Meedia ja mojutamine (0)

Kordamine arvestuseks  1. Mõisted ➔ Meedia- info vahendaja/edastaja, 
➔ Tsensuur-  riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja  raadiosaadete sisu üle, teabe valikuline avaldamine (kaotati Eestis 1989) ➔ Ajakirjandus- aktuaalsete sündmuste kohta info kogumine,  kontrollimine, analüüsimine ja esitamine ➔ Kommunikatsioon-  ehk suhtlus on organismide vaheline teabevahetus.  Teabe vahetamine võib olla kas ühe- või mitmesuunaline. ➔ Trükiajakirjandus- ajakirjandus, mida esitatakse trükitud ajalehtede ja  ajakirjade kaudu ➔ Raadio- elektroonilise teabelevi vorm
➔ Televisioon- elektroonilise teabelevi vorm, mis võimaldab pildi, video  ja heli ülekannet ja vastuvõttu. ➔ uus meedia-  kommunikatsioonitehnoloogiliste lahenduste üldmõiste. Võimaldab info  vastuvõtjal olla aktiivne osaleja, anda kiiresti tagasisidet, muuta infot ja seda juurde 
toota ➔ Kvaliteetajakirjandus: teemadeks  ühiskond, poliitika, majandus - Laialdase mõjuga sündmused
- Arvamused ja uudised
- Objektiivne ja tasakaalustatud, püüab hoida lahus fakti ja arvamust.
- Pealkirjad informeerivad lugejat loo sisust
- Teksti- ja infokeskne
- Keelekasutus täpne, asjalik, kuiv, neutraalne ➔ Kõmuajakirjandus: teemadeks meelelahutus, seltskond,  õnnetused, pere, kodu, sport
- Lugejale emotsionaalselt lähedased sündmused
- Meelelahutus ja uudised
- Emotsionaalne, hinnanguline, segab fakti ja arvamust
- Pealkirjad emotsionaalsed ning tõstavad esile midagi huvitavat, 
mitte tingimata loo tuuma
- Suured pildid, vahepealkirjad
- tsitaatväljavõtted, värvilised
- Keelekasutus argine, lobisev, emotsionaalne ➔ Tabloid- kollane ajakirjandus- Ajakirjanduse liik, mis vahendab uudiseid, mille  allikad pole piisavalt usaldusväärsed või piisavad ja mille eesmärk on huvitatate 
pealkirjadega köita tarbijate tähelepanu, et võimalikult hästi end müüa. Kirjutab 
teemadest, mis pole nii tähtsad nt kodu, pere, eraelu, sport, meelelahutus. ➔ Tabloidiseerumine- uudiste kõmulisemaks muutumine (kollasemaks  muutumine) ➔ Fakt- kindlakstehtav kontrollitav asjaolu
➔ Arvamus-  fakti tõlgendamise tulemus, mida inimene või inimeste 


rühm peab tõeseks. ➔ Sõnavabadus-   kõigil on õigus avaldada oma arvamust
➔ Ajakirjandusvabadus- peetakse demokraatliku ühiskonna lahutamatuks koostisosaks,   ülesanne on levitada informatsiooni, luua võimalusi ideede kriitikaks ja edendada 
demokraatlikku võrdsust. Tugineb sõnavabadusel, kuid erinevalt sõnavabadusest ei 
ole tegu inimese põhiõigusega. ➔ kõvad uudised- kajastavad sündmusi, mis mõjutavad enamiku  inimeste elukäiku. Majandus. Sõjalised konfliktid. Poliitika ➔ pehmed uudised- inimesekesksed nagu kodu, loomad, pere,  meelelahutus ➔ Filtri mull- tuginedes kasutaja antavale teabele eralduvad kasutajad  teabest, mis ei nõustu nende seisukohtadega, isoleerides nad 
tõhusalt omaenda kultuurilistesse või ideoloogilistesse mullidesse ➔ Populism- Dramaatiline tegelikkuse kujutamine (4 osa: probleem, süüdlane, vaenlased ja positiivne kangelane) 2. Ajakirjanduse ülesanded, roll ja liigid Liigid: reklaam, arvustus, arvamuslugu, reportaaž, intervjuu Roll: meediaettevõtete peamine roll on inimesi informeerida, tuua 
ühiskonda läbipaistvust, ausust ja tasakaalu ning toetada mitmekesisust. Ülesanded: info edastamine 3. Ajakirjandusžanrid (uudis, arvamuslugu, reportaaž, intervjuu) Uudis: ➔ objektiivne, tasakaalustatud
➔ Kindel ülesehitus: juhtlõik, teema arendus, lisamaterjal
➔ Sisaldab põhifakte (kus mis sündmus toimus) Arvamuslugu: ➔ Avaldab inimese arvamust mingi sündmuse/olukorra kohta Reportaaž: ➔ Jutustav-kirjeldav
➔ eesmärk on jutustada mingist sündmusest, kirjeldada nähtusega 


