.....................lk 8-9 Freudi arvamus...................................................................................lk 9-10 5 Unenägude meenutamine.......................................................................lk 10-11 6 Mida me unes näeme?..................................................................................lk 11 7 Unehäired.....................................................................................................lk 12 Insomnia erinevad liigid...................................................................lk 12-13 Sagedased põhjused..........................................................................lk 13-14 Unehäirete mõju inimestele...................................................................lk 15 kuidas unetust leevendada.....................................................................lk 16 8 Somnabulism ehk kuutõbisus...................................
2. Uinumine- 20 min, aeglustub südametöö ja hingamine. 3.-4.Deltaune ehk sügava une staadium. 2) Üleminekuseisund- uinumisega sarnane. 3) kiire ehk paradoksaalne une seisund. REM-uni. Südame löögisagedus ja hingamisrütm on korrapäratud, käte, näo ja jalgade tõmblemine. Nähakse unenägusid. Aeglane ja kiire uni vahelduvad. Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. Kokku: 90- 100 min. 8. Unehäired (4tk) • Unetuse e insomnia korral on inimesel raskusi magamajäämisel, sageli ärgatakse keset ööd ega suudeta kuidagi taas uinuda, võidakse ka ärgata hommikuti liialt vara • Kontrollimatu lühiajaline unevajadus e narkolepsia kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi teadvusekaotusi. Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. • Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus. Kuna see ilmneb üpris tihti, siis on selle häire all kannatavad inimesed hommikuks väga kurnatud
VÄLJA PUHATA, TAASTADA ORGANISMIS FÜÜSILIST SEISUNDIT, AJU TALLETAB INFOT, MIDA SAADI VAHETULT ENNE MAGAMAJÄÄMIST (SELLE PUUDUMISEL VÕIB INIMENE TUNDA, NAGU POLEKS TA ÜLDSE MAGANUD); KIIRE UNI: AITAB INIMESE PSÜÜHIKAL KESKKONNAGA KOHANEDA, TAASTAB KESKENDUMISVÕIMET, SÄILITAB AJU TUNDLIKKUST (SELLE PUUDUMINE VÕIB PÕHJUSTADA PSÜÜHIKAHÄIREID, HALLUTSINATSIOONE, MUUTUSI KÄITUMISES, VÕIB ILMNEDA AGRESSIIVSUST). UNEHÄIRED 1) INSOMNIA UNETUS E. VÕIMETUS MAGAMA JÄÄDA; 2) NARKOLEPSIA PIDEV KONTROLLIMATU UNEVAJADUS; 3) UNEAPNOE UNE AJAL TEKKIV HINGAMISKATKESTUS; 4) SOMNAMBULISM UNESRÄNNE. MIDA ARVATAKSE UNENÄGUDEST? 1) MANIFESTNE SISU SEOTUD PÄEVA SÜNDMUSTEGA, EELKÕIGE ESIMESTES ÖISTES UNENÄGUDES; MÕJUTADA VÕIVAD UNEAJA VAHETUD KOGEMUSED; 2) LATENTNE SISU ILMSIKS TULEVAD INIMESE ALATEADLIKUD SOOVID JA VAJADUSED, MIS VÄLJENDUVAD SÜMBOOLSELT. HÜPNOOS, MEDITATSIOON , SENSOORNE DEPRIVATSIOON (MIS
oksendamine, nõrkusetunne, peavalu, rasketel juhtudel lühiajalised ja mööduvad visuaalsed või taktiilsed või kuulmishallutsinatsioonid või illusioonid. Alkoholdeliirium. Deliirium algab enamasti öösel 2-3 päeva pärast alkoholi kasutamise katkestamist. Deliiriumi tüüpilisteks prodromaalsümptomiteks on: Enne deliiriumi vallandumist võivad ilmneda krambid . Klassikaline sümptomite triaad sisaldab: insomnia (kuni peaaegu täieliku unetuseni) , hirmutava sisuga unenäod , treemor , väljendunud ärevus ja hirmutunne , teadvuse hägunemine ja segasus, elavad hallutsinatsioonid ja illusioonid, mis võivad pärineda kõikidest meeleorganitest, silmatorkav treemor. Sageli esinevad nt luulumõtted, motoorne rahutus, insomnia jne. Opiaadid. Toimepunkt:opiaat-retseptorid. Morfiin, heroiin, metadoon. Väljendunud tolerantsuse teke. Intoksikatsioon
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorga
KORDAMINE. Teadvuse seisundid I Vasta küsimustele: 1. Mis on teadvus? ................................................................................................................................. 2. Mida tähendab ärkvelolekuteadvus? ................................................................................................. ................................................................................................................................................................ 3. Une vajalikkuse kohta käib mitu teooriat. Too välja kaks. 1)................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................... 2)..........................................................................................................
