Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uudise alused: Allikad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reporter, allikaid, vaatlus, kompetents, hankimise, osalusvaatlus, esiteks, eelarvamused, allikatega, isikuomadused, vahendaja, valdkond, keskne, tausta, testimine, pealtnägija, otsest, valima, otsima, eetika, auahnus, kirjutata, seisukohast, keskendumine, neutraalne, stereotüübid, kriitik, keeruka, teatmeteoseid, allikates, vigade, kahtluse, motiivAllikatele viitamine Allikas on isik-koht, kust reporter saab infot. Allikaks võib reporter ise ka olla, kes nägi sündmust; vaatlejad; lindistused jne. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad – kuldreegel. Peab leidma ja kasutama võimalikult häid allikaid. Inimese esitlemine uudise allikana tugevdab tema autoriteeti. Ajakirjanik peab oskama leida, hoida ja kasutada häid allikaid. Ajakirjanik peab oskama allikatelt saadud infot tekstis edasi anda ja esitleda seda autoriteetses valguses. Atributeerimine – info omistamine mingile allikale Tavaliselt kasutatakse teisi allikaid. Atributeerimisel on neli küsimust: tuleb näidata, milline on allika ja sündmuse kaugus, tuleb teada, millal viidata, kui palju on mõtet ühes loos atributsiooni kasutada ja kus seda teha. Allika ja sündmuse vahekaugus Kõige olulisem on näidata, milline on kaugus allika ja sündmuse vahel
Sündmuste valimise lisakriteeriumid Uudisväärtused on keskne alus uudiseks tehtavate sündmuste valimisel. Tuleb arvestada ka teisi kriteeriumeid, mille keskseks eesmärgiks on tagada lehematerjali mitmekesisus ja selliselt erinevate lugejarühmade huvide rahuldamine + meedias kajastatu reaalsus. 1. Esiteks, ajaleht peab tooma lugejani tõelisi sündmusi. Meedia võimu laienemine ning meedia ja poliitika kokkusulamine on toonud kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema pseudosündmuste vältimine. 2. Teiseks saame sündmusi liigendada rühmadesse oodatavuse ja varjatuse alusel: oodatavad ja ootamatud sündmused; ise avalikuks tulevad sündmused ja varjatud sündmused. 3
Intervjuul peab alati olema ainult üks põhieesmärk. Teine analüüsiobjekt on kavandatava loo teema. Enne intervjuud tuleb välja selgitada vastused sündmuse põhiküsimustele – kes, mis, kus, millal, kuidas. Kolmas asi, mida tuleb selgeks teha on loo tuum: uudise juhtlõiku minev fakt, arvamusloo põhiväide, isikuloo põhiseisukoht. Tuum on see, mille ümber uudis keerleb. Tausta uurimine Teiseks tuleks uurida allika tausta, et enne intervjuud võimalikult palju teada. Esiteks, allikad vastavad paremini kui reporter on ette valmistanud ja nende vastu huvi näitab. Teiseks, kui allikas ei taha vastata, siis tausta uurimine valmistab ette selliseks olukorraks. Tuleb mõelda, kuidas võib suhtuda allikas teemasse ning mida vastata. Tausta jaoks on palju infoallikaid: varasemad uudised, kõned, biograafiad jne. kui allikast on tehtud ennem uudis, siis kasulik on rääkida selle reporteriga, kes seda tegi.
