Ameerika - Ühendriigid. · Kodusõja algus. Orjanduse küsimuses tekkis Ühendriikides 19. sajandi keskpaigas suur sisepoliitiline kriis. Tugevnesid orjapidajate positsiooni, mis kutsus üles vastutegevuse. 1860. aastal valiti presidendiks orjuse vastase Vabariikliku Partei kandidaat Abraham Lincoln. Teda hinnati kui ausat ja õiglast riigimeest. Lõunaosariigid otsustasid unioonist eralduda ja moodustada uue riigi - Ameerika Osariikide Konföderatsiooni, pealinnaga Richmondis. Võeti vastu enda riigiseadus ja valiti president. Kui sadamas tulistati konföderaalvägesid algas kodusõda. Põhjaosariigis oli rohkem elanike ning neil oli tugevam tööstuslik areng. Lõunaosariiki soodustas hea geograafiline asend, pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid
AMEERIKA ÜHENDRIIGID 2 Ameerika Ühendriigid (4 tundi) Ameerika Ühendriigid. PõhjaAmeerika koloniseerimine. Inglismaa ja Prantsusmaa rivaliteet PõhjaAmeerikas. Inglise kolooniate lahkulöömine ning Ameerika Ühendriikide iseseisvussõda. Poliitiline süsteem. Uute territooriumide hõlvamine läänes. Orjanduse küsimus. Lõuna ja põhja eripära. Kodusõda ja selle tagajärjed. Lõuna rekonstruktsioon. Tööstuslik tõus. Reformid majandusvabaduse tagamiseks ja sotsiaalsete olude parandamiseks. Iseseisvussõja lõpp Pariisi rahuleping 1783. a Lõplik rahuleping sõlmiti Pariisis 1783. a septembris GBR tunnustas 13 Ameerika Ühinenud Riigi iseseisvust, vabadust ja enesemääratlemisõigust GBR garanteeris neile Mississippi jõest itta jäävad alad; põhjas piiriks
Orjuseküsimuse areng • Uute osariikide vastuvõtmisel muutus oluliseks tüliküsimuseks see, kas uues osariigis on orjus lubatud või mitte: oluline tasakaalu säilitamine. • Kongressil Missouri kompromiss 1820.a: – võeti vastu orjanduslik Missouri ja mitteorjanduslik Maine, – Kongress keelustas orjuse nendel aladel, mis paiknesid põhjapool Missouri lõunapiiri: orjuse piiriks sai 36. laiuskraad. • Mida aga teha läänega? Kodusõda 1861-1865 Sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel. Sõja peamised põhjused: 1) orjanduse probleem, 2) Lõuna majanduslik mahajäämus ja hirm oma eriseisundit kaotada, 3) mõtteviisi ja ühiskonna kardinaalsed erinevused, 4) tugevnes orjapidajate positsioon ühiskonnas, 5) võeti vastu seadus, mis lubas pagenud orje jälitada ka vabades osariikides, 6) orjanduse küsimus anti otsustada osariigi pädevusse.
ametiühingutele tegevusvabadus. Inglismaa majanduslik edu aluseks oli teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre ja üleminek vabrikutootmisele. Ameerika Ühendriigid 1.Milles seisnes 19. sajandi keskpaigas Ühendriikide sisepoliitiline kriis? Orjanduses. Millest oli tingitud Lõuna sõjaline edu kodusõja alguses? Soodne geograafiline asend, pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Millistes valdkondades tegi Abraham Lincoln kodusõja ajal ümberkorraldusi? Kaotas orjuse, seadustas neegrite värbamise föderaalvägedesse. Miks tõi orjuse kaotus kaasa uusi probleeme? Orjad olid töötud ning kirjaoskamatud, neile tuli anda perekonnanimed. Sellega ei lepitud lõunas, kus loodi rida rassistlike organisatsioone. 2.USA kiire tööstusliku arengu põhjusi 19. sajandi teisel poolel. · Maavarad · Arvukas sisserännanud tööjõud · Lai siseturg(linlased ostsid enamuse tööstuskaupadest poest)
sajandi 2.poole Inglismaal. Liberaalid ja konservatiivid. 20.Nimetage Inglise monarhid 19.sajandi 2.poolel ja 20.sajandi alguses. Kuninganna Victoria ja kuningas Edward VII. 21.Mis on home-rule? Parlament, mis lahendaks kõik Iirimaa põliselanike eluolu tähtsamaid valdkondi puudutavad küsimused. 22.Mis võimaldas olla Inglismaal 19.sajandi keskel juhtiv tööstusmaa maailmas? Teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre ja üleminek vabrikutootmisele, odav tööjõud ja tooraine, võimas kaubalaevastik, maaelanike vool linnadesse. 23.Miks loodi Inglismaal ametiühingud? Et pidada tööandjatega läbirääkimisi ja parandada tööliste majanduslikku olukorda ja abistada üksteist. 24.Feenide liikumise eesmärgid. Inglismaast sõltumatu vabariigi loomine relvastatud võitlusega. 25.Mida tähendas dominiooni staatuse saamine asumaale? Nad said omavalitsusega aladeks, neil oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem, seadusandlus. 26
