Hariduse tähtsustamine Ristiusku pöördumine Viikingid Viiking ehk mereröövlid Varjaagid- Idas olevad viikingite nimetus Normannid- põhjamees Euroopas(Prantsusmaa) Olid meresõitjad ja põlluharijad Geograafiline piiritlus-Skandinaavia/Idas/Euroopas/Islandis/Ameerikas Ühiskonnakorraldus: nii mehed kui ka naised olid võrdsed, elasid külades Tegevusalad: rööv, põllundus, kaubandus Laevad: puidust, kergesti navigeeritavad(maamärk/tähed/kõhutunne), sõitsid madalas vees, kerged Usk Ragnarök- maailmalõpp Asgard- jumalate palee Valhalla ehk Asgard Freya- viljakusejumalanna Odin(isa), Thor(poeg)- sõja/tava jumalad Valküürid-need kes viisid lahingutes langenud sõdalase Asgardi Viikingi aja lõpp- laevamatus/tavamatmine tähtsate asjadega(nt kirstuvõti)
inimeste juures. Naise koht on paremal käel, koera koht vasakul MI-MA-BA = hääleharjutus Hääl hommikuti magab, mis tähendab et tuleks teha hääle ülesse saamise harjutusi. mmm..hääliku peal. Vasak käsi pandakse haigutades käe ette, parema käega tervitatakse Oluline on panna ennast partneri olukorda Meil kõigil on plussid ja miinused. Miinustega tuleb tegeleda. Eneseusaldus, kõhutunne ja vaist on väga olulised. Reageerimine negatiivsusele, sääsest tehakse elevant – seda ei peaks olema. Selge pea ja objektiivsus, on mõtlemise juures oluline. Last ei viia lasteaeda, enne 3-eluaastat, sest muidu ei tule sellest midagi head välja,sest ta pole küps. Me ei saa takistada emotioonide teket, aga me saame neid ettte näha. a’la kui juba ette teada, et sellises olukorras läheb ta närvi, siis tead
Kõik siin ilmas ei ole must ja valge, ilma vahepealsete toonideta. Kõik, mis esmapilgul tundub hirmuäratav ja jube, ei pruugi tegelikult nii olla. Inimesed peavad õppima kaasatundma teistele ning nägema igaühes midagi head. Keegi ei ole läbinisti kuri või halb, igas inimesed on midagi head. Nagu öeldakse: ,,Keegi pole siin ilmas halb, vaid ta teod ei pruugi alati head olla". Samas, me ei saa üle ega ümber abstraktsest mõtlemisest, mida võib süvendada ka kõhutunne. Näiteks, kui kohatakse inimest, kes tundub alguses eemaletõukav, ebasümpaatne, siis hoitakse temast mingil põhjusel eemale. Tema välimus ei pruugi esmapilgul üldse nii jube olla, mis koheselt eemale tõukaks, kuid paljud inimesed tunnevad ära ebameeldiva tunde, mis valdab neid teatud hetkedel. Seepärast on abstraktne mõtteviis mingil määral kasulik, kui sellega hoitakse ära probleemid ja pahandused. Kuid siiski tuleb osata inimestes näha eelkõige head.
Nende arvates päikesesüsteem on tekkinud gravitatsiooni toimel kosmolises tolmupilves, mitte, et nüüd ilus vennike kuskil vehib kättega ja maalib taeva ja maa ning muu galaktika. Kus juures olen kaalutlenud üht kui teist mõtted ning järeldan siiski, et midagi on, mis hoiab meid oma eluteel edasi nagu mingi vaikne sosina tuul kohiseb su kõrvast mööda ning ütleb: ,,Ära seda tee või ära sinna mine!" Paljud inimesed väidavad, et see on meie sisemine kõhutunne, mis hoiab meid sekeldustest eemale. Paljud arvavad, et see on jumala poolt saadetud kaitseinglid, kes hoiavad meid ning aitavad eluülesannet täita. Olen kindel, et kõik inimesed on mõelnud ning juurelnud sellise küsimuse üle, et miks me siia maailma oleme sündinud. Minu poolne vastus oleks lihtne. Kõik inimesed, kes siia ilma sündivad on eelnevalt endale kirjutanud eluraamatu, mis sisaldab seda, kes kuna ja kellega sa kohtud ning mida sa talt õppid
Kõigis tõeotsingutes on oluline signifikatiivne mehhanism, mille abil võime eristada näilisust ja olemasolevat. Skolastikud arvasid, et tõde peitub asjade olemuses, mitte selles, kuidas nad hetkel juhuslikult paistavad/esinevad. Tõde on indviduaalne, minu tõde. "Hier stehe ich." Öeldes, et tema variant on õige (minu variant), lõi ta pretsedendi, kus tegelikult igaüks võib olla oma kirik. Tõde on olemuslikult seotus "minuga", tõde on vahetu, tõde on "kõhutunne". Igaüks on omamoodi reformaator, kuna kõik esindavad seda tõde, mis just nende jaoks tundub kõige õigem, hoolimata sellest, kuidas neid mõjutada üritatakse. Tõde ei või eksisteerida ilma valeta, mina ei eksisteeri sinuta. Vajalik on vastandamine (sekundaarsed signifikaatorid). H. Reichenbach - "Mina on see, kes ütleb mina." Mina tekin alles siis, kui ütlen mina. Siin on see koht, kus mina ütlen siin. Praegu on see hetk, kus mina ütlen praegu.