seotut ning vahendada taustandmeid ➔ reportaaži kirjutaja seda ise nägema ja suutma vahendada  kohalolekutunnet. Intervjuu: 4. Kommunikatsioonimudel (sh teksti vastuvõtmist mõjutavad tegurid) ➔ Inimesel on mõte
➔ kodeerib mõte
➔ Sõnumi edastamine
➔ Teine inimene mõtestab sõnumi lahti
➔ Vastuvõtmine
➔ tagasiside Sõnumist arusaamine sõltub eelkõige vastuvõtjast, tema teadmistest ja kogemustest . Oluline on sõnastuse täpsus. 5. Tabloidiseerumise põhjused ➔ Majanduslikud kaalutlused: tabloidiseerimisvõtted on suunatud  lugejate ligimeelitamisele. ➔ Info üleküllus: kuna infot on väga palju, peavad ajalehed muutma  end lühemaks ja kiiremini tarbitavaks. 6. Uudise valikukriteeriumid ➔ Sündmuse mõju inimeste elule: info, mida inimesed vajavad otsuste  tegemiseks. ➔ Sündmuse värskus: oluline on värskus, AGA nt Veerpalu  dopinguskandaal ➔ Sündmuse geograafiline või emotsionaalne lähedus: toimunud  lähedal; kaugel – kui rahvuskaaslasega juhtus midagi. ➔ Sündmuse ebatavalisus ➔ Sündmuse konfliktsus: huvi pakuvad inimeste või institutsioonide  kokkupõrked


➔ Sündmuse aktuaalsus ehk päevakajalisus: huvitada võib see, kus  tegelikult (veel) olulist ei juhtunudki. ➔ Sündmuses osalejate tuntus või prominentsus: väheoluline sündmus võib muutuda oluliseks, kui selles osaleb mõni tuntud tegelane. 7. Uudise ülesehitus ➔ Juhtlõik
➔ teema arendus
➔ lisamaterjal 8. Uudise kallutatus ➔ Arvamusliidrid ja ametlikud hääled saavad teistest rohkem sõna
➔ Poliitilise ja sotsiaalse eliidi liikmed saavad uudistes suurema tähelepanu osaliseks
➔ Välisuudistes keskendutakse lähemal asuvatele, rikkamatele ja võimsamatele riikidele
➔ Uudisteteemade valik ja maailmakäsitlus on väljendatud natsionalistlikult,  patriootlikult või etnotsentriliselt. 9. Ajakirjanduse sõltumatust mõjutavad tegurid 10. Meedia arengu roll maailma muutumises ja maailma muutumise roll meedia arengus Kõik on nagu kiiremaks muutund vms 11. Keeleline mõjutamine Keelekasutus peegeldab info edastaja suhtumist nii sündmusesse kui ka osalejatesse
Oluliselt saab mõjutada ka pealkirjadega. ➔ Kasutatakse eelarvamustel põhinevaid üldistusi: mehed on paremad kokad, eestlased 


