KÄITUMINE MEEDIAS JA SOTSIAALMEEDIAS MILLEST RÄÄGIME? Meediamaastik mis uudist? Mis on uudisväärtus, kuidas käituda meediaga ja milliseid vigu vältida. Kriisikommunikatsioon väike ajude ragistamine. Kuidas meedias pildile pääseda meediakajastuse provotseerimine Sotsiaalmeedia ohud ja võimalused MEEDIAMAASTIK MEEDIAMAASTIK MEEDIAMAASTIK Vana meedia Uus meedia Ajaleht Veebid Raadio Ajaveebid Televisoon Sisuturundus Sotsiaalmeedia on platvorm, mitte meedia
Meedia olulised mõisted 1. Meedium- infoedastus 2. Auditoorium- kuulajaskond 3. Fiktsioon- kujutletav olukord 4. Meedia kasutab fiktsioone tegelikkuse kasutamiseks 5. Sõnavabadus- õigus oma arvamusele 6. Tsensuur- kontroll meedias avaldatu üle 7. Avaliku elu tegelased- need kelle käekäiku on üldsusel õigus jälgida 8. Konfidentsiaalsus- millest rääkida , mida mitte 9. Osapooled- mingis sündmuses osalevad isikud 10. Uudisväärtus- uudise tähtsus
PABERLEHT ja VEEBILEHT (TERA) Online- kõik on segamini, tähelepanu illustreeritusel. Saab kommnteerida Leht-kõik järjestatult, tähelepanu pööratud kõige info ära mahutamisele 14. Arvamuslugu ülesanne, zanrid (TERA) Eesmärk- on aidata lugejail kujundada oma arvamust päevaprobleemide kohta ning määratleda väljaande toon ja seisukoht ühtedes või teistes küsimustes Zanrid: juhtkiri, kolumnid, karikatuurid, kirjad toimetajale, lugejate küsitlused 15. UUDIS eesmärk, uudisväärtus (TERA) Uudisväärtuse põhikriteeriumid:sündmusel on tugev mõju lugejale; sündmus on ebatavaline või elule ootamatu; sündmuses on tugev konflikt; sündmus on värske ja päevakajaline Uudise eesmärk on teate (uudise) edastamine, näidata lugejale sündmust faktide kaudu. KRIITILINE LUGEJA (teksti päritolu, esitus, sisu) (tööleht) Teksti päritolu- kus on tekst ilmunud?, kes on autor?, milliseid allikaid on kasutatud? Teksti esitlus- Mida rõhutab pealkiri, mida foto?
Paberleht kõvad uudised ees pool, pehmed taga, tähtsuse järjekorras üldjuhul järjestatud Veebileht uudised on segamini, rohkem reklaami, uudised on uuemad, saab kommenteerida 14. Arvamuslugu ülesanne, zanrid Arvamuslugu edastab kirjutaja enda seisukohti ja arvamust. Alaliigid: · juhkiri · kolumn · karikatuur · lugejakiri · küsitlus · portree 15. UUDIS eesmärk, uudisväärtus Uudisväärtuste põhikriteeriumid: · sündumusel on tugev mõju lugejale · sündmus on ebatavaline või elule ootamatu · sündmuses on tugev konflikt · sündmus on värske ja päevakajaline Uudise eesmärk on uudise edastamine, näidata lugejale sündmust faktide kaudu. 16. KRIITILINE LUGEJA (teksti päritolu, esitus, sisu) · Teksti päritolu kus on tekst ilmunud? kes on autor? milliseid allikaid on kasutatud?
