Rene Descartes Rene Descartes (15961650) oli Prantsuse filosoof. Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Tõeline/ tõsikindel teadmine järeldub printsiipidest ning tõeliselt tark on see, kes oskab kõik teadmised tuletada teatud printsiipidest. Paljuteadjad ei ole mõttetargad - nad on kogujad. Mõttetark otsib arusaamist. Printsiipe peavad Descartes'i arvates iseloomustama kaks tunnust: 1. Nad on ilmselged tõed. 2. Iga tõsikindel teadmine peab neist järelduma. Need printsiibid on aluseks kogu uuele filosoofiale, mida Descartes'il on plaan üles ehitada: "Archimedes ei otsinud midagi muud kui üksnes punkti, mis oleks püsiv ja liikumatu, selleks, et liigutada paigast kogu maad; tuleb loota midagi niisama suurt, ku...
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia mõisted kt jaoks etnoloogia / kultuuriantropoloogia – erinevus pole suur; teadusharu, mille raames uuritakse inimestevahelisi sotsiaalseid suhteid, käitumist, arengut, suhteid, religiooni, uskumusi, perekonda, sotsialiseerumist, ideoloogiat, sugupoolte probleeme/erinevusi jne. kultuurirelativism – hoiak, kus väärtustatakse kultuurilisi erinevusi etnotsentrism – hoiak, kus peetakse oma kultuuri paremaks ja hinnatakse teisi kultuure/rahvaid ainult selle alusel (nt Euroopas, Läänes) Emic – strateegia, kus lähtutakse uuritava grupi/rahva mõtteviisist/strateegiast jms. (võimaldab paremat mõistmist, kuid ei saa teistega võrrelda) Etic – strateegia, kus võetakse aluseks juba olemasolev strateegia ja selle kaudu/alusel uuritakse gruppi. (see strateegia võimaldab gruppe omavahel võrrelda. Mõlemad on vajalikud, üks pole parem/va...
Rahvaluule liigid Kermo ja Karel 1/ Rahvaluule Rahvaluule jaguneb: rahvalaul: regivärsiline, lõppriimiline; Kukerpillid Unelaul https ://www.youtube.com/watch?v=dIy9134PA7k rahvajutt: muistend, muinasjutt, naljand, pajatus; rahvaluule lühivormid: mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. 2/ Rahvajutu tunnused Puudub kindel autor. Jutu sisu võib paikkonniti erineda. Peegeldavad vanarahva uskumisi ja tarkust. Tegelasteks on müütilised olendid, tegevuspaigaks müütilise tähtsusega kohad. Rahvajutt on rahvaloominguline jutustus, see on üks rahvaluule põhiliikidest. Rahvajutt on üldmõiste muistendi, muinasjutu, pajatuse, naljandi ja anekdoodi 3/ kohta. Naljand Naljand on rahvaluule lühizanr, mis märgib lühikest, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajuttu, rahvalikku naljalookest. Näide:
o Järjest tõusevad nö `keskmised hinded', millega saab koolidesse. Seega on vaja õppida veelgi rohkem. o Parimad koolid on väga kallid, eriti arvestades praegust majandussurutist. o Kui minnakse kaugele õppima, siis meie riik kaotab ühe hea aju. (näide: kui keegi on väga tark siin Eestis ja ta tahab minna USAsse õppima ja ka teeb seda, siis meil on üks haritud inimene vähem) Plussid o Aksepteeritakse erinevaid religioone ja uskumisi, mis ei sega koos õppimist. Pigem annab nö boonust isegi juurdeõppimisel teiste kultuuride kohta. o On väga palju võimalusi õppimiseks. (Näiteks saab nüüd juba mõnes kohas läbi Interneti õppida professoriga Skype's rääkides) [Skype jututuba] o Kaasa aitab kindlasti ka piiride nö lahtiolek. Näiteks Euroopa Liit, mis võimaldab lihtsa vaevaga liikuda riigist riiki. o Need, kes harivad end vägas heas koolis, arendavad end nii palju, et on
Tolerantsus enda ja teiste suhtes Maailm on muutunud viimaste sajanditega jõuliselt. On tekkinud palju uusi arusaamasid, kombeid ja uskumisi. Nii mõnigi neist on vastukarva teisitimõtlejatele, mis tekitab paljudes pahameelt ning vajadust mässamiseks. Selleks et muuta maailma paremaks paigaks, tuleb alustada iseendast. Oma arvamuste, hinnangute ja ka välimuse väärtustamine on oluline kõigile. Julgus või oskus öelda välja oma arvamus puudub paljudel. Paljud lihtsalt loobuvad oma ideedest või ideaalidest lihtsalt sellepärast, et kardetakse erineda massis. Enesekindlus mängib igaühe elus tähtsat rolli.
