Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tolerantsus enda ja teiste suhtes (0)

1 Hindamata
Punktid
Tolerantsus enda ja teiste suhtes
Maailm on muutunud viimaste sajanditega jõuliselt. On tekkinud palju uusi arusaamasid, kombeid ja uskumisi. Nii mõnigi neist on vastukarva teisitimõtlejatele, mis tekitab paljudes pahameelt ning vajadust mässamiseks.
Selleks et muuta maailma paremaks paigaks, tuleb alustada iseendast. Oma arvamuste, hinnangute ja ka välimuse väärtustamine on oluline kõigile. Julgus või oskus öelda välja oma arvamus puudub paljudel. Paljud lihtsalt loobuvad oma ideedest või ideaalidest lihtsalt sellepärast, et kardetakse erineda massis. Enesekindlus mängib igaühe elus tähtsat rolli. Enesekindlust kindlasti mõjutab palju välimus. Meedia justkui propageeriks iluideaale peenikeste, tuunitud supermodellide näol. Kuid mis saab siis, kui nendele ei vastata? Minuarust on kaks võimalust. Üks neist oleks leppivus, sa lepid sellega, et sa ei ole ega saagi olema nii perfektne kui mõni supermodell, aga sa ikkagi armastad ennast. Armastad ennast nii nagu sa oled, see on kõige olulisem. Teine võimalus on püüdelda selle ideaali suunas mis meedia pähe tambib. Sa püüdled selle poole niikaua kui sa selleni jõuad või niikaua kuni sa saad aru, et lõpuks oled sa kaotanud enese ja kõik mis alles jääb on võlts ja vale.
Lihtne on näidata näpuga teiste peale või naerda nende vigade üle, teadmata tegelikke põhjuseid. Leidub inimesi, kes pilluvad halvustavaid pilke ülekaalulise poole, süüdistades neid endid selles, kuigi tegelik põhjus võib olla hoopiski haigus, mille tõttu kehakaal kontrollimatult suureneb. Väga palju tehakse järeldusi esmamulje põhjal, viitsimata süveneda probleemi. Samuti ei suuda suur osa ühiskonnas leppida homo-või lesbisuhtega, öeldes, et omasoo armastamine on haigus, vaimne porbleem mille saab ravida ja välja juurida usuga. Selle asemel, et teha teisitimõtleja maatasa, võiks oma suu kinni hoida.
Paljude sõprusringkonnas on kasvõi üks isik, kes ei oska hinnata mingit erinevat rahvust, tema eripärasid ja kombeid. Leitakse, et teatud riigi käitumisnormid või niinimetatud kombed on tobedad, ei saada üldse aru kuidas kohalikud suudavad nendest kõikidest kinni pidada.
Enda vigadega leppimine on juba oluline samm edasises elus. Pärast seda on tükkmaad lihtsam mõista oma sõpra, ema või teisest kultuurist pärit kodanikku. Tihti tahetakse kiiresti otsutada mis inimesega on tegu, lähineda esmamuljest, hoolimata tõsiasjast, et probleem võib ulatuda sügavamale, kui see paista võib. Selle asemel, et mõista kedagi süüdi, tuleb mõista ta õigeks.
Tolerantsus enda ja teiste suhtes #1 Tolerantsus enda ja teiste suhtes #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tolerantsus enda ja teiste suhtes
2
doc

Tolerantsus enda ja teiste suhtes

Tolerantsus enda ja teiste suhtes Ühiskond on arenenud viimaste sajanditega jõuliselt. On tekkinud palju uusi arusaamasid, kombeid, hoiakuid ja uskumisi. Nii mõnigi neist on vastukarva teisitimõtlejatele, mis tekitab paljudes pahameelt ning vajadust mässamiseks. Saksa filosoof Arthur Schopenhauer ütles kord, et kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist erinevas maailmas. Samuti ei tohi ka unustada, et inimene, kes ennast ei armasta, ei suuda armastada ka kedagi teist.

Kirjandus
Mõtteterad
84
odt

Mõtteterad.

naeratasid. Selles naeratuses oli midagi mis jäi. Sa meeldisid mulle, ma otsisin sind kõikjalt, paljud pidasid mind veidi rumalaks, aga ma otsisin sind ikka. ja leidsin. Kas võib olla veel suuremat õnne, kui teineteise leidmine... Siis ma märkasin, et sa naeratad teistele samuti kui mulle. Sellest ajast sai sinu naeratus mulle hoopis teistsuguseks, selles oli nagu pettust. Pettust l äbi naeratuse, mille ma vaid endale määratuks mõtlesin. Ma naeran enda üle. Ma naeran sinu üle. Ma naeran kõigi üle. Ma naeran, aga kas ma tegelikult ka naerda tahan? Selleks, et blond olla ei pea sul heledad juuksed olema. Sa võid ju niisama ka oma juhtmed pikaks venitada ja ajud koju jätta. Every girl is a princess,every blond is a queen! Sinusugustele makstakse tsirkuses - mine tee proovi ! Ma ei valinud sind oma parimaks sõbraks, lihtsalt nii juhtus . Ma ei valinud ka seda, et sinust ilma jääda, kuid ka nii juhtus

Kirjandus
Mõtteterad
60
docx

Mõtteterad

Kõigest, mida me täna väga armastame, saab aja jooksul minevik. Põhimõtteliselt ongi kõik juba kadunud. Nautige iga hetke, mis meile on antud. Ärge lükake elu edasi. Suitseta, joo, laaberda ja tõmba kanepit- üks päev sureme ikkagi ära. Elu on elamist väärt. Elu on liiga lühike,et masetseda. Enesetapp on lollide lahendus. NAERATUS: Naeratus annab tagasi sulle selle, mille sult võtsid pisarad. Kui näed naeratuseta inimest, siis kingi talle enda oma. Naer läbi pisarate on õpitud oskus. Naerata isegi siis kui on valus, sest keegi võib su naeratusse ära armuda. Ma naeran enda üle. Ma naeran Sinu üle. Ma naeran kõigi üle. Ma naeran, aga kas ma tegelikult ka naerda tahan? Naer on miski, mis avab südamed ja paneb mõtlema, kui palju on elu väärt. Naeratus on alati hea, sest see avab inimese lihtsa sisemaailma. Palju parem on unustada ja naeratada, kui mäletada ja olla kurb. Naer teeb nooreks, armastus ilusaks.

