Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Unenäod Koostaja: Kristiina Pruul 11D Juhendaja: Eve Tammaru Tallinn 2009 Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord Lk. 3 Une mõiste Lk. 3 Unenäo mõiste Lk. 4 Unenägude iseärasused Lk. 5 Unenägude põhjustajad Lk. 56 Unenägude seletamine Lk. 6 Kokkuvõte Lk. 6 Andmed saadud.. 2 Tallinn 2009 Gustav Adolfi Gümnaasium Une mõiste Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Huvitav fakt: keskmine inimene on 70ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Uni on psühhofüüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu
Sisukord 1. Uni-Mis see on 2. Une ja unenägude seod 3. Unenäod Sissejuhatust Magamine on meie elu üks lahutamatu osa. Samamoodi on unenäod une lahutamatu osa. Usute või mitte, aga kõik see, mis me iga päev läbi elame, mõjutab ka unenägusi. Olen alati mõelnud kuidas unenäod meid mõjutavad ning kuidas on see seotud meie alateadvuse ja mõtlemisega. Olen nii palju imelikke unenägusi näinud ning nüud, pärast selle referaadi kirjutamist, suudan ma paremini analüüsida unenägude sisu ja kust nad tulevad. Ka mina olen kogenud olukordi, kui unes näed, et võistlustel murrad käe või ei jõua eksamiks kooli. Sellised unenäod on küllaltki tavalised. Kui me kõik uuriksime natukene unenägude kohta, siis oskaksime me
Uni ja unenäod Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Unenägude seos reaalsusega Arvestuslik töö Kertu Rannak PK-11 Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus 1.Uni ja unenäod 1.1.Unetüübid 1.1.1. Une sügavus 1.2. Mis on unenägu? 1.3. Mis on unenäo põhjuseks? 1.4. Unenägude nägemisega seotud füüsilised protsessid 1.5. Unenäod ja Jumal 1.6. Ennustamine unenäo abil 2.Unenägude analüüs 2.1. Kõige sagedamini nähtavad asjad (sündmused) 2.2. Ennustusunenäod 2.3. Omapärased esemed, sündmused, mida näeme unes 2.4. Unenäod ei jää meelde Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi
..........................................................................................5 Une sügavus.....................................................................................................................6 Unenäod............................................................................................................................... 7 Unetüübid.........................................................................................................................7 Unenägude tähendus........................................................................................................ 8 Teadlik uni....................................................................................................................... 8 Seiklus ja huvi..............................................................................................................9 Sotsiaalne praktika.............................................................................................
Miina Härma Gümnaasium Psühholoogia Grete Elise Rägo Unenäod Referaat 2015 Tartu Sisukord Table of Contents Sissejuhatus,....................................................................3 Uni................................................................................... 4 Unenäod...........................................................................5 Unenägude ajalugu...........................................................7 Unenägude seletamine ja uurimine.....................................8
unenägude seletajad. Ma tegin oma uurimustöö unenägudest, sest aegade jooksul olen ma märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks omavahel tihedalt seotud asja ning ma soovisin teada saada, mis neid kaht maailma üksteisest eristab. Ma tahtsin ka teada saada, kuidas on see võimalik, et me näeme unenägusid ning mis põhjusel. Ma loodan et ma saan oma küsimustele vastused selle uurimustöö käigus. MIS ON UNENÄOD Unenäod on une ajal esinevad nägemused. Need on nagu ajutised ühendused nähtamatu ilmaga. Unenägusid võib nimetada ka psühho-füüsilisteks nähtusteks. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo laterne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised
Und on vaja meie seesmiste jõuvarude taastumiseks. Uneaega kasutab organism ka kasvuhormoonide eritamiseks, seetõttu vajavadki noored rohkem und kui vanemad inimesed. Kui inimene ei maga piisavalt, ilmenevad tal tõsised psüühikahäired. Suur hulk sellest, mis me tänapäeval unest teame, on saadud EEG-ga ning silmaliigutuste ja lihasaktiivsuse registreerimisega. Saab eristada kahte erinevat uneseisundit aeglast ja kiiret und. Uni algab tavaliselt aeglase unega. Aeglase une seisund jagatakse veel neljaks staadiumiks. Kerge uni kestab umbes 2 minutit ja selle aja jooksul võidakse näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, tajuda kukkumistunnet ja võpatada, tunda end hõljuvat nagu kaaluta olekus. Uinumise aeg kestab umbes 20 minutit. Kahes esimeses astmes hakkavad südamelöökide arv langema ja hingamine aeglustub. See järel liigutakse kiiresti kolmandast neljandasse astmesse. Deltauni ehk sügav uni kestab umbes 30 minutit
Tallinna Arte Gümnaasium Kärt Mere Uni Referaat Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus .................................................................................................. lk 3 1 Uni.................................................................................................................lk 4 2 Unenäod.........................................................................................................lk 5 3 Unenägude kestus ja esinemine..................................................................lk 5-6 4 Unenägude põhjused......................................................................................lk 6 Ärritus...................................................................................................lk 6-7 Tundmused ja soovid...............................................................................lk 8 Tervis..............................