Kindlaks teha, mis liiki uudisega on tegu. Eriuudise puhul tuleb järgida uudise üldnõudeid ja eruudise lisanõudeid. • Kolmas kord lugedes tuleks mõelda sellele, milliseid kindlaid muutusi võiks teha ja autorile pakkuda ning kuidas neid vajadusel põhjendada. 2. Uudise väärtuse kindlakstegemine ja alguse korrastamine Seejärel algab toimetajatöö. Toimetaja ülesanne on teha loo uudisväärtus maksimaalseks. Otsustada, millised on uudise suhted uudisväärtusega ning teha korda loo algus. a. Uudisväärtuse kindlakstegemine. Esimene ülesanne on vaadata uudist üldiselt, mõeldes uudisväärtustele ning kuidas seda suurendada. Esiteks tuleb otsustada kui väärtuslik on lugu uudisväärtuste seisukohast ja kas on arvestatud lisakirteeriume. Seejärel tuleb mõelda, kas uudisväärtust ei saa suurendada
· Kas teemat on võimalik siduda juba päevakorras olevate sündmuste või aruteludega? · Kas teema tõstatamine ikka toob soovitud tulemuse? · Meediaüritused 7.4.3 Pressikonverents ja infotund Erinevus on avalikustatava info olulisuses ja mahus ning ajakirjanikepoolses küsimuste esitamise võimaluses. Infotunnid peamiselt kriisiolukorras. Vajalikkuse otsustamine: Sündmuse uudisväärtus Konkureerimine päevakorraliste teemadega Sündmuse mõju ulatus Teised võimalused (pressiteade, arvamusartikkel) Kõneisikute meediasuhtluse tase Alternatiivsed meediaüritused uue toote esitlus, kaubamärgi turuletoomine, sponsorlusprojekti tutvustamine 3 · Meediaürituse ettevalmistus 7.4.4 · Eesmärgid Sõnumi formuleerimine
Lähedus – füüsiline ja psüühiline lähedus. Füüsiline ehk see, mis toimub lugejale lähedal. Psüühiline lähedus ehk lugejat huvitab see, mis inimesed ja kohad on probleemiks, millega neil on emotsionaalne side. On ka rahvuslik ja ühtekuuluvuse. Oluline on lokaliseerumine, mis reporter peab alati otsima ja esile tõstma loo aspekte, mis läheb korda lugejale. Värskus – kõige tuntum uudisväärtuse kriteerium. Lugeja tahab teada viimaseid uudiseid. Uudisväärtus kahaneb aja kuludes. Värske on uudis, mis juhtus antud väljaande eelmise ilmumise järel. Uudised tuleb hoida värskena. On sündmusi, mis jätkuvad päevi ja selle puhul tuleb otsida uusi aspekte sündmuses. Aktuaalsus – päevakajalisus. Jooksvad sündmused – sündmused, mille kohta lugejat ootavad pidevalt lisainfot. Lugejate omavahel räägitud nähtuse esile ja saab uudisväärtuslikuks. 2. Uudisväärtuse lisakriteeriumid
aspektidega tegelemisele. Ettetegelemine lubaks anda põhjalikumat ja täpsemat infot ning avastada manipuleerimist jne. See lubaks kasutada ajakirjanike aega varjatud ja ootamatute sündmustega tegelemisele. Ettetöötamine tooks uudistesse enamüllatust, ebatavalisust ja sündmuse varjatud aspekte. 2. Uudiseid sellistest sündmustest on kerge teha ja siis kalduvad ajakirjanikud neid pruukima ka siis, kui nende uudisväärtus on madal. On vajalik sündmuse uudisväärtuslikkuse määratlemine tegelike uudisväärtuse kriteeriumide alusel, mitte pseudokriteeriumite õnge langemine. 3. Allikad on õppinud lavastama sündmusi pressi jaoks, nii et meenutavad spontaanseid sündmusi. Oluline on ära tunda pseudosündmused ja need kõrvale jätta. 4. Sellised sündmused ei nõua ajakirjanikult aktiivset tegutsemist vaid jooksevad ise arvutisse