kõik sarnanevad selle poolest, et need kõik jäävadki teooritateks, kuigi nendeni on väidetavasti jõutud mõttearenduste tulemusena. Ühtegi neist ei saa teaduslikult tõestada kui faktidel põhinevat. Igaühel on õigus jääda kindlaks oma filosoofiliste veendumuste juurde. Parimate kavatsustega inimesed võivad olla (ja ongi) täiesti eri meelt nende filosoofiliste väidete suhtes. Et neid teooriaid ja uskumisi ei ole võimalik tõestada, peaksime neid kohtlema samal viisil kui religioosseid tõekspidamisi. Samamoodi nagu meie rahvas ei tohiks religioosseid tõekspidamisi kellelegi seaduse jõul peale suruda, ei tohiks ka oma filosoofilisi uskumusi ja teooriaid teistele seaduse jõul peale suruda. Milline on inimelu bioloogiline definitsioon? Kõige vähem lahkmeelt on sellel alal. Loodusteadus on meid varustanud tõestatud faktidega. Üksiku raku staadiumist kuni surmani on
jumalatega). Põhimõtteliselt võeti üle suurem enamus Kreeka religioonist. Võib ka öelda, et Rooma mütoloogia on Kreeka mütoloogia teisendus. Väga suurel määral muutis Kreeka kultuur ka roomlaste igapäeva elu kui sellist. Roomlased hindasid väga kõrgelt oma esivanemate pärandit, kuid vallutussõdade tagajärjel sattusid roomlased kreeklaste kultuuri mõju allla. Hakati õppima kreeka keelt, kombeid, uskumisi ja loeti isegi kreeka kirjandust. Rooma ei olnud demokraatlik riik nagu seda oli Kreeka. Roomas oli seisuslik ühsikond. Ühiskonna kõige kõrgemal pulgal asusid senatid kes vabariigi ajal olid päris nobiliteedi hulgast. Senaatoritelejärgnesid ratsanikuseisusega inimesed, kes oli samuti rikkad linnakodanikud. Nemad moodustasidki linna kõrgeima kihi. Nendele järgnesid tavaline linnarahavas, talupojad ja orjad. Nii nagu Kreekas nõnda ka Roomas kasutati orjasi tööjõuna.
Hantide uskumised Handid on Lääne-Siberis, Obi jõe vesikonnas elav soome-ugri rahvas. Varasemas kirjanduses kohtab endist nimetust ostjakid, Obi ostjakid, Obdorskid, Berjozovod, Surguti ostjakid. Hantide usund on soetud tugevalt ümbritseva looduse ja maastikuga, kus elavad jumalad, vaimud ja surnud esivanemate hinged. Hantidel on palju uskumisi, kuid tänapäeval on neid vähe alles jäänud, eelkõige tänu Nõukogude Venemaale. Nende jumalate isiksust ja välimust on mõjutanud õigeusk. Hantidel on palju jumalaid, kuid ainult vähesed on meile teadlikud. Handid usuvad kosmose kolmikjaotusesse: üla-, kesk- ja allilm. Ülailm on seitsmeosaline. Kõige kõrgemal elab Numi- Toorum, ta elab nii kõrgel, et inimestel pole võimalik temaga olla otseses ühenduses, vaid peavad pöörduma selleks Numi- Toorumi laste
Avunkulokaalne - elama minnakse mehe ema lähedusse Bilokaalne - paar saab ise valida kelle lähedusse jäävad elama Neolokaalne - abiellunud võivad teha mis ise tahavad; industriaalne ühiskond Mingisugune majanduslik taust miks on kasulikum teineteise läheduses elada. Tavad kuvaad - mees teeskleb rasedust. Kogukonna liikmed pärast sünnitust külastavad ka meest. Naise puhul ei esine erilist rituaalsust. Miks? taolistes ühiskondades on ilmselt palju maagilisi uskumisi; kartus, et naine on haavatav sünnituse ajal - ründavad halvad vaimud. Või nendes ühiskondades pole teadus nii hästi arenenud ja puudub teadmine kes on lapse isa - mees sotsiaalses kuvandis näitab ja markeerib kes on isa. Pruudiluna - peigmehe perekond peab midagi maksma pruudi perele (võtavad ära tööjõu). Pruuditeenistus Üle maailma vaadates naiste ühiskondlik norm vahekorraks on palju rangem. Regulaarselt 69% mehi ja 57% naisi harrastavad abieluvälist seksi.