1.Sissejuhatus Unenäod on minu jaoks olnud alati väga huvitav nähtus. Tundub nagu meil oleks kaks elu: reaalne ja see, mida me unes näeme. Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva. Teised, nii nagu minagi, näevad und iga öö ja vahel isegi mitu korda. Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse. Mulle jääb igaveseks meelde õudusunenägu, mille pärast kartsin lasteaialapsena õhtuti magama jääda, sest ma nägin seda korduvalt. Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad, mismoodi mõjuvad need inimese
..........................LK 2 · Miks on uni vajalik?..................................................................................LK 3 · Bioloogiline kell..........................................................................................LK4 · Une kestust mõjustavad tegurid...............................................................LK5 · Miks uni ei tule? unepuudus.....................................................................LK6 · Une häirete ravi, unenäod.........................................................................LK7 · Unenägude lahtimõtestamine................................................................LK 8-9 · Õudusunenäod....................................................................................LK 10-11 · Kokkuvõte.................................................................................................LK12 · Kasutatud kirjandus...........................................................
Keskmise eluaega inimene veedab magades ligi 200 000 tundi, mis on umbes kolmandik elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4-5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine.
Sisukord 1. Mis on uni ja unenägu?.....................................................................................................................2 2. Mis on unenägude põhjuseks? .........................................................................................................2 3. Miks ma ei mäleta oma unenägusid?................................................................................................3 4. Mida unenäos nähtu tähendab?........................................................................................................3 5. Mis iseloomustab unenägusid ja mis nendega kaasneb?..................................................
Kas kõik näevad unenägusid ? Paljud inimesed kahtlevad, kas nad ikka näevad und. Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust konfrontatsiooni, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad tavaliselt unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem. Nende unenäod on eredad, värvilised, seotud süzeeks, rajanevad enamasti aistingutel ja tunnetel ning on sageli hirmutavad ja ebameeldivad. Unenägude vastuvõtult järgmised on koleerikud, nad näevad und veidi harvem ja jätavad raskemini meelde. Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod koosnevad enamasti laialipillatud ja seosetutest piltidest, milles ebameeldivaid motiive kohtab haruharva.
probleemiks. Probleemiga on hakanud tegelema mitmed teadlased ning une teaduslikule uurimisele pannakse senisest veel suuremat rõhku. Esimesed teadlased, kes jõudsid une erinevaid staadiumeid uurides märkimisväärsete tulemusteni, kasutades EEG-d, olid Kleitman ja Dement. Nad jälgisid silmade liikumist laugude all ja äratasid katsealuseid üles une erinevates faasides, avastades nii erinevaid une staadiumeid. Esimeseks une staadiumiks on uinumine. Südametöö ja hingamine aeglustuvad. Kindlasti on paljudele tuttav niiöelda kukkumise tunne, mis teadlaste sõnul tuleneb lihaste lõdvestumisest. Pahatihti võib olla üsna ehmatav. On avastatud ka nägemis- ja kuulmishallutsinatsioone. Selline une staadium kestab tavaliselt mõne minuti. Teise staadiumi pikkuseks on umbes 20 minutit. Võib esineda ,,unesplinte" ehk paarisekundilisi kiireid rütmilisi elektrilise aktiivsuse puhanguid, mis näevad välja nagu krambid
