmine Riik 2050 1750 a. e.Kr. (riik ühendatakse taas, kuid laguneb jälle, II vaheperiood) Uus Riik 1600 1100 a. e.Kr. (riik ühendatakse taas, loobutakse püramiidide ehitamisest) Hiline Riik 1100 332 e.Kr. (korduvad lahutamised ja liitmised, ehitatakse Suessi kanal) Egiptuse ajalugu võib ka märkida dünastiate järgi. Mastaba kivist haudehitis, maa-alune hauakamber ja selle kohal asuv kastitaoline ehitis. Tavaliselt 1 ruum, hiljem ka rohkem Vaarao haudehitis pidi olema uhkem ja suurem, aga kõrguse tõustes pidi kivikuhi paratamatul ahenema, tõenäoliselt nii jõutigi astmikp...
KONTROLLTÖÖ nr.1 1. Nimeta kunstiajaloos käsitletavaid kunstiliike (lisa selgitav kommentaar) Arhitektuur(ehituskunst), maalikunst ja skulptuur(kujude raiumine või voolimine), samuti graafika(trükiplaadile tehtud joonistusest paberile tõmmise tegemine) ning tarbekunst(paljude liikidega) 2. Kus asuvad kõige hinnatavamad koopamaalid ning millal need loodi? Altamira koobastes ja Lascaux koobastes Prantsusmaal. Need loodi ligi 20 000 aastat tagasi. 3. Selgita mõisted- menhir e. megaliit, dolmen, kromlehh. Kus neid tänapäeval näeme? Menhire ehk megaliit teravatipulised kivimürakad, mida euroopa lääneosa inimesed hakkasid püsti ajama. Dolmen algelised hauakambrid kromlehh ringidena paigutatud mehirid või dolmenid Prantsusmaal Carnaci asula läheduses ja Stonehengeis Inglismaal. 4. Millist nime kannab üks vanemaid Euroopas valmistatud inimest kujutav skulptuur ? "Wi...
KUNSTIAJALUGU Kultuur on kogu inimese tegevus nii vaimses kui ainelises valdkonnas Kunst on kõik see, mis pole loomulik ja looduslik vaid on loodud inimese poolt ehk kunstlik *Kunst haarab erinevaid loominguvaldkondi: arhitektuur, skulptuur, maal ja graafika *Kunst tekkis 30-40 000 aastat tagasi. Sel ajal toimus inimkonnas ka suured muutused: 1)Sugukondade tekkimine 2) Rasside kujunemine 3) Religiooni tekkimine 4)Kunst ja abstraktne mõtlemine MIKS TEKKIS KUNST? Kunst kui: 1) info edasikandja 2) religioossete tunnete väljendaja 3) eneseväljenduse vajadus 4) vajadus ilu jõule Ürgühiskonna kunst Kiviajad Tekkis vanemal kiviajal 800eKr tagasi (sel ajal leitud siberist koopamaalid) Lascaux ja Altamira koopad Koopamaalid olid realistlikud, kujutati peamiselt loomi, inimene oli teisejärguline, kasutati looduslikke värve. Willendorfi veenused-rõhutatud sootunnustega, nägu polnud Koopamaalidel oli rõhk nüüd inimesel. Hakati kuj...
Vaimuelu 18saj. 18saj. on olnud kultuuri elus vaikne periood, mis on tingitud sõdade laastamistööst. 1739a. sai valmis Põhja-Eesti murdekeeles piibel. Talurahvakoolid ei töödanud 18sajandil. 19 saj. algul Tartu Ülikooli taasavmisega algas ka elavnemine kultuurielus. Kultuuri Olulisuse põhjendus saavutused 1802 TÜ Sellest saab Venemaa teaduskeskus. Taasavamine Ülikooli juures tegutsesid mitmed kultuuriseltsid. TÜ Arendus Georg Friedrich Parroti tegusus aitas leida ülikoolilae raha, selle arendamiseks ehitati anatoomikum, tähetorn ja kliinik. Tuntud koht Tegutsesid Struve, Jacobi, von Baer jpt. 1828-1839 töötas Proffesorite Instituut. Kultuurielu Keskendus TÜ ümber, asutati joonistuskool, kus õpetaja oli Senff. Tuntuim Tallinnas tehutses Kügelgen. Seltsid XIX olulisemad koostiosad. Üle 50 baltisaksa seltsi. Arhitektuur Valitses klassitsim, seega kõik oli il...