kõik tuleb kirja panna ja kohe, mitte loota mälule. Kohe ülesse kirjutada oma loo tuum, küsimused, millele on vaja vastuseid otsida. Planeerimine ehk kodutöö Planeerimise võib jagada kaheks: esmalt valida uudise teema, sõnastama uudise teema ja määratlema uudise parameetrid; teisalt analüüsida materjali, mõelda läbi küsimused, millele uudis vastab ning kavandada lisamaterjali strateegia. TEEMA, TUUM JA MUUD PARAMEETRID 1. Uudisväärtusliku teema leidmine – reporter peab ise olema aktiivne teemade otsija. Reporter on sama hea kui on tema allikad. Korraldada ajurünnakuid, lugeda teisi uudiseid, vihjetelefonid. 2. Homse lehe teemade valimine – Selleks : võrrelda uudisväärtuste ja ajalehe enda lisakriteeriumite seisukohast; võrrelda valitud teemasid lehenumbri mitmekesisuse seisukohast; kontrollida, et teemasid poleks valitud lähtudes pseudouudisväärustest ega poleks ka pseudosündmusi; kontrollida eetilisi probleeme. 3
Ajakirjaniku töö allikatega Ajakirjaniku hinnatakse eeskätt selle järgi, kui hästi ta suudab edasi anda sündmust,esiplaanile seada fakte ja isikuid, mitte oma jutustust. ESMAALLIKAS on sündmuskohal viibiv ajakirjanik ise, tema on alati parim allikas.Reporter on parim vaatleja, kes suudab leida sündmuste kajastamiseks kõige vajalikuma info. Teiseks info allikaks on sündmuses osalejad,tunnistajad või pealtnägijad, keda ajakirjanik küsitleb.Kuna neilt saab ajakirjanik valdava osa infost, on vaja jõuda
Toimetamine on laiem mõiste kui tekstide ülevaatamine ja lausete paremaks kohandamine, sõnade asendamine ja õigekirja parandamine. Keel ja stiil on väiksemad probleemid, millega toimetaja tegeleb. Toimetaja töötleb teise inimese teksti ning seda saab teha üksinda või autoriga koos. Toimetaja on see, kes määrab ära, mis lõplikult lehte läheb ja mis mitte. Toimetaja peab järgmima teatud põhimõtteid, et pakkuda lugejasõbralikku materjali. Teksti peab toimetaja nii reporter kui toimetaja. Toimetamise osas kehtivad samad soovitused ja põhimõtted nagu uudise kirjutamise puhul. Lugu vaadakse üle ja parandatakse vead. Iga toimetaja teeb oma tööd selles järjekorras, mida õigeks peab. Oluline on kõik probleemid lahendada. Kasulik on tema toimetamist kindlas järjekorras, et vältida ümbertegemisi, aega kokku hoida ja maksimaalne tulemus minimaalselt saada. Selleks sobib kõige paremini järjekord: 1. Uudise läbilugemine 2
Kujutamise kunst • Eetilisest uudisest saab lugeja teada, kes on info allikad, milline on nende kaugus infost ja suhe sündmusega. Ei tohi varjata allika seotust sündmusega. • Eetiline uudis järgib info atributeerimise reegleid. • Eetiline uudis identifitseerib tegelased täpselt ja ilma hinnanguteta. • Eetiline ajakirjanik viitab allikale nii avalikult, kui talle pandud infopiiranguvad lubavad. • Eetiline uudis esitab täpseid tsitaate, mida reporter või toimetaja pole korrigeerinud ega ise loonud. • Eetiline uudis ei anna ütlejale või öeldule hinnanguid tsitaadi saatelause abil. • Eetiline uudis on stiililt täpne ja objektiivne. • Eetiline uudis ei manipuleeri keele abil. • Eetiline uudis ei kasuta arve ja numbreid lugeja manipuleerimiseks. Eriuudised Eetiline uudis järgib nõudeid, mis seostuvad kindlate valdkondade või reporteritöö eri viisidega:
Kõnelood – uudised, mille keskseks on kõned, sõnavõtud jms(koosolekud, kongressid, parlamendiistungid jne. selle põhiprobleemiks on suulise kõne edasiandmine ja olulise info leidmine mahukast ja sidumata materjalist. Kirjalood – uudised, mille aluseks on kellegi teise poolt vormistatud kirjalikud tekstid(teaduslikud uuringud, raportid jne). selle põhiprobleemiks on valmis lugude hindamine sündmuste uudisväärtuse põhjal. Vaatluslood – uudised, mille keskseks infoandjaks on reporter ise, kes on sündmusel kohal ning teeb loo vaatluse põhjal. Olulised on rahvakogunemised: laulupeod, kontsertid jne. Intervjuulood – uudised, mille puhul on allikaks inimene, kellelt küsitakse küsimusi ja esitatakse lugejale intervjuuna. Piltuudised – keskseks on fotod, mitte tekst. Valdkondadelt ja teemadelt võivad need uudised kuuluda erinevatesse rühmadesse. Kõige tavalisem on see,et tegu on poliitiliste uudistega. Lisaks võib nende seas olla ka majandusega seotud uudiseid