.................... 9 2.1.9Kehalised haigused:...............................................................................10 Kokkuvõte............................................................................................................. 11 Kasutatud allikad.................................................................................................. 12 2 Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmaga peab, nimetatakse unenägemiseks. Mis on unenäo põjuseks? Kas tõesti see on ainult meie fantaasiavili, või see on jumala poolt saadetud sõnum? Ma arvan, et see huvitab kõiki inimesi, kes näevad unenägusid. Võtsin käsile just selle teema sest aegade juuksul olen märganud, et
Une põhieesmärke ja selle tähtsus Sissejuhatus ,,Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu." (Matt, 22.09.10) Uni on meie eludes väga tähtsal kohal. Läbi une uuneb meie kehaline ja vaimne jõud. See on värskendava toimega ja annab meile jõudu, et taas energiaga tööle hakata. On teada, et inimene kannatab toidu puudust kauem, kui unepuudust. Ka katsed koertega näitavad, et võrdlemisi lühikese aja jooksul surid loomad unepuudusesse. Hiinas kasutati seda teadmist eriti raske surmanuhtluse viisina. See tähendab, et inimesel ei lastud magada. Tema und
Sindi Gümnaasium Unenäod Uurimistöö Katrin Pulst 9. klass Juhendaja Kersti Jürgenson Sindi 2011 1 Sissejuhatus Oma olemuselt on unenäod üürikesed ja pahatihti on neid halb meelde jätta. Kui me neid siiski mäletaksime, siis esinevad need sageli ähmaste kujundite ja tunnetega, ehkki vahetevahel näeme ka und, mis on nii selge, et püsib meeles veel mitu tundi või lausa mitu päeva tagantjärele.Mõned teooriad väidavad, et uni on tähenduseta, et uni on lihtsalt moodus, mis võimaldab ajul vabaneda päeva jooksul kogunenud taagast. (Powell, Rosalind 8: 2001)
Ka ärkvelolekul ei teadvusta inimene kõike. Pikaajalise harjutamisega võib osa tegevusi muutuda automaatseks (me ei teadvusta neid enam): arvutil trükkimine, jalgrattaga sõitmine. Muutuse olulisust kogeme kohe, kui püüame mingile hästiõpitud oskusele keskenduda selgub, et võime kergesti eksida: trükkida vale tähe, kukkuda jalgrattalt jne (1). Võime kogeda ka teistsuguseid teadvuse seisundeid, mis on iseeneslikud (spontaansed): unistamine, uni ja unenäod või tahtlikult esile kutsutud: hüpnoos, meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud seisundid (1). 2 UNI JA UNENÄOD Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Uni on psühho-füüsiline nähtus
Uni Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste elus, mida nimetatakse uneks. Me veedame lausa kolmandiku elust magades. Uni kestab ööpäevas keskmiselt 8 tundi, aga see varieerub individuaalselt. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Kehalisteks protsessideks on näiteks lihaste lõtvumise, muutused hingamises ja pulsi sageduses. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. Ka ainevahetus aeglustub, immuunsussüsteem keskendub infektsiooniga võitlemisele ja suureneb kasvuhormooni nõristamine, mida vajame mitte ainult kasvamiseks, vaid ka keha seisundi parandamiseks. Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus
Uni ja Unenäod Une tähtsus Inimene magab kolmandiku oma elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4- 5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub
Uni ja Unenäod Une tähtsus Inimene magab kolmandiku oma elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4- 5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub
Tallinna Kristiine Gümaasium Uni ja unenäod Referaat Koostaja: Cristina Rahuoja Tallinn 2007 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Kõik inimesed näevad unenägusid. Normaalne öine uni hõlmab mitte üht, vaid mitut unenäoperioodi. Katsete varal on see kindlalt tõestatud. Ühed unustavad kõik unenäod ja väidavad seetõttu, et ei näe kunagi unenägusid. Teised peavad oma unenäod valdavalt meeles. Enamik meist aga suudab meenutada vaid paari unenäokatket ja näeb harva niisuguseid unenägusid, mitte kõik üksikasjad jäävad meelde ja mis teatud põhjustel avaldavad erilist mõju ning tunduvad harukordselt tähtsad. Unenäod ei pruugi olla prohvetlikud, ehkki mõned neist siiski on. Nad ei tarvitse hoiatada meid äkilise haigestumise eest, ehkki seda on ette tulnud; nad ei pruugi kajastada meie ilmsielu ektuaalseid probleeme, ehkki sagel on nad seda teinud