varjamine bürokraatlik suhtlemine. reaktiivsed meediasuhted ajakirjanike küsimustele vastamine viis ja kiirus vaenulikud küsimused ei kommenteeri ei ole vastus! see võib näidata et midagi on varjata. proaktiivsed meediasuhted(ei tähenda alati et oleks parim) *pressiteade *brozüür *otsepostitus *pressimaterjalid *uudiskiri *veebileht *intervjuu *pressikonverents *kõne *arvamusartikkel *ideed kirjutamiseks pressiteade mis on uudisväärtus? mõjukus, värskus, prominentsus, konflikt küsimused: kes? mida? kus? millal? kuidas? miks? Pressiteade: tagurpidi püramiid, kõige olulisemast jookseb taustainfost kokku. Lead, sissejuhatus(pressiteate kese, siin oled kokkuvõtnud kõõõõige tähtsamad asjad), sisu, taust, lisainfo Firma nimi PRESSITEADE 00.00.0000 Lühike ja tabav pealkiri Pressiteate liid peab sisaldama kokkuvõtlikult kogu infot. Tavaliselt 2-3 lausega (u. 4 rida) peab ütlema ära; mis
eitamine, olude varjamine) - Bürokraatlik suhtlemine Reaktiivsed meediasuhted Ajakirjanike küsimustele vastamine Viis ja kiirus! Vaenulikud küsimused – “ei kommenteeri” pole vastus! Proaktiivsed meediasuhted Pressiteade – Brošüür - Otsepostitus Pressimaterjalid - Uudiskiri - Veebileht Intervjuu – Pressikonverents - Kõne Arvamusartikkel - Ideed kirjutamiseks Pressiteade Mis on uudisväärtus? – Mõjukus Värskus Prominentsus Konflikt Lähedus Aktuaalsus Ebatavalisus Küsimused Kes? Mida? Kus? Millal? Kuidas? Miks? Kelle arvamus loeb/lähebkorda? 1.Pere,sõbrad 2.Tuttavad 3.Enda sarnased 4.Töötajad 5.Eksperdid 6.Kuulsused 7.Juhid RISK JA KRIIS Kriis - kreeka keelest, kohtupäev •Organisatsiooni proovilepanek Kriisi definitsioonid •Kriis on olukord, mis on jõudnud murrangulisse faasi, kus on vältimatu oluline ja
Mälule ei saa lootma jääma. Asjad võivad muutuda vahepeal. • Kirjalikud allikad on need, millega reporter oma lugu alustab. Läbi vaadata, mida on inimene öelnud, kellega minnakse intervjuud tegema või mida on ta kohta öeldud. Uurida, mis info on vana ja mis uus. On olemas ka uudised,mis on puhtalt kirjalikud allikad nt pressiteated. Nende puhul tuleb otsustada, kas tegemist on uudisega ja mis on uudisväärtus ning siis teha sellest uudis. Teiseks on uudiste rühm, mida tehakse raportite, ettekannete, aruannete jms põhjal. Peab tegema keerukast materjalist lihtsa loo.
pööratud püramiidi puhul. Pärast pööret antakse lugu kronoloogilises järjestuses. Neid kompositsioonimudeleid kasutatakse sageli politsei- ja tulekahjulugudes ning spordiuudistes, ehk lugudes, milles on selge sündmuste rida. Aga liivakella struktuur sobib hästi ka kohaliku omavalitsuse istungite, kongresside jms paljudest osadest koosnevate sündmuste kajastamiseks. Sel juhul esitatakse uudise alguses koosoleku kõige olulisem otsus, tähtsaim vaidlus vm sündmus, millel on eriti suur uudisväärtus,räägitakse see lahti ja seejärel antakse kronoloogiline ülevaade kogu koosolekust. Kronoloogilisel struktuuril on mõned eelised: loomulik jutustamisviis, tähtsaim info antakse kohe alguses ja siis räägitakse ülejäänu samm- sammult, saab kasutada narratiivi võimalusi, et kaasata lugejat. Erinevalt pööratud püramiidist on kronoloogiline struktuur tasakaalustatum. Lisaks takitab see toimetajatel loo nüsimist lõpust. Püramiid
