Võrdlus ühe nähtuse võrdlemine teisega Isikustamine elutule nähtusele elusolendi omaduste ja vimete omistamine Kordus sama lause , sõna , rida kordumist . Meedia ajalehed , ajakirjad,raadio,televiisor,internett. Nad vahendavad teavet ehk informatsiooni ehk infot . Eesmärk on harida inimesi ja pakkuda meelelahutust . Dokumentaalfilmid vivad rääkida loodusest , ajaloost , teistest maadest , tuntud inimestest jm . Arvamuslood essed , kolumnid , juhtkirjad , arvustused väljendavad arvamust . Reklaam info toote , teenuse või ürituse kohta , eesmärk on meelitada inimesi just seda toodet ostma , teenust kasutama ja üritusest osa võtma . Kirjandus ja film jutustavad mõlemad lugusi . Kirjandus teeb seda sõnadega , kuid film teeb seda filmilindile jäädvustatud kujutiste abil . Mängufilmid filmiliike ehk zanre ühendav kogu . Tegevus on välja mõeldud ning osi mängivad näitlejad
Uudis Ajalehes on uudislood, arvamuslood, info, reklaam. Uudis on laadilt jutustav tekst. Uudise eesmärk on teate (uudise) edastamine faktide kaudu. Uudis on materjal, mida avalikkus peab teadma, mis aitab inimestel nende probleeme mõistupäraselt lahendada. Uudis on materjal, mis lahutab meelt. Uudis jaguneb · Kõva uudis sõda, poliitika, välissuhted, majandus, riigikaitse. Teemad on tähtsad paljudele inimestele · Pehme uudis kultuur, haridus, teadus ja tehnika, sotsiaalsed sündmused, sport, usk,
Teemakohased arvamuslood : · Ettevõtjate jaoks on suur mure,et külastajad viivad asju endaga kaasa. · Suurem osa reisijaid võib tõenäoliselt tunnistada, et on hotellist kaasa võtnud käteräti või pesemistarbeid, kuid hotellide suurimaks peavaluallikaks on külalised, kes lahkuvad isegi koos televiisorite ja madratsitega.Lisaks on hotellidest ära viidud diivaneid,telefone,kardinad,vaibad,mini-baar, dusiotsiku, kraani, kraanikausi ja wc- potiga, tehti tühjaks terve tuba, jättes sinna vaid voodi, laud ja teler. · Mõned külastajad on läinud suisa hasarti ja eemaldanud toa igast valgustist ka lambipirnid. Sellised vargused on tavaliselt väga põhjalikult ette planeeritud ja kaasa on pakitud ka tööriistakast, et esemeid tubadest eemaldada. · Möödunud aasta algul oli Tallinn lehe teatel veel populaarsuselt kolmas reisisihtkoht. Tallinna populaarsus on langenud omal käel reisivate Soome turisti...
Mis on uudis? · Uudis on materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistuspäraselt lahendada · Uudis on materjal, mis lahutab meelt, mida on tore lugeda · Uudis on tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus, murre tavapärases Mille poolest erineb uudis muudest zanritest? · Uudis on objektiivne, st ei esita kirjutaja arvamust, seisukohti, jms mida näiteks arvamuslood ja publitsistika esitavad Millest sünnib uudis? · Geograafiline lähedus lugejaskonnale · Mõjukus (uudis on see, mis mõjutab paljusid inimesi) · Osalejate prominentsus (kui asjasse on segatud tuntud inimesed, siis see muudab sündmuse atraktiivseks) · Konfliktsus, kaks osapoolt (tunduvalt atraktiivsem meediale, vastuolud, kokkupõrked, ajakirjanikul peaks olema oskus näha
Näiteks Argo Ideon, kes on poliitika- ja majandusanalüütik ajalehes ,,Postimees". Üks viimaseid tema arvamuslugusi oli ,,Tere Eurominister". Selles artiklis üritas ta avalkusele selgeks teha, et Eesti vajab Euroasjade ministrit, kes kordineeriks Eesti eesistumisaastat 2018. aastal. Ta kindlasti täitis oma eesmärki ja ka mõjutas ühiskonda sellega, sest pärast selle artikli lugemist hakkasid enamus mõtlema selle teema üle ja võtma oma seisukoha selle teema suhtes. Kuna arvamuslood on enamasti loodud kõrgelt ja oma kindla visiooniga inimeste poolt, suudavad nad ühiskonda suurel määral mõjutada mingis küsimuses. Kuna avalikust peab pidevalt suunama ja erinevaid ideid välja tooma avalikusele, siis selleks on arvamusliidrid ühiskonna lahutamatu osa ning arvamusliidrid on mmediavabaduse positiivne külg. Meedia- ja sõnavabadus mõjutavad üksteist. Sõnavabadus on demokraatlikus riigis