Lõpetuseks mässiti keha valgesse linasse. HAUAKAMBRID Hauakambri ülesanne oli tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Et muumiat kaitsta, suleti ta massiivsesse kivist sarkofaagi. HAUAKAMBRID Tuntuimad Egiptuse hauakambrid on püramiidid. Hiljem asendusid püramiidid kalju sisse raiutud hauakambritega. Nii kaitsti surnukeha ja sellele kuuluvat vara rüüstajate eest. VAARAO EHNATON Valitses 14. saj eKr. Ta muutis sajanditepikkusi traditsioonilisi uskumisi, püüdes jumal Amon Ra asemele uut jumalat luua. Ta kuulutas päikesejumal Atoni peajumalaks. Ühtlasi muutis ta oma nime Amenhotep ("Amon on rahul") Ehnatoniks ("Atonile kasulik"). VAARAO EHNATON Ületamaks Amoni preestrite vastuseisu lõi ta Egiptusesse uue linna nimega Ahet Atoni (Atoni silmapiir). Ehnatoni valitsusaja vältel hakkas Atonist järkjärgult kujunema Egiptuse ainujumal. EGIPTUSE KIRI, HARIDUS, TEADUS JA KIRJANDUS EGIPTUSE KIRI JA HARIDUS
Uskudevaheline tolerantsus peaks juhtima meid võimaldama inimesele oma valikuid. Teadus ning tehnoloogia areng on suurele hulgale tänapäeva inimesele näidanud kätte reaalsuse suuna. Sellest tulenevalt ei usu väga paljud eestlased kindlat usku. Kuigi usklike inimeste arv on vähenenud on siiski paljud inimesed usklikud. Usu ning riigi vastu suuremat huvi tundes pööravad inimesed drastiliselt mõttemaailma muutes võõrasse usku. Tolerantne tänapäeva ühiskond peaks kodaniku uskumisi toetama ning andma talle võimaluse arendada end nii, kuidas on tema maailmavaadetele kohane.
Tolerantsus enda ja teiste suhtes Ühiskond on arenenud viimaste sajanditega jõuliselt. On tekkinud palju uusi arusaamasid, kombeid, hoiakuid ja uskumisi. Nii mõnigi neist on vastukarva teisitimõtlejatele, mis tekitab paljudes pahameelt ning vajadust mässamiseks. Saksa filosoof Arthur Schopenhauer ütles kord, et kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist erinevas maailmas. Samuti ei tohi ka unustada, et inimene, kes ennast ei armasta, ei suuda armastada ka kedagi teist. Selleks et muuta maailma paremaks paigaks, tuleb alustada iseendast. Oma arvamuste, hinnangute ja ka välimuse väärtustamine on oluliseks aspektiks edasisel eluteel
Soome ja teiste läänemeresoome rahvaste mütoloogiad on seotud teise soomeugri rahvaste, nagu saamide mütoloogiatega. Soome mütoloogia elemendid säilisid läbi suulise traditsiooni ning folkloori 18. sajandini. Peajumal Ukko (vana mees) oli algupäraselt loodushing nagu teisedki jumalused. Kõige pühamaks loomaks oli karu. Karu nähti eelkäijate kehastusena ning seetõttu kutsuti teda eufemismidega nagu mesikämmen, otso ja kontio. Esimesena mainis soomlaste uskumisi piiskop Mikael Agricola oma Uue Testamendi tõlke eessõnas. Soome mütoloogiat uuris ka 19. sajandil Lars Levi Laestadius. Suurimad uuringud tehti 19. sajandi jooksul, pannes kirja vana maaluulet ja folkloori. Elias Lönnrot koostas Soome rahvuseepose Kalevala. 2 Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia. Need lood olid tuttavad kõikidele muinaskreeklastele. Kuigi mõned mõtlejad olid
Aearaamatutest ja kohtu prottukollidest ülespandud“ Jakobson kirjeldas nõiausku ja uskumisi, kasutades pimeda keskaja retoodikat. PÄRNU POSTIMEES 1857–1863 Johann Voldemar Esimene eestikeelne Jannsen ärgitas lehe Ajalehe ilmumist peetakse Jannsen ja perioodiline kaudu eesti rahvast ärkamisaja alguseks.