Kirjandus
Mõtteterad
65
rtf

Mõtteterad

Ta ei püüa sind muuta vaid arvestab sinu plusside ja miinustega.Ta on alati sinu kõrval kui tahaksid oma rõõme jagada ning alati olemas et raskel hetkel sulle toeks olla.Ta pole mitte kunagi ükskõikne ega vala oma viha sinu peale välja.Kui tahad kellelegi oma suure saladuse avaldada siis lähed esmalt tema juurde sest tead et võid teda usaldada täielikult.Ta on vaikselt kui sul on valus sest ta oskab sinu valu jagada.Tema jaoks on sinu valu sama hea kui tema enda valu.Ta annab oma parima et sul oleks hea.Sa tead et võid talle alati helistada -kas või kell 3 öösel.Ta on alati nõus sind kuulama kui kiire tal ka parasjagu poleks.Sina oled tema jaoks palju tähtsam.Kõige tähtsam.Tunned temast sageli puudust.Sa mõtled temast iga tund iga minut iga sekund.Magama minnes on tema sul viimasena mõtteis.Hommikul ärgates on ta esimesena kes sul mõtetesse tuleb.Tema puudutused on soojad ja armastust täis.Temaga koos olles tunned end täielikult kaitstuna

Eesti keel
Aforismid
117
doc

Aforismid

11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täitumine annab põhjust nende paljunemiseks. 14. Hea, kui sind mõistetakse, mitte aga läbi nähakse. 15. Kõige raskem on ikka eesseisev ülesanne. 16. Inimese energia vallandub ikka eesmärki nähes. 17. Löök iseloomustab lööjat. 18. Aus varjab oma mõtteid vaikimisega, kaval teiste mõtetega. 19. Mõne inimese vägevust saab mõõta vaid ta sõnades. 20. Pilk võib osutuda hinge reeturiks. 21. Kavalus on võtmeks nõnda kaua su peos, kuni seda ei märka su kaaslased 22. Isegi iseloomujooned õpivad üksteist varjama. 23. Kergemeelsed võivad kaardimoorilt raha eest osta lootust. 24. Isegi vääralt toimides võime lausuda tarku sõnu. 25. Ka tegemata tegu võib teha muret. 26. Väikesed kordaminekud annavad julguse suurteks ettevõtmisteks. 27

Kirjandus
E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

paksulehelise tamme varjul rahukalt puhkamast. «Küll ma su hellasti äratan,» urises piiskop, ronis mära seljast maha, tõstis piitsa -- tsiuh! «Hellasti» äratatud pahategija kargas kui nõelatult püsti ja nühkis aietades piitsaga puudutatud kohta. «Sa- pahareti sulane! Sa redu, kurjategija, mi-is? Sulased, siia, halloo! Vaat sulle, säh!» - Vaimulik isand tõstis jälle piitsa, mille õel vilistamine pahareti sulase hinge ärritas. Aga sel silmapilgul kiskus mära enda valju hirnumisega isanda käest äkki lahti ja putkas tuhatnelja metsa. Lähedalt kostis tume urin. Suur metselajas tuli nähtavale ja näis nõu pidavat, kas maksab kahejalgseid külalisi ligemalt vaatama minna. «Karu!» karjatas püha isand ja pillas piitsa maha. «Määratu veis,.» pomises sulane. «Püha Benedictus, mis nüüd teha?» Sulane kehitas õlgu ja istus sõna lausumata 10 «Jeesus ja Maria! Oled sa juhm? See on meie ots! Selle saadana küüsis surra! Rumal

Kirjandus
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

,,Korista end oma kastiloguga teelt, et inimesed sisse pääseks!" Imelikul viisil tõid need sõnad Indreku nagu täielikule meelemärkusele, sest neis tundus midagi kodust, mis harmoneeris tema endaga ja selle värvimata kastiga. Äkki ta märkas läbisegi sibavat inimhulka, märkas iseennastki oma kastiga, mida toetas paremale põlvele, et nõnda oleks kergem teda läbi müksleva inimmurru suruda. Varsti leidis ta enda jaamahoone seina äärest. Siia laskis ta kasti langeda, et pisut aru pidada ja inimvoolu hõrenemist oodata. See oli õnnelik tegu, sest siin oli tal juht tähele panna, et temast mööda kanti hullemaid ja suuremaidki kaste, kui tema oma oligi. Sellest sai ta südant: haaras kasti uuesti paremale põlvele ja hakkas edasi astuma. Kui Indrek jaamahoonest läbi tema esisele jõudis, oli suurem hulk juba lahkunud. Vaevalt sai ta

Eesti keel
Sotsiaalpsühholoogia loengud
46
pdf

Sotsiaalpsühholoogia loengud

minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja ­suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seostuvad inimese ja tema suhetega teiste inimeste, gruppide, sotsiaalsete institutsioonide ja ühiskonnaga (Reber, 1995). Gordon W. Allport (1968): katsega mõista ja seletada seda, kuidas inimese mõtteid,

Sotsiaalpsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun