Ma ise arvan sama aga selleks tegelaseks ei pea ma mitte ülikoolis käinud tarkpäid vaid tavalisi töömehi ja naisi. Sisimas tahaksin hoopis saada kellekski, kes tõsiselt maailma muudab. Näiteks mehaanikuks!" Taoline vastus paneb isegi mind imestusest ohkama. ,,Mehaanik parandab autosi, muudab maailma õnnelikumaks kohaks ühe inimese haaval. Seda ma tulevikus teha tahaksingi. Muuta maailma paremaks kohaks." Sellega sai läbi me jutt ja olemuslugu Fred Kivistikust andekast abituriendist, kes ei pea tarkust enda suurimaks vooruseks, kes pigem teeb füüsilist tööd vähese palgaga kui mõttetut kontoritööd suure palga eest, kes tahab parandada maailma oma tegudega, mitte sõnadega.
Läbi raskuste tähtede poole Sisenen tagasihoidlikku Lasnamäe Kool korterisse, mis pole just kuigi Kogu oma 12-aastase haridustee luksuslik, kuid äraelamiseks piisab. jooksul on Martin käinud Tallinna Mul palutakse võtta istet ja asuda Reaalkoolis, kus tal kunagi kohe küsimuste juurde, sest antud õppetööga probleeme polnud. ,,Sain loo peategelasel on küllaltki aktiivne õppimisega hästi hakkama, hinded ja kiire elutempo. olid korras. Samas leidsin ka sõprade jaoks aega ning seetõttu jäi Põline tallinlane nii mõnigi kord kodutöö tegemata. Sündinud on Martin Tallinnas, samuti Hetkel õpin ülikoolis on ta oma lapsepõlve siin veetnud. ehitusinseneriks. Võtan kogu seda ,,Mõned suved on saanud küll ülikooliga seotud asja ikka väga Saaremaal vanavanemate juures tõsiselt, s...
Johann Urb Olemuslugu Eesti päritoluga ning USA näitleja ja endine modell näitab oma oskusi filmigraafias. Johann alustas New Yorgis karjääri modellina, mis viis ta lõpuks näitlemise juurde. 1977 aastal Tallinnas sündinud mees asus elama noorelt juba USA's isa juures. Enamus oma elu enne USA'sse kolimist, elas Johann Soomes koos enda ema ning kasuisaga. Johann alustas oma karjääri aastal 2001, kus ta osales oma esimeses filmis ,,Zoolander". Osales ka alles hiljuti nähtus filmis ,,2012". Oma näitlemise oskused saavutas ta New Yorgi koolis Lee Strasburg teatriinstituudis. Koduks Ameerika Hollywoodi tõusev täht, muusik Tarmo Urbi poeg Johann Urb peab enda koduks Ameerikat. 17aastasena isa juurde kolinud Urb ütleb, et Ameerika on tema jaoks alati kodu olnud. Juba enne lennukist väljumist teadis ta, et kuulub sinna. Mees alustas karjääri teismelisena New Yorgis, kus tegi modellitööd. "Osalesin kampaaniates ja reisisin palju. Soomest vä...
Olev Siinmaa olemuslugu Olev Siinmaa oli üks imetletuim mees omal ajal. Ta oli rahvusliku esindusmööbli ja funkvillade arhitekt ja sisekujundaja. Sündis Pärnus 12. novembril 1936. aastal ja suri juba 1948. aastal Rootsis. Alates 1890 aastast neli aastat õppis ta Pärnu Ülejõe algkoolis ja erakoolides. Isa oli Pärnus tisleritöökoja omanik, kus õppis ka Siinmaa (1936. aastani Oskar Siiman). Pärast 1911. aastat õppis ta mitmeid aastaid välismaa ülikoolides ning kui Siinmaa Eestisse tagasi tuli sai ta 1925 Pärnu linnaarhitektiks, kus esimeseks tööks oli Pärnus tennisklubi mänguplatside ja piirete kujundamine Ringi tänaval, mis on tänaseni säilinud. Sellele järgnesid väga erinevad projekteeringud nagu näiteks Pärnu mudaravile, Pärnu staadioni esimene tribüün ja Pärnu kõlakoda. Samuti on ka projekteerinud Pärnu rannahotelli ja Pärnu Hansagümnaasiumi valmistades kavandid sisseehitatud mööblile, trepikäsipuu sepisvõrele ja mõnedele kipsde...