Unenäod on kui tee mingisse kummalisse maailma, kus toimuv tundub sageli tõesem kui elu ise. Mõnikord on hea kergendusega ärgata, teades, et see kõik oli vaid uni, teinekord tahaks aga, et see unenägu iial ei lõppeks. Kuid mis on õieti unenägu? Unenäod on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Sellepärast on unenägude seletamiseks vajalik kõigepealt meie oma hingeelu, tema iseärasuste ja seaduste tundmine, mis on saadud teiste hingeliste nähtuste uurimise põhjal. Meie unenäod ununevad äärmiselt ruttu. Sellepärast on vaja peale ärkamist unenägu kõikide tema üksikasjadega endale võimalikult täielikult meelde tuletada ja siis täpselt üles kirjutada. Säärase subjektiivse meetodi kõrval on tarvitatud unenägude uurimisel ka "objektiivset" meetodit
Pelgulinn Gümnaasium Getter Vahar Unehäired ja somnabulsim Referaat Tallinn 2007 SISSEJUHATUS Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades umbes 200 000 tundi. Uni on oluline osa inimese füsioloogilisest ööpäevasest rütmikast. Erinevalt paljudest loomadest, saab inimene füüsiliselt puhata ka ärkvel olles. Uni on hädavajalik peaaju, eriti suuraju koore puhkuseks ning immuunsüsteemide taastumiseks ja arenguks. Une ajal ei peatu aju tegevus, vaid vastupidi - une teatud staadiumites toimuvad neurofüsiloogilised protsessid, mis osalevad mälumehhanismides, emotsionaalse
Sissejuhatus: Ühenduse perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimene magab umbes 27 aastat oma elust. Inmiese uni peaks kestma keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Statistikaandmete põhjal on keskmine inimene 70-ndaks aluaastaks näinud umbes 150 000unenägu. Unenäod on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Psühholoogide ja uurijate on tähtsaks küsimuseks kui sügav võib olla uni ja kuidas mõõta une sügavust. Inimese unenäod on tavaliselt seotud tema tundmuste, soovide ja unistustega. Magades lõõgastuvad kõik organid, et järgmiseks päevaks valmis olla. Südametegevus aeglustub, kehatemperatuur langeb ja hingamine puutub väga aeglaseks, mis tähendab, et organismi hapnikutase on suhteliselt madal
laiku, üritab seda maha nühkida või aru saada, mis see on jne. Peeglitesti on läbinud edukalt simpans ja orangutan. Alla 2-aastastel lastel ei ole veel eneseteadvust kujunenud. 8. Kirjelda une staadiume? 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, ärkveloleku ajal valitsenud alfalained hakkavad asenduma kiirete ebaregulaarsete teeta lainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Uni veel pinnapealne. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad kukkumise tunne. Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis-hallutsinatsioonid. 2. aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast (1). 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal
alanenud meeleolu, üleliigne muretsemine, pingetunne, ärrituvus ülemäärane tegelemine oma probleemidega. REM-une korduv katkemine on harva esinev primaarne insomnia, mille tekkepõhjused ei ole täpselt teada. See häire seostub ebameeldivate unenägudega ning tingitud vältimisreaktsiooni tekkega, mille tulemusena kesknärvisüsteem reageerib uneperioodi (REM-une) algusele ärkamisega. Ebameeldivad unenäod võivad olla tingitud psühholoogilistest probleemidest. Atüüpiline polüsomnograafiline leid on seisund, mille korral uni on sagedaste lühiajaliste katkestustega, unestruktuur märkimisväärsete kõrvalekalletega ning ei taga piisavat taastumist. Enamasti kirjeldavad inimesed und kui pindmist ja halba ning esineb väljamagamatuse tunne. Une üldine kestus muutusteta, ei ole kaebusi uinumisraskuste, öiste ülesärkamiste ja liigvarajase ärkamise üle ei ole.