Põhjas seevastu kujunes isegi friisoilerite liikumine, mis nõudis, et orjust ei laiendataks läänealadele, kus polnud veel osariike asutatud 1830.aastatel elavnes abolitsionistlik liikumine, mille eesmärk oli orjapidamine kaotada Organiseeriti neegerorjade põgenemisi Lõunast orjusevabadesse põhjaosariikidesse (loodi keeruline maa-aluse raudteena salateede süsteem) Abolitsionistide aktiivsest tegevusest hoolimata ei muutunud orjusevastane hoiak ühiskonnas siiski valdavaks Abraham Lincoln ja setsessioon 19.saj keskpaigaks olid Ühendriigid jõudnud sügavasse sisepoliitilisse kriisi, keskmeks endiselt orjanduse küsimus 1852.a ilmus Harriet Beecher-Stowe' romaan "Onu Tomi onnike", mis iseloomustas tabavalt vaba ja orjandusliku ühiskonna vastuolisid ja mis aitas kaasa orjusevastase hoiaku levikule Orjuse kaotamist pooldas Vabariiklik Partei, mille kandidaat valiti Abraham Lincoln valiti 1860.a presidendiks
· Lisaks Oregoni regiooni ühisala, mis jagatakse 1846 USA ja Kanada vahel 6. 1819 Florida ostmine Hispaanialt 7. Uued osariigid 1812-1821: · Lõunas: Louisiana, Mississippi, Alabama, Missouri · Põhjas: Indiana, Illinois, Maine (Uus-Inglismaal) · 1824 USA koosseisu 24 osariiki · Osariigi staatuse saamine võttis aega: nt. Louisiana 1803, Louisiana osariik 1812 8. Enne kodusõda (1836-1861) juurde veel tuli 10 riiki · 1861 USA-s kokku 34 osariiki · 1840 juba kolmandik ameeriklastest elas uutes osariikides ,,läänes" · 1845 ,,Manifest destiny" = staatuse ettemääratus: USA laienemine üle mandri on ,,Jumala poolt antud ülesanne" 9. Kanada piiriäärsete alade asustamine: · Michigan (1837), Iowa, Wisconsin, Minnesota (1858) · 1846 Oregoni ühisala jagamine (jälle priiks 49
elanikkond. 1850. aastaks oli elanikke juba 23,1 miljonit. Indiaanlaste olukord Kiire halvenemine Karusnahakütidpiisonid Tekkisid konflikitid indiaanlaste ja valgete vahel Indiaanlased asustati neile ette nähtud territooriumitele reservaatidesse. USA põhja ja lõunaosariikide erinevused Põhjaosariigid olid tööstuslikult arenenud ning majanduslikule edule aitas kaasa uute tehniliste leiutiste kiire kasutuselevõtmine. 1820.1830. aastatel võeti kasutusele raudtee ja seal pooldati tõõstusettevõtete kaitsmiseks kaitsetolle. Põhja põllumajandus tugines farmerlikele väikemajapidamistele, kus enamus töö tegi maja peremees koos perekonnaga. Toodangut turustati vähesel määral, kasutades seda peamiselt enda vajadustele. Lõunaosariikide majanduse aluseks olid põllumajanduslikud suurmajapidamised istandused. Kasvatati peamiselt puuvilla, suhkrupeeti ja tubakat. Mustanahaliste orjade tööjõud. Tööstus oli vähe arenenud, pooldati
poliitika? Võimaldas oma geograafilisele asendile. Ta oli saareriik ja tal oli tugev sõjalaevastik, mis tagas riigi kaitse. 14. Millest oli tingitud Lõuna sõjaline edu USA kodusõja alguses? Neil oli soodne geograafiline asend, pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Põhjaosariikide sõjavägi ei suutnud esialgu Lõunale maismaal tõsist vastupanu osutada. 15. Kuidas mõjutasid Lincoini reformid kodusõja käiku? Kaotati orjus ja seadustati neegrite värbamine föderaalvägedesse. Põhi toibus saadud kaotustest ning tugevdas pidevalt oma vägesid. 16. Millised probleemid neegritega ilmnesid pärast orjuse kaotamist? Kuivõrd edukad olid põhjaosariigid Lõuna ümberkorraldamisel? Põhjenda. Neegrite vabastamine tõi endaga kassa massilise hulkumise, vargused ja röövimised. Lõunas ei lepitud orjade vabastamise ja võrdsusega. 17. Miks oli USA majanduse areng tunduvalt kiirem Euroopa tööstusmaade arengust?
sõjalaevastik,mis oli kaitseks igasuguse väliskallaletungi eest.Inglismaa soovis tegutsega eraldatult mis õnnestus ja seda poliitikat nimetati hiilgavaks isolatsiooniks (oldi isoleeritult). Saksamaa tugevnes väga oluliselt ja osutus Ibglismaale suureks ohuks.Saksa-Inglise vastuolud viisid lõpuks Esimese maailmasõja puhkemiseni. Ameerika Ühendriigid Kodusõja algus. Orjapidajate positsioonid tugevnesid,19.sajandi keskpaik sisepoliitiline kriis seoses orjandusega. Presidendiks sai Abraham Lincoln.Teda hinnati kui ausat ja orjusevastast riigimeest.See oli lõunaosariikidele suur poliitiline löök.Nad eraldusid ja lõid Ameerika Osariikide Konföderatsiooni.Algas kodusõda.Põhjaosariigid olid paremad elanikkonna arvu ja tööstusliku arengutaseme poolest.Sõjategevuse algusel olid juhtival positsioonil aga lõunaosariigid.Neil oli soodne geograafiline asend ,sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Lincolni reformid ja kodusõja lõpp.
Briti maailmariigi sümbol. Ta oli Inglismaal austatud ja lugupeetud naine. Napoleon III- Pransusmaa valitseja. Päris nimega Louis Bonabarte. Tal puudus ühiskonnas laiem toetajaskond. Tema valitsusajal kaotati Saksa-Prantsuse sõjas Pransusmaale, mille tagajäriel langes Pransusmaa majandus ning Napoleon III võeti sakslaste poolt vangi. Abraham Lincoln- (1809-1865) USA presidend ja advokaat. Orjuse vastane ja põhimõtteline inimene. Tema valitusajal toimus kodusõda. Viis läbi mitmeid reforme. AASTAARVUD: Saksa keisririigi väljakuulutamine- 1871.aastal Pariisi kommuun- 1871. aastal Victoria valitsusaeg- 1836-1901. aasta Ameerika kodusõda- 1861-1865. aasta Gettysburgi lahing- 1-3. Juuli 1863. aastal Napoleon III keisririik- 1851. aasta SELGITA , MIS ON ,,RAUA JA VERE" POLIITIKA. Poliitika, milles ei arvestata maapäeva otsust ehk tegutsetakse iseseisvalt valimata vahendeid. Valitsus viis, mis ei sõltunud eriti teistest ametnikest
2) Usa 19 saj Põhja ja lõuna sõlmprobleem oli orjus. Lõunas olid suured istandused kus orjad olid põhi tööjõuks. Põhjas , aga tegutsesid rohkem väike farmerid , kes üritasid omal käel toime tulla.19. Sajandi keskpaigaks olid Ühendriigid jõudnud sügavassse sisepoliitilisse kriisi, mille keskmeks oli endiselt orjanduse küsimus. Orjuse kaotamist pooldas Vabariiklik Partei. Vabariiklaste populaarsus kasvas ning 1860.aasta valimstel valiti presidendiks nende kandidaat advokaat Abraham Lincoln. Lincolni presidendiks valimine oli lõunaosariikidele suur poliitiline löök, mis pani alguse eraldumisele. Kuu aega enne Lincolni ametisse vannutamist otsustasid esialgu 7 osariiki unionist eralduda ja moodustada uue riigi- Ameerika osariikide Konföderatsiooni pealinnaga Richmondis . Võeti vastu oma põhiseadus ja presidendiks valiti Jefferson Davis. Lincoln ei tunnustanud eraldumist ja kutsus 1861. aasta märtsis oma ametisse vannutamise kõnes
Otsustavaks sai see, et ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid inglased olid lihtsad palgasõdurid. Ameeriklased kasutasid lahkrivi, mida olid kasutanud indiaanlased. Pärast vahelduva eduga sõjategevust piirasid ameeriklased 1781. aastal Virginias Yorktown'i all Inglise väed sisse ja sundisid neid kapituleeruma. 1783.aastal sõlmitud Versailles'rahuga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. Uus riik: Uue riigi nimeks võeti Ameerika ühendriigid USA (United States of America). Esialgu sidus 13 asumaad ühine esinduskogu Kontinentaalkongress. 1781. aastal moodustasid endiste asumaade asemele tekkinud riigid konföderatsiooni- riikide liidu. Ainus ühine organ oli endiselt Kongress, kus igal riigil oli üks hääl. 1787. aastal hakati välja töötama põhiseadust. Selle koostamise käigus käis võitlus kahe suuna vahel: ühed pooldasid tugevat keskvõimu, mida hakati nimetama föderaalvõimuks ja teised nõudsid demokraatiat.
orjanduslikud istandused. Põhjaosariigis peeti oluliseks kaitsetolle, sest nad kartsid Euroopa konkurentsi. Lõunaosariigid aga pooldasid vabakaubandust, et müüa puuvilla Inglismaale. Põhja farmerid ja tööstustöölised tegid iga päev rasket tööd, aga lõunaosariiklastel oli rohkem aega ja seda kasutasid nad koolis käies, reisides ja lõbutsedes. Lõuna lahkulöömine 1860. aastal sa presidendiks vabariiklane Abraham Lincoln. Pärast tema võitu otsustasid orjapidajad luua eraldi riigi. 20. detsembril 1860. aastal lõi lahku Lõuna-Carolina, millele järgnes veel 10 osariiki. Veebruaris 1861 lõid lõunaosariigid oma eraldi riigi- konföderatsiooni. Presidendiks valiti Jefferson Davis, kes oli George Washingtoni tütrepoeg. USA valitsus kõhkles, mida teha. Kohutas kodusõja perspektiiv. Kui Lincoln presidendiks sai, üritas ta lõunaosariiklasi ja põhjaosariiklasi lepitada. Kodusõda 12
Louis oli kade hugonottide jõukuse pärsat ja ta võttis neilt nende õigused. Neil ei lubatud enda jumala teenistust pidada ja nende kirikud suleti või kogunisti vähitati, neile kehtestati suuremad maksud, neid vallandati riigiametitest. -- 1) Inglismaal oli parlamentne monarhia,kuid Prantsusmaal absolutismnik monarhia. 2) Inglismaa riigikirik oli anglikani kirki, kuid Prantsusmaal oli riigikirikuks katoliitliklik kirik. 3) Inglismaal oli mäss kuninga vastu millest kujunes kodusõda, kuid Prantsusmaal oli kord riigis. TEEMA NR. 2 -- Eesti jagunes kaheks kubermanguks. Põhja - Eesti oli Eestimaa (kuulus Rootsile) ||||| kuid Lõuna - Eesti koos Põhja - Lätiga oli Liivimaa. ( kuulus Poolale) -- Rootsi ja Poola vahel puhkes uus sõda selle nimel, et kes saab endale Balitikumi. Sõda kestis vaheaegadega ligi kolmkümend aastat ja lõpuks Altmargi vaherahuga loovutasid poolakad kogu Lõuna - Eesti ja Põhja - Läti Rootsile. 17. saj keskel läks ka
· 1789 a. Kehtima hakkab põhiseadus. Ameerika oli tugeva keskvõimuga riik, mida nimetati föderaalvõimuks. George Washington valitakse esimeseks USA presidendiks. Rajati uus pealinn Washington. 10. Koosta: Ameerika Ühendriikide kodusõja sündmuste kohta dateeritud sündmuste loetelu, kusjuures iga valitud sündmus peab olema põhjendatud/selgitusega, miks just see sündmus Teie arvates USA kujunemise käigus oluline on! · 1860 a. Presidendivalimised võitis Abraham Lincoln, kelle puhul kardeti et ta kaotab orjanduse ja muudab Lõuna-Ameerika Põhja-Ameerikast majanduslikult sõltuvaks, mistõttu löödi Unioonist lahku ja moodustati uus Ameerika Osariikide Konföderatsioon. · 14. aprill 1861 sõja algus. Lõunaosariikide väed ründasid Lõuna-Carolinas Fort Sumteri sadamas asuvaid föderaalvägesid. · 21. Juuli 1861 esimene lahing (Bull run'i lahing). Lõunaosariigid suutsid Põhja väed
on süüdlasele nõuetekohaselt mõistetud. Samuti sätestatakse alatiseks, et kui eelnimetatud osariiki põgeneb isik, kes on mõnes Ameerika Ühendriikide osariigis või mingil territooriumil jätnud täitmata oma seadusjärgsed töö- või teenistuskohustused, võib isik, kellele põgenik võlgneb selle teenistuse või töö, nõuda seaduse kohaselt tema väljasaatmist ja endale üleandmist. KINNITATUD 6. märtsil 1820. Ameerika Ühendriikide kodusõda Ameerika Ühendriikide kodusõda ehk setsessioonisõda (ingliskeelses ajalookirjutuses tuntud kui American Civil War ja War Between the States) oli aastatel 18611865 Ameerika Ühendriikide territooriumil aset leidnud sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel. Sõja peamisteks põhjusteks on nimetatud orjanduse probleemi, Lõuna majanduslikku mahajäämust ja hirmu oma eriseisundit kaotada ning mõtteviisi ja ühiskonna kardinaalset erinevust.