Kuninglikud uinakud ja kodujuust - üks päev minu elust Hommik Ärkan selle peale, kui peremees mind õue kutsub. Ma ei viitsi ennast liigutada, kuna see armsaks saanud diivan tundub täna kuidagi eriti pehme ja soe. Olen ise tavaliselt äratajarollis hommikuti olnud, aga õues on talv ja minu karvkate on nii õhuke, et kardan ära külmuda. Ma saan oma peremehe toonist aru, et tal on tööle minekuga kiire ja mina hoian teda kinni. Tõusen vaikselt ja sirutan oma pikad koivad välja ja teen ühe suure ringutuse ja lippan ukse juurde. Jälle see piinav kaelarihm, mille sinine värv mulle kohe üldse ei istu. Kui peremees vähemalt korrakski silma minu pealt laseb, siis meelega seda närides loodan, et see katki läheb ja mulle uus ostetakse. Oma esimesed käpad uksest välja tõstes tunnen ma külma, mis mind kramplikult kokku tõmbab ja värisema sunnib. Jään seisma ja tahaksin tuppa tagasi joosta, aga piinav põis vajab tühjendamist ja hambaid...
Curriculum Vitae Nimi: ERNESTO "CHE" GUEVARA de la SERNA Sünniaeg: 14. juuni 1928, Rosario, Argentiina Töökäik: 1961-1965 tööstusminister 1959-1961 Rahvuspanga president 1959 Rahvusliku Agraarreformi Instituudi tööstusosakonna ülem Hariduskäik: 1947-1953 Buenos Airese Ülikool, meditsiin, doktoridiplom 1942-1946 Colegio Nacional Dean Funes Oskused ja huvid: lugemine, reisimine, sport, male Che Guevara - mässumeelsuse sümbol "Ilma laskudeta revolutsiooni teha? Sa oled vist peast põrunud!" Nende sõnadega katkestas argentiinlasest marksistlik revolutsionäär oma sõbra Grandose sõnad, kui viimane soovitas tal viletsuse kõrvaldamiseks võimule saada. Che Guevara oli Fidel Castro järel teine juhtiv figuur Kuuba Revolutsioonis, kes suurt vaesust Ladina-Ameerika riikides nähes leidis, et ainus lahendus peitub revolutsioonis. Visa hing Noor Ernestito, nii kutsusid teda tema van...
Justkui väejuht sammumas noorte ees Katre Pohlak 11.klass Kõik kohalikud elanikud teavad Taimi Talpas-Taltseppa, kes on olnud Rakke Noortekeskuse juhataja alates selle avamisest ehk juba pea seiste aastat. Tegu on inimesega, kes puutub igapäevaselt kokku kohalike noorte, nende murede ja rõõmudega ning oskab alati abiks olla. Noortekeskuse avamine Rakke Noortekeskus avati 2.mail 2005.aastal. Taimil on sellest kevadest ainult positiivsed mälestused. ,,Noortekeskuse avamisel oli kohal väga suur hulk noori ja tänu neile ma mõistsin, kui väga on Rakkesse sellist kohta vaja," meenutab ta, ,,lauatenniselaud oli meie peolauaks ja tort ei olnud veel otsaski, kui me pidime laua vabastama, sest poisid kibelesid mängima." Noortekeskus muutus koheselt noorte seas väga populaarseks. Huvi pakkusid nii lauatennise- ja karoonalaud, ku...
SIRET LUUGIMA: "Tantsimine on mu kehas, hinges ja südames." Paljud ehk ei teagi kui andekas ja suurepärane inimene on sirgunud Rapla Vesiroosi Gümnaasiumist. See talent on nimelt Siret Luugima. Siret on kogu oma elu ja töö kohandanud just noorte ja lastega tegelemiseks. 9. jaanuaril oma viiendat hooaega alustanud tantsukool on Sireti ainujuhtimisel kogunud palju tantsijaid, keda on üle 300. Siret on sündinud ja koolis käinud Raplas, aga elanud hoopis Kehtnas. Koos temaga oli peres kolm last, üks tüdruk ja kaks venda. Luugima armastab tantsu üle kõige. "Tantsimine on mu kehas, hinges ja südames,...
Arvamus Arvamuslugusid on kolm: juhtkiri mahetootmise halvematest külgedest ning kaks artiklit ,,Igahaljast haldusreformi ideest" ja ,,Fosforiidisõja kordusfarss" Juhtkiri Kannab pealkirja ,,Mahetootmise karedam pool" Arutlus Üks arutlus teemal, miks püsib piiriülene kaubandus endiselt aktiivsena ning millised on selle plussid ja miinused Olemuslugu Olemuslugu sellest, kuidas 55% Eesti elanikest peab pangakaardi kasutamist turvalisemaks kui sularahaga maksmist.