võivad sattuda ohtlikku olukorda *sisaldada pöördumist laste poole, millega neid otseselt kutsutakse üles nõudma teistelt isikutelt neile reklaami objektiks oleva kauba või teenuse omandamist *tekitada lastes alaväärsustunnet või õhutada neid agressiivsele käitumisele 16)Kuidas jagunevad ajakirjanduses e. pressis ilmuvad materjalid? Trükiväljaanne: 1)toimetuse materjalid: -pildilised lood, kirjutatud lood: *uudislood, arvamuslood, jutustavad lood, pisiinfo 2)toimetusväline materjal -reklaam, kuulutused, teated 17)Mis on kõvad uudised/pehmed uudised? *Kõvad uudised- paljude inimeste elu mõjutav uudis *Pehmed uudised- inimeste eraeluga seotud või meelelahutuslik lugu 18)Mille poolest erinevad uudislugu, arvamuslugu ja jutustav lugu? Uudislugu on avalikkusele vajalik teave; arvamuslugu on kellegi seisukohta väljendav lugu; jutustav lugu on inimest tutvustav lugu 19)Uudise komponendid (3) ? Kirjelda neid
Eesti kristlikus kultuuriruumis. Minu suhe kristliku kultuuriruumiga Eesti kristlikus kultuuriruumis Umbes kümme aastat tagasi oli Eestis palju kära usuvabaduse ümber meedias levisid mitmed arvamuslood usust ning isegi seaduses viidi läbi muudatusi. Öeldakse, et tegelikult toimub usuvabaduse varjus kristlik propaganda. Näiteks 20. jaanuaril 1997 loodi meediakeskus Eesti Luterlik Tund (ELT), mis seadis oma põhikirjaliseks ülesandeks massimeedia kaudu kuulutada Eesti rahvale kristlikke väärtushinnanguid ja põhitõdesid, Jumala Sõna, millel seisab maailm. Sarnaseid juhtumeid leidis aset nii televisioonis, ajakirjanduses kui ka raadios.
Tuginen oma analüüsis peaasjalikult Katrin Aava ja Ülle Salumäe raamatule „Meedia ja mõjutamine“ ning Kadri Kasaku arvamusloole „Alkohol on kui truu koer, keda armastame, kuigi ta on meid igast otsast purenud“ Arvamusloo kui meediateksti spetsiifika Katrin Aava ja Ülle Salumäe kirjutavad oma raamatus „Meedia ja mõjutamine“, et meedias avaldatakse põhiliselt kahte liiki tekste: ühed on faktilood ning teised on arvamuslood. Tüüpilised faktilood on uudised, tüüpilised arvamuslood on juhtkirjad, kolumnid ja kommentaarid. Tekstitüübina kasutab uudis põhiliselt narratiivi ehk jutustust, seega tegeleb sündmuste edastamisega, arvamuskirjutis aga kasutab põhiliselt argumenteerimist, st tegeleb väite, seisukoha põhjendamisega (Aava ja Salumäe). See kirjeldus klapib hästi ka Kadri Kasaku arvamuslooga, mille näol on tegu eelkõige kolumniga, kuigi kolumn eeldaks teatavad regulaarsust
Ükskõik, mis aasta ÕS- i võib kasutada Keeleseaduse järgi on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006" normide järgimine Eesti Vabariigis ametlikes tekstides kohustuslik. Ajalehti pole vaja lugeda Kultuuriinfo, rahvusvahelised suhted, poliitika, arvamuslood, haridusteave. Info ja teadmised, mida kasutad oma suisukohtade põhjendamiseks. Pealkirju ja nimesid pole vaja täpselt teada Valesti kirjutatud nimed ja pealkirjad on ortograafiavead, mis loetakse täisveana. Teemaga peab õnne olema Kirjandi kirjutamisel on valida kümne teema vahel: Eesti ja
Teoreetiline ja praktiline eetika pole aga alati üheselt lahutatavad. Mõnikord ajendavad keerulised praktilised küsimused teadlasi mõtlema ka teoreetilistele probleemidele ning teooriat vastavalt täiendama. Meediaeetika tegeleb ajakirjanduse eesmärkide ja väärtustega (nt tõese teabe edastamine, sõltumatus, vastutus jms), hõlmates lisaks teoreetilisele arutelule ka praktilisi probleeme ajakirjanike ja meediakanalite töös. Meediaeetika uurimisaine on uudised, arvamuslood ja saated traditsioonilistes kanalites nagu ajalehed, ajakirjad, televisioon ja raadio. Lisaks käsitletakse ka tänapäevaseid interaktiivseid vorme nagu kommentaariumid ja võrgupäevikud, mis seob meediaeetika tihedalt arvuti- ja informatsioonieetikaga. Meediaeetika on oluline selleks, et mõista paremini ajakirjanduse eetilisi funktsioone ja põhimõtteid, luua ja uuendada ajakirjanike eetikastandardeid ning edendada eetilist toimimist ja avalikku arutelu.