uinumisraskuste ja une katkendlikkusena, depressiooni korral lisandub liigvarajane ärkamine. Unetuse sümptomid pole eriti spetsiifilised. Mõlema, nii ärevuse kui depressiivsuse korral võib esineda uinumisraskusi, une katkendlikkust, samuti ka liigvarajast ärkamist. Ärkamist üle kahe tunni enne soovitud aega on peetud klassikaliseks depressiooni somaatiliseks sümptomiks. Düstüümia ja generaliseerunud ärevushäire puhul on tavaliseks painajalikud unenäod. Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega, annab meile endise energiaga taas tööle asuda. Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust. Katsed koertega näitasid, et juba võrdlemisi lühikese ajaga unepuudus kutsub esile looma surma. Seda teadmist kasutati vanasti Hiinas eriti raske surmanuhtluse viisina. Inimestel takistati und
liiguvad ja kus inimesed tavaliselt unenägusid näevad. Käbinääre mõjutab une- ja ärkvel olemise tsüklit(Egle blogi, kehakeel.ee 2014, 24.04.2015). Une astmed on järgmised: 1. aste - kerge uni, kestusega 2 minutit, mille ajal keha lõdvestub ja kaovad ärkveloleku ajal olnud alfalained (vaba mõttevoo lained, mis tekivad kui ollakse piisavalt lõõgastunud). 2. aste - uinumine, kestusega umbes 20 minutit, südametöö ja hingamine aeglustuvad, silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda, see aste hõlmab 45% - 55% uneajast. 3. aste - üleminek deltaune staadiumisse, tekivad suure amplituudiga deltalained (tekivad sügava unenägudeta une ajal), hõlmab 3% - 8% uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni, silmamunad püsivad paigal, sel ajal on magajat kõige raskem üles äratada, hõlmab 10% - 15% uneajast. Selles staadiumis on võimalik unes rääkimine ja kõndimine. 5
Psühholoogia teoreetilised suunad Psühhodünaamiline varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Sigmund Freud,kes töötas välja Vabade assotsiatsioonide meetodi ja unenägude analüüsi ning palus patsiendil suvaliselt öelda välja mõtteid. Alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid ning neist sõltub suures osas meie käitumine. Biheiviorism saab uurida vaid seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda ehk käitumine.John Watson,pani aluse sellele suunale ning kogu käitumist võib määratleda kui lihtsat vastust stiimulile(Stiimul-sisemine ehk väline objekt või sündmus,mis stimuleerib ehk
Üks une 5 astmest. Kõige aktiivsem uneosa. Algab uinumise järel, umbes pärast tunniajalist und, ning kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel 5-20 minutiliste perioodidena. Mida lähemale hommikule seda suremaks muutub REM une osatähtsus. REM-und iseloomustavad kiired järsud silmaliigutused, mis on jälgitavad isegi suletud laugude tagant. REM-une ajal suureneb aju bioelektriliste potentsiaalide võnkesagedus, suureneb ainevahetus, kiirenevad hingamine, südametöö ja vereringe, alaneb teatud lihaste toonus. Unenägusid nähakse peamiselt ainult REM-une ajal. Katsed on näidanud, et kiire uni ei ole juhuslik nähtus, vaid hädavajalik organismi teatud funktsioonide taastamiseks või alalhoidmiseks. 14.Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte? Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi. Unestaadiumite järgnemine tähendab: uinumisest järjest sügavamasse
et üks unetsükkel koosneb kolmest NREM-faasist ja ühest REM-faasist. NREM-une esimest staadiumit nimetatakse uinumiseks või kergeks uneks, teist staadiumit nimetatakse süvaune kergeimaks vormiks, mis on eelnev samm süvaunele ehk kolmandale staadiumile. (Sleep... 2009) Unetsükkel lõppeb REM-faasiga. Selles faasis voolab läbi aju peaaegu veerand üldisest verehulgast, mistõttu aju on selle faasi ajal eriti aktiivne. Sellega on seletatav unenägude esinemine. Öö jooksul läbitakse unetsükleid keskeltläbi neli kuni kuus. Täisväärtuslikuks puhkuseks on vaja, et mõlemad une faasid (st nii NREM kui ka REM) saaksid korralikult läbi magatud. (Uni... 2001: lk 5-6) Inimestel kestab üks unetsükkel keskmiselt 90-110 minutit (Sleep... 2009). Seda peaks silmas pidama eelkõige seetõttu, et sättida paika enda magaminemise ja ärkamise aeg. Nagu öeldud, läbitakse öö kestel erinevad unestaadiumid korduvalt. Seejuures väheneb