2008- k.a Värske Ekspress saatejuht 2007- 2008 Telekonkursi Eesti otsib superstaari kohtunik 1996- 2000 Telesaate 7 vaprat saatejuht 1990-1991 Vikerraadios saatejuht 1991-1992 Kuku raadios saatejuht 1986- k.a Singer Vinger kitarrist 1990- 1999 Mr Lawrence kitarrist 1985-1986 Metallist soolokitarrist 1983-1984 Golem laulja, kitarrist 1980-1981 Suguhaiguste Dispanser basskitarrist 1979-1980 The Roberts basskitarrist Olemuslugu Noores eas oli Mihkel Raud hullunud rokkar ja alkoholiga oli ta väga sina peal. Ta oli nii põhjas kui veel olla saab. Kui teda praegu vaadata ei usuks, et tal on olnud selline minevik. Ta on täis karsklane ja korralik abielumees Tema elu muutus hiljuti Maagilisel kuupäeval 7. 07. 2007. abiellunud Mihkel Rauale ja tema abikaasale Pärle Sepping-Rauale see daatum õnne ei toonud. Viis aastat abielus olnud paar andis lahutuspaberid sisse
Meedia taga: omanike mõju mida ja kuidas kajastada, ajakirjanike mõju, allikate mõju, reklaamiandjate mõju, meediatarbijate mõju. Fakt on tõsiasi, arvamus aga mõte, seisukoht või hinnang, millegi kohta. Meedia kanalid: elektrooniline meedia ja trükimeedia. Meeida zanrid: sisu järgi saab liigitada zanrideks, pidades silmas teksti loomise eesmärki. Tõsiasju rõhutavad: uudis, reportaaz, olemuslugu, intervjuu. Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, essee. Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal, telemäng, kuuldemäng, koomiks. Uudisväärtuste põhikriteeriumid: tugev mõju lugejate elule, sündmus on ebatavaline või ootamatu, sündmuses on tugev konflikt. Meediaeetika reeglid: erapooletus, sõltumatus, tasakaalustatus, kõigi tähtsate faktide esitamine, materjali kontrollimine, oma arvamuse välistamine
Lugude ülesehitus • Uudis (eespool tähtsam info) • Pealkiri - lühike ja lööv ja tegusõna • Juhtlõik - võtab teema kokku ühe lausega • Sisu, teemaarendus • Taustainfo - kõige vähem olulisem info • Intervjuu • Soojendus • Teemakohased küsimused • Kokkuvõtvad küsimused • Persoonilugu • Iskikupära • Kirjeldused - joonistad pildi temast • Healoomuline • Keskendub persoonile • Ülesehitus sama, mis eelmisel • Olemuslugu • Probleem, konflikt või teema avamine • Palju allikaid • Tavainimesed • Spetsialistid • Faktid, uuringud • Neutraalne, objektiivne • Reportaaž • Kohapeal sündmuste kirjeldamine • Mitmed allikad • Osalejad • Korraldajad • Pealtvaatajad • Minavormis • Palju kireldamist
UUS MEEDIA · Trükiväljaannete võrguversioonid Postimees, SL Õhtuleht · Iseseisvad võrguajalehed- ja kirjad Vaatleja (astronoomia ajakiri= · Portaalid meelelahutuslikud (rate), uudiseid edastavad (delfi), huvipõhised (auto24) või teema portaalid (mure) · Ajaveebid - blogid 12. Meediazanrid ja mille alusel liigitatakse (tabel) · Tõsiasju rõhutavad reportaaz, olemuslugu, intervjuu jne · Arvamust rõhutavad juhtkiri (e päevakajaline uudis), arvamuslugu, kommentaar, portree, arutlussaated, karikatuur, väitlussaated, essee jne · Fantaasiat rõhutavad teleseriaal, telemäng, koomiks, järjejutt jne 13. PABERLEHT ja VEEBILEHT (TERA) Paberleht kõvad uudised ees pool, pehmed taga, tähtsuse järjekorras üldjuhul järjestatud
AUDENTESE SPORDIGÜMNAASIUM 12. D klass Sander Viljastu Mihkel Raud Kodune kontrolltöö Juhendaja: Ingrid Palm TALLINN 2009-02-02 Curriculum vitae Nimi: Mihkel Raud Sünniaeg: 18.01.1969 Tallinn Aadress: Tallinn, Harju maakond, Eesti Telefon: mobiil: +37255512345 E- post: [email protected] Isikututvustus: Töökäik: 2008- k.a ,,Värske Ekspress" saatejuht 2007- 2008 Telekonkursi ,,Eesti otsib superstaari" kohtunik 1996- 2000 Telesaate ,,7 vaprat" saatejuht 1990-1991 Vikerraadios saatejuht 1991-1992 Kuku raadios saatejuht 1986- k.a ,,Singer Vinger" kitarrist 1990- 1999 ,,Mr Lawrence" kitarrist 1985-1986 ,,Metallist" soolokitarrist 1983-1984 ,,Golem" laulja, kitarrist 1981-1982 ,,?" kitarrist 1980-1981 ,,Suguhaiguste Dispanser" basskitarrist 1979-1980 ,,The Rober...