tuuma, kõige uudisväärtuslikuma info kogu loost. Selline lõik fokuseerib lugeja tähelepanu teatud faktidele ning annab kogu uudisele selle abil keskme, mida ülejäänud uudis laiendab, detailiseerib, arendab. See võib olla esimene lõik aga ka teine-kolmas lõik. • Juhtlõik ja sissejuhatus on teksti osad, mitte sisult omaette seisavad lõigud teksti alguses. Tekst läheb sujuvalt üle. • Juhtlõik määrab uudise struktuuri. Kui reporter on otsustanud, millised faktid lähevad juhtlõiku, määrab ta sellega ülejäänud loo osade sisu: juhtlõik ütleb, milline on olulisem alateema ja millega tuleb juhtlõigu järelt edasi minna, juhtlõik näitab ära vaatenurga, millest sündmust käsitletakse ja määrab ära käsitluse tooni. • Uudise kirjutamist alustatakse alati juhtlõigu või tuumlõigu info ehk uudise fookuse valimisest
15. UUDIS eesmärk, uudisväärtus Uudisväärtuste põhikriteeriumid: · sündumusel on tugev mõju lugejale · sündmus on ebatavaline või elule ootamatu · sündmuses on tugev konflikt · sündmus on värske ja päevakajaline Uudise eesmärk on uudise edastamine, näidata lugejale sündmust faktide kaudu. 16. KRIITILINE LUGEJA (teksti päritolu, esitus, sisu) · Teksti päritolu kus on tekst ilmunud? kes on autor? milliseid allikaid on kasutatud? · Teksti esitlus Mida rõhutab pealkiri, mida foto? · Teksti sisu Eesmärk? Kelle vaatepunkti esindab? Mis on jäänud kirjutamata? Milliseid väiteid ei põhjendatud? Milliseid keelelisi mõjutamisvõtteid kasutatakse? 17. Keelelise mõjutamise vahendid · Kasutatakse eelarvamustel põhinevaid üldistusi: mehed on paremad kokad, eestalsed on töökad, poliitikuid ei saa usaldada
Tihedus ja ökonoomsus – uudis peab olema nii lühike kui võimalik. Reporterid kirjutavad pikalt, sest nad unustavad, kellele nad kirjutavad; kujundavad ebaolulisi teemasid ja detaile; loo organiseerimine. Teksti organiseerimine 1. Teha selgeks, mis on loo tuum ja koguda infot tuuma kohta. 2. Tuleb kirjutada selgeks kujundatud mõte – redigeerida. 3. Mis pole vajalik, on kahjulik. 4. Mõttekordusi mitte kasutada. 5. Reporter ei pea tegema lugeja eest järeldusi. 6. Uudis ei salli kõrvalpõikeid. Sõna ja lause 1. Tuleb kasutada igapäevaseid sõnu, mis on lühemad kui haruldased sõnad. 2. Identifiseeriva info andmiseks tuleks kasutada täiendlauselühendeid, mis pakivad info tihedalt. 3. Täitesõnad jms tuleks tõmmata maha. 4. Ülearused sõnad lisavad tautoloogilise konstruktsiooni. 5. Pikkust lisavad verbikonstruktsioonid, mis koosnevad üldverbist ja laiendist ning
15. UUDIS eesmärk, uudisväärtus (TERA) Uudisväärtuse põhikriteeriumid:sündmusel on tugev mõju lugejale; sündmus on ebatavaline või elule ootamatu; sündmuses on tugev konflikt; sündmus on värske ja päevakajaline Uudise eesmärk on teate (uudise) edastamine, näidata lugejale sündmust faktide kaudu. KRIITILINE LUGEJA (teksti päritolu, esitus, sisu) (tööleht) Teksti päritolu- kus on tekst ilmunud?, kes on autor?, milliseid allikaid on kasutatud? Teksti esitlus- Mida rõhutab pealkiri, mida foto? Teksti sisu- eesmärk?, Kelle vaatepunkti esindab?, Mis on jäänud kirjutamata?, Milliseid väiteid ei põhjendata?, Milliseid keelelisi mõjutamisvõtteid kasutatakse? 16. Keelelise mõjutamise vahendid (tööleht, ÕPIK) Kasutatakse eelarvamustel põhinevaid üldistusi: mehed on paremad kokad, eestalsed on töökad, poliitikuid ei saa usaldada Viidatakse suuremale grupile: enamik eestlasi hindab..