· Mis neis saab? ( usunditest) mõned neis saavad suurteks usunditeks( baha ´i); mõned jäävadki vähemususunditeks ( Jehoova tunnistajad); kaovad uued usuliikumised · Marginaalsed kultuurinähtused · Globaalsed ,,maailmareligioonid" Uued usuliikumised mis? · Sekt Kirik-sekt-kultus (weber,Troeltsch, Yinger jt.) Lahkusulised, sektandid? Massimeedia sealt saab infot nende kohta sensatsioon ja uudisväärtus ajalehed alatis väga valmis satanistidest kirjutama usuvabadus kui inimõigus sekt on usuline protestiliikumine; enamusühiskonnast erinevad uskumused, tavad ja institutsioonid; ortodokssete usujuhtide autoriteedi ning sageli ka sekulaarse võimu ignoreerimine; vabatahtlik liikmelisus, mis eeldab usuveendumuste osutamist igapäevases elus või usulise katsumuse läbimist;
• Uudise toimetusse saatmise aeg – parem hommikupoole ja paar päeva ette, siis jääb mille saavutamiseks see on. Eesmärkide seadmine on keerukas, sest sk-likke tegevusi on tihti raske eristada ajakirjanikul aega sellega töötamiseks.• Suhted uudise koostajaga reklaami ja marketingi tegevustest. Pressiteade• … on sõnum, millel on uudisväärtus ja mis on kirjutatud ning vormistatud ajakirjanduse Lühiajaliste tulemuste mõõtmine-O esitlemine teistele, tähelepanu ja heatahtlik suhtumine, mis o-le osaks mängureeglitest lähtudes.• Samas annab võimaluse esitada oma sõnum nii, nagu kirjutaja seda soovib; saab. Meediasuhete svõib seda mõõta avaldatu hulgaga, loodetava sihtgrupi suurusega, kelleni sõnum jõuab. rõhuasetused, millegi võimendamine või mahavaikimine on koostaja teha.
.. Maailm on tulvil erinevaid uudiseid, mille järele janunetakse. Uudis muutub aja jooksul täpselt nii, nagu muutuvad ajad ning inimesed. Pole oluline, kas uudised on negatiivse või positiivse mõjuga, tähtis on üks me vajame neid. Oluline on ka see, kuidas on ajaleheartiklid inimestega seotud, mis mõjutab lugejate arvu. Esitatav info peab olema eelkõige hariv ja edasi mõtlema panev. Tähenduslik on uudiste geograafia. Töö autor püüab kõigepealt teada saada, mis on uudis ja uudisväärtus, millised uudistetüübid on aegade jooksul esinenud ning kui palju need on muutunud. Mis on uudise põhikriteeriumid ja mis teevad uudise loetavaks. Selleks tuli süüvida uudise olemusse ja sellessegi, missugune roll on ajakirjanikul uudise kirjutamisel. Samuti on oluline teada, kuidas on seotud ajakirjandus ja poliitika. Teada saamaks, kuivõrd uudiste geograafia mõjutab kohalikku elanikkonda ja lehe arengut, uurib töö autor Jõgevamaa ajalehti Kolhoosnik, Punalipp ja Vooremaa
· Ajakirjanike ettevalmistus ja eelistused nn. Isiklik faktor, haridus, lemmikud jne. Ajakirjanik on ... "ikkagi inimene". · Allikate surve ajakirjanik peab säilitama oma sõltumatuse, hoides samal ajal häid suhteid kontaktisikuga. · Uudise toimetusse saatmise aeg parem hommikupoole ja paar päeva ette, siis jääb ajakirjanikul aega sellega töötamiseks. · Suhted uudise koostajaga "ihuajakirjanik" usaldab autorit, keda tunneb. Pressiteade · ... on sõnum, millel on uudisväärtus ja mis on kirjutatud ning vormistatud ajakirjanduse mängureeglitest lähtudes. · Samas annab pressiteade võimaluse esitada oma sõnum nii, nagu kirjutaja seda soovib; rõhuasetused, millegi võimendamine või mahavaikimine on koostaja teha. · Pressiteate kirjutajal peab olema selge ettekujutus ja piisavalt informatsiooni toimuvast sündmusest. · Pressiteade on konkreetne ja põhineb faktidel. Pressiteate struktuur · Organisatsiooni logo või andmed (päis) · Kuupäev
annaabi.ee 