Kuressaare Ametikool Toitlustus õppesuund TTP-10 Gristi Adrat REFERAAT Elulugu, Mihkel Raud Juhendaja: Sirje Paakspuu Kuressaare 2012 SISUKORD Elulugu..............................................................................3 Ülevaade loomingust........................................................4 Teose iseloomustused.......................................................4 3 artiklit mis on raamtust tagasi sidemeks tulnud.............5 Kokkuvõtte........................................................................6 Allikad................................................................................7 Mihkel Raud Elulugu Mihkel Raud (sündinud 18. jaanuaril 1969 Tallinnas) ...
Naisnäitleja 1978 näitejatöö eest teatris 1973 hooaja näitlejapreemia 1973 ENSV rahvakunstnik 1966 ENSV teeneline kunstnik Keeled: eesti keel vene keel inglise keel /Ilse Ever/ 10.03.2010 Naine,kes armastab lihtsust aga elab keerulist elu Olemuslugu Ita Ever on naine ,kes on vist küll oma soojuse ja võimekusega,nagu tõeline meister, iga eestlase südamesse pugenud.Aga päriselt ei tea keegi, kes Ita tegelikult on,isegi kõige lähedasemad ei saa öelda,et tunnevad teda üdini. Jäädes teetassi ja Ita Everiga paberkandjal hämarasse toanurka kahekesi,läks aeg lennates.Sellel naisel on endast nii palju anda,see kuidas tema sära ja energia end ise teistesse külvab,on imekspandav.Elu õpetab.Õpetab armastama,hoolima,olema truu ja
Uudise käsiraamat 23-44 lk: Mis on uudis? Uudis – materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistlikult lahendada; lahutab meelt; tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus. Meedias ilmuvad materjalid: toimetuse materjal ja reklaam. Toimetusmaterjal väljendusvahendite poolest: kirjutatud lood ja pildilised lood. Toimetusmaterjal tekstide ehituselt ja eesmärkidest: uudislood, arvamuslood(kolumn, juhtkiri, repliik jne), publitsistlikud žanrid(olemuslugu, portree, reportaaž jne) ja pisiinfo(börsiinfo jne). Võtab kokku kaks viimast arvamusloona ja eristab: kõvad ehk analüüsitavad ning pehmed ehk jutustavad arvamuslood. Uudis erineb muudest žanritest: uudis on objektiivne; uudis erineb oma ülesehituse poolest. Leheuudiste tüübid Liigendamine: lähenemine ajalehe ja lugeja poolt - põhilised rühmad on kõvad ja pehmed uudised ning ülduudised ja eriuudised; on oluline ka välja tuua muud uudiserühmad, mille t...
,,Uuemad sõnumid" olid viimasel leheküljel reeglina. 20ndate keskel domineeris sisu kokkuvõtva pealkirjaga üksikartikkel. 30ndatel tulid pikkade alapealkirjadega lood. Kõik zhanrid pidid olema lühikesed ja selged, selgeimad reeglid olid juhtkirjal. Hiljem (30ndatel) tuli jälle segazhanre, sest uudistesse kirjutati sisse aruannete jm ülevaateid. Kasutusele võeti reportaazh, tasapisi tuli intervjuu. Kümnendi lõpul hakkas välja kujunema olemuslugu (reportaazhi põhjal). Ilmus ka reisikirju ja portree-laadseid kirjutisi. Juhtkiri hakkas tähtsust kaotama, asendudes erialase kommentaariga. Uudise areng: 1890ndatel oli palju emotsionaalseid sõnumeid (õnnetused jm), kus oli palju autori hinnangut, moraliseerimist jne. Konkreetset ülesehitust polnud. Palju oli ka ühel-kahel faktil põhinevaid lühisõnumeid (telegraafiuudised). U. mõjutas avalikku arvamust, kohati oli ka meelelahutuslik. Tavaliselt olid sõnumid 2-3 päeva vanad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