on töökad, poliitikuid ei saa usaldada ➔ Viidatakse suuremale grupile: enamik eestlasi hindab..., kellegile ei meeldi, kui.... ➔ Kasutatakse hinnangulisi omadussõnu: erakordne, eriline, uskumatu ➔ Toetutakse autoriteedile: Ka Lennart Meri ütles..., Juba Aristoteles märkis... ➔ Kasutatakse sõnu, millel on pos. või neg. lisatähendus: saavutas kolmanda koha- pidi  leppima kolmanda kohaga, ettevaatlik-arg ➔ Esindatakse teadja või asjatundjana: kunstiteadlasena võin kinnitada, et.... ➔ Kasutatakse suhtumissõnu: kindlasti, tõenäoliselt, õnneks, vaevalt 12. Meediakanalid Eestis Suurimad meediafirmad: ➔ AS Eesti Meedia
➔ AS Ekspress grupp 13. Imagoühiskond 14. Demagoogiavõtted Demagoogiat kasutatakse manipuleerimiseks. Põhinetakse emotsioonil, 
mitte loogikal. ➔ Sildistamine
➔ Aluseta süüdistamine 
➔ Naeruvääristamine
➔ Ähvardamine (kõik terroristid on islamistid)
➔ Ebakompetentsuse rõhutamine( te olete veel alles koolis teil pole  haridust) ➔ Vastase sidemete esiletoomine
➔ Ületähtsustamine
➔ Põhjuseta kiitmine
➔ Kasurõhutamine ( kui sina teed nii siis sa saad seda vastu)
➔ lihtrahvalikkus(kõik persoonid on samasugused nagu mina)
➔ Omamehelikkus ( tegelikult omavahel on lood teisiti)
➔ Ametikoha, positsiooni rõhutamine ( teil põhikooliõpilastel on  rohkem mõistust kui põhikooli õpilastel) ➔ Ensekiitus ( olen eesti poliitikaga tegelenud juba 20 a)
➔ Enne hinnang, siis väide ( mulle ei meeldi eesti poliitika põrmugi)
➔ Kaunisõnalisus, paatoslikkus
➔ Ebaoluliste detailide rõhutamine
➔ Moraliseerimine ( kas me sellist eestit tahamegi)
➔ Traditsioonide väljatoomine (lapsed on meie tulevik)
➔ Kaastunde tekitamine ( jään töökohast ilma ,kui sa minuga ei 


nõustu) ➔ Rahvustunde tekitamine
➔ Tõde ja vale vaheldumisi
➔ Autoriteetidele viitamine ( ka vabariigi president on seda meelt,  et…) ➔ Lihtsustamine ( madalatest maksudest võidavad kõik)
➔ Kontekstist väljakistud tsitaat
➔ Võrreldamatu võrdlemine( erinevate ajastute autorite võrdlemine)
➔ Pseudoautoriteetidele toetumine ( minu onu räägib et)
➔ Ebatüüpilisele toetumine
➔ Üksikule väitele toetumine
➔ Ebamääraste argumentide kasutamine 15. Veenmine 16. Argumendi ülesehitus ➔ Väide
➔ Selgitus
➔ Näide
➔ järeldus 17. Reklaam (jagunemine sisu alusel; keelekasutus) ➔ Tootereklaam
➔ Poliitreklaam (kasutatakse tihti demagoogiavõtteid, nt tehakse teisi  maha) ➔ Sotsiaalreklaam (muutuse õhutamine) Keelekasutus lühike ja tabav. Reklaamiga rõhutakse tunnetele, 
sõnamängud, õhutatakse midagi kohe ostma. 18. Reklaami analüüsimine ➔ Sõnumi saatja
➔ Adressaat
➔ Visuaalsed võtted (suurus, paigutus, värvid)
➔ Keelelised võtted (tavaliselt lühike ja tabav)


➔ Jutustatav lugu
➔ Reklaami looja
➔ Kes saab kasu? 19. Allika kriitilisus (vt Imelise Teaduse artiklit ja Ilmar Raagi e-tundi 
https://www.youtube.com/watch?v=Hjhmz1ATBQg) ➔ Uurite, kes räägib ja kas ta nägi seda omaenese silmadega
➔ Valekontode ära tundmine
➔ 20. Elulooline kirjandus ja loetud elulooraamat 21. Meedia arenguvõimalused (https://sirp.ee/s1-artiklid/lopulugu/usaldusvaarse-
ajakirjanduse-uus-voimalus/) Ajakirjanduse kvaliteet oleks kõrgem, kui : ➔ avaldataks rohkem tähtsamaid ja vähem mitte olulisi sündmusi
➔ olulisuse kui uudisväärtuse kriteeriumi osatähtsuse suurendamine
➔ uudisportaalide kommentaariumide sulgemine (suunaks lugejad  arutlema ühismeedia kanalitesse) 22. Üheselt mõistetava vastuse sõnastamine ja struktureerimine