Võta aeg maha ja logele! · Puhh: tegutse süsteemselt! Täna teen tööd ja homme naudin elu, mitte vastupidi Hirmud (Fritz Riemanni järgi) · Hirm andumuse (sõltuvuse) ees- skisoidne - Iiah · Hirm endakssaamise ees - depressiivne - Notsu · hirm muundumiste ees- sundusega isik - Jänes · hirm paratamatuse ees - hüsteeriline isik - Puhh Inimese funktsioonid: · Mõtted · Tunded · Meelelisus (maitsed, lõhnad) · Intuitiivsus = kõhutunne · Kujutlusvõime · Unistamisvõime · Impulsiivsus = iha · Tahe koordineerib Tahte omadused · Energia, jõud · Meisterlikkus, tahe, distsipliin · Kontsentratsioon · Kindlameelsus, otsustatavus- viivitamatus · Järelandmatus · Algatusvõime · organiseeritus Kui juht on Notsu · Fookus on inimsuhetel · ajab segamini põhjuse ja tagajärje · kaotab pea, keskendub pisiasjadele, suureneb rahulolematus, otsustamatus
Juhtiv tõeteooria (mida võime tuvastada) Aristotelese tõeteooria, et kui midagi saab viia vastavusse tõega, siis see on tõene Paneme ütluse talle vastavusse Me ei tea, mis on tõde, aga me teame, millal 1 või teine ütlus vastab tõele Sellel kindlad reeglid Võimsam kui siduvuse teooria Tõde kui reegel Tõde kui vastavus (tõe korrespondentsiteooria) Tõde kui sidusus (tõe konsistentsteooria) Tõde, mis ei vaja tõestamist- vahetu tõde (eesti k. Kõhutunne) Pmst see, mida keegi usub ise (tõde), see et kõik on vastu, on vaid tõestus Doxa arvamus, arvamus peab olema veenev, see on seotud autoriteediga Episteme peab olema tõestatav Hiljem analüütilises filosoofias on oluline seisukoht, et me ei saa uskuda ja teada sama asja korraga Seda mida me usume, me ei tea, seda mida teame me ei usu Paradoksid Berry: "The smallest positive integer not definable in fewer than twelve words"
Pragmatismi seisukohalt tuginetakse veendumusele, et inimene ei saavuta kunagi absoluutset tõde, sellepärast peame leppima nende tõdedega, mis töötavad ja inimliku elu eesmärgiks on peamiselt olnud praktiline edu, mitte aga teoreetiline tõde. 3. Tõe koherentsiteooria - mille järgi on tõesed ainult need väited, mis on kooskõlas teiste tunnustatud väidetega (vanim, tunnustatuim). ??Puudub kooskõla mõne teise faktiga. Intuitsioon -> sissetunne, kõhutunne -> kasutame igapäevaselt -> võib olla erinev igal inimesel Eristatakse kolme liiki intuitsiooni. 1. Kui taju - tuttavate asjade äratundmine, eristamine, teksti taju. 2. Loominguline mõtteid kujundlikult väljendada, luua metafoore, inspiratsioon. 3. Kui kiirendatud arutlus sageli me teeme järeldusi ja anname hinnanguid mingite andamete põhjal, ilma kogu arutelus käike läbikäimata nn. tervele mõistusele tuginemine, võib põhjustada eksimusi.
