Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

USA sünd - sarnased materjalid

kolonist, kolonistid, ameeriklased, asumaad, indiaanlased, indiaani, idaranniku, kolooniad, bostoni, thomas, deklaratsioon, koost, eurooplased, lemv, prantslased, imud, ljar, kogunes, rval, inglasi, lahkul, pannud, inglismaale, tollipoliitika, rgnesid, paine, 1777, otsustavaks, vahelduva, versailles, histavad, kontinentaalkongress, iseseisvusp, ppega
thumbnail
24
pptx

USA sünd

USA sünd §9. õ. lk.64-70 Põhja-Ameerika hõivamine • Hispaanlased Mehhikost hõivasid Florida ja California • Prantslased tänapäeva Kanada (Quebec) 16.sajandil • Praegusele USA territooriumile tekivad püsivad kolonistide asundused 17. sajandil (Virginia osariigis Jamestown) • 1620.a. randus praeguses Massachusettis Euroopast usulise tagakiusamise eest puritaanide (protestantide) laev „Mayflower“; mille kolonistid panid aluse nn. Uus- Inglismaale. • Hollandlased rajasid 1625 Hudsoni jõe suudmesse Uus-Amsterdami, praegu kannab see linn Inglaste alad 17. sajandil 13 kolooniat • 17. sajandi jooksul rajasid Inglismaalt saabunud väljarändajad Ameerika idarannikule 12 kolooniat (Delaware, Pennsylvania, New Jersey, Connecticut, Massachusetts, Maryland, Lõuna- ja Põhja Carolina, New Hampshire, New York, ja Rhode Island); 1732 lisandus Georgia.

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
1
docx

USA sünd

aastatel hoogustus väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel, nagu näiteks puritaanide tagakiusamine Inglismaal. Ameerikasse asumise taga peitusid sageli ka majanduslikud põhjused. Koloonia anti loomisel vastava volikirjaga kas mõnele kompaniile või üksikomanikule. See ei tähendanud siiski viimaste õigust asumaale, kõrgeim võim kuulus seal ikkagi Inglise kuningale, st et Põhja-Ameerikasse asunud inimestel olid kõik õigused ja vabadused, mis kehtisid Inglismaal. Mida enam asumaad edenesid, seda iseteadlikumaks muutus kolonistide suhtumine Suurbritannia parlamendi poliitikasse ja esinduskogu poolt vastu võetud seadusandlikesse aktidesse. Eriti suurt rahulolematust tekitas Briti tolli-ja maksupoliitika ning inglise kuninga poolt määratud kuberneri õigus panna veto koloonia seadusandliku kogu otsustele. Septembris 1774 kogunes esimest korda Ameerika asumaade kontinentaalkongress, mis katkestats kaubavahetuse Suurbritanniaga

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

USA sünd

oluline? Kristi Heinaste 12C 17.Sajand 17.sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas paljudel riikidel kolooniad; sellega kaasnes omavaheline konkurents, peale jäid inglased ja prantslased 1626.a rajasid hollandlased Põhja-Ameerika suurima linna New Yorgi, kuid ka see vallutati hiljem inglaste poolt 1763.aastal kaotasid prantslased oma viimased asumaad Seitsmeaastase sõja (1756- 1763) tagajärjel 18.sajand 18.sajandi keskpaigaks oli P-Ameerika idarannikul 13 Inglise kolooniat, igal esinduskogu ja omavalitsus Põhjapoolseid kolooniaid iseloomustas farmerlik põllumajandus, kus farmer haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd, kudus riiet, ehitas jne Lõunapoolsete asumaade majanduse aluseks olid hiigelsuured puuvilla-ja tubakaistandused 18.sajandi teisel poolel hakkasid asumaade ja Inglismaa

Ameerika ühiskond ja kultuur
9 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ameerika sünd - indiaanlased

Referaat Ameerika sünd Tallinn 2008 Sisukord: Avastuslugu lk .3 Kõrgkultuur ja kolooniad lk 3 Inglise kolooniad lk 4 Indiaanlastega sõdimised lk 4 Ameeriklased lk 5 Valgustusideoloogia lk 5 Ameerika Ühendriigid lk 6 Kasutatud kirjandus lk8 2 Avastuslugu: Esimesena jõudsid Euroopast Ameerikasse normannid. 981. aastal sõitis Erik Punane Islandilt Gröönimaale, kuhu rajati esimesed normannide asulad. 1000. aastal sõitis tema poeg Leif Eirikssin Gröönimaalt lõunasse ning avastas Hellulandi, Marklandi ja Vindlandi

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Eurooplaste kolooniad Põhja-Ameerikas

Eurooplaste kolooniad Põhja- Ameerikas V) esimene püsimajäänud koloonia rajasid Inglismaa seiklejad. Esimene asula nimetati Jamestown'iks. 1607 . kogu kolooniat nimetati Virginiaks. VI) 1609 jõudsid kohale hollandlased, kes rajasid Uus-Amsterdami(hilisem New York) need alad hõivati hiljem inglaste poolt, kes rajasid sinna enda kolooniad. VII)1620 rajasid Inglismaalt välja saadetud puritaanid Massachusettsi VIII)1632 katoliiklaste koloonia Maryland IX) 1650 hugenottide koloonia Carolina X) viimase kolooniana 13st asutasid metodistid 1732. Georgia. Asus Hispaania asuava piiri ääres. Sinna lubati asuda ka vaestel ja vangist vabanenutel, et oleks koht uue elu asutamiseks. Ümberasumise põhjused: 1) loodeti leida kulda 2) otsiti seiklusi

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Luther tõliksi seal saksakeelde Piibli Luther võtab naiseks Katarina Suleti kloostrid, vaimulikud võisid abielluda, kiriku maad läksid riigile, kirikust kõrvaldati pühapildid ja kaunistused Pildi rüüste liikused Tähtsale kohele tõusis jutlus Luther kirjutas kirikuhümni (,,Üks kindel linn ja varjupaik") Reformatsiooniga liitus talurahvas ­ hakati tagasi nõudma koguduse maa-alasi 1524-1525 Saksa talurahva sõda ­ toimub Lõuna ja Keskosas ­ Sõja ideoloogiline juht Thomas Müntzer (Mälestus sammas Lutherile paigutati 1862 ja hävitati 1949 Keilasse kiriku mõisa ette) Kaotada pärisorjus Nüüd muutus reformatsioon poliitiliseks liikumiseks ­ vürstid tahtsid suurendada oma õigusi keisrivõimu arvel Martin luther ei toetanud talurahva sõda Luther ütleb talurahva kohta 1526 ­ riigipäeval otsustati, et vürstid määravad allubvate usu Lutherlasi on maailmas 66 miljonit

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
3
doc

USA sünd ja Põhja-Ameerika Iseseisvussõda

1 PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA. USA SÜND. Kolooniate kujunemine Inglismaa esimesed kolooniad rajati Ameerika idarannikule 17.saj alguses. Suurem osa väljarändajaid oli lahkunud usulistel ja poliitilistel kaalutlustel, aga ka majanduslikel põhjustel. Millised asjaolud kujundasid sisserännanute mentaliteeti? 1)Sageli seiklejad, kes lootis leida kulda. 2)Usulistel ja poliitilistel põhjustel väljarännanud (Inglismaalt puritaanid); neil olid kaasas tööriistad; usulahkude liikmed (kveekerid ­ protestantlik usulahk ,,värisejad") jt

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
94
doc

Läti ajalugu

1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid 1,70% 0,90%

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ameerika Ühendriikide sünd

Kolumbust ja ta meeskonda vastu kui parimaid sõpru. Hispaanlased olid vaimustuses nende headest kommetest.Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad Euroopast.17.saj alguses oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel pidades omavahel sõdasid, et saavutada ülemvõimu.Nii nagu Inglased tõid Ameerikasse vabameelse poliitilise korra,võtsid prantslased kaasa seisusevahed.Seitsmeaastase sõja tagajärjel kaotasid(1756-1763) prantsalsed oma asumaad Põhja-Ameerikas inglastele.Punanahkadeks hakati kutsuma põliselanikke pigem seetõttu, et nad armastasid oma keha ja nägu tähtpäevade puhul värvida punase värviga.Indiaanlased suhtusid alguses eurooplastesse heatahtlikult.Vaen algas siis kui kaupmeeste asemel hakkasid saabuma ümberasujad, kelle oolul ei näinud lõppu tulevat.17.saj algasid indiaanisõjad, mis kestsid pea poolteist sajandit kuid katsed valgetest vabaneda oma mandril ebaõnnestusid.19

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

quadrivium aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika), peale selle oli ka õigusteaduskond, usuteaduskond, arstiteaduskond. Keskaegse maailmavaate ettekujutuse järgi tuli autoriteet minevikust. Tugineti antiik teadlastele/õpetlastele. Keskajal ei tuntud Kreeka autorite teoseid mitte Vana-Kreeka kaudu vaid araablastelt. Põhiline probleem seal oli ristiusu ja antiik filosoofia ühendamine. Ristiusk oli küll ülemuslik aga austati ka Aristotelese loogikat. Aquino Thomas oli see kellel õnnetus see ühendada teosega ,,Summa Theologiae" tema arusaam oli, et usu ja mõistuse teed ei saa lahku minna: mõistus aitab uskuda ja usk mõista. Küll aga sellistel puhkudel kuhu mõistus ei küüni tuleb loota usule. Katoliku kirik aktsepteeris selle 14.saj ning sellest sai ametlik õpetus Ilmalik kultuur Rüütlikultuur ja linnakultuur. Kirjanduslikult olid rüütlikultuuris populaarsemad 3 zanrit: Rüütlilaul, Rüütliromaan, Trubatuuride luule

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Ajalugu TH

...................................................... 23 Parlamentarismi areng Inglismaal..................................................................................................... 24 Valgustus............................................................................................................................................. 27 Ameerika Ühendriikide tekkimine...................................................................................................... 29 Inglise kolooniad Põhja-Ameerika.................................................29 Rahavusvahelised suhted 17.-18. Sajdandil....................................................................................... 31 Prantsuse revolutsioon........................................................................................................................ 32 Napoleon..........................................................................................33 Industriaal ehk tööstus ühiskond..............

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Ajaloo ülemineku eksami vastused 2010

· Ainuüksi paavst võib kutsuda kokku kirikukogu · Ainuüksi paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid ametist tagandada · Ainuüksi tema võib langetatud kohtuotsuseid muuta · Ainuüksi tema võib kinnitada muudatusi kanoonilises seaduses · Tema võib tagandada keisreid · Tema võib vabastada alamad ustavusvandest · Kõik vürstid peavad suudlema paavsti jalgu *Usa sünd, Inglise asumaad Põhja-Ameerikas; Vabadussõja põhjused ja käik; iseseisvuse väljakuulutamine, Th. Jefferson, B. Franklin; USA ülesehitus Esimese inglasena üritas Põhja ­ Ameerikasse tugipunkti luua meresõitja Raleigh(1585), esimese püsima jäänud Inglise koloonia rajasid aga detsembris 1606 Londonist teele asunud ja 1607 Chesapeake'i lahes maabunud kolonistid. Esimene asula nimetati valitseva kuninga järgi Jmaestowniks, kogu koloonia eelmise valitseja, kuninganna Elizabethi auks Virginiaks. 17

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

merelaevastik. Kodusõja puhkedes jäid need vabariiklaste poolele. 1902 sai kuningaks Alfonso XIII. Kukutati 1936. Hispaaniast sai vabariik. Algas kodusõda. 5 Rahvusküsimus oli lahendamata. Autonoomiat nõudsid endale kataloonia, baskid (kes on euroopa põliste elanike keltide järeltulijad). Rahvusküsimus on lahendamata siiamaani. 1.6.3 VÄLISPOLIITIKA Hispaania kaotas oma ameerika kolooniad. 20. sajandi alguses sai endale osa Marokost. Võitluses Maroko pärast tõusis esile ohvitser Francisco Franco. Hiljem sai temast gaudillo - juht hispaania keeles. 1.7 ROOTSI 1.7.1 MAJANDUS Muutus 20. sajandi alguses industriaal-agraar maaks (60% inimestest töötas tööstuses ja teeninduses). Tööstuse kiirem areng algas 19. sajandi lõppust. Rauale ja puidule oli turg euroopas. Konkurendina kerkis esile USA. 1907 asutati SKF - Svenska Kullager Fabrik. 1915 loodi Volvo tehased

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Uusaeg

neist trükivabadust kaitsev ,,Aeropagitica". ° Pani aluse seisukohale, et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka. ° Kirjutas pamflette ka riigikiriku vastu ja abielulahutuse kaitseks. ° Tema tähtsamad teosed on seotud poliitilise võitlusega, mis puhkes kuningas Charles I hukkamisega ja vabariigi kehtestamise ümber. ° Astus välja vabariigi kaitseks. ° Väitis, et rahval on õigus välja astuda türannist kuninga vastu. Thomas Hobbes ­ üks ühiskondliku lepingu teooria rajajaid: ° Kaitses absolutistlikku kuningavõimu. ° Arendas mõtet, et inimene ei ole loomult paha, kuid teda on vaja valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset. ° Parimaks pidas ta absolutismi. ° Kuningavõimu ei tohi piirata seadused ega kirik, kuninga ja parlamendi vahel jagatud võim viib kodusõjani. ° Absolutistliku kuningavõimu ülesanne on rahu ja isikliku julgeoleku kindlustamine.

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Uusaeg

· Oli hea muusik, mängides flööti ja kirjutades muusikapalu · Õhtusöökidel vesteldi kunstist, kirjandusest ja filosoofiast d) Oli ka kuulus sõjamees: · Suur osa ajast möödus sõdades Austria vastu, vallutades Sileesia. · Seitsmeaastases sõjas (1756-1763) seisis vastu Euroopa riikide koalitsioonile, lüües vastaseid ükshaaval ja säilitades oma valdused. USA tekkimine 1. Kolooniad Põhja-Ameerika idarannikul. a) Kolonistid · Esimesed eurooplastest väljarändajad olid hispaanlased . · Seejärel tuli inglasi, prantslasi, hollandlasi. · Sinna rändusid: ·Maata talupojad ·Kaupmehed ·Seiklejad ·Usuliselt tagakiusatud ·Kurjategijad (karistust kandma) · Esimene püsikoloonia oli inglastel ­ Jamestown Virginias 1607 b) Kolooniad: · Uus-Inglismaa idaranniku kirde osas, tagakiusatud inglise puritaanide poolt.

Ajalugu
512 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Ameerika Ühendriikide sünd

Ameerika Ühendriikide sünd Sissejuhatus · Indiaanlased · Euroopa kolonistid · Prantsuse koloonia · Punanahad ja kahvanöod · Maad ei müüda · Inglise kolooniad Põhja-Ameerikas 18.sajandil · Iseseisvuse väljakuulutamine · Iseseisvussõda · Ameerika Ühendriikide loomine · Lipp · Thomas Jefferson Indiaanlased · Ameerikas elas enne eurooplaste tulekut üle 400 indiaani hõimu · Ameerika asustati umbes 25 000 aastat tagasi Aasiast tulnud küttide poolt · Rannikuindiaanlased ja preeriaindiaanlased · http://www.youtube.com/watch?v=M- kBPcehwaw&list=PL2780FC53869EEB4D &index=22&feature=plpp_video Euroopa kolonistid · Maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, vargad, röövlid, kerjused. · 1756.a reisikiri õ lk 56 · Ellujääjad (1/3) tegelesid põllunduse ja kalapüügiga · Inglased ja prantslased: võeti kaasa

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
26
ppt

Ameerika Ühendriikide sünd

Ameerika Ühendriikide sünd Sissejuhatus • Indiaanlased • Euroopa kolonistid • Prantsuse koloonia • Punanahad ja kahvanöod • Maad ei müüda • Inglise kolooniad Põhja-Ameerikas 18.sajandil • Iseseisvuse väljakuulutamine • Iseseisvussõda • Ameerika Ühendriikide loomine • Lipp • Thomas Jefferson Indiaanlased • Ameerikas elas enne eurooplaste tulekut üle 400 indiaani hõimu • Ameerika asustati umbes 25 000 aastat tagasi Aasiast tulnud küttide poolt • Rannikuindiaanlased ja preeriaindiaanlased • http://www.youtube.com/watch?v=M- kBPcehwaw&list=PL2780FC53869EEB4D &index=22&feature=plpp_video Euroopa kolonistid • Maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, vargad, röövlid, kerjused. • 1756.a reisikiri õ lk 56 • Ellujääjad (1/3) tegelesid põllunduse ja kalapüügiga • Inglased ja prantslased: võeti kaasa

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Ameerika Ühendriikide sünd

seiklejad, kuid ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunuid. Suurt rolli kolooniate rajamisel mängiski emigrantide usuline taust. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, sellega kaasnes ka omavaheline konkurents ning võitluses jäid esialgu peale inglased ja prantslased. Edasine võitlus võimu pärast kolooniates viis prantslaste järkjärgulise väljatõrjumiseni. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad Põhja-Ameerikas 1763. aastal Seitsmeaastase sõja tagajärjel. Kolooniad vs kuningavõim 18. sajandi teisel poolel teravnesid asumaade ja Inglismaa suhted. Seitsmeaastase sõja ajal oli Inglismaa oma kolooniate kaitseks toonud Ameerikasse arvuka sõjaväe, mida pärast sõja lõppu ära ei viidudki. Sõjaväe majutamine ja ülalpidamine pandi asumaade elanike õlule. Samal ajal hakkas London sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut.

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ajaloo PTK 10-12 kokkuvõte 8. klass

........................................................................... 4. Miks on eestlaste vaimuelus tähtis aasta 1739? Sel aastal ilmus esimest korda eesti keeles piibli täielik tõlge 5. Milline seadus võeti Katariina II poolt vastu 1783. aastal? Liivimaal ja Eestimaal kehtestati uus halduskorraldus, mis muutis Balti provintside valitsemiskorra Venemaa omaga sarnaseks 6. Millise valitseja ajal hakati eesti talupoegi Vene sõjaväkke nekrutiteks võtma? Peeter I 7. Kui palju erinevaid indiaani hõime elas enne eurooplaste tulekut P-Ameerikas? üle 400 8. Võrdle omavahel ranniku- ja preeriaindiaanlaseid. ........................................................................................ ............................................................................................................................................................................. ............................................................................................................................

10.klassi ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Ajaloo KT Pt. 7-13

2. Loobuti ehete kandmisest, riietuti musta. 3. Igasugused maised lõbustused kuulutati patuks. Pt. 11 Ameerika ühendriikide sünd Ranniku ja preeriaindiaanlased. Punanahad ja kahvanäod. Rannikuindiaanlased elasid paikselt lihtsalt hüttides. Naised kasvatasid maisi , aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändava eluviisiga, elasid telkides ning elatusid piisonijahist. Punanahad - eurooplased kutsusid nii indiaanlasi. Kahvanäod - indiaanlased kutsusid nii valgeid rahvaid. Põhja ja lõunapoolsed kolooniad Kokku kolooniaid 13. Põhjapoolsetes levisid farmid. Farmer haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd, kudus riiet, ehitas ja tegi kõike majapidamises vajalikku. Lõunapoolsetes rajati hiigelsuuri puuvilla- ja tubakaistandusi. Kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje. 1775 aastaks elas kolooniates kokku umbes 2 miljonit valget ning pool miljonit mustanahalist.

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

hiljem Süüria), Makedoonia (ka Kreeka polised) Kreeklaste ja makedoonlaste väljaränne Lähis-Ida maadesse, elasid sealsetes vanades linnades, rajati ka uusi, uus linn Egiptuses Niiluse suudme lähedal Aleksandria ­ Vahemeremaade suurim keskus; Antiookia Süürias; vanadest linnadest Pergamon Väike-Aasias; levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid, staadione, kreeka keel peamine keel, kreeklased juhtpositisoonil Hellenismiperiood lõppes 1.saj. eKr, kui Vahemere idaranniku vallutasid roomlased. 15.Rooma: Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus Itaalia asub Apenniini poolsaarel, seda läbib pikuti Apenniini mäeahelik. Vähem mägine, rohkem tasandikke, rannajoon pole nii liigendatud. Etruskid ­ poolsaare loodeosas Etruuria maakonnas; nende päritolu tundmatu, kuid ei kuulunud indoeurooplaste hulka, ei olnud itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas, olevat tulnud Väike-Aasiast, osa peab neid Itaalia muistseteks põliselanikeks;

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

olid toona Assüüria ülemvõimu all), polnud kreeklaste massiline kolonisatsioon võimalik. Kuid Egiptuse vaarao Psammetichose loal rajasid eri linnadest pärit kreeka kaupmehed Niiluse deltas Naukratise linna. Umbes samal ajal ­ 630. a. paiku ­ asutasid Thera saare elanikud Kyrene linna Liibüas. Läänepoolsete kreeka kolooniate seas tõusis hiljem olulisena esile Väike-Aasia rannikulinna Phokaia elanike poolt u. 600. a. paiku rajatud Massalia. Kreeka kolooniad rajati emamaast sõltumatute kogukondadena ja neist kujunesid kiiresti emalinnadega võrreldavad linnriigid. Paljud neist ületasid peagi oma emalinnu nii suuruselt kui ka tähtsuselt. Kolooniatel olid emalinnaga tihedad ja enamasti sõbralikud suhted, ühised kombed ja kultused. Vahel oli emalinnal ja koloonial ka ühine kodakondsus (emalinna kodanik sai kolooniasse asudes automaatselt koloonia kodakondsuse ja vastupidi). Teisalt võtsid kolooniad vastu asukaid teistestki Kreeka

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Aafrika ajalugu

muidugi ette ka mujal Aafrikas. Lääne-Aafrikas haarati 1884. a enda võimu alla Kamerun ja Togo läbi erinevate lepingute, kuigi sõjavägi oli sel ajal ka kohal. Portugal ja Hispaania Portugallastel oli vanim koloniaalimpeerium Aafrikas. Tema esimesed territooriumite haaramised toimusid 15. saj, kontroll sisealade üle saavutati alles 20. saj. Tegu oli vaese väikese riigiga, mille kolooniad olid tohutult rikkad ning mida ta ei suutnud efektiivselt hallata. Portugali kolooniates oli väga suur osa Suurbritannia kapitalil. Portugaallastele kuulusid Angola ja Mosambiik ning Guiea-Bissau ja väga paljud väikesed saared Atlandi ookeanis. Nad soovid saada ka Rodeesia alasid, nii et neil oleks impeerium, mis ulatuks Atlandi ookeanist India ookeanini, aga see loomulikult ei õnnestunud, sest Ühendkuningriik jõudis enda vallutustega ette

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ameerika Ühendriikide sünd

Ameerika ühendriikide sünd Põhja-ameerika koloniseerimine: -konkistadoorid, 16.saj euroopa rannikul -mängis rolli emigrantide usuline taust -inglise puritaanid asustasid ühendriikide kirdepoolsemad rannikuosariigid- uus-inglismaa -prantsuse hugenotid- califnornia -NY- asustasid hollandlased, vallutasid inglased -lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763.a seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus: -18.saj keskpaigaks P-Ameerika idarannikul 13 eripaigalist Inglise kolooniat(esinduskogu ja omavalitsus olemas) -kuningavõimu esindas veteoõigusega kuberner -Põhjapoolsed kolooniad: farmerlik põllumajandus(haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd jne) -Selle tõttu kujunes ameerikas eriline elulaad( aktiivne ja ettevõtlik)

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ­ ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 ­ 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr ­ kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 ­ 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini

Eesti ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Ajalugu - Renessanss, humanism, Keskaja lõpp ja uusaja algus,

Humanismist aurumasinateni 2.9 Uue maailmapildi kujunemine, Renessanss (14.-17.saj) ja humanism Itaalia, 14. saj. Humanism, ehk suhtumine, milles keskmes ja kõigi väärtuste hierarhia tipus oli jumala asemel inimene, võttis võimust. Tänu sellele lõppes keskaeg ja algas uusaeg. Renessanss oli suur teaduse arengu ajajärk. Empiirikale toetudes! Gootipärane kõrgustesse kerkimine asendus horisontaali ja maisusega. perspektiiv! Poliitikas arenes pragmaatiline ja küüniline lähenemisviis ja pangandus majanduses. Palgaarmeede tekkimine ja merenduse areng! Jan Hus- mõjuka usulise reformatsiooniliikumise algataja Tsehhis(pole vaja palju vaimulikke ega nii rik. kirikut) Itaaliast välja liikus reness. 16. saj suuresti tänu trükikunsti leiutamisele. Mis mõjutab meid veel tänini? > Tänu humanismile on meil inimõigused, sots. garantiid ja isikuvabadused. Võitlus surmanuhtluse vastu. Heliotsentriline maailmamudel, Mona Lisa, Shakespeare, Galilei, Reformatsioon! 2.10 Suured maadeava

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
132
pdf

Etnoloogia üldkursus

a. Herodotos — reisis palju ja pani kõik kirja – I saj. e.m.a. Lucretius — Rooma luuletaja ja filosoof (poeem asjade loo- musest - mõtted inimese kui liigi arengust; võib nimetada evolutsionismi eelkäijaks) • 14-15 saj. Ibn Khaldun uuris Lähis-Ida beduiine, esitas erinevaid teooriaid inimühis- konnast • 15-16 saj. Kaupmeeste, rännumeeste kirjatööd. Uute mandrite avastamine tekitas palju küsimusi. 1537-st Rooma paavsti bulla, et indiaanlased on inimesed • Jean Bodin (1530–96) — prantsuse poliitiline filosoof. Arutles riikide eksistee- rimisaluste üle, võrdles sellest aspektist erinevaid kultuure. • Michel de Montaigne (1533–92) — Lõi uue kirjandusliku vormi (esseed). ”mets- lased imestavad meie kommete üle sama moodi, kui meie nende kommete üle. Meil pole õigust ended paremateks pidada.” • 16-17 saj. 11 Joonis 2.1: Thomas Hobbes

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
134
doc

Rahvusvaheliste suhete ajalugu - Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani.

Dareios III koondas samal ajal uue väe. 333 a sügisel toimus Issose lahing, mille Aleksander taas võitis. Enamus Foiniikia linnu kapituleerus, va Tüüros, mida piirati 6 kuud. Dareios III pakkus rahu soodsatel tingimustel, kuid Aleksander loobus (tema väepealik Parmenion pooldas rahu, öeldes, et kui tema oleks Aleksander, siis võtaks ta rahu vastu; mispeale Aleksander kostis, et kui tema oleks Parmenion, siis võtaks ka tema). Pärast Vahemere idaranniku hõivamist suundus Aleksander Egiptusesse (seal oli Pärsia võim väga nõrk ja episoodiline). 332 andis kohalik satraap võimu Aleksandrile üle. Preestrid kuulutasid Aleksandri vaaraoks ja Amoni pojaks. Asutati Aleksandria linn. 331 suundus Aleksander ida poole. Sügisel 331 toimus Gugamela küla lähedal suurim lahing Aleksandri ja pärslaste vahel. Pärsia sai hävitavalt lüüa (vaatamata sõjaelevantidele). Babülon tervitas Aleksandrit vabastajana. Siis vallutas Aleksander

Rahvusvaheliste suhete ajalugu
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun