Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi uske hinduism, budism, sikhism Suurimad religioonid maailmas: 1. Kristlus 2 miljardit järgijat 2. Islam 1.3 miljardit järgijat 3. Hinduism 900 miljonit järgijat tekkis 10. Saj e.Kr Indias 4. Ateistid ja agnostikud 850 miljonit inimest 5. Budism 360 miljonit järgijat tekkis 6. Saj e.Kr Indias 6. Sikhism 23 miljonit järgijat tekkis 1500 a p.Kr Lähis-Idas 7. Judaism 14 miljonit järgijat tekkis 14. Saj e.Kr Soome-Ugri rahvususundid Mõisted. Uskumused väljendavad üldistavad suhtumist üleloomulikku.
kellegi usku eitada. Kuigi babide ja bahaide rohkeid usukannatajaid hoitakse au sees, ei püüelda tahtlikult märterluse poole ning enesetapp on keelatud. (Partridge 2006: 424-425) 2.2 Jumala ilmutajad Bahá'u'lláh' väitel on olemas ülim reaalsus, mida läänemaailma usundid nimetavad Jumalaks. Et Jumal on piiritlematu ja meie mõistus suudab hoomata vaid piiritletut, pole inimkond võimeline ülimat reaalsust mõistma. Ei lääne usundite Jumala-määratlused ega Idamaade usundite erinevad ülima tõeluse kirjeldused (nt brahman, dharmakaya, nirvaana) pole piisavad ja täpsed. Ainus kindel teadmine, mida inimolendid sellest ülimast tõelisusest saavad, jõuab nendeni vahendajate kaudu, kes aeg-ajalt tõusevad esile ja panevad aluse suurtele maailmausunditele. Bahaid tunnustavad nendest vahendajatest Aabrahami, Krisnat, Moosest, Zarathustrat, Buddhat, Kristust ja Muhammadit, kes ilmutavad inimestele ülimat tõelisust nii pühade tekstide kui ka omaenda
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad
religiooni ja majanduse vahelised seosed. Uuris religiooni tähendusest lähtuvalt (nii, kuidas uuritavad ise usuvad) hoidus religiooni defineerimast. Suhe religiooni romantiline, nostalgiline, dekadentlik. Religioon on ühiskondlik nähtus, mis annab inimese elule mõtte, pakub motiive tegutsemseks, on vastavusest iniese positsiooniga ühiskonnas (erinevatel inimestel on erinev religioon, mis sõltub nende tegevusalast käsitööliste, talupoegade jpt kristlus on erinev). Moodne lääne ühiskond on ülereguleeritud raudpuuri metafoor. Maailm, kust on röövitud jumalad. Elu raudpuuris on vaesem kui varasematel aegadel. Ratsionaliseerumise käigus on eluvaldkonnad kaotanud oma sideme religiooniga ja maailm kaotanud oma võlu. Die Enzauberung, disenchantment of the world. Depressiivne maailm. Kuidas selline ratsionaalne ühiskond kujunes? Elu valdkonnad on religioonist eraldunud. Näiteks liigkasuvõtmine (aja pealt raha
islamiusku pöördujatest on naised, mitte mehed? Kas teid üllatab teadmine, et paljud naised moslemimaailmas tunnevad mõnedele lääne naistele kaasa ja näevad hoopis neid ohvritena? Kas olete kunagi vaevunud mõtisklema selle üle, miks mosleminaised, kes läände immigreeruvad, säilitavad tavaliselt oma identiteedi ja püüdlevad selle poole, et see oma lastele edasi anda? Mõtlev inimene hakkaks juurdlema selle üle, et kui islam on nii rõhuv, nagu mõned ajakirjanikud soovivad meid uskuma panna, miks ei põgene mosleminaised sellest usust hulgakesi? Mis on islamis see, mis kõidab järgijaid ka väljaspool islamiriike? Heidkem pilk sellele, mida on islamil pakkuda haritud naisele tänases maailmas ja üritagem mõista, miks nii kõigist rassidest, erinevate nahavärvidega ja sotsiaalsest klassist (mehed ja) naised on valinud islami. Tõde, nagu ka tegelik elu, on väljaspool propagandat ja stereotüüpe.
Inimene, loodus, usund Veiko Strauss ,,Ma ei tea, kas selles maakohas hõljuvad lummavad haldjad või on see mu oma südame elav, taevalik kujutlusvõime, mis mulle kõik ümberringi nii paradiislikuks pühitseb." Niimoodi kirjutab Goethe ja kirjutaksin minagi. Minu jaoks on loodus midagi erilist, midagi, mis ikka ja jälle täidab hinge ja teeb südame kuidagi eriskummaliselt hellaks. Nädalapäevad tagasi sattusin ma sirvima raamatut nimega ,,1001 looduse imet". Angeli juga, Belize´i vallirahu, hiiglaste tee ja monument valley on vaid mõned üksikud fenomenaalsed vaatamisväärsused, mis oma seletamatu ja salapärase iluga iga külastaja ahhetama panevad. Ainuüksi nendest kohtadest piltide vaatamine rabas mind sedavõrd, et tabasin end mõttelt: ,,Appikene, kuidas see tekkida on saanud!?". Üsnagi kindlana julgen ma väita, et inimesi, kes on ennast samalt mõttelt tabanud on olnud enne mind ja tuleb pärast mi
Selle käigus õpitakse kohalike religioone tundma. - Tänu erinevatele misjonäride üleskirjutustele on võimalik uurida nüüdseks juba väljasurnud rahvaste religioone. - Misjonitöö aitas nende enda teadmata religiooniteaduse arenguks kaasa. - Varauusajal hakati sõna ,,religioon" kasutama ka mittekristlike usundite kohta ning lõpuks kasutati seda mõistet kõigi usundite kohta. - Jõuti järeldusele, et ka kristlus on religioon ning tal on sarnasusi teiste usunditega. · Erinevad arheoloogilised ja ainelised leiud on aidanud kaasa religiooniteaduse tekkimisele. Samuti erinevate vanade keelte lugema õppimine. · Ei ole üldtunnustatud religiooni definatsiooni!! - Vana- Roomas oli sellel mõistel täiesti teine tähendus ja see ei olnud nii laialdane. - Usk jumalasse või jumalatesse- alternatiivne definitsioon, mis tekkis 19. sajandil.
määratud. 4) Levik ulatuse järgi – 1) rahvuslikud ehk eetilised usundid – algul olid hõimus, aga võivad olla üle maailma. Sinna sünnitakse, mitte ei saada. 2) universaalsed ehk kosmopoliitsed usundid – järglaskond kuulub erinevate taustadega inimkond, ei pea sündima vaid saadakse. 5) Personaalne rajaja või mitte – enamsti on ajaloolised isikud, kuid vaieldakse selle üle, milline on roll selle tekkimise üle. Kristlus ja butism on teada personaalne rajaja, tavaliselt kuulsad inimesed maalisid neid. Kuid judismis ei saa määrata kindlat rajajat. Islam... 6) Jumala kujutluse järgi – teistlikud on kujundid, kus jumala olemused on... sinan alla kuuluvad 1) monoteistlikud (ühe jumala uskumine) 2) poloteism (mitme jumala uskumine). On välja mõeldud ka mitteteistlikud, see on see, kui ei usuta midagi. Henoteism on levinuim religiooni vorm (juutlus..
teenimine), secta (sekt). Selline keelekasutus säilib kogu keskaja vältel. Varasel uusajal tähistab religio enamasti ristiusku, ka CALVINil ja LUTHERil. XV-XVII sajandil tihenevad kontaktid teiste usunditega. Üksikutest rahvastest rääkides kasutatakse mõnikord rahva usundi kohta mõistet religio. XVII sajandi II poolel hakatakse kasutama sõna religio kõigi religioonide kohta. Valgustusajal võrdsustatakse kristlus teiste religioonidega. Religiooniteadus on aru saanud, et teaduslike meetoditega pole võimalik välja selgitada, kas jumal on olemas või mitte. Mõiste religioon on aja jooksul muutuse läbi teinud. Vanade roomlaste jaoks ei tähendanud religioon kirevat nähtuste kompleksi, mida tänapäeval. Viimasel ajal on vaieldud teemadel, kas võib kardinaalselt erinevaid nähtusi ühe, religiooni mõiste alla. Religioon on tinglik mõiste väga suurele arvule nähtustele, mis võivad ajas ja
Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta korda, tervist ega kõlblust. (Eesti Vabariigi põhiseadus §40) Suured maailmausundid on (min 100 miljonit) kristlus(2,1 miljardit) islam (1,3 miljardit) hinduism (900 miljonit) budism (376 miljonit) Hiina omausundid (konfustianism, taoism) (390 miljonit) sikh (23 miljonit) judaism (14 miljonit) on mõjutanud palju lääne kultuuriruumi, loetakse kristluse-islami vennaks sinto (4 miljonit) jaapani omausund, on seotud Jaapani kui riigi tähtsusega. Usundid jagunevad ilmutuslikeks usundeiks nt kristlus, islam (Muhamedile ilmutas end ingel) ja kogemuslikeks usundeiks nt budism.
teadlasel Max Mülleril. Ta uuris müüte, müüt oli kui allikas. 19.sajandi protestantlik teoloogia ajalookriitlisine meetod piibliteaduses. Demütologiseerumine. (Pärast 1960.-1970.aastatest sai usundist kui iseseisev distsipliin.) Pärast 1945.aastat, mil varasemal ajal valitsenud ratsionalism hakkas oma mõju kaotama, suurenes huvi mittekristlike spiritualiteetide vastu (kuid esialgu uuriti teisi usundeid läbi kristluse prisma). Seega varem oli kristlus kui norm ja kõik lähtus kristluse kategooriatega, nüüd tekkis soov ka teisi mõista. Üha enam ristuvad religiooniuurinugd teiste teadustega. Selle tulemusena on religiooni uurimine eraldunud kristlikust teoloogiast, kuhu ta varem traditsiooniliselt kuulus. Seega mõiste ,,religiooniuuringud" sai uue tähenduse. Religiooniuuringutes kasutatakse sageli teistes teadusharus kasutusel olevaid teooriaid ja meetodeid. Nn klassikalised religiooniteadused (neid kõik ühendab objekt religioon):
Usundisotsioloogia Uurib usukogukondade ehk kofessioonide ja profaansete ehk ilmalike kogukondade vastastikust mõju konfessioonide suhet riigiga, perekonnaga jne. 3 Religioonide liigitus I. Tekkeprotsessil põhinev 1. Etnilised ehk rahvuslikud usundid Esinevad oma keele ja rahvuspiirkonnas. Nende tavad on rahvatraditsioonidega niivõrd tihedalt seotud, et teistel on raske neid omaks võtta 2. Rajatud. Nt kristlus, islam, budism II. Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud ehk jumalakesksed a) Monoteistlikud- ühe jumala usundid Nt. Kristlus, islam, judaism b) Polüteistlikud- mitu jumalat nt. Vana-Egiptuse rel., sintoism, hinduism c) Panteistlikud- jumalus asub kõikjal Nt. Loodususundid 2. Monistlikud- rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu Nt. Konfutsionism, taoism III