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüsioloogia milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad (alates retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste stiimulite omaduste ning vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vahel. Pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Rajajaks loetakse Gustav Theodor Fechnerit. 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, mil moel nad üksteisega seotud on? Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92- 93). Webe
UNE FAASID. 1)AEGLANE UNI *KERGE UNI (2m) (võidakse näha mitmesuguseid fantastilise pilte, tajuda kukkumistunnet, võpatada) *UINUMINE (20m) (aeglustub südametegevus ja hingamisrütm, silmad võivad liikuda) *SÜGAV UNI e DELTAUNI (30m) (võimalik unes käimine ja rääkimine) 2) KIIRE e PARADOKSAALNE UNI REM UNI (silmad liiguvad kiiresti, sidametegvus ja hingamisrtütm korrapäratud) Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. UNEHÄIRED *UNETUS e INSOMNIA raskused magama jäämisega *KONTROLLIMATU LÜLIAJALINE UNEVAJADUS e NARKOLEPSIA - kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 min teadvusekaotusi. *UNEAPNOE une ajal tekkiv hingamiskatkestus *UNESRÄNNE e SOMNAMBULISM kuutõbisus 11. HÜPNNOOS teadvuse seisund, mida iseloomustavad tugev lõdvestumine ja äärmiselt suur vastuvõtlikuks sisendusele. HÜPNOOTILISELE SEISUNDILE ISELOOMULIK: *inimene ei ilmuta initsatiivi, vaid ootab käsku *tähelepanu on muutunud valivamaks
vaheldumine toimub viis-kuus korda öö jooksul sõltuvalt uneaja pikkusest. - Une uurimiseks kasutatakse elektroensefalograafi (EEG). EEG jäädvustab aju toodetud elektromagnetlainete võnkesageduse. Info jäädvustatakse elektroensefalogrammil - Deltauni taastab inimese füüsilise seisundi ja sel perioodil toimub ka info talletamine, mis omandati vahetult enne uinumist. - Kiire une staadiumis taastub inimese psüühika Unehäired - Unetus e. insomnia - Inimesel on raskusi magamajäämisel, sageli ärgatakse keset ööd ega suudeta kuidagi uuesti uinuda, võidakse ärgata ka hommikul liiga vara. o Tavaliselt magavad unepuuduse all kannatajad siiski mõne tunni , aga nad ei teadvusta seda, kuna ei jõuta sügava une staadiumisse. o Sagedamini esineb naistel ja vanematel inimestel. Selle põhjustaja noorematel inimestel võib olla stress.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasuguse vä
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasugus
keskonnast. Teadvuse seisundid: uni, hüpnoos, uimastid ja meditatsioon Magades ja uimastite mõju all olles on inimese teadvus erinev ärkvelolekuteadvusest Miks me magame? Ühe teooria järgi kaitseb uni olendeid sel ajal, kui ärkvelolemine oleks liiga ohtlik Teise teooria järgi vajatakse und sisemiste jõudude taastamiseks Noored vajavad pikemat und, sest uneaega kasutab organism kasvuhormoonide sünteesiks · Uni algab aeglase unega · Aeglases unes esineb 4 staadiumi · Esimeses staadiumis valdab inimest unisus, see kestab 2 minutit, nähakse fantastilisi pilte · Teises staadiumis jõuab inimene uinumise staadiumi, mis kestab 20 minutit · 3. ja 4. staadium on koos, nim deltauneks ehk sügavaks uneks, unes käimine ja rääkimine, kestab 30 minutit Paradoksaalne ehk sügav uni ehk REMuni Kiire uni saab alguse pärast deltaund Hingamisrütm ja südame löögisagedus on
suprakiasmaatilised tuumad hüpotalamuses seotud optilise närviga seotud hüpofüüsi ja teoste hüpotalamuse osadega seotud käbikehaga- melatoniini vabanemine Retikulaarformatsioon reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Retikulaarformats rakkude vigastused võivad põhjustada kooma. Freud eristas unenägudel manifestset (seotud päevaste sündmustega) ja latentset sisu. ida suunas 1 päev 1 ajatsooni kohta. Uni – algab tavaliselt aeglase unega. Esimeses staadiumis valdab inimest unisus, kerge une staadium kestab umbes 2 min. siis jõutakse ligi 20 minutiks teise ehk uinumise astmesse. Seejärel läbitakse kiiresti 3. aste ja jõutakse neljandasse – deltaune ehk sügava une staadiumi. Järgneb kiire ehk paradoksaalse une seisund. REM-une faasis nähakse tavaliselt unenägusid ja on tähtis roll keskendumisvõime taastumisel ja ajutundlikkuse säilitamisel. Kõige olulisemad delta- ja kiireuni.
ise esile kutsuda; hüpnoos tugev lõdvestumine ja suur vastuvõtlikkus sisendusele * Uimastitest tingitud seisundid (joobeseisund): KNS'i, seega ka teadvust mõjutavad ained, mis muudavad meeleolu, taju ja käitumist Uni aitab taastada KNS-i, lihaskonna ja meeleelundite töövõimet. Soodustab püsimälu jälgede kinnistumist. Unenägusid võib näha 5-6 korda ööpäevas. Unenägusid näeme REM une ajal. Unehäired: * Unetus e. insomnia raskused magamajäämisel, ärgatakse keset ööd ja ei suudeta taas uinuda, ärgatakse hommikuti liialt vara, ei jõuta välja sügava uneni pannakse tähele ärritajaid * Kontrollimatu lühiajaline unevajadus e. narkolepsia kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi teadvusekaotusi. Haarab sügav uni, äratada on raske. Pärilik häire * Uneapnoe une ajal tekkiv hingamiskatkestus kurnatus * Unesränne e
4) Edukus või alaväärsus aastad 6-11 5) Identsus või rolliähmasus varajane noorukiiga 6) Intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga 7) Generatiivsus või stagnatiivsus täiskasvanuiga 8) Integraalsus (terviklikkus) või meeleheid hiline täiskasvanuiga Mehe ja naise erinevused · füüsilised · psühholoogilised · intellektuaalsed Käitumise erinevused tulenevad erinevatest kasvatustest. Unehäired · Narkolepsia ehk kontrollimatu lühiajaline unevajadus · Somnambulism ehk unesränne · Uneapnoe ehk une ajal tekkiv hingamistakistus · Unetus ehk insomnia Uimastid Depressandid : alkohol, rahustid, opiaadid, oopium, heroiin. Väikestes kogustes tekitavad eufooriat, kuid kahjustavad motoorseid reaktsioone, pikendavad reaktsiooniaega ja alandavad tundlikkust. Kahe depressandi koosmõju on tugevam kui eraldi, näiteks rahusti + alkohol. Võib põhjustada surma, tõkestavad REM und.
Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? Uni on psühhofüsioloogiline seisund mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üdine pidurdus. Une ajal ei teadvusta subjekt ümbritseva keskkonna ärritajaid, on sellest „ära lõigatud“. Und uuritakse erinevate katsete abil, nt lastakse katseisikutel magada, kuid äratatakse kohe pärast kiire une ilmingute saabumist, et uurida kiire une olulisust. Samuti uuritakse unehäireid. (unetus, narkolepsia, uneapnea, uneskõndimine, õudusunenäod) REM uni on kiire või paradoksaalne uni. Üks une 5 astmest. Kõige aktiivsem uneosa. Algab uinumise järel, umbes pärast tunniajalist und, ning kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel 5-20 minutiliste perioodidena. Mida lähemale hommikule seda suremaks muutub REM une osatähtsus. REM-und iseloomustavad kiired järsud silmaliigutused, mis on jälgitavad isegi suletud laugude tagant. REM-une ajal suureneb aju
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
· Une uurimiseks kasutatakse elektroensefalograafi EEG. Jäädvustab aju toodetud elektromagnetlainete võnkesageduse. Info jäädvustatakse elektroensefalogrammil · Deltauni taastab inimese füüsilise seisundi ja sel perioodil toimub ka info talletamine, mis omandati vahetult enne uinumist · Kiire une staadiumis taastub inimese psüühika. Unehäired... · Unetus ehk insomnia : Inimesel on raskusi magamajäämisel, sageli ärgatakse keset ööd ega suudeta kuidagi uuesti uinuda, võidakse ärgata ka hommikul liiga vara. · Tavaliselt magavad unepuuduse all kannatajad siiski mõne tunni , aga nad ei teadvusta seda, kuna ei jõuta sügava une staadiumisse. · Sagedamini esineb unetus naistel ja vanematel inimestel. Selle põhjustaja noorematel inimestel võib olla stress.
...................................................................................3 Aeglane ja kiire uni............................................................................................................ 4 Unehäired........................................................................................................................... 5 Düssomniad....................................................................................................................5 Insomnia......................................................................................................................... 5 Hüpersomnia.................................................................................................................. 6 Parasomniad................................................................................................................... 6 Uneapnoe..........................................................................................
jalgade alla pudelid kuuma veega ja ta näeb, et käib tuldpurskava vulkaani kraatril ja maapind tema jalge all on tuline. Und on vaja meie seesmiste jõuvarude taastamiseks. Kui inimene ei maga pikemat aega, ilmnevad tal psüühikahäired. Uni algab aeglase unega, mille käigus aju elektriliste lainete võnkeperiood suureneb. Kuna aju elektriline aktiivsus muutub une ajal pidevalt, siis jagatakse aeglase une seisund omakorda neljaks staadiumiks. Esimeses staadiumis valdab inimest unisus. See kerge une staadium kestab umbes 2 minutit ja selle ajal võidakse näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, tajuda kukkumistunnet, võpatada või tunda end hõljuvat nagu kaaluta olekus. Esimese staadiumi jooksul kaovad ärkvelolekul valitsenud alfalained, keha lõdvestub üha enam ja siis jõutakse ligi 20 minutiks teise ehk uinumise astmesse, millele on tüüpilised veidi suurema sagedusega lained
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? J. Locke arvates laps on sündides nagu puhas leht – tabula rasa. Nurture (17. saj) Kogemused jätavad oma jäljed. Mõjutab keskkond ja kasvatus. Passiivne tajuja, empirism. I. Kanti arvates meil on kaasasündinud kogemuslikud kategooriad. Meil on arusaam ruumisuhetest, ajalistest suhetest ja ka sellest, mida tähendab kui üks sündmus põhjustab teise. Nature (18.saj) Aktiivne tajuja, Nativism. Minu arvates nad on kaasasündinud. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kinestees (Lihased, liigesed, kõõlused). See annab meile infot meie liikumisest ja
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *Teaduslik (eksperiment
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? John Locke - Ta väitis, et sündides on inimese mõistus kui puhas leht, millele kogemused jätavad oma jälje. Teadmised ja mõistus tulevad läbi kogemuste. “Tabula rasa” Immanuel Kant - Igaühel meist on kaasasündinud arusaam teatud ruumisuhetest, ajalistest suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb. Kant arvas, et ilma sellise raamistikuta oleksid meie sensoorsed kogemused kaootilised ja mõttetud, ei suudaks maailmast sidusat ning mõtestatud pilti luua. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõhimõtted, se
võpatada Uinumise aste- kestab 20 minutit,veidi suurema agedusega lained,nii selles,kui kerge une staadiumis aeglustuvad südame töö ja hingamine,silmad võivad suletud laugude taga liikuda. 3. aste läbitakse kiirelt ning jõutakse (peetakse samadeks) Deltauni ehk sügav uni aeglased,kuid suurte amplituutidega deltalained,kestab 30 minutit,selle aja jooksul on võimalik unes käimine ja rääkimine. Pärast Deltaund tuleb üleminekuseisund,mis sarnaneb aeglase une teise staadiumiga. Kiire ehk paradoksaalne uni sügava une jätk,kuigi lainesagedused on ärkvelolemisega sarnased,silmalaud liiguvad kiiresti. REM-uni südame löögisagedus ja hingamisrütm korrapäratud;näolihaste,käte ja jalgade tõmblemine;80% sellest ajast nähakse unenägusid. *Aeglane ja kiire uni vahelduvad,moodustavad 90-100 min tüskli ning öö jooksul on 4-5 tüklit. Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. Kui pole Deltaund,pole ka inimene puhanud* Unehäired;
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st vahetu meele
minna, kuid mida pole tegelikkuses piisavalt või üldse mitte kasutatud. Une ajal kustutatakse mälust valed ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades aju infotöötlusmahtu. Une ajal toodetakse kasvuhormoone ja ajuvalke ning taastatakse närvirakkude energiaressursse. Und uuritakse erinevate katsete abil, nt lastakse katseisikutel magada, kuid äratatakse kohe pärast kiire une ilmingute saabumist, et uurida kiire une olulisust. Samuti uuritakse katseisikute abil unehäireid (unetus, narkolepsia, uneapnea, uneskõndimine, õudusunenäod) ja hüpnoosi mõju. · Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? REM-uni ehk kiire või paradoksaalne uni on üks viiest une astmest, olles ühtlasi ka kõige aktiivsem. See algab uinumise järel, umbes pärast tunniajalist und, ning kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel 5-20 minutiliste perioodidena. Mida lähemale hommikule, seda suuremaks muutub REM-une osatähtsus. REM-und (rapid eye movements)
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus �
Kuidas seda uuritakse? Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal pole subjekt ümbritsevast keskkonnast teadlik. Une uurimisel ei lasta näiteks subjektil laskuda REM unne, vaid äratatakse iga kord, kui tekivad REM une ilmingud ja jälgitakse, mida REM une puudus subjektiga teeb. Uuritakse ka aju ja lihaste aktiivsust une ajal. Samuti uuritakse katseisikute abil unehäireid (unetus, narkolepsia, uneapnea, uneskõndimine, õudusunenäod) ja hüpnoosi mõju. 11. Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? REM uni, kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Nimetatakse REM-uneks sest silmamunad liiguvad kiiresti (REM Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine) Iseloomulikud tunnused: Lihastoonus on väga madal Kiired silmaliigutused (silmad hakkavad tõmblema) Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega
Kordamisküsimused. Kordamisküsimused aitavad orienteeruda materjalis ja valmistuda eksamiks. Nad viitavad kaunis otseselt valikvastustega küsimustele. Küsimustele vastused leiate T. Bachmanni õpikust ja mu loengutest ja loengumaterjalidest. Alati on üks õige vastus, mille peate leidma nelja variandi seast. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. a. Psüühilised protsessid b. Psüühilised seisundid c. Psüühilised omadused 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. a. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine b. Emotsionaalsed protsessid c. Toimingute käivitavad ja suunavad protsessid 3. Aistingute klassifikatsioon. a. Nägemine b. Kuulmine c. Haistmine d. Maitsmine e. Kompimine f. Temperatuuri-, kinesteetilise, vibratsiooni-, tasakaalu-, v
Sigmund Freud Referaat Juhendaja Õpetaja Sigmund Freud oli austria arst ja psühholoog, kes rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias (tänapäeva Tsehhis). Kui Freud sai neljaseks, kolis pere Viini. Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939.aastal Inglismaal, pagulasena. Oli abielus Martha Bernaysiga, kellega tal oli kuus last. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete (eeskätt neurooside) ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. Freudi vaadete kohaselt allub inimkäitumine lõbupõhimõtteile (pe
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Psühhofüsioloogia uurib milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, psühhofüüsika, aga otsib vastavust füüsiliste stiimuli omaduste ja vastava kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vael. (Psühhofüsioloogia uurib seda, milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, alates retseptorite ärritusest ja tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni.) 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, m
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine. Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilised protsessid vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidena, emotsionaalsete ja tahteliste protsessidena. Psüühilised seisundid inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Psüüh