Mõned üksikud neist ronivad öösel üle aia ja käivad prügikastidest sööki otsimas. Kui Paul tagasi rindele saadetakse ei näe ta enam ühtegi tuttavat nägu. Ta otsib Kati, kuid tulutult. See öö saadeti Paul luurele. Ta istub mürsulehtris ning ei julge edasi minna. Paul mõtleb, et kas pöörduda tagasi häbis või minna edasi. Ta otsustab siiski edasi minna. Kui Paul tagasi hakkab minema ja raporteerima oma avastustest ei leia ta enam tagasiteed. Paul läheb sinna poole kuhu kõhutunne ütleb. Kuid ta ei jõua omadeni tagasi. Siis ta poeb mürsilehtrisse ootama valgenemist. Ta kuuleb aheliku samme... Need on vist prantslased. Ta heidab pikale ja mängib surnut. Paul võtab pussi välja ja on valmis pussitama igaüht kes lehtrisse astub. Sammud lähenevad. Keegi astus lehtrisse... see oli üks prantslastest. Paul lööb teda kogu jõust kõhtu. Prantslane langeb maha, kuid ta ei ole veel surnud. Paul istub 3 päeva mürsulehtris koos sureva prantslasega. Tal on suur joogijanu
tegevusala. See on midagi erakordset, toetudes füüsikaseadustele ja inimpiiride võimetele suudeti meie oma homo sapiens sapiens ehk tänapäeva Maal elav inimene õhku viia. See oli raske ning aeganõudev protsess, kust ei puudunud inimohvrid ega vrakkidest järelejäänud hunnik vanarauda. Kõik põhines katse-eksitus meetodil sel vanal ajal, polnud arvuteid ega muid kalkulatoorseid vahendeid millega kindlaks teha see ja too kindel vahemaa/kaugus/võimalikkus, et katsetus üldse õnnestub. Kõhutunne ja puhas julgus olid lennunduse alustala. Lennunduse, siinkohal modernse lennunduse alguseks märgitakse aastat 1783, mil Montgolfieri vennad disainisid omanäolise kuumaõhupalli, mis oli disainilt väga ebapraktiline ja ka juhitamatu. Sellest snitti võtnud Jean-Pierre Blanchard ehitas oma versiooni kuumaõhupallist ja lendas sellega üle Inglise kanali aastal 1785. Sellest ajast alates täiustasid mitmed insenerid kuumaõhupalli, muutes kaalukeset, juhitavust, disaini ning materjali
Mõned üksikud neist ronivad öösel üle aia ja käivad prügikastidest sööki otsimas. Kui Paul tagasi rindele saadetakse ei näe ta enam ühtegi tuttavat nägu. Ta otsib Kati, kuid tulutult. See öö saadeti Paul luurele. Ta istub mürsulehtris ning ei julge edasi minna. Paul mõtleb, et kas pöörduda tagasi häbis või minna edasi. Ta otsustab siiski edasi minna. Kui Paul tagasi hakkab minema ja raporteerima oma avastustest ei leia ta enam tagasiteed. Paul läheb sinna poole kuhu kõhutunne ütleb. Kuid ta ei jõua omadeni tagasi. Siis ta poeb mürsilehtrisse ootama valgenemist. Ta kuuleb aheliku samme... Need on vist prantslased. Ta heidab pikale ja mängib surnut. Paul võtab pussi välja ja on valmis pussitama igaüht kes lehtrisse astub. Sammud lähenevad. Keegi astus lehtrisse... see oli üks prantslastest. Paul lööb teda kogu jõust kõhtu. Prantslane langeb maha, kuid ta ei ole veel surnud. Paul istub 3 päeva mürsulehtris koos sureva prantslasega. Tal on suur joogijanu
kui see on aktiivne, avalik ja pingutust nõudev. Me peame end käitumise eest vastutavaks juhul, kui me arvame, et me tegime seda ilma tugeva välise surveta. Õigupoolest võib suur materiaalne tasu isegi vähendada või «õõnestada» meie sisemist vastutust teo eest ning põhjustada vastumeelsust sooritada sama tegu hiljem, kui tasu enam ei pakuta. «Madala löögi» tehnika - pakutakse mingit eelist, mis paneb kliendi otsustama soodsa ostu kasuks. Kaitsesignaalid: 1) Kõhutunne - kõhusopis rinna all, kui me äkki mõistame, et meid on sunnitud nõustuma palvega, mille kohta me teame, et ei taha sellele vastu tulla. 2) Südamepõhjas teadmine. 4 Psühholoogiaalased uurimused tõestavad, et me kogeme oma tundeid umbes sekundi murdosa võrra enne seda, kui jõuame nende üle intellektuaalselt mõelda. Kalduvusel olla järjekindel on järgmised allikat: 1) Järjekindlus iseloomuomadusena ühiskonnas kõrgelt hinnatud.
prügikastidest sööki otsimas. Kuid kui Paul tagasi rindele saadetakse ei näe ta enam ühtegi tuttavat nägu ning ei leia oma salka üles. See öö saadeti Paul luurele. Ta istub mürsulehtris ning ei julge edasi minna. Paul mõtleb, et kas pöörduda tagasi häbis või minna edasi. Ta otsustab siiski edasi minna. Kui Paul tagasi hakkab minema ja rääkima oma avastustest ei leia ta enam tagasiteed. Paul läheb sinna poole kuhu kõhutunne ütleb. Kuid ta ei jõua omadeni tagasi. Siis ta poeb mürsilehtrisse ootama hommikut. Ta kuuleb imelikke samme, ta arvab, et need on prantslased. Ta viskab pikali ja mängib surnut. Paul võtab noa välja ja on valmis pussitama igaüht, kes lehtrisse astub. Sammud lähenevad. Keegi astus lehtrisse ning see oli üks prantslastest. Paul lööb teda kogu jõust kõhtu. Prantslane langeb maha, kuid ta ei ole veel surnud. Paul istub 3 päeva mürsulehtris koos sureva prantslasega
Ei kirjutata tihti ülesse asju. Iga fakt vajab üleskirjutamist ja üle kontrollimist. Peale materjali otsimise tuleb kasutada teadmeteoseid. Faktid ja seosed. Uudis vajab ja toetub faktidele. Peab teadma protsesse jne. Faktid tuleb panna kindlasse skeemi ja neil peab olema tähendus ja neid seostama. Tolmuimeja ja uudisekirjutaja. Peab vaatama, kas sündmuses on uudist ja mis seal uudisväärtuse seisukohast keskne. Keskendumine faktidele ja seostele sündmuses. Kõhutunne ja kogemused. Ajakirjanikul on oskus uudiseid leida, mis põhineb teadmisel ja kogemusel ja püsiallikatel. Ajakirjanike rollikäsitus. Kirjutamise mõjutajad on ajakirjaniku arusaamad enda rollist. Esiteks ühiskonna ootused, mida proovitakse täita, sest see annab loetavuse, tuntuse ja au. Teiseks on ajakirjanduse traditsiooniline roll ühiskonnas – olla valgustaja, samas ka võimu kuritarvitamise vastu võitleja. Viimasel ajal oodatakse, et oleks meelelahutaja.
1. Kuluvõrrandi leidmisel tegime eelduse, et 2. ISLM mudel näitas, et investeerinud on investeeringuid vaadeldakse autonoomsete intresside pöördväärtus, e. mida kallimad muutujatena, s.t. ei sõltu sissetulekutest (SKP). on laenud seda vähem investeeritakse. Reaalses maailmas on investeeringud ajast sõltuv protsess, mida mõjutavad veel tulevikuootused, otsustaja isiklikud omaduse jne. Investeeringuid loetakse kõige ebastabiilsemaks kulutuste osaks. Kõhutunne on küll oluline, kui reeglina on vajalik enne investeeringute tegemist i märksa täpsemalt teada võimalikke i i tagajärgi. j i Seega S tuleks hinnata i investeeringute tulusust, riski ning määramatusega seotud aspekte. Elu on alati täiuslikum igast mudelist
Ta ei püüa lähtuda teooriast, kuna kogemused on teda õpetanud, mida tasub rakendada ja mida mitte. Ekspert lähtub situatsioonist kui tervikust (holistlik lähenemine); noviits on tänu kogemuste vähesusele sunnitud keskenduma üksikaspektidele. Eksperdid oskavad märgata seda, mis võivad noviitsidele jääda märkamatuks (nt näha vihjeid, mis viitavad patsiendi olukorra halvenemisele). Ka see lähtub nende rikkalikumast kogemustepagasist ning on seotud intuitsiooniga („kõhutunne“, etteaimdus jne). Intuitsioon siinkohal pole mingi müstiline nähtus, vaid tuleneb vilumusest. Märgatakse vaevumärgatavaid märke, mis annavad taolisi vihjeid. Ka see tuleneb oskusest näha olukorda tervikuna. Eksperdid oskavad näha olukorra „mustreid“ (sarnane maletajatega, kellest paremad suudavad haarata olukorda malelaual terviklikumalt ja näha ette võimalikke kombinatsioone, algajad aga ei oma nii head ülevaadet malelaual toimuvast). Praktiline ja teoreetiline teadmine
Kui iga ideoloogia on enda meelest õige, siis see tähendab ühtlasi, et nad kõik on valed, sest tõde on ainult üks. Probleem seisnebki selles, et kus on tõde. Iga ideoloogia on vale, ja tõde tekib tervikus. Osutus ja tõde Tõe probleem on väga terav mitte ainult filosoofias. Me ei saa elada maailmas, kus valitseb vale. · Mis on tõde vs Kus on tõde. · Martin Luther vs skolastika. · Tõde kui reegel. · Vahetu tõde. o ,,Kõhutunne" Oluline läbimurre tõe käsitlemises tekkis antiikajal Aristotelesega. Tema erinevalt Platonist ja Sokratesest ei tea, mis on tõde. Probleem seisneb selles, millal ja kuidas me räägime tõtt. Aristoteles forumleeris tõe vastavuse teooria tõde on see, mis vastab faktidele. Aristotelese enda formuleering on pikem ja kohmakam tõtt räägime siis, kui me räägime nii nagu nad on ja mitte siis kui me räägime sellest, mida ei ole. See on tähtsam ja siiani kõige võimsam tõe
Me väidame, et me tunneme armastust, rõõmu, kurbust või viha. Aga kas me võime alati olla kindlad, et me tõesti neid emotsioone ka tegelikult kogeme? Ühes Gilberti ja Sullivani operetis märgib üks tegelane, et kogenematu inimene võib ekslikult pidada armastust seedehäireks. See on ilmselt liialdus, kuid siiski osaliselt ka õige. Sageli on meil vaja tõlgendada oma sisemist olekut, analüüsida kas "imelik kõhutunne" tähendab kartust (läheneva eksami ees) või ootusärevust (armastatu saabumise eel). Mõnede psühholoogide arvates on sellised tõlgendamisprotsessid alati mängus kui me tunneme emotsioone. William James ja Carl Lange James-Lange teooria väidab, et isiku subjektiivsed emotsioonid pole midagi rohkemat ega vähemat kui reageerimine tema keha muutustele, mis on omakorda esile kutsutud mingite neid virgutavate stiimulite poolt.
Selle tulemus oleks katastroofiline. Kui me selle asemele, et oma eelnevate otsuste ja tegudega kooskõlas vurinal edasi minna, enne iga uue teo sooritamist peatuksime, et selle häid ja halbu külgi kaaluda, ei jääks meil kunagi aega midagi olulist korda saata. Ainus lahendus sellele dilemmale on aru saada, millal selline järjekindlust võib viia vale valikuni. Sellest annavad märku kaht erinevat liiki signaalid, mida me tunneme oma keha erinevates osades. Nendeks on kõhutunne ja südamepõhjas teadmine. Enne igat otsust peaks inimesed endalt küsima küsimuse: " Kui saaksin ajas tagasi minna, kas teeksin siis sama valiku-teades, mida ma nüüd tean ?". Vastus võib tulla esimese tundevälgatuse näol. 14 4. SOTSIAALNE TÕENDUS Sotsiaalse tõenduse printsiip See printsiip seisneb selles, et me otsustame õige ja vale üle, jälgides, mida teised inimesed õigeks peavad
all kasvatamist) on inimesed valmis nõustuma palvega, mis on eelneva seotusega kooskõlas. Kohustumine- sundimine inimest võtma mingit seisukohta, panna midagi tegema v millegiga nõustuma. Jalg ukse vahel tehnika- taktika, mis kasutab esialgset väikest palvet nõustumise saavutamiseks hilisema sarnase suurema palvega. 6 Kaitse Et mõjustamist ära tunda, tuleb märgata signaale kõhust ja südamepõhjast. Kõhutunne-teene, mida ma ei taha osutada-seletada, et nõustumine on rumal järjekindlus ja ma ei soovi seda. Südamepõhjast tulevad märgid-siis, kui me pole kindlad, kas enda esialgne sidumine oli ekslik ,,kas ma teeksin sama otsuse uuesti" võib usaldada ka esimest tunnet. IV.peatükk. Sotsiaalse tõenduse printsiip Sotsiallse tõenduse printsiip. Me otsustame õige ja vale üle, jälgides, mida teised inimesed õigeks või valeks peavad.
Näiteks kirjalik jagamine. Mõtlemist suunavad küsimused Lineaarsed korrastatused ehk lineaarsed süllogismid Tingimuste seadmine Tunnussõnade jälgimine Eelduste indikaatorid Järelduste indikaatorid Metatunnetus ehk metakognitsioon mõtlemine oma mõtetest, õppimisest. Kuidas me jõame mingite tulemusteni? Mida ma valesti tegin? Mõtlemise liigid Diskursiivne mõtlemine loogiliselt järeldav Intuitiivne mõtlemine - ,,kõhutunne" Reprodutseeriv mõtlemine Loov mõtlemine Teoreetiline mõtlemine Praktiline mõtlemine Probleemülesande lahendamise laadi järgi Kaermuslik-motoorse ehk tegevusliku mõtlemine Loogilis-abstraktne mõtlemine Konvergentne mõtlemine porgand on oranz (üks vastus) Divergendtne mõtlemine Kujundlik mõtlemine Verbaalne mõtlemine Mõtlemisstiilid idealistlik stiil iseloomulik induktiivne lähenemine
Kõige efektiivsemalt toimib kohustumine juhul, kui see on aktiivne, avalik, nõuab pingutust ja inimene peab seda sisemise motivatsiooni tulemuseks (ning mitte valise sunniga saavutatuks). Et meie mõjutamiseks kasutatavat kahjulikku järjekindluse survet ära tunda ja sellele vastu panna, tuleks meil märgata signaale, mis tulenevad kahest erinevast kohast meie sees: a) kõhust. Kõhutunne annab märku, kui meid sunnitakse kohustumise ja järjekindluse surve abil nõustuma teenega, mille kohta me teame, et ei taha seda otsustada. b) Südamepõhjast tulevad märgid on teistsugused. Neid on kõige kindlam kasutada siis, kui me pole kindlad, kas esialgne enda sidumine oli ekslik. Sellisel juhul peaksime endalt küsima otsustava tähtsusega küsimuse: "Kui saaksin ajas tagasi minna, kas teeksin siis
Kuigi me kõik kasutame ja mõistame kehakeelt küllalt hästi instinktiivsel tasandil, oleme vaevalt teadlikud sõnumitest, mida meie enda ja teiste inimeste kehad edastavad. Teadliku arusaamise arendamine kehakeele kas või mõnest kõige põhilisemast zestist võib avada inimliku käitumise täiesti uue dimensiooni. Võite hakata avastama, mida inimesed tegelikult mõtlevad ja näha, kas nende kavatsused on ausad ja tõesed. Võite õppida eristama, kas teie kõhutunne mõne inimese kohta on õige, ja mõistma, kuidas kehakeel toetab seda, mida inimene räägib, või on sellega vastuolus. Kui õpime tundma vaid väikese valiku kehakeele zeste, võime kõikides eluvaldkondades palju tegusamaks muutuda. Need zestid võivad aidata paremini suhelda, suurendada populaarsust sõprade ja kolleegide seas ja tõenäoliselt avardada oma elu niisugusel viisil, millest pole seni julgenud mõeldagi. Kehakeelest arusaamine võib teha ka
kindel, et kõneleja on teadlik oma ekslikkusest, siis tähendab selline lühendamine oma subjektiivse arvamuse esitamist objektiivse tõena, mis kuulub demagoogia valdkonda. Muid teemasid peale tähenduse, mida põhimõtteliselt saaks empiiri- liselt uurida, aga millest rääkimisel uuringuid pea kunagi tehtud ei ole, vaid põhinetakse iseenda kõhutundel: loetavus, arusaadavus sihtrühma jaoks, vastuvõetavus sihtkultuuris. Muidugi võib hindaja kõhutunne nendel teemadel olla vägagi adekvaatne, ja sageli ongi. See aga ei muuda asjaolu, et uuringuid tehtud ei ole, st hinnangu adekvaatsus on läbinisti subjektiivne. Toimetamise teemad 211 Subjektiivsed põhjendused Näite 54 sarnased teadvustatult ja ilmutatult subjektiivsed põhjen- dused ei ole vältimatult halvad, kuna kogenud toimetaja võib tõepoolest intuitiivselt teada, mis ja kuidas lugejale mõjub. Nende
annaabi.ee 