5) Kujundada ühiseid arusaamu, väärtushinnanguid ja nendele vastavaid käitumisviise • Laulupidu - ühtekuuluvustunna, patriotism • Haridus • Kooseluseadus, pagulasteemad 6) Mõjutada riiklike ja ühiskondlike institusioonide tegevust • Uuriv ajakirjandus, hoiab silma peal, mis toimub • Protestist kirjutatakse artikkel • nt. Egiptuses jõudsid protestid läbi sotsiaalmeedia rahvusvahelisele tasandile • Arvamuslood 7) Kujundada avaliku arvamust kellegi või millegi kohta, avalikustades ühiskonnas toimuvat • Ühtne arusaam mingistest tegudest • Negatiivne kajastus nt. poliitikute halbasid tegusid • Positiivne kajastus nt. heategevus • Avalikustab seda, mis ühiskonnas toimub 2. EESTI AJAKIRJANDUSEETIKA KOODEKS • Üldised põhimõtted • Miks on ajakirjandust vaja • Kuidas ajakirjandus toetab ühiskonda • Sõltumatus • Ajakirjanik on erapooletu
Mida enam on aga on aga inimesed huvitatud meediast seda enam pingutavad selle nimel ka erinevad uudiste allikad, et võita endale rohkelt lugejaid. Kas sellega puutuvad uudiste allikad aga vastutustundetumaks ning hoolivad ainult sellest et neil oleks piisavalt suur lugejaskond? Igal inimesel on oma mõttemaailm ja oma arvamus. Kuid enamuste inimeste arvamust on võimalik mõjutada ning seda teatul viisil muuta. Sellest tulenevalt on tänapäeval ajakirjanduse osaks arvamuslood. Kui oma arvamust avaldab inimene, kes on meie riigis tuntud inimene ning ennast igati heas küljes näidanud siis seda võetakse ka arvesse oma arvamuse kujundamisel. Arvamuslugude kirjutamisel ei saa massimeedia just vastutustundetu olla. Kuid arvamuslugude lugejad saavad olla kas täielikult nõus looga või siis vastupidi sellele täiesti vastu. Kui leidub tuntud eestlane, kes ei ole nõus kirjutatud arvamusega siis kirjutab ta
lõikude alapealkirjad. Meeldiv on tõsiasi, et ajakirjas ilmub reklaami minimaalselt. 80- leheküljese ajakirja peale on kokku ilmunud kolm ja pool lehekülge reklaami. Ajakirja visuaalne külg on igati lugejasõbralik. Ka väljaande ülesehitus tundub esmapilgul tavapärane. Kui aga ajakirja sisukorda ja sisusse lähemalt süveneda, siis ilmneb ebaloogilisust. Näiteks artiklid ,,Hinnang M. Jakobsoni rahvusvahelise komisjoni raportile" ja ,,Sinimäed suvi 1944" on selgelt arvamuslood, kuid on sisukorra järgi paigutatud rubriiki ,,Minevik ei unune". Samas ilmneb mõlema artikli juures väike viitav pealkiri ,,Arvamus". Ajakirja rubriikideks jaotamine on toimetajate otsustada ning mõlemad artiklid sobiksid tinglikult ka alapealkirja ,,Minevik ei unune" alla, kuid huvitav on see, et ajakirja veebiväljaandes on artikkel ,,Sinimäed suvi 1944" paigutatud arvamuse rubriiki, kui ,,Hinnang M. Jakobsoni rahvusvahelise komisjoni raportile" on endiselt ,,Minevik ei unune" all
Meedias ilmuvad materjalid: toimetuse materjal ja reklaam. Toimetusmaterjal väljendusvahendite poolest: kirjutatud lood ja pildilised lood. Toimetusmaterjal tekstide ehituselt ja eesmärkidest: uudislood, arvamuslood(kolumn, juhtkiri, repliik jne), publitsistlikud žanrid(olemuslugu, portree, reportaaž jne) ja pisiinfo(börsiinfo jne). Võtab kokku kaks viimast arvamusloona ja eristab: kõvad ehk analüüsitavad ning pehmed ehk jutustavad arvamuslood. Uudis erineb muudest žanritest: uudis on objektiivne; uudis erineb oma ülesehituse poolest. Leheuudiste tüübid Liigendamine: lähenemine ajalehe ja lugeja poolt - põhilised rühmad on kõvad ja pehmed uudised ning ülduudised ja eriuudised; on oluline ka välja tuua muud uudiserühmad, mille tegemisel on erijooni(pisiuudised, eripärase allikakasutusega uudised jne). Kõvad ja pehmed uudised 1. Esimene võimalus on jagada uudised teemade ja valdkondade järgi.