17.sajandi keskpaigaks teravnesid Inglismaal ühiskondlikud vastuolud: 1. majanduse vaba arengut (=kodanluse ja uut moodi majandava aadli majandustegevust) takistasid seni eksisteerivad feodaalsuhted 2. usuelu pingestas puritaanide tagakiusamine riigivõimude poolt 3. poliitilist elu pingestas terav vastasseis absolutistliku kuningavõimu ja parlamentliku opositsiooni vahel Parlamendi ja kuninga vastasseis kulmineerus 1640.aastal ja 1642.-1649.a. toimus kodusõda. Sõjas olid vastamisi kuningas Charles I Stuarti toetajad (aadlikud, anglikaani kirik, Põhja- ja Lääne-Inglismaa) ning parlamendi toetajad (uusaadel, kodanlus, puritaanid, Kagu- ja Lõuna-Inglismaa). Parlamendi vägesid juhtis Oliver Cromwell ("Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv!") ja nad saavutasid ülekaalu. 1649.a. kuningas Charles I hukati, teda süüdistati türannias ja riigi reetmises. Inglismaa kuulutati vabariigiks. Vabariik ei olnud sugugi demokraatlik, seda juhtis
Sai kompensatsiooni 15milj dollarit. USA osariikide arv kasvas 31ni. Parteide kujunemine: Demokraatlik Partei, Vabariiklik Partei (Abraham Lincoln). Parteide sünd hakkas 18.saj lõpul. 1803 Dem.pareti, 1854-Vabariiklik Partie(tänapäevane)-orjuse vastane liikumine, uuendus meelne, esimene pres.Lincoln(1860) Abolitsionistlik liikumine (William Lloyd Garrison, H. B. Stowe). intensiivistus 19. sajandi I poolel Ameerika Ühendriikides president Abraham Lincolnivalitsemisajal ning kulmineerus Ameerika Ühendriikide kodusõja puhkemisega, mille tulemusena kaotati 1865. aastal 13. konstitutsiooniparandusega ametlikult orjandus. Homestead Act. Kodusõda: setsessioon, kodusõda Unioon ja Konföderatsiooni vahel, Robert E. Lee, Ulysses S. Grant, sõja lõpp ja ohvrid. Setsessioon- 11 lõunaosariiki- ei tunnustanud Lincolni, kuulutasid välja oma konföderatsiooni ning presidendi
Kujunes välja mõõdukas ehk liberaalne suund, neid nimetati albertistideks. Teine suund oli kodanlik suund, kes polnud huvitatud kuningriigist, vaid tahtsid vabariiki. 15/4 EUROOPA KOLONIAALEKSPANSIOON 19.saj kolonialism pos nähtus. Kuidas definieerida sõna kolonialism: Philip Curtin: kolonialism ,,kellegi valitsemine teisest kultuurist pärit rahva poolt." Reeglina pakuvad koloniaalsed valdused emamaale tulu odav tööjõud, tooraine vms. Kuid kui kolonialism on võõras võim ja valitsemine, siis mis on imperialism? Enam- vähem seesama. Arvatakse, et koloniaalvaldused reeglina üle mere, imperisalism samal mandril. Euroopa kolonialismi ajalugu algab 16. saj ja euroopa varauusaja esimene etapp 16. saj 1820. uusaja alguseks oli esimene etapp hakanud vaikselt läbi saama, SB kaotas Ameerika koloniaalvldused ameerika iseseisvussõjad, kaotas ka Prm oma valdused nn
31. Inglismaa. Kuninganna Victoria valitses aastatel 1837 1901. Tööerakond 1893.aasta Isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas 1) Millised parteid olid Inglismaal? Liberaalid ja konservatiivid. 2) Mis võimaldas olla Inglismaal 19. sajandi keskel juhtiv tööstusmaa maailmas? Edu aluseks oli varem toimunud tööstuslik pööre. Samuti oli nende käsutuses asumaade odav tooraine ja tööjõud, mis võimaldas kvaliteetset kaupa odavamalt toota. Inglise raha oli maailma usaldusväärseim valuuta ning riikide vahel sõlmiti vabakaubanduslepinguid. 3) Miks loodi ametiühinguid? Et tööliste elujärge parandada, üksteist abistada ning majanduslikku olukorda parandada. 4) Miks hakkasid Inglise töölised tegelema poliitikaga? Et avalikult tööliste huve kaitsta ning õigusi nõuda; midagi enda heaks laialdasemalt ära teha.