TOTALITAARSETE RIIKIDE KUNST 1. Milliste sündmustega seoses keelustati avangardistlik kunst nii Saksamaal kui Nõukogude Liidus ? Need olid diktatuuririigid, kes kontrollisid oma alamaid terrori ja vaimse tasalülitamise abil. Kuna taheti kogu elu täielikku kontrolli, oli vaja rangelt kontrollida ka kunsti, sest kunst suudab levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid. Totaalsed riigid püüdsid panna oma kodanikke mõtlema ühtemoodi ning järelikult ei saanud lubada ka mitmekesist kunsti. 2. Miks seda tehti ? Avangardistlik kunst oli totaalsele võimule kasutu, sest selle abil oli raske teha massilist propagandat, aga ka sellepärast, et avangardistlik kunst võis tekitada võõraid ja kahjulikke mõtteid. Samuti oli ka see põhjus, et uuenduslik kunst eeldab ja soosib isikuvabadust ning iga inimese õigust omapärale. 3. Kuidas nimetati Saksamaal avangardistlikku kunsti? Nad nimetasid seda koledaks, ...
Vana-Egiptuse kunst Referaat Vana-Egiptuse arhitektuur Vana-Egiptuse aja materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Egiptuse arhitektuuris väljendus selgelt alandlik kuulekus vaaraole ja jumalatele. Kunsti üheks ülesandeks oli suurendada vaarao hiilgust ja süvandada jumalakartlikkust. Vaaraode matmispaigad pidid olema võimsamad kõigist teistest. Peamised ehitised Egiptuse Vana riigi ajal olid hauakambrid. Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa...
1930. aastail taganes avangardistlik kunst peaaegu kõikjal ja tihti toetasid riikide valitsused traditsioonilisemat kunsti. Siiski säilis kunsti mitmekesisus kõikides riikides peale Saksamaa ja Nõukogude Liidu. Need olid diktatuuririigid, kes kontrollisid oma alamaid terrori ja vaimse tasalülitamise abil. Kuna taheti kogu elu täielikku kontrolli, oli vaja rangelt kontrollida ka kunsti, sest kunst suudab levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid. Totaalsed riigid püüdsid panna oma kodanikke mõtlema ja tundma võimalikult ühtemoodi ning järelikult ei saanud lubada ka mitmekesist kunsti. Avangardistlik kunst oli totaalsele võimule kasutu, sest selle abil oli raske teha massilist propagandat, aga ka lausa ohtlik sellepärast, et avangardislik kunst võis tekitada võõraid ja kahjulikke mõtteid, teiseks lihtsalt sellepärast, et uuenduslik kunst eeldab ja soosib isikuvabadust ning iga inimese õigust omapärale. Mõlemas dik...
REFERAAT Matrikli nr. Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI42 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Käsitletavad teemad: 1. ÜRGAJA ARHITEKTUUR 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR 3. EGIPTUSE ARHITEKTUUR 4. KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR 5. VANA KREEKA ARHITEKTUUR 6. VANA ROOMA ARHITEKTUUR 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL 9. ROMAANI ARHITEKTUUR 10. GOOTI ARHITEKTUUR 11. RENESSANSS 12. BAROKK 13. ROKOKOO 14. KLASSITSISM 15. ARHITEKTUUR 19. SAJANDIL 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL A. Sissejuhatus. Käesolev referaat käsitleb õppeaines ,,Arhitektuuri ja ehituse ajalugu" etteantud teemasid. Kokku on 16 tee...