Inimkesksus ja emotsionaalsus Kõvades uudistes on objektiivsus ja tasakaalustatud. Pehmetes uudistes rõhutatakse aga inimkesksust ja emotsionaalsust. - Mõiste „inimlik huvi“ - Ühes tähenduses: konkreetne lugu peab olema näide, millega lugeja saab samastuda, kuid mis on samal ajal tüüpiline. Teises tähenduses märgib see konkreetsete inimeste konkreetset elu (nende edu, õnne, õnnetusi), mille eesmärk on emotsioonide näitamine ja esilekutsumine lugejas. - Emotsionaalsus – Esiteks on võimalik tuua uudisesse nii tegelaste kui ajakirjanike enda arvamus, suhted. Teiseks on vaja äratada tundeid lugejas. Tunnete äratamine on põhiline, mida uudis vajab. Inimkesksuse ja emotsionaalsuse saavutamine Teemavalik. Teemad, mis annavad inimkeskse uudise, peavad sisaldama prominenti, konfliki, emotsioone, ebatavalist ja mõjutama lugeja igapäeva elu. Et äratada emotsioone, siis kasutada neid: ootamatused, saladuslikkus; väikesed lapsed ja väikesed loomad hädas; meile oluliste
loo põhiiva ja olulisemad faktid, millele järgnevad laused ja lõigud tähtsuse kahanevas järjekorras. Infolehed Kiiresti muutuvas või kriisisituatsioonis ei pruugi teil olla aega peensusteni lihvitud pressiteate kirjutamiseks. Sellistel puhkudel koondage kogu info, milles olete kindel, infolehele. Faktilehel esitatakse info täpploendina või lühikeste märkustena. Faktilehel ei pea isegi täislausetega kirjutama. Enamikel juhtudel kirjutab reporter loo faktilehe põhjal üldjoontes valmis ning helistab teile, et saada lisadetaile või tsitaate. Keerulisemas meediaolukorras või kriisis, kui saadate järjest välja uuendatud pressiteateid või infolehti, avage juhtumitoimik. Selles võib arhiveerida ajutised või lõplikud dokumendid. Sinna peaksid kuuluma kõik pressiteated, ajaleheväljalõiked, vestluste salvestused, reporterite poolt sagedamini esitatud küsimused, faktilehed, vahetatud sõnumite koopiad ja muu asjassepuutuv teave
____ Petmine= valeinfo andmine. Tänapäeva ajakirjanduse eesmärk ei ole levitada mitmekesist ja olulist infot vaid tõde, mis annab suure kasumi. Üks viis valetada on vaikida. Teine on filmide ja fotode järeletegemine. Ka see läheb sinna alla, kui ajakirjanik kogub fakte pettuse teel. *kontekstist väljas oleva pildi kasutamine *töötlemine (montaaz peaks olema kirjas, kui on manipuleeritud pildiga) *väljamõeldis *salajane salvestuste tegemine- andmete varjatud kogumine, vaatlus, jälgimine, pealtkuulamine jne. 12 *kas on kohustatud teavitama uuritavat, et ta on ajakirjanik? Nt kui nimetab end arstiks või politseinikuks, et saada juhtumil infot Lubatud on nt see, kui ajakirjanik ei maini kohvikus, et ta on ajakirjanik, kui kirjutab söögist, sest sotsiaalsed reeglid ei näe seda ette. Ajakirjanik peaks mõtlema tagajärgedele. Eetikaküsimus Kui info saamiseks on kasutatud kahtlaseid viise, on vaja avalikkust sellest
Uudiste serveerimine (enamus töö toimetaja, rühmatöö reporteriga) Uudisetegemine kui rühmatöö Peale teksti püüab ajaleht pakkuda infot mitmekesiselt ja visuaalselt – info jagamine eri väljendusvahendite vahel. Tänapäeva lehed annavad infot ka fotode, fotoallkirjade, joonistuste, graafikute, lisalugudega. Vaja on, et reporter, fotograaf, teabegraafik, toimetaja, kunstnik ja küljendaja tegutseksid koos. Esimene probleem, et enam ei oodata lihtsalt valmis teksti, mille juurde toimetaja otsib foto. Juba lugu planeerides tuleb mõelda, milliste vahenditega (tekst, foto, teabegraafik) ja kuidas lugu serveerida. Teine probleem on, et millist infot milliste vahenditega edastada (mida pildistada jne). Kolmas probleem on, kuidas saada erinev info sisuliseks tervikuks, kus kõik osad üksteist täiendavad ning muuta lugejale
käsitletud. Lühidalt ja süstematiseeritult esitatakse kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti. Samuti kirjeldatakse ka tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme. Kui sissejuhatuses on kirjas hõpotees, siis märgitakse ära, kas hüpotees leidis kinnitust või loovtöö käigus oli vaja see ümber lükata. Kokkuvõte sisaldab ka autori enesehinnangut. 2.6. Kasutatud allikad Loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida. Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleks need ka vastavalt eristada: 1. kirjalikud allikad N. arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika, internet; 2. suulised allikad N. mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid; 3