tõekspidamised mõjutavad nende suhtumist vaimulikku ellu ning ka igapäevastesse tegevustesse. Kaval-Ants usub, et ka tema pääseb taevasse, sest ta paneb teised omakasuks tööle ja pühendub rikkuse kogumisele, tema arvates ei saa Jumal teada, mis toimub tema peas ning seetõttu ei saa ta ka teada tema petuskeemidest. Paljud aga usuvad, et Jumal näeb kõik inimesed läbi. Seetõttu võibki väita, et inimeste käitumist on tihti keeruline selgitada, sest kõik järgivad oma uskumisi ja tõdesid. Minu arvates valis tudengifilmi autor 2006. aastal selle teose, sest see on väga mitmekihiline teos, sisaldades nii teoloogilisi, poliitilisi ning folkloorseid teemasid. Samuti on teosel mitmeid tõlgendusvõimalusi ja teoses esitatud tõsised teemad on humoorikalt esitatud. Endla Teatri koduleheküljel on teos kujutatud uue lähenemisega. Seda võib juba mõista teost tutvustava teksti juures olevalt pildilt, mis kujutab paljast Jürkast ja ühte naist, ilmselt Juula
elus. Oma töös räägin Eesti pikimast jõest kui väärtuslikust maastikku osast, kus leidub kohalikku identiteeti loovaid elemente, sobivaid elupaiku erinevatele taimedele ja kaladele ning häid võimalusi ajaveetmiseks. 1. Eesti jõed Jõed ja nende lähiümbrus on suur osa Eesti looduse ilust ja omapärast. Jõgedega on seotud suur hulk Eesti kaitsavaid loodusobjekte. Jõgedega on seotud rahvapärimusi, uskumisi ning ajaloosündmusi. Eesti on küll väike, kuid siin võib kokku lugeda mitutuhat jõge ja oja. Seega on Eesti jõdederikas maa. Meie jõed on aga enamasti lühikesed ja vee hulk on neis väike: vaid 15 jõge on üle 100 km pikad. Kõige pikem jõgi on Võhandu jõgi. Pikimad on Võhandu, Pärnu ja Põltsamaa jõgi. Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi. Tabelis 1 on kujutatud 5 Eesti pikemat jõed.
Esimene tähendas mingile tegevusele hoolikalt tähelepanu pööramist ja teise sõna all mõisteti millegi tugevasti kinnistumist. Relgioonil on palju erinevaid definitsioone, ent enamikes neist pööratakse tähelepanu viiele tegurile: tunnetuslikule - inimene usub, et on olemas üks või mitu võimu, mis tema saatust määrab; emotsionaalne - inimene tunneb end olevat sõltuv üleloomulikest jõududest, millega ta püüab ühendusse astuda; tegevuslikule - inimene väljendab oma uskumisi teatud toimingutena (palvetamine, ohverdamine jne.), ühiskondlikule - religioosne tegevus loob ühendusi, mille liikmetel on ühesugune usuline taust ja kultuurilisele - religioonivormid on sõltuvuses konkreetsest ajast ja keskkonnast. Religiooni ja mõtlemist võidakse näha teineteisele vastandlikuna. Religiooni võib vaadelda kui dogmaatilist ja totalitaarset maailmamudelit, mis ei õpeta inimesi mõtlema ning targutama, vaid uskuma
nende õpetus levis kiiresti Euroopa linnastunud piirkondades Katoliku kiriku võitlus ketseritega. Inkvisitsioon Paavst Innocentious III kuulutas ristisõja, väed värvati peamiselt Põhja – Prantsusmaa rüütlite hulgast, nad said lõpuks lüüa, selle sõjaga hävinesid paljud Prantsusmaa linnad ja toimus hirmus varastamine Ketserluse vastu võitlemiseks loodi spetsiaalne kohus – inkvisitsioon, selle ülesanne oli muuta ketserite uskumisi, aga kui see ei õnnestunud võeti kasutusele karmimad viisid, tehti ülekuulamisi, need kes läksid kiriku juurde tagasi ja loobusid ketserlusest neile anti väike karistus aga kui kohe ei tunnistatud siis piinati ja kui ei loobutud ketserlusest siis visati kirkust välja ja võeti ära nende varandus või pandi vangi mõnikord ka määrati surmanuhtlus nt põletati