tunduda inimmõistusele liialt keeruka ning ei midagi seletavana, siis ideed ajatust, kõiketeadvast loojast on omakorda veel määramatult keerulisemad ning raskestimõistetavad. Ateismi seostatakse sageli humanismi, materialismi ning naturalismiga - aga, kuna ateist ei ole kohustatud religioonilise kuuluvuse tõttu teatud nähtusi kõrvale heitma, siis pole ateisti maailmapilt muutumatult kinnistunud. Ateismi on mitmeti püütud defineerida. Paljud ateistid väidavad, et ateism ei ole ususüsteem, kuna sellel puudub keskne organ, mis seda normaliseeriks. Ateismi läbivaks mõtteks on siiski, et ateism eitab jumala(te) olemasolu. Mõned ateistid ise defineerivad ateismi järgnevalt: Ateist on keegi, kes usub ja/või teab, et jumalat ei ole olemas. Ateistil puudub usk jumalasse. Ateist ei praktiseeri usku jumala konseptsiooni. Ateist on keegi, kes on vabamõtleja, vaba jumalast ja sellega seotud ideedest. Ateismi moraal
Taoism kaks peavoolu on filosoofiline ja religioosne taoism. Hiina rahvapärase religiooni põhijooneks on jumalate ja jumalannade paljusus. KRISTLUS Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldaja. Kristluse sümbol
olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailmakõiksuski, alludes põhimõttele ,,toimi toimimata". Taoistid kasutavad palju enesessesüvenemist ja meditatsiooni. Nad eitavad vägivalda, taoistlikud müstikud usuvad, et loodusega kooskõla saavutanu võib saavutada surematuse. Usutoimingutes on tähtsal kohal maagilised toimingud, hingamistehnikad, koguduses mungaseisus ja kloostrid. Valitsevaks õpetuseks oli taoism lühikest aega 2.saj ekr Hani riigi valitsusaegadel. Hiina budism Budism jõudis Hiinasse 1.saj pkr Indiast mahajaana ('Suure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. - 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündidest saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6
sa töötad/pingutad, sisemine religioossus tunnused nt 1)vajan aega usulisteks mõtisklusteks, 2)püüan usku kõigis ettevõtmistes rakendada 3)loen usulist kirjandust 4)tunnen pidevalt jumala olemasolu) iseloomustab pühendumine usulistele väärtustele ja oma põhimotiivi leidmine religioonis. 3)tingimusteta nõustuv (on nõus nii sisemise kui välimisega nõusutv, võib olla kas üks v teine v siis mõlemad) 4)antireligioossed inimesed ei pruugi olla ateistid, aga ei nõustu ei välimise ega sisemisega (teiste autorite poolt) 5)küsiv v otsiv inimene otsib vastuseid oma küsimustele, usuline kahtlemine, ebakindlus. nt tunnused: minu usukogemuses on rohkem küsimusi kui vastuseid. Öeldakse et see on kõige edasiviivam orientatsioon, teised ütlevad et sen haigus (inimene saagu küpseks) leina tõttu võib tekkida kahtlus usus, nt palvetad inimese elu nimel kuid siiski võetakse ära.
ärkamislaineks. 6. Sunnitud pöördumine võib esineda äärmuslike usuliikumiste puhul. Grupi surve, negatiivsete tunnete ja käitumise kontrollimise kaudu sunnitaks inimest usuliikumise või - organisatsiooniga liituma. Seesugune pööramine loob piiratud, lühiajalise hoiakute muutumise. Efekt kaob niipea, kui surve lakkab. Sotsiaalne kontekst ühiskonnas toimubad asjad ja arusaamad panevad inimest muutma oma usku või siis uskuma. Oma võõratuse kustutamine ja ühtekuuluvus tuned suurendamine õhutavad seda 20. Usulise fundamentalismi mõiste ja tunnused. Fundamentalism on uskumise viis , mida iseloomustavad olemuslikult õigetest ja vääramatutest usulistest praktikatest, aktiivne vaenlase kujund ja eelarvamuslikkus teisiti mõtlejate suhtes. Tunnused: 1. Fundamentalism puudutab ennekõike veendumusi ja uskumusi. Seega on
sellega siduda). * Religiooni kaks omavahel seotut põhikomponenti on müüt ja riitus. -) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid
Vata on puhuva tuule jumal, Vayo on müstilisem, elu hing ise Tihti jumalad eksisteerisidki nii, et 1 on lähedasem inimestele ja teine tema vaste oli müstilisem, kõrgem, meile lähedasema jumala raevukam aspekt Indoiraanlased uskusid, et maailm jaotatud 7 regiooniks Keskel see, kus elutseb inimene, selle ümber ringides on kõik teised (3 ringi) Keskel ka mägi, mille ümber tiirleb päike, pool mäest alati pime Taoline loomulik kord, mis lubas sellel eksisteerida Asha (sanskritis, India usundis Rta? Ita?) Ohverdamine ja teenistused olidki osa loomulikust korrast, pidid Ashat üleval hoidma Eetiliselt pidi Asha juhtima inimeste käitumist voorus, käitumisnormid. Pahed ning seaduste rikkumine oli loodusseaduste rikkimine Vale printsiip Drug (sanskriti vastand Druh) Asha ja Drug on omavahel vastandid Kui olemas 1, siis automaatselt tekib vastand Asha puhul sõnapidamisel oluline koht 2 sorti vanded (Varuna, Mithra). Varuna on
kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur Myanmari kolonialismivastastes liikumistes ning vabastav usk aitas Ladina-Ameerikas paljudel vastu seista mitterahuldavatele sekulaarsetele reziimidele (kuigi vaesus on seal suureks probleemiks siiani). See näitab, et usul on vabastav mõju, usk mõjutab poliitikuid tegema paremaid otsuseid ning seisab vastu korruptsioonile ja ebaõiglusele. Antud referaadi esimesed peatükid keskenduvad hinduismi tutvustamisele, teises on kirjeldatud budismi ajalugu ning tavasid
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused. 1) Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s. o mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide, riituste kompleks, mille siduvaks el
Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest komponendist on ajas kõige püsivam? vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Nimetage kultuuride jagunemise kolm rühma. 1.Lineaar-aktiivsed kultuurid
Kristluse algupärades on palju ühist judaismiga. Mõlemas on pühakirjaks VANA TESTAMENT , Kristluses lisandub sellele UUS TESTAMENT, mille kaanon kujunes enam - vähem välja 3. sajandil. Uus Testament koosneb Jeesuse elu kirjeldavatest evangeeliumidest, Apostlite tegude raamatust, apostlite kirjadest ehk epistlitest ning Johannese ilmutusraamatust. Vana ja Uus Testament moodustavad ristiusu pühakirja - PIIBLI. 311. aastal, keiser Constantinuse ajal, muudeti kristlus lubatud usundiks. 392. aastal keelati rooma vanad usukombed ja ristiusust sai riigiusk. Eri vooludena võib juba varakristluses näha nn juudikristlust ja nn paganakristlust ( mittejuutidest kogudusi). Tänapäeval on ristiusu põhiharudeks õ i g e u s k, k a t o l i i k l u s ja p r o t e s t a n t i s m. Idapoolse ja läänepoolse kiriku teineteisest eemaldumine oli pikemaajaline protsess. Rooma riik jagunes kaheks osaks. Läänes kujunes kirikukeeleks ladina,
Siiski on teada üks juhtum Eestis, kui satanistid tungisid inimestele kallale. See fakt pärineb 1999. aasta Õhtulehest: ''Tartu kesklinnas pussitasid kaks end satanistiks nimetanud noormeest kirjanik Hando Runnelit ja veel kolme meest. Kamp, kuhu poisid kuulusid, oli varem sigatsenud Tartu vanal juudikalmistul.'' (http://www.ohtuleht.ee/58990) 15 4. SATANISM VERSUS ATEISM ''Mulle endale meeldib mõelda nii, et ateist on võimetu uskuma, satanistil on valik, uskuda või mitte. Ateistidest ma üldiselt suurt lugu ei pea, kuigi nende maailm on toimiv ja kergesti mõistetav.'' (http://www.vaimumaailm.ee/viewtopic.php? t=5491&start=0&postdays=0&postorder=asc&highlight=&sid=a30d03bebd183886344 6c85f23e7cea2) Niimoodi kommenteerib MVO liige teemat ,,Satanism versus ateism". Selles samas foorumis kõneleb keegi Nightknight järgmiselt: ''Yks ateist ytles et satanistid kaa usuvad jumalasse.'' Mis siis on tegelikult õige
Mõisted 1. Religioon - (Ladina keelest) eesti keeles usund, tuleb sõnast uskuma, usk. 2. Riitus mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid. 3. Müüt tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused. 4. Vägi - ehk mana on kogu maailma täitev elustav jõud, mida saab koguda (nt amulettidesse, fetisitesse, talismanidesse), aga sellest võib ka ilma jääda. Seda peab kaitsma võõra väe eest
Ateismist Eestis http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=92 Atko Remmel 1 Käesolev artikkel kontsentreerub peamiselt ateismi ajaloole Eestis, ent püüab spekuleerida ka ateismi koha üle Eesti kultuuris. Enamiku uurijate käsitluses periodiseeritakse ateismi Eestis poliitiliste sündmuste kaudu: Ateismi levik XX sajandi alguses (kuni EWni) Ateismi areng EW ajal Ateism nõukogude võimu perioodil 1940-1941 võitleva ateismi esmatutvustamine Eestis 1945-1956 - vaikne aeg, mil toimus ateismipropaganda peamiselt loengute ja trükiste abil 1957-64 - aktiivse usuvastase kampaania periood, mille algustähtajaks on esimeste uute tavandite - noortepäevade - esmatutvustamine. Selle ja järgneva jaotuse piirid on mõnevõrra ebaselged ja tinglikud. Ehkki otsused intensiivistada ateistlikku tegevust võeti vastu juba 1954. aastal, algas aktiivne võitlus alles 1959. aastal. Aastad 1954-1958 ongi üleminekuperioodiks, kus eelnevate võitlusmeetodite kõrvale otsiti uusi. 196
3) Võrdlev keeleteadus 4) Darwini evolutsiooniteooria Liigitusviisid: 1) Geograafiline 2) Kõrgkultuur(olemas oma tekstid jne) vs traditsionaalsed(teadlased on üles kirjutanud) 3) Rajatud ja kujunenud/tekkinud usundid 4) Kosmopoliitsed ja etnilised(rahvuslikud; ei tegele misjoniga) Kristlus oli alguses juudi sekt, tänapäeval aga kõige levinum usund. Maailmausundid kõikidel kontinentidel ja suur järgijate hulk - kristlus, budism, islam (võib-olla ka hinduism ja juutlus) Mesopotaamia religioon Mesopotaamia tähendab jõgedevaheline. Teadaolevalt vanim tsivilisatsioon (4000 eKr). Juba neoliitikumis tegeleti põlluharimisega(vihmavesi). Päritolu pole teada, kuid hüpoteesid: 1)Kesk-Aasia mägistest piirk, kuna mäed olid tähtsal kohal. 2)Indiast, kuna kokkupuude on tõestatud. Sumeri tekstid allikaks (3000 eKr). Kujutlus maailmamäest (keskpunkt), mida sümboliseerisid tsikuraadid.
väärtuste keskne, ja kogu aeg kiirustades kuhugi. Lapsevanema puhul, kes päevast-päeva ja pühapäevalgi tööd rabab teha, kannatab ka pere - koos ei olda, koos midagi ette ei võeta, peresisesed suhted võivad sassi minna. Vahel on ka nii, et inimene, kes pühapäevitigi tööd rassib teha, väsitab end liiast ja kulutab oma tervist, võib-olla kui ta ühegi päeva hinge tõmbaks jaksaks ta kuue päevaga teha ära tööd, mis ta väsimuse foonil oleks teinud seitse päeva. 4.Sina pead austama oma isa ja ema. Algne mõte. Üleüldise lugupidamise kõrval peeti silmas täiskasvanud laste kohustusi oma vanemate vastu. Kui vanemad sattusid raskustesse, näiteks jäid vanaks ja haigeks, pidid lapsed neid toetama ja ka ülal pidama. Eeldati ka, et väikesed lapsed peavad olema sõnakuulelikud oma vanematele. Väga rängaks eksimuseks peeti seda kui lapsed oma vanemad ära
Moodusta näide! Prop. teadmine on teadmine, et. Näiteks ,,ma tean, et 2x2 on 4" 7. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? Teadmiseks on õigustatud tõene uskumus. 8. Selgitage traditsioonilise määratluse ,,uskumise" ja ,,tõesuse" tingimust! Tõesus: et ma võiks teada, et Anul on leetrid, peavad Anul kõigepelt tõesti olema leetrid. Ehk teadmine peab vastama reaalsele olukorrale. Uskumine: et ma võiks teada, et Anul on leetrid, pean ma ka uskuma, et Anul on leetrid. Ehk ma pean uskuma seda olukorda. 9. Selgitage traditsioonilise määratluse ,,õigustatuse" tingimust! Et ma võiks teada, et Anul on leetrid, on tarvilik, et mu usk oleks õigustatud. Ehk ma pean uskuma õigel alusel, et reaalne olukord vastab tõele. Hääled unenäost, mis ütlesid ,,Anul on leetrid." ei ole õigustavad. 10. Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust vähemalt kahel viisil!
Pigem näevad nad nõidu muinasjutukangelastena eelkõige vanemas eas hirmutava välimusega naisterahvana, kelle suurt ja pikka nina kaunistab soolatüügas ning kelle liiklusvahendiks on ei miski muu kui tavaline luuavars. Siiski on selline ettekujutus nõiast üsna väär. Nende väheste inimeste seas, kes nõidadesse tõepoolest usuvad, levivad aga vastakad arvamused nõidade tõelise olemuse ja tegevuse osas. Enamus neist arvab, et nõid on üleloomulike võimetega inimene, kuid ainuüksi selliselt karektiseeritatavat inimest ei saa veel pidada nõiaks, ent ka see on pool õigest vastusest küsimusele ,,Kes on nõid?". Tegelikult on küsimusele ,,Kes on nõid?" mitmeid vastuseid ja sõnale nõid mitmeid definitsioone, mis kõik on omamoodi õiged. Oleneb, mis vaatenurgast küsimusele lähenetakse. Siinkohal leidsin ammendavad vastused sellele küsimusele Jeffrey Burton Russell`i raamatust
aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tähendab nii ärkamist kui teadmist. tunnistada teisigi usundeid. Kui inimesed arvavad, et nad enamuse ajast on ärkvel, siis Buddha arvas, et enamuse osa elust inimesed unelevad. Buddha
1642: Võhandu – pikse elupaik. Pühajõe sõda Osulas. Olid olnud halvad ilmad mitu aastat, vili hävines. Talupojad põletasid mingi hoone maha. Pikne ja Uku Ukust räägitakse Virumaal, saartel, on pärimusi ka Võrumaalt Kanepi ja Urvaste kihelkonnast. Ukuvakk on mingi inimese poolt tehtud anum, nõu, kuhu Ukule viidi ohvriande. Ukukivid, kuhu viidi samuti ohvreid. Oskar Loorits on seadnud Uku olemuse tugevalt kahtluse alla. Arvab, et Uku on pseudojumal, mis on võimendatud Kalevipoja kaudu. Päike Päike ei ole Eesti rahvausundis olnud jumalaks ega jumaluseks. See on üks põhimõtteline erinevus võrreldes Indoeuroopa rahvastega. Eestis päikese pühaks pidamisest märke ei ole. On aga päikesemaagiat. Jaanitule tegemine on näiteks päikesemaagia ilming – tehakse tuld ajal, mil päike on saavutanud oma kõrgseisu. Baltimaadest on jaanituli kõige tugevam Lätis, seejärel Leedus ning Eestis viimasena,
elu(live) ning et elu peab nautima ja oma harjumustele anduma. Ta vastas paavstile ning teistele religioossetele gruppidele nii: ,,Inimesed, organiseeritud ja rahvad teenivad meie pealt miljoneid. Mida nad teeksid ilma meieta? Ilma Saatanakirikuta poleks neil kelle kallal õiendada, poleks kedagi, kes võtaks enda peale süü kõige halva eest, mis siin maailmas juhtub. Kui paavst tõesti mõtleb nii, nagu ta räägib, siis poleks tohtinud asju nii suureks puhuda. Mida sa tõeliselt peaksid uskuma on see, et jumalamehed on petturid ning neil on tõeliselt hea mee, et me olemas oleme, et nad saaksid oma äranägemise järgi meid ära kasutada. Me oleme äärmiselt väärtuslik kaubaartikkel. Me oleme aidanud ärisid, viinud majanduse tõusuteele ning mõned miljonid dollarid, mille oleme tekitanud, on läinud kristlaste kirikusse. Üheksas Saatanlikus Deklaratsioonis oleme korduvat tõestanud, et kirik ning lugematud indiviidid ei saa eksisteerida ilma Saatanata!"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