käsitletud. Lühidalt ja süstematiseeritult esitatakse kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti. Samuti kirjeldatakse ka tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme. Kui sissejuhatuses on kirjas hõpotees, siis märgitakse ära, kas hüpotees leidis kinnitust või loovtöö käigus oli vaja see ümber lükata. Kokkuvõte sisaldab ka autori enesehinnangut. 2.6. Kasutatud allikad Loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida. Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleks need ka vastavalt eristada: 1. kirjalikud allikad N. arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika, internet; 2. suulised allikad N. mälestused, intervjuud, video- ja audiomaterjalid; 3
· Loeng 4 · Meediasuhted Uudise kriteeriumid Proaktiivsed meediasuhted: pressiteade, pressikonverents Reaktiivsed meediasuhted: telefonipäring, intervjuu Meediakriis. Kriisikommunikatsioon Suhtekorraldus 2.0 ja sotsiaalmeedia Tunnitöö. Eksam · Meediasuhete põhialused 7.2 Meediasuhted on suhtekorralduse valdkond, kus organisatsioon informeerib laia avalikkust või olulisi sihtrühmi oma tegevusest või muudest sündmustest, kasutades seejuures meediakanaleid. PR-töötaja roll on leida üles ja edastada ajakirjanikele olulisi, arusaadavaid sõnumeid organisatsiooni tegevuse kohta tähenduslikus kontekstis. Ajakirjaniku ülesanne on teha valik talle pakutud info seast, lähtudes meediakanali lugejate huvidest. · Meediasuhete põhialused Professionaalsete meediasuhete alus on oskus koostada olulisi ja uudisväärtusega sõnumeid, lähtudes
SUHTEKORRALDUSE EXAM 1. Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline: · probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muu
ülim teadmiste allikas. Popper väidab, aga et meil on vaatluse korral vaja tervet hulka teadmisi, kuna fakt, et teadmine pärineb vaatluselt ei ole veel piisavalt autoriteetne, et seda saaks pidada tõeks. Inimestevahelised teadmised on seotud kuna ei ole võimalik vaadelda kõike üksi, seetõttu kasutame me teiste inimeste teadmistest pärinevaid fakte. 3. Kui allikaks on puhas vaatlus, siis empiristi arvates tajub inimene tõde oma meeltega. Vaatluse teostamise puhul on väga oluline sündmuste õige tõlgendus. Igasugune teadmine põhineb aga faktide tõlgenduses ja kontrollimises kuna teadmine on vaja omale selgeks teha ning veenduda, et see on tõene. 4. Ajaloo puhul on allikas oluline, kuna see määrab kirjapandud fakti usutavuse. Sündmuse vahetu pealtnägemine ei mängi aga ajaloolise sündmuse tõe kindlakstegemisel mingit rolli,
Saame Journal lähemalt tuttavaks de Paris proua Vaqueri pansioniga. 25.03.1834 Millise mulje Vanemtoimetaja:Kristin Kõks salapärane Toimetaja:Laura Burtseva naine oma Ajakirjanik, reporter:Riho Kirsipuu pansionile ja Reporter:Martin Väinsalu endale on Reporter: Karl-Johann Reitalu jätnud? Lähemalt tuleb juttu ka pansioni Tänases lehes: elanikest:Vautrin Uskumatult ist, Poiret`ist, huvitav preili
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Pärnu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1 KIRJALIKE TÖÖDE LIIGID ...........................................................................................................4 2 KIRJALIKE TÖÖDE VORMISTAMINE ..........................................................................................6 2.1 Töö struktuur ....................................................................................................................6 2.1.1 Tiitelleht ..................................................................................................................... 6 2.1.2 Sisukord ..................................................................................................................... 7 2
märkide seletused ja loetelu; 2. põhiosa ehk tegelik tekst, kuhu kuuluvad sissejuhatus, teoreetilised lähtekohad ja varasemate uurimuste tutvustus, meetodite tutvustus, tulemused, arutelu, kokkuvõte ja allikate loend; 3. lõpposa, kuhu kuuluvad lisad. Teisisõnu koosneb põhiosa teoreetilisest poolest ehk varasemaid samateemalisi uurimusi, artikleid jmt kirjalikke allikaid refereerivast osast ning empiirilisest osast ehk reaalselt õpilase läbiviidavast katsest, vaatlusest, küsitlusest vmt meetodit kasutades. Üldjuhul on töö põhistruktuur järgmine. Tiitelleht Sisukord. Lühendid (vajaduse korral). Sissejuhatus. Teoreetiline tagapõhi ja varasemad uurimused. Meetod. Tulemus. Arutelu. Allikad. Lisad.