Tutvusime erinevate kangelaslugudega ja saime ülevaate keskaegsest rüütlikirjandusest. IIRI SAAGAD: Mitmed varakeskaja kirjanduslikud mälestusmärgid võib määrata eepika valdkonda. Iirimaad asustanud keltide ühiskonnas olid laulikud, kes kandsid ette saagasid. Saagad olid vanad pärimused. Filid olid laulikud-jutuvestjad, kes hõimupealike (kuningate) lähedaste nõuandjate ja ennustajatena jäädvustasid sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumisi. Filid talletasid mitmeid lugusid sõjakäikudest. Teist rühma laulikuid kutsuti bardideks. Nemad esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Nemad tegelesid ka armastusluulega. Iiri saagad olid loodud proosa vormis, kuid neil oli rõhutatud lüüriline kujundlikkus ja poeetiline rütm. Sageli oli jutustuste vahele põimitud värsse. Iiri saagade kõige kuulsam kangelane oli Ulsteri sajast Ulaadide kuninga Conchobari õepoeg
Rootsi võimu kehtestamine Eesti aladel langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga. Et Rootsist kujunes peamine protestantismi tugijõud, oli luteri kirku toetamine osa Rootsi poliitikast. Siinne luteri kirik proovis vastu seista Saksamaalt jõudtvate uute usuvoolude levikule. Luteri usk muutus valitsevaks usuks Eestis. Hävinenud kirikud ehitati üles, pastorite haridustase paranes. Ametisse seati vöörmündrid, kes tegelesid koguduste majandusasjadega. Võitlus väärusuga. Pidades rahva uskumisi ebausuks, hävitasid pastorid mitmeid ohverdamispaiku. 1642 toimus Pühajõe mäss. Talupoegade pühaks peetud Võhandu jõele ehitas kohalik mõisnik vesiveski, mis olevat jõge rüvetanud. Sellest tekkisid rahutused ning talupojad hävitasid nii veski kui tammi. Üle kogu maa hakati läbi viima nõiaprotsesse. Kõigepealt rakendati kaebealuse suhtes ,,veeproovi". Usuti, et süütu vajub vees põhja, nõid jääb pinnale. Levinud karistus nõidumise eest oli põletamine tuleriidal
Rootsi võimu kehtestamine Eesti aladel langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga. Et Rootsist kujunes peamine protestantismi tugijõud, oli luteri kirku toetamine osa Rootsi poliitikast. Siinne luteri kirik proovis vastu seista Saksamaalt jõudtvate uute usuvoolude levikule. Luteri usk muutus valitsevaks usuks Eestis. Hävinenud kirikud ehitati üles, pastorite haridustase paranes. Ametisse seati vöörmündrid, kes tegelesid koguduste majandusasjadega. Võitlus väärusuga. Pidades rahva uskumisi ebausuks, hävitasid pastorid mitmeid ohverdamispaiku. 1642 toimus Pühajõe mäss. Talupoegade pühaks peetud Võhandu jõele ehitas kohalik mõisnik vesiveski, mis olevat jõge rüvetanud. Sellest tekkisid rahutused ning talupojad hävitasid nii veski kui tammi. Üle kogu maa hakati läbi viima nõiaprotsesse. Kõigepealt rakendati kaebealuse suhtes ,,veeproovi". Usuti, et süütu vajub vees põhja, nõid jääb pinnale. Levinud karistus nõidumise eest oli põletamine tuleriidal
KR ja Meso-Ameerikas ehk mehhiko kultuur 600 enne meie aega. Kirjanduse tekkimine: "Gilgamesi eepos" on vanim teadaolevaid kirjandus teoseid. See eepiline poeem põhineb sumeri keelsetel lugudel. Kuigi need lood pärinevad hiljemalt 2100 enne meie aega, koondati nad eeposeks umbes 1900 e.KR. Kangeslaslikkus, sõprus, kaotus ja igavene elu. Kirjandus vormis peegelduvad mitmed elustpärinenud saagad ja müüdid kirjeldava maailma rahvuste, riikide tekkimist ja annavad edasi tollaaegseid uskumisi, väärtushinnanguid ja eluolu. Enne kui need üles kiejudati liikusid nad sajandeid ja võibolla kauemgi rahvahulgas suulisepärimusena. "Iliase ja Odüsseia" Achilleuse kand nõrk koht Trooja Hobune petlik salakaval kingitus Casandra preestrinna kellel oli needus, ta teadis tulevikku aga keegi ei uskunud teda. Sireenide laul petlik meelitus Kreeka teater 5. saj oli kreeka teatri õitsengu aeg, see sündis kreeka linnas Atikanis ?
