Hariduse globaliseerumine (2)

Hariduse globaliseerumine
Liisa Eensoo
Hariduse globaliseerumine ja avardumine võimaldab nii riigi kui kodaniku tasandil arengut näha kompleksse protsessina. Sellest tulenevad kogemused annavad Eestile võimaluse osaleda ja kaasa rääkida otsuste tegemisel rahvusvahelisel tasandil.
Hariduse kaudu taastoodetakse generatsioonide ebavõrdseid võimalusi. Kui vanematel on halvem sotsiaalmajanduslik staatus, vähendab see hiljem lapse võimalusi koolis edukalt toime tulla. Seetõttu on paljudes Euroopa riikides püütud vähendada hariduslikku kihistumist, vältides laste varast selektsiooni ja eelistades ühtluskooli printsiipi. 
Erineva sotsiaalse taustaga laste ebavõrdset stardipositsiooni saab tasandada , kui kõigile tagatakse kõrgekvaliteediline haridus . 
Seetõttu pööratakse Põhjamaades tähelepanu juba kooli-eelsele haridusele, et kooli minnes oleks lastel võrdsemad või-malused. Samuti võimaldab see emadel tööle minna, mis omakorda loob lastele võrdsemad võimalused. Seega on lasteaiamaksu tõus, eriti aga lasteaiakohtade puudus väga tõsised hariduspoliitilised küsimused. Seevastu uusliberaalne poliitika – mis tähtsustab indiviidi vastutust – näeb hariduskulutuste kokkuhoidu üksikisiku vastutuse suurendamises. 
Miinused

• Kuna maailma kõige levinum keel on mandariini keel, millele järgnevad hispaania ja inglise keel, on teatud tasemed , mida on õppimiseks vaja. See tähendab, et mõnda välismaa kooli ei saa sissegi, kui ei ole oma oskust rääkida nõutud keelt.
  
• Kõige kõrgemalt hinnatumad kõrgkoolid on meie (Eesti) asukohast väga kaugel.
  
• Järjest tõusevad nö ‘keskmised hinded’, millega saab koolidesse. Seega on vaja õppida veelgi rohkem.
  
• Parimad koolid on väga kallid, eriti arvestades praegust majandussurutist.
  
• Kui minnakse kaugele õppima, siis meie riik kaotab ühe hea aju. (näide: kui keegi on väga tark siin Eestis ja ta tahab minna USAsse õppima ja ka teeb seda, siis meil on üks haritud inimene vähem)
  

Plussid

• Aksepteeritakse erinevaid religioone ja uskumisi, mis ei sega koos õppimist. Pigem annab nö boonust isegi juurdeõppimisel teiste kultuuride kohta.
  
• On väga palju võimalusi õppimiseks. (Näiteks saab nüüd juba mõnes kohas läbi Interneti õppida professoriga Skype ’s rääkides) [Skype – jututuba]
  
• Kaasa aitab kindlasti ka piiride nö lahtiolek. Näiteks Euroopa Liit, mis võimaldab lihtsa vaevaga liikuda riigist riiki.
  
• Need, kes harivad end vägas heas koolis, arendavad end nii palju, et on võimelised midagi suurt avastama /leiutama tulevikus. Nt ravimeid haigustele või looduse probleeme.
  

Aitavad globaliseerumisele kaasa:

• Reklaam koolide kohta (Internetis, suulisel teel jne)
  
• Inglise keel, mis on väga levinud, eriti arengumaades.
  
• Tahtmine end arendada ja harida.
  
• Uudishimu (näiteks teiste kultuuride vastu)