kaks suurt panka: Rockefelleri pank ja J.P. Morgan, mis elas üle ka praeguse majanduskriisi. Saksamaad valitses kuus panka, Pr. kolm. Tööstus kapital ja panga kapital kasvavad kokku ehk lähevad sama omaniku kätte. Maalsuurtööstus oli huvitatud pankade heast käekäigust. Võimalus finants oligarhhia tekkeks ehk majandusliku mõjuvõimuga inimesed hakkavd mõjutama poliitikat nagu praegu Lätis näiteks. Kapitali väljavedu. Paigutades kapitali asumaadesse, kus on odav tööjõud on võimalik saada maksimaalne kasum. Tavaliselt antakse laenu teiste riikide valitsustele. Nt. Venemaa laenas 1 väga palju. Teine võimalus, et paigutataakse ettevõtetesse nagu kaevandus, raudteed, istandused (Inglismaa paigutas palju kapitali LAV, Saksamaa ehitas raudteed läbi Türgi). Suurim kapitali eksportija on Inglismaa. Need riigid, kus raha paigutati väljapoole, hakkab seestpoolt majanduslikult känguma
talupojad ja linlased. III seisus pidi koguaeg maksma makse. Louis XIV ajal jälgis arvukas rahvapolitsei rahva meeleolu ning karistas kuninga tahte vastu väljaastunuid. Õukonda kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt, kus neile anti kõrget tasu tühise töö eest. Versailles' lossi ehitati 20 aastat ning seal oli üle 2000 ruumi. 2. PARLAMENTARISM INGLISMAAL (lk 16-19) Inglise kodusõja põhjused, millal toimus, millist rolli mängisid kodusõjaga seoses Charles I ja Oliver Cromwell, kuidas kodusõda lõppes, kuidas valitseti Inglismaad pärast kodusõda, mis on Stuartite restauratsioon, mis on "Õiguste deklaratsioon" ja kuidas valitseti Inglismaad selle järgi (sh mõiste parlamentaarne monarhia). Sotimaal toimunud mäss halvendas suhteid Inglismaa ja parlamnedi vahel. Lõpuks lõhestas see Inglismaa kehte leeri: kuningat toetavad aadlikud ja parlamenti toetavad kaupmehe ning anglikaani kiriku pooldajad. Inglise kodusõda toimus 1642-1649. Peamised põhjused olid tüli
Tema võimsust tõestas ka hiilgav õukonnaelu. Tema soovil asuti elama Versailles'i lossi ning sinna kutsuti palju teenreid, kes said vähese töö eest palju palka. Õukonnaelu keskpunktis oli Louis XIV ise, keda hakati selle järgi kutsuma Päikesekuningaks. 2.PARLAMENTARISM INGLISMAAL Inglise kodusõja põhjused, millal toimus, millist rolli mängisid kodusõjaga seoses Charles I ja Oliver Cromwell, kuidas kodusõda lõppes, kuidas valitseti Inglismaad pärast kodusõda, mis on Stuartite restauratsioon, mis on "Õiguste deklaratsioon" ja kuidas valitseti Inglismaad selle järgi (sh mõiste parlamentaarne monarhia). Sotimaal toimunud mäss algatas tüli kuninga ja parlamendi vahel. Lõpuks lõhestas see Inglismaa kahte leeri: kuningat toetavad aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad ning parlamenti toetavad kaupmehed. Kodusõda toimus 1642-1651 aastal ja lõppes Inglismaa vabariigiks kuulutamisega. Charles I oli kodusõja ajal Inglismaa kuningas
Enam ei olnud oluline seisus vaid rahvus. Madalmaad (Holland) kuulutati ka vahepeal Bataavia vabariigiks, sellest sai 1. vabariigi vasallriik. Preisimaaga sõlmiti relvarahu. Löödi puruks emigrantlikud väed. . Vendeé ülestõus- seal üritasid katoliiklikud jõud ühineda ja anda panus revolutsioonilisse sõtta. Ühelt poolt revolutsiooniline sõda mobiliseeris rahvast ja teiselt poolt, kes tundsid end kaotajatena, mobiliseeerisid iseennast ja puhkes paralleelselt kodusõda. Jakobiinide Klubi. Sai rahvalt kõige suurema toetuse. Kolmanda seisuse esindus. Liidriteks Robespierre, Marat ja Danton. Radikaalid. Zirondiinid. Nemad olid ikka vähe mõõdukamad ja kes kohe pärast kuninga kukutamist pääsesid võimule. Nende jaoks oli kuninga kukutamisega revolutsioon lõppenud ja pidi algama riigi ülesehitamise aeg. Nende liider oli Brissot. Ta oli osav kirjamees ja üritas populismiga enda poole tõmmata rahvast. Rahvapäästekomitee ja Danton.
19. saj. oli Inglismaa valitsev tööstus-, rahandus- ja kaubanduskeskus, mis andis 1850. aastaks 40% maailma tööstustoodangust. Inglismaa edu aluseks oli teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre. Inglismaa oli 19. saj maailma suurim koloniaalriik, kellele kuulus India, Austraalia, Lõuna- Aafrika, Kagu-Aafrika ning Põhja-Ameerika. Valitsuse poliitika polnud kõigi kolooniate suhtes ühtne, näiteks olid Kanadas ja Austraalias omavalitsused. USA: Kui presidendiks sai Abraham Lincoln, kes oli orjapidamise vastane, oli see raske löök lõunaosariikidele. Nad lõid põhjas lahku ja moodustasid uue riigi konföderatsiooni. 1861. aastal algas föderaalvägede (põhi) tulistamisega kodusõda, mis lõppes 1865 põhja võiduga. Põllumajanduse areng oli kahjulik indiaanlastele, kes suruti reservaatidesse. Samas paranes aga neegrite olukord, mis tõi üldiselt riigile kahju, sest enamik neist olid kirjaoskamatud, ilma
19. saj. oli Inglismaa valitsev tööstus-, rahandus- ja kaubanduskeskus, mis andis 1850. aastaks 40% maailma tööstustoodangust. Inglismaa edu aluseks oli teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre. Inglismaa oli 19. saj maailma suurim koloniaalriik, kellele kuulus India, Austraalia, Lõuna- Aafrika, Kagu-Aafrika ning Põhja-Ameerika. Valitsuse poliitika polnud kõigi kolooniate suhtes ühtne, näiteks olid Kanadas ja Austraalias omavalitsused. USA: Kui presidendiks sai Abraham Lincoln, kes oli orjapidamise vastane, oli see raske löök lõunaosariikidele. Nad lõid põhjas lahku ja moodustasid uue riigi konföderatsiooni. 1861. aastal algas föderaalvägede (põhi) tulistamisega kodusõda, mis lõppes 1865 põhja võiduga. Põllumajanduse areng oli kahjulik indiaanlastele, kes suruti reservaatidesse. Samas paranes aga neegrite olukord, mis tõi üldiselt riigile kahju, sest enamik neist olid kirjaoskamatud, ilma
Territooriumide all on mõeldud kolooniaid, sest kolooniad oli koht kuhu oma toodet müüa ja kust saada toorainet. Suurriikide vahel jagati maailm ära mõjusfäärideks. Inglismaa oma oli suurim, järgnes Prantsusmaa.) 15 16 27.03.08 Impeeriumide rajamine ja kolooniad - kolooniatesse sai oma riigi toodangut müüa - sai toorainet - tööjõud (väljatreenitud) - võimu näitamine (mida rohkem kolooniaid seda võimsam oled) prestiiz - strateegilised huvid - liigse rahvastiku väljaviimine - kultuuriline ja religioon misjon Kolooniate rajamisperioodid: 1. 16. sajandil Ameerika (põhi ja lõuna), India, Kagu-Aasia. hispaanlased, portugallased, hollandlased, prantslased, inglased. Lähis-Ida türklased. Venelased hakkasid vallutama Siberit. 2. 18
valitses Louis XIII, kes otsesest riigi juhtimisest ei hoolinud ning loovutas selle kardinal Richelieule. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV, kes valitses aastail 1643-1715 . Päikesekuninga valitsusajal rajati Versailles'i loss ning rajati suur hoolikalt kujundatud park . Louis XIV ajal hakati valmistama jäätist ja vahuveini, tema edevuse ja suurejoonelise õukonna võtsid eeskujuks ka paljud teised kuningakojad. 3. Kodusõda Inglismaal 1625. aastal võimule tulnud Charles I üritas valitseda Inglismaad absolutistlikult, kuid rahvale see ei meeldinud ning tekkisid vastuolud kuninga ja puritaanide vahel. 1642. aastal puhkes Inglismaal kodusõda kuninga ja parlamendi vahel, mis lõppes sellega, et kuninga väed kaotasid ning Charles I hukati. Järgmiseks tuli Inglismaad valitsema lordprotektor Oliver Cormwell, kes kuulutas Inglismaa
peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav suurim suurriikide huvi Aafrika vastu – hakati rohkem uurima, osati ennetada malaariat iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria Inglise - Buuri sõda, põhjus teemandi ja kullaleiukohad, sõja tulemusena vähenes Inglismaa roll maailmas põhiprobleem XX saj algul – võitlus maailma ümberjagamise pärast – eriti Saksamaa, kuna ta oli jäänud hiljaks Tehnika areng XX saj algul
ülemvõimu pärast maailmas. Sel põhjusel asuti ehitama suurt kauba-ja sõjalaevastikku. JULM KOLONIAALPOLIITIKA. 19. sajandi lõpul oli Saksamaa hankinud endale ulatuslikke koloniaalvaldusi Aafrikas: Ida- ja Edela-Aafrika, Kamerun, Togo. Saksa koloniaalpoliitika oli julm, mistõttu olid sagedased ka põlisrahva ülestõusud. Saksamaa oli eriliselt huvitatud ka Lähis-Ida aladest. 1903. a. sõlmiti leping Türgiga Berliin-Bosporus-Bagdadi raudtee rajamiseks. Tehing oli igati kasulik Saksamaale, kuna ehitamist finantseeris Türgi valitsus, andes samuti vajalikud ehitusmaterjalid ja rentides oma ettevõtteid. Sajandivahetusel oli Saksamaa kantsleriks saanud väga suurte diplomaadikogemustega B. von Bülow. Sõjalaevastiku ehitamine ja kolooniate haldamine sundis valitsust pidevalt makse tõstma. See tekitas aga laiades rahvahulkades rahulolematust, mistõttu Bülowil tuli lõpus oma ametikohalt 1909. a
masintootmise ja vabriku tööstusega. Tähtsamad eeldused selleks: I Ostuvõimelise turu kujunemine. II Kapitali kogunemine. III Tööjõu vabanemine põllumajandusest. IV Mehaanika areng. V Transpordi areng. Tööstuspööre algas Inglismaal 1760/1780-datel aastatel esmalt tekstiilitööstuses. Eesti esimesteks tööstusettevõtteteks olid: Narva, Kärdla ja Sindi kalevi vabrikud. Vabrikutööstuse arengule aitas kaasa raudtee ehitus. · 1870 avati Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburi liin. · 1887 avati Tallinn-Tartu-Valga-Riia liin. Tööstuspöördega kaasnesid: I Panganduse kiire areng. II Kaubanduse kiire laienemine. III Kutsehariduse kiire kasv. TÖÖSTUSÜHISKOND Kui tööstuses hõivatud rahvastiku osakaal jõuab juba põllumajadusega võrreldavasse suurusjärku, siis on rahvastik jõudnud tööstus ühiskonda. Tööstus annab sel juhul põhiosa rahvamajanduses toodetud väärtustest.
1516 sai Prantsuse kuningas õiguse nimetada ametisse kõrgvaimulikke = langes ära reformatsioonivajadus Protestandid = riigi lagundajad Hugenottide asuala = normandia ja lõuna prantsusmaa 1562 lahvatas hugenottide vastane vaen Õukond katoliiklasi Valuaad laveerisid 24 august 1572 pärtliöö tapeti 10 000 hugenotti Henry IV (1574- 1589) pärast Henry III mõrvamist tõusis Henri Guise troonile Troonile sai Henry IV 1593 astus taas katolikuusku Verine kodusõda 1598 Nantes'i edikt valitsev usund on katoliku usk 1620 valgemäe lahing katoliiklased purustasid Tsehhi protestantide väe Protestante hakkas toetama Taani Sõtta sekkus ka rootsi katoliiklaste väed purustati 6 nov 1632 2 tundi enne lahingut kirjutas Gustav II Adolf Tartu Ülikooli rajamise ürikule 1648 festvaali rahu Katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati ka kalvinismi Saksamaa jäi killustatuks 3.Absolutism Prantsusmaal · Absol kujunemine:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