karistatava kaitsmine MÕISTED: Ekvivokatsioon- argument, mis tuginev mõne sõna mitmetähenduslikkusele. Preskriptiivne väide- väide, mis ütleb, et midagi peab tegema/mitte tegema, uskuma/mitte uskuma. Deskriptiivne väide- väde, mis kirjeldab maailma, sõnastab fakti. Arutlusviga- deskriptiivsetes eeldustest preskriptiivse järelduse tuletamine. Teadmine- õigustatud tõene uskumus- EI- sest on õigustatud tõeseid uskumisi, mis ei ole teamine. Positiivne diskrimineerimine- üritatakse aidata vähemusi. Genealoogia- tavatähenduses distsipliin, mis uurib sugulussidemeid, kuuluvust ja põlvnevust. Filosoofilises mõttes on genealoogia erinevate (moraalsete) fenomenide päritolu uurimine. Voorus- üsnagi püsiv loomulaad, mis aitab teatavaid asju hästi sooritada. Õnn- pole vooruse-eetikas mõistetud mitte naudingu või meeldiva lühiajalise seisundina, vaid
omanäolisus ja teadlikkus teistega jagavast identiteedist. Välieksperiment sotsiaalteadlaste kujundatud eksperiment, mis viiakse läbi igapäevases maailmas. Väravavaht eriline inimene, kelle sotsiaalne positsioon lubab tal avada või sulgeda uksi, kust pääseb sotsiaalsete staatuste juurde, ja kes oma formaalse võimuga sildistab nendele staatustele sisenejad Väärteadvus tekib juhul, kui inimesed ei ole teadlikud asjaolust, et nende uskumisi kujundab domineeriv eliit Väärtuskonsensus grupi liikmete vaheline kokkulepe grupi eesmärkide ja nende saavutamiseks valitava õige tee osas Väärtused grupis valitsevad arusaamad heast ja soovitavast, millest juhindutakse õigete otsuste langetamisel Ökoloogiline diferentseerumine protsess, mille käigud jaotuvad kindlad tegevused linna eri piirkondade vahel Ökoloogiline invasioon sünnib, kui uued inimesed või tegevused tungivad
TEGELASED: vanimad jumalad hiiud, jumalad aasid(kõige tähtsamad), jumalad vaanid, müütilised olendid (alfid, nornid jne), valküürid, Skandinaavia tähtsaim jumal Odin, vaenlane Loki – ükski tegelane pole läbinisti hea või halb, igalühel nõrkusi ja tugevusi. Sõjakangelaste manala on Valhalla, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõduga kostitavad. Teos kujutab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutusi maailmast, uskumisi ja legende. Maailm tehti hiid Üümiri lihast. Surmavaen ja kättemaks on muinasgermaani jumalate vahekordades tavaline. Lokit karistatakse solvamise ja teotamis pärast – seovad Loki kinni ta poja sooltega, ning Loki teine poeg muudetakse hundiks, talle endale lastakse näkku tilkuda mao mürki. Jumal Odinil on võluvõimed, kuid ta pole alati õiglane. Loki, keda on halvana kujutatud, ilmutab ka abivalmidust. Müütide kangelastel on seega palju puudusi,
järgmistele. Kui emotsioon enam tagasi ei kerki, siis on lõpetatud. Inimene peab elama olevikus. Inimene kipub olema oma keskmises tsoonis oma mõtetes. Polaarsused inimene organiseerib ümbritsevat maailma läbi vastandmõistete. Nt kui tunneme vastandlikke tundeid. Kaitsefunktsioonid inimene peab oskama neid teadvustada. Nt. stressiolukorras inimene põgeneb või kohaneb (läbi kaitsefunktsiooni). Introjektsioon inimene võtab uskumisi ja norme omaks ilma analüüsita. Kõige tihemini lapseeas, kriitikameelt pole. Projektsioon kannab omadused üle, mida rohkem teeb, seda rohkem piir enda ja välismaailma vahel hajub. Seda omadust tuleb tunnistada. Retroflektsioon inimene teeb endale seda, mida tahab, et keegi talle teeks. Hämamine ehk deflektsioon kontakti hajutamine, tehakse märkusi kohatuid jne. Nt. skisofreenik eitab kõike. Kokkusulamine inimese ja teda ümbritseva piir ähmane,
Paranes ka pastorite haridustase. Rootsi aja lõpuks oli enamus kirikuõpetajatest ülikooli haridusega ja olid võimelised pidama jutlusi eesti keeles. Kõik see tõi kiriku lähemale ka talupojale. Koguduse majandusasjadega tegeles maarahva hulgast valitud vöörmündrid, kes valiti maarahva seast. Võitlus väärusuga: 17. sajandil oli luteri usk veel üsna tundmatu eestlastele. Ka juba keskajal segunes eestlaste muinasusundid katoliiklike tavadega. Kuna taolist rahva uskumisi peeti ebausuks hävitati mitmed ohverdamispaiku. Väärusuga seostati ka 1642. aastal talurahva rahutusi, mis leidsid aset Urvaste kihelkonnas Osulas. Seda sündmust on nimetatud ka Pühajärve mässuks. Võhandu jõela lasi kohalik mõisnik ehitada vesiveski. Kui aga maad tabas viljaikaldus, arvasid talupojad, et see tuleb jõe rüvetamisest tingitud kättemaksust ja seepärast hävitasid tammi ning veski. Kohale saadetud sõjavägi rahustas küll ärritunud talupojad, aga kohalik
Rootsi võimu kehtestamine Eesti aladel langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga. Et Rootsist kujunes peamine protestantismi tugijõud, oli luteri kirku toetamine osa Rootsi poliitikast. Siinne luteri kirik proovis vastu seista Saksamaalt jõudvate uute usuvoolude levikule. Luteri usk muutus valitsevaks usuks Eestis. Hävinenud kirikud ehitati üles, pastorite haridustase paranes. Ametisse seati vöörmündrid, kes tegelesid koguduste majandusasjadega.[Pidades rahva uskumisi ebausuks, hävitasid pastorid mitmeid ohverdamispaiku. 1642 toimus Pühajõe mäss. Talupoegade pühaks peetud Võhandu jõele ehitas kohalik mõisnik vesiveski, mis olevat jõge rüvetanud. Sellest tekkisid rahutused ning talupojad hävitasid nii veski kui tammi. Üle kogu maa hakati läbi viima nõiaprotsesse. Kõigepealt rakendati kaebealuse suhtes ,,veeproovi". Usuti, et süütu vajub vees põhja, nõid jääb pinnale. Levinud karistus nõidumise eest oli põletamine tuleriidal
elundeid, põhjustades lõpuks inimese otsajäämise. Nõiad söövad lapsi või surmavad neid mõnel muul viisil ning mõnikord toovad nende liha kokkutulekutele kaasa. Nad istuvad kaksiratsi luua või mõne muu asja selga ja lendavad ihualasti läbi õhu, kasutavad kuju muutmiseks võideid, tantsivad ringis, õiendavad koduvaimudega ja peavad orgijaid. Mõistagi ei arva keegi, et kõike seda teeks üle kohu ilma üks ja sama nõidaderühm, ent kõiki neid uskumisi võib täheldada nii Euroopas kui ka Aafrikas. Ning ka teistest ühiskondadest võib leida vähemasti viiskümmend Euroopa nõiausus esinevat motiivi. Mõningad sarnasused Euroopa nõiakunsti ja mitte-Euroopa loitsumaagia vahel tulenevad euroopalike uskumuste eksportimisest kolonialismi vahendusel. Vodoo tekkis religioonina, mille tõid Haitile Benini rannikult sisseveetud orjad (nimetus on jorubade keeles jumalat tähistavad sõna moonutis)
Muidugi on ka neid, kes elusse pärast surma ei usu. Peamiselt on see levinud küttide ja korilaste ning industreaalse ja post-industreaalse ühiskonna seas. ESIVANEMATE KULTUSE LOOGIKA Üldiselt pööravad ühiskonnad suurt tähelepanu esivanematele ja esivanemate vaimudele. Austus, mida näidatakse esivanematele on tavaliselt sotsiaalselt stabiilne ja poliitiliselt legitiivne. Esivanemate kultuse poliitiline aspekt on oluline isegi kui on võimatu seletada uskumisi esivanemate vaimudesse. Nõnda võib tolereerides tekkida efekt, kui erinevad uskumused nõuavad ühiskonnas seaduspärasust. RITUAAL: RELIGIOONI PRAKTIKA Rituaalide kaudu on võimalik lahendada probleeme. Nendesse uskumine aitab inimestel hakkama saada. Rituaale on defineeritud, kui religiooni sotsiaalset aspekti. Lühidalt võib öelda, et rituaal on reegli keskne sündmus, mis vastavalt temaatikale on suhe elavate inimeste ja nö hingede vahel.