Ajaloo kontrolltöö Idamaad 11.klass Kuidas kujunes inimene, iseloomusta etappe. Arenes imimahvlastest, asunud elama lagedale alale, hakkasid nad kõndima kahel jalal. Temast arenes austrolopiteekus- lõunaahvlane, väikese aju, üsna suure näoga, üpris väiksed (~50). Edasi tuli homo habilis- osav inimene, toitus surnud loomadest, hiljem küttis neid, õppisid valmistama esimesi tööriistu. Homo erectus- sirginimene, tumeda, sileda nahaga, pikemad ja sihvakamad, esiletungiv nina, uudishimulik, elas koobastes, sõi liha, tööriistaks pihukirves. Neandertallased olid üsna sarnased inimesele, tugevad, jässakad, matavad surnuid. Homo sapiens- tark inimene, kütid, korilased, kalastajad, arenenud aju ja osavate kätega. Iseloomusta muinasaja inimese kunsti. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele, kivile. Hakati tegema koopamaale, katavad seinu või lage. Punase, musta, harvem kollaseja valgega värviga on maalitu...
Ühiskond-inimeste kooselu vorm Inimühiskonna põhiolemus on olnud läbi aegade üsna ühesugune. Kõikide maade rahvastiku saab iseloomiustada erinevate tunnuste abil-nt. elukoha, rahvuse, sissetuleku, elukutse või vanuse järgi. Ühiskond-tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Süsteem- tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Ühiskond jagatakse mitmesugusteks sektoriteks ja valdkondadeks, mis omavahel põimuvad. Nt: Majandus-tootmine ja kauplemine, see puudutab igaüht ja kõiki. Erasektor-kõik eraomanduses olevad ettevõtted Tulundussektor-majanduse eesmärk tulu saamises Poliitika-riigi või linna juhtimis kunst, hõlmab riidgi toimimist korraldavat tegevutst, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esidavad asutused, kes tasakaalustavad huvisid. Nt otsustavad just poliitikud, kui palju raha eraldada kaitseväele ja haridusele jne.. ...
EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti ...
IDAMAADE KUNST JA KESK- AMEERIKA Koostaja:Lanne Varjula 11B Keila Kool 2012 1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur kujunes välja kolmada sajandi esimesel poolel eKr. ning levis naabermaadesse nagu näiteks Jaapanisse,Birmasse,Laosesse ning Indoneesiasse. 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkerakujuline kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks ning teda peetakse vanimaks Budistliku arhitektuuri ehitusvormiks.Legend räägib,et Buddha olevat soovinud enne oma surma,et tema säilmed pandaks erinevatesse stuupadesse. Varaseimad säilinud stuupad asuvad Sanchis. Sanchi Stuupa koos taastatud aiaga. Budistlikud monumendid-kell Sanchis. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid olid seest väga lihtsad ning ilma akendeta,kuid välj...
Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................lk 2 Mastabad.....................................................................................................lk 2 Astmikpüramiidid.......................................................................................lk 3 Püramiidid...................................................................................................lk 3 Kaljuhauad.................................................................................................lk 4 Sfinksid.......................................................................................................lk 5 Templid.......................................................................................................lk 5 Kokkuvõte..................................................................................................lk 6 Galerii..............................
Kunsti Konspekt 2007 Kaur Peri TPT PA-07A Sisukord Arhitektuur........................................................................................................................................6 Ürgaja kunst......................................................................................................................................7 Mesopotaamia kunst......................................................................................................................... 7 Egiptus.............................................................................................................................................. 8 Kordamisküsimused..................................................................................................................... 9 Kreeka kunst......................
EGIPTUSE KUNST Egiptuse kunstile on omased kaks iseloomulikku joont: 1) kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhieesmärgiks oligi hauataguse elu sisustamine 2) kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna I Arhitektuur Elamu- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga - arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olema koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi: mastaba astmikpüramiid püramiid Säilinud on u. 100 püramiidi, mis moodustavad u. 70 km pikkuse rea. Tuntuimad asuvad Giza püramiidideväljal. Näiteid püramiididest: * Cheopsi püramiid (146 m kõrge,...
Kreeka skulptorid on maailmale andnud palju imetletud töid. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