ootused uudisele ja arvamusloole IV. OLULISEMAD AJA- 2 uudis, kõva Õ lk 68–71, üks uudis Suuline suhtlus Õpilane KIRJANDUSŽANRID uudis, pehme klassi peale, sama päeva uudise ülesehituse analüüs eristab pehmet uudist kõvast uudi- 13. Uudis ja arvamuslood uudis, arvamus- juhtkirjad eri ajalehtedes Teksti vastuvõtt sest lugu, kolumn, uudise ülesehituse kujutamine ümber- teab uudise ülesehitust LÕIMING juhtkiri pööratud püramiidina tunneb eri liiki arvamuslugusid ja
PÕLVA GÜMNAASIUM 12.B klass Karina Käo VEGANIKS PÖÖRDUMISE PÕHJUSED KAHE RIIGIGÜMNAASIUMI ÕPILASTE NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Marit Oimet Põlva 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 1. TEOREETILINE TAUST ..................................................................................... 5 1.1. Mis on veganlus ja millest on saanud alguse?.................................................5 1.2. Mis on veganiks pöördumise põhjused?......................................................... 6 1.3. Taimetoitlaste alaliigid ja nende erinevused................................................... 7 1.4. Arstide ja nõustajate arvamus veganlusest...................................................... 8 2. UUR...
Uudistekstid on polüfoonilised (eri kõneleja häälte segunemine), intertekstuaalsed. Uudise info saadakse allikatest ja paneb kokku, mitte ei kirjuta oma peast midagi, vaid vahendab talle öeldut. USA ajakirjanduse mõjul on 90ndatel tulnud Eestisse põhimõte, et olulisimad on tsitaadid ja allikad – nii kaovad žanripiirid. Uudis- ja arvamusloo segunemisel tekib uudisarvamus. Uudise jaoks pole enam vaja sündmust, vaid piisab kommentaaridest. Uudistele on iseloomulik minevikulisus. Arvamuslood üldiselt olevikus. Kuna üldiselt refereeritakse poliitikuid, kasutatakse tulevikku, sest poliitikud ei taha rääkida, mis ta on enne teinud. Juhtkiri on tüüpiline meediatekst, kus esitatakse põhjendatud hoiak mõne avaliku elu tegelase kohta. Juhtkirjade kaudu mõjutatakse avalikkuse mõtteid, sest neis on ajalehtedel õigus esitada üleskutseid, anda vihjeid kas otse või kaudselt. Juhtkirjad on osa sotsiaalsest maailmast. Juhtkiri
tekitada paljudes tuludeklareerijates (tekivad valed ootused ja arusaamised või tehakse vigu deklareerimisel). Seega on asutuse kommunikatsioonitegevus väga vastutusrikas. 9 Maksuhalduritele on väga tähtis, et info jõuaks klientideni otse. Hea teabekanal on e-maksuameti infoleht, mis sisaldab teavet igale konkreetsele kliendile. Informeerimisel on olulisel kohal erilehed, arvamuslood maakonna- ja vallalehtedes jne. Sellega välditakse info moondumist ning tagatakse, et teave jõuab inimesteni õigel ajal ja korrektselt. Täpne informeerimine tähendab ka seda, et klient saab talle suunatud sõnumitest aru. Kuna pressiteadete tarbijad on avalikkus ja ettevõtte kõik kliendigrupid, siis kasutatakse lihtsat ja kõikidele arusaadavat keelt. Sageli võib see osutuda väljakutseks, sest tuleb leida tasakaal tekstide lihtsuse ning faktitäpsuse vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