arenenum kui kammkeraamika. Pronksiaja üldiseloomustus perioodi alguse dateering, seos Skandinaaviaga, asulakohtade paiknemine Eestis, kindlustatud asulad, peamised tegevus- ja ealtusalad. 2000- 500 eKr Seos Skandinaaviaga - Kuna Eestis looduslikult (inglis)tina ja vaske ei leidunud, siis pronksesemed olid imporditud. Kaubanduslikult suheldi Skandinaaviaga, sest seal leidus inglistina ja vaske. Läänepoolsed kontaktid mõjutasid siinsete elanike uskumisi ja kombeid: kivikirstkalmed ja laevkalmed. Asulakohtade paiknemine Eestis - Eesti jagunes kaheks eriilmeliseks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Eesti inimesed muutusid lõplikult paikseks. Kindlustatud asulad - Seoses väärtuste kogunemisega (karjaloomad, pronks jne), tekkisid kindlustatud asulad - seda perioodi nimetatakse Asva kultuuriks. Neid rajati Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikul. Need paiknesid looduslikel
Normid ja nende tugevus sõltub kultuurist, ühiskonnast ja ajast. 43. Miks võib hälve olla ühiskonnale kasulik? (Emile Durkheim) Üldine tuju s.o. ühiskonna liikmete poolt jagatav tunne, mis ei kuulu kellelegi inimesele konkreetselt. Sellise grupikonsensuse kaudu tugevdatakse sotsiaalset korda. Hälbivate inimete identifitseerimise ja karistamise kaudu liituvad ühiskonna ülejäänud liikmed ühise moraalisüsteemiga, mis omakorda kujundab ja tugevdab nende enda uskumisi. Piiride märkimine on protsess, mille abil kujundatakse sotsiaalses grupis kehtivad normid ja väärtused. Nendes gruppides paigutatakse piirid vastuvõetava käitumise kaugemaile rajale ning selle abil muudetakse inimeste käitumine suhteliselt stabiilseks ja ettearvatavaks. 44. Sildistamisteooria hälbelise käitumise kohta? 8
inimressursid. Tänu neile oli Konstantinoopolil võimalik oma riigi piire kindlustada ja ründajatele vastulööki anda, kuni 1453. a. lõpuks türklased selle vallutasid. KREEKA MÕJUD ROOMA KULTUURIS. Roomlaste varasest kultuurist pole teada peaaegu mitte midagi. Kuid vallutussõdade tagajärjel sattusid roomlased suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumisi. Tõeline kirjandus, millest on mingi osa säilinud tänapäevani, kujunes roomlastel kreeka kultuuri ja kirjasõna mõjul alates 3.sajandist eKr. Esimesed rooma autorid piirdusidki kreeka kirjanduse tähtteoste tõlkimise ja mugandamisega. Ka teatri, kõnekunsti ja ajalookirjutuse alal oli roomlastele suuremal või vähemal määral toeks kreeka pärand. Kuid sellelt aluselt lõid nad silmapaistvaid originaalteoseid, mis on suurel määral mõjutanud ja kujundanud kogu
kultuurid on neil arenenud rahvaliku usu radupidi raamiks. Meil lähemal on Eestlased, Soomalsed ja ka Liivlased, kes on algul olnud katoliikliku mõju sfääris ja pärast õigeusu sfääris. Mõisted Uskumused – väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku. Igasugu suhtumised, käitumised. Müüt – kirjeldab maailma loomist (jumalik jõud loob kaosest kosmose, korrastatud maailma); loomisjumala tööd täiendavad heerosed. Argi keeles tähendab ta mingeid uskumisi, mis ei ole teaduslikult põhjendatud. Narratiivid või rahvalaulud, mis annavad pildi kuidas maailm loodi. Soome-ugrilaste usundid domineerib usundiline muistend, mis kajastab üleloomulik avaldumist argielust. Põhjendatakse, miks maailm on selline nagu ta on või maastik selline nagu ta on. Legend – piiblipärimus. On rahvausundisse mugandatud. Sulandunud on kokku loodus usund ja kristusest kokku sulanud usund. Memoraat – isikuloolise usundiline jutt
s.t. tundeid, on kergemini mõistetav kui see, kes jääb külmaks, reserveerituks. Samas peegeldab ka 18 teenindaja näoilme ja tema poos suhtumist klienti. Klient usub enam miimikat ja poosi kui sõnu. Sõnadega on ju kergem valetada kui kehaga. Selleks, et jätta endast mulje, mis on kasulik, on mõttekas endale sisendada uskumisi, mida tahate väljendada. Naeratus on loomulikum, kui selle taga on uskumus, et klient on meeldiv ja teeb mulle rõõmu, ma olen õnnelik, et ta tuli. Lõppude lõpuks on mul alati võimalik ümber mõelda, näiteks tööpäeva lõpus. Tahtes saada kliendist täielikku pilti, ärge lähtuge ühest tunnusest, näiteks miimikast või käte asendist. Tegelikkuses on kasulik seostada erinevaid tunnuseid ja alles seejärel teha järeldused.
Mis järeldusi sellest saad teha? 1 2 3 4 Joon. 10. Tundmuste peegeldumine poosides Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 29 Pertseptsioon ehk isikutaju Selleks, et jätta endast mulje, mis on kasulik, on mõttekas endale sisendada uskumisi, mida tahate väljendada. Naeratus on loomulikum, kui selle taga on uskumus, et klient on meeldiv ja teeb mulle rõõmu, ma olen õnnelik, et ta tuli. Lõppude lõpuks on mul alati võimalik ümber mõelda, näiteks tööpäeva lõpus. Vaadelge , joonistage ja kirjeldage erinevaid poose. Seejärel püüdke ühiselt leida neile kirjeldused, millega kõik nõus on. Tahtes saada kliendist täielikku pilti, ärge lähtuge ühest tunnusest,
annaabi.ee 