allikmaterjal ei ole kättesaadav, võib viidata läbi teise allika. Nt: Nagu J. Jänes ütles 1970. aastal: "Kõik loomad on võrdsed" (viidanud Karu, 1999, 82). Kõik loomad on võrdsed (Jänes, 1970, viidanud Karu, 1999, 82). Sel juhul tuleb allikate loetelus ära tuua teisese, s.t tegelikult kasutatud allika (Karu, 1999, 82) andmed. Läbi teise allika viitamist tuleb võimalusel vältida. 8. 6. Allikad Allikate loetelu sisaldab ainult töös kasutatud ja viidatud allikaid. Kõik töös viidatud allikad peab välja tooma allikate loetelus. Loetelu vormistamise üldiseks aluseks on APA juhend. Viitamise ja allikate haldamise hõlbustamiseks on olemas ka tarkvara (nt EndNote), mis automaatselt vormindab viite ja allika kirje nõuetekohaseks ning lingib soovi korral allika viitega. Iga kirje esimene rida algab ilma taandreata, järgmised taandrealt. Allika kirje koostatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Lisainfo. Kirje koostatakse viidatava allika keeles
3.2 kohaselt) V Kokkuvõte on vastus sissejuhatus püstitatud probleemile (hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud): lühidalt ja süstematiseeritult esitatakse kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti. Samuti kirjeldatakse ka tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid enam ei esitata. VI Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida. 3 Kui on kasutatud mitut liiki allikaid, tuleks need ka vastavalt eristada: 1.kirjalikud allikad (arhiivimaterjalid, käsikirjalised materjalid, kirjavahetus, perioodika, internet); 2
SK(public relations)- rakenduslik sots teadus, o- sotsioloogia haru, milles panus ka süsteemiteooria, organisats Cutlip- Sk sots funkts on täidetud, kui ignorantsus, sundimine ja järelandmatus on asendatud teadmiste, teooria, kommu, psühholoogia, sotspsü, mänguteooria jt valdkonnad. kompromissi ja kohandumisega. Sk peab reag ühiskonna vajadustele. Aitab anal, tõlgend avalikku arvamust; annab nõu juhtkonnale; aitab arendada olemasolevaid orgsiseseid Grunig ja Hunt- 4 mudelit kommu ja sk analüüsimiseks (kasut mesotasandil- o- tasand). SK kui kommu projekte; uurib, juhendab, hindab organis teostatavaid programme; planeerib ja aitab kaasa avalikkuse juhtim organis ja tema sihtgr vahel. 1984. hoiakuid organis soodsas suunas. Grunig- meisterlikkuse teooria- tänane üldteooria- selgitab sk väärtust o-le ja üh
informatsiooni ja infoallikate kasutamine ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks Digitaalne kirjaoskus (digital literacy) võime mõista ja kasutada arvutite edastatud informatsiooni, mis pärineb paljudest allikatest ning on esitatud mitmesuguses vormis. Raamatukogukirjaoskus (library literacy) oskus efektiivselt orienteeruda ja kasutada raamatukogu inforessursse. Meediakirjaoskus (media literacy) oskus kasutada massimeedia allikaid võimalikult täielikult. Lisaks näiteks: computer literacy, internet literacy, hyperliteracy, multimedia literacy Maailmas on koostatud infokirjaoskuse alaseid standardeid. Erinevates riikides ja haridustasemetel on mõnel pool olemas erinevad standardid. Olulisemad USA (koostajaks Association of College and Research Libraries, ACRL), Austraalia (koostajaks Council of Australian University Librarians, CAUL) standardid ja UK
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond xxxx RAVIMIFIRMA MERCK SHAPE & DOHME KOOLITUSEKS MASKEERITUD ÜRITUS Juhtumi analüüs Ärieetika Juhendaja: x Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 Merck Shape & Dohme (MSD) koolitus..............................................................................................4 Juhtumi kirjeldus ja olulisemad faktid..........................................................................................4 Võtmeisikud ja grupid (huvilised)................................................................................................6 Probleemi püstitus.............................................................................................
T?? esialgse kava koostamine ma valiku p?hjendus ja probleemi s?nastamine Kalenderplaan T?? eesm?rk ja ?lesanded T??ks vajalike vahendite ja meetodite valik H?poteesi s?nastamine Materjali kogumine Vaatlus, eksperimendid Uuringud, allikate anal??s jt. meetodid Uurimist?? tulemuste kokkuv?te muste r?hmitamine, statistiline andmet??tlus Tabelite, diagrammide, jooniste jms vormistamine Uurimist?? tulemuste anal??s Tulemuste t?lgendamine Tulemuste teoreetiline l?bit?
Teema valiku põhjendus Kalenderplaan ja probleemi sõnasta- mine Tööks vajalike vahendite ja Töö eesmärk ja ülesan- meetodite valik ded Hüpoteesi sõnastamine Materjali kogumine Vaatlus, eksperimendid Uuringud, allikate analüüs jt. meetodid Uurimistöö tulemuste kokkuvõte Tulemuste rühmitami- Tabelite, diagrammide, jooniste ne, statistiline andme- jms vormistamine töötlus Uurimistöö tulemuste
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 2 Teadmised ilma autoriteedita Popper näitab, et vastupidiselt empiristide arvamusele pole teadmiste ainukeseks ja ülimaks allikaks vaatlus. Me võime küll vaatlusest teadmisi saada samamoodi nagu teistelt inimestelt, kuid ükski neist pole tähtsam kui teine: ülimaid, kõige algsemaid allikaid polegi olemas. Allika järele pärimise asemel peaksime teadmist ennast kriitiliselt uurima. Teadmine ei alga eimillestki, vaid tekib eelnevate teadmiste teisenemise teel. 1) Empiristide arvates saab mingis teadmises olla kindel vaid siis, kui see toetub vaatlusele ehk teisisõnu on tarvis pealtnägijaid, kes mingi sündmuse toimumist on tunnetanud. Popperi arvates ei võimalda vaatlus tõde
Uurimistöö kursus Õppetükk: VIIDE TEKSTIS Viitamine e allikate näitamine on teadusteksti üks olulisi nõudeid ja norme. Viitamise funktsioonid: 1. Teadustada lugejale kasutatud uurimuste või allikate ja nende autorite olemasolu. 2. Anda võimalus kontrollida kasutatud materjali täpset edasiandmist ja õigesti mõistmist. 3. Võimaldada asjast huvitatul leida teisi käsitlusi samal või lähedasel teemal. Viidatakse: kasutatud teosed, seisukohad, refereeringud, tsitaadid, arvandmed, valemid jne. Ei viidata: üldtuntud faktid ja üldised teadmised, mis on pärit nt kooliõpikutest, üldjuhul ka teatmeteoste informatsioon (kui see pole just spetsiifiline info ja põhjalikumaid määratlusi/andmeid mujalt ei leia). Töö ükski osa ei tohi olla lihtsalt laenatud/viidatud lausete-lõikude jada. Igal peatükil ja alapeatükil peab olema oma teema ja läbimõeldud ülesehitus, mille aluseks on kogu töö eesmärk j
annaabi.ee 
