aste - uinumine, kestusega umbes 20 minutit, südametöö ja hingamine aeglustuvad, silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda, see aste hõlmab 45% - 55% uneajast. 3. aste - üleminek deltaune staadiumisse, tekivad suure amplituudiga deltalained (tekivad sügava unenägudeta une ajal), hõlmab 3% - 8% uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni, silmamunad püsivad paigal, sel ajal on magajat kõige raskem üles äratada, hõlmab 10% - 15% uneajast. Selles staadiumis on võimalik unes rääkimine ja kõndimine. 5. aste - kiire ehk paradoksaalne uni, mida nimetatakse REM-uneks, sel ajal liiguvad silmad väga kiiresti ja nähakse unenägusid. REM-unne jõuab inimene tavaliselt 70-90 minutit pärast uinumist. 1.3 Millal magada? Inimene reageerib päikesevalgusele, mis tähendab, et magama peab öösel, sest siis toodab keha melatoniini, hormooni, mis aitab reguleerida unetsüklit. Päeval toodab keha serotoniini.
.......................................................................................10 Kasutatud materjalid.......................................................................................................... 11 3 Sissejuhatus Uni on kõigi inimeste ja loomade elus loomulik, aga ka eriline perioodiline nähtus. Ligi kolmandiku elust veedab inimene unes. Unega kaasneb ka unenägude nägemine, kuid kõik ei pruugi neid alati mäletada. Magamise ajal aju elektriline aktiivsus pidevalt muutub ning seetõttu on une seisundid jagatud erinevatesse astmetesse. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja on lastel pikem kui vanematel inimestel. Uni Uni on psühho-füüsiline nähtus. Kaasnevad mitmed kehalised protsessid: lihaste lõtvumine, hingamise aeglustumine, temperatuuri langus. Magamine on tervisele vajalik,
2019 Sissejuhatus Igal inimesel on füsioloogilised baasvajadused. Nende hulka kuulub ka unevajadus. Une pikkus ja kvaliteet mõjutavad oluliselt nii vaimset ja füüsilist tervist kui ka kognitiivset arengut. Aju ja keha vajab und selleks, et kasvada, paraneda ja taasutuda. Nii täiskasvanutel kui kooliealistel lastel on ebapiisav uni seotud meeleolu ja emotsioonide regulatsiooni raskustega. Kui laps on saanud liiga vähe magada, vähenevad meelejätmis- ja keskendumisvõime ning suureneb ärrituvus. Uni ja unerutiinid on olulised nii lapsevanemate kui laste jaoks, sest kui laps on välja maganud, tunneb ta end paremini, tal on kergem uusi asju õppida ja ümbritevaga kohaneda (Hansson & Oscarsson, 2005). Keha isereguleeriv süsteem, mis aitab kehal piisavalt liikuda ja õigesti süüa, on oluline tegur inimese üldise tervise seiskohast. Ebapiisav uni või loomulikke vajadusi eiravad uinakute pikkused võivad
Pelgulinn Gümnaasium Getter Vahar Unehäired ja somnabulsim Referaat Tallinn 2007 SISSEJUHATUS Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades umbes 200 000 tundi. Uni on oluline osa inimese füsioloogilisest ööpäevasest rütmikast. Erinevalt paljudest loomadest, saab inimene füüsiliselt puhata ka ärkvel olles. Uni on hädavajalik peaaju, eriti suuraju koore puhkuseks ning immuunsüsteemide taastumiseks ja arenguks. Une ajal ei peatu aju tegevus, vaid vastupidi - une teatud staadiumites toimuvad neurofüsiloogilised protsessid, mis osalevad mälumehhanismides, emotsionaalse fooni kujundamises jpm.
.................... 9 2.1.9Kehalised haigused:...............................................................................10 Kokkuvõte............................................................................................................. 11 Kasutatud allikad.................................................................................................. 12 2 Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmaga peab, nimetatakse unenägemiseks. Mis on unenäo põjuseks? Kas tõesti see on ainult meie fantaasiavili, või see on jumala poolt saadetud sõnum? Ma arvan, et see huvitab kõiki inimesi, kes näevad unenägusid. Võtsin käsile just selle teema sest aegade juuksul olen märganud, et
Me uinume kuna peaaju laubapiirkond aktiviseerub. See võimaldab kehal ja ka ülejäänud ajul puhata, nimelt väheneb ajju närviimpulsse juhtivate hormoonide hulk. (Uni ja unetus, 2001) Teadlased on kirjutanud, et uni tekkis siis kui elu veest maismaale siirdus. Eluks vajalik uni lõi uusi võimalusi kohaneda ja areneda uues keskkonnas. See selgitab ka fakti, et uude keskkonda sattuv inimene peab ennast korralikult välja puhkama. (Veldi & Paavle, 2012). Magamise otstarbe kohta on veel mitmeid teooriaid, mõningad uurijad arvavad, et magamine on organismi arengu käigus välja kujunenud vajadus, sest une ajal säästab inimene energiat ning ei vaja toitu. Füsioloogide arvates on uni oluline selleks, et keha saaks toota kasvuhormoone, mille abil organism taastub ja kasvab. (Uni ja unetus, 2001) 7 2. UNE PERIOODID Uneperioodid jagunevad kaheks, rahulikuks uneks ehk NREM uneks ja aktiivsemaks
Sellepärast kutsutakse seda unestaadiumit ka paradoksaalseks uneks. REM und kogetakse kõige rohkem imiku eas ning varases lapsepõlves. Noorukieas ja noores täiskasvanueas on on REMi unefaasi jõudmine vähenud. Kui imikud on umbes 50% oma uneajast REM staasis, siis täiskasvanud on kõigest 20%. How Much Sleep Do You Need? Unevajadus sõltub täiesti individuaalist. Keskelt läbi võib öelda, et imikutel on vaja magada umbes 16-18 tundi päevas, teismelistel umbes 9 tundi ja täiskasvanutel 6-8 tundi. Kuigi inimese unevajadus kasvab siis, kui ta on pidanud ärkama varakult ning jäänud ilma oma kahest unetunnist, mistõttu eeldab keha, et ta saab oma kaks tundi und ikka kätte ning sellepärast jäädakse kas varem magama või magatakse keset päeva. What Are the Consequences of Too Little Sleep? Vähene uni võib põhjustada: · Kahjustunud mälu ning mõtlemisprotsessi häireid · Depression
Aeglase une seisund jagatakse veel neljaks staadiumiks. Kerge uni kestab umbes 2 minutit ja selle aja jooksul võidakse näha mitmesuguseid fantastilisi pilte, tajuda kukkumistunnet ja võpatada, tunda end hõljuvat nagu kaaluta olekus. Uinumise aeg kestab umbes 20 minutit. Kahes esimeses astmes hakkavad südamelöökide arv langema ja hingamine aeglustub. See järel liigutakse kiiresti kolmandast neljandasse astmesse. Deltauni ehk sügav uni kestab umbes 30 minutit. Selles unes ongi võimalik unes käimine ja unes rääkimine. Pärast deltaund tuleb nn üleminekuseisund, sarnaneb aeglase une teise staadiumiga. Edasi tuleb kiire ehk paradoksaalne uni. See on lainesageduselt sarnane ärkvelolekuga, tegelikult oled sügavas unes. Silmamunad liiguvad kiiresti. Sellest tuleb ka teine nimetus REM-uni (ingl rapid eye movement kiire silmaliikumine). Südame löögisagedus ja hingamisrütm on korrapäratud, võib täheldada näolihaste, käte ja jalgade tõmblemist
..............lk 6-7 Tundmused ja soovid...............................................................................lk 8 Tervis....................................................................................................lk 8-9 Freudi arvamus...................................................................................lk 9-10 5 Unenägude meenutamine.......................................................................lk 10-11 6 Mida me unes näeme?..................................................................................lk 11 7 Unehäired.....................................................................................................lk 12 Insomnia erinevad liigid...................................................................lk 12-13 Sagedased põhjused..........................................................................lk 13-14 Unehäirete mõju inimestele..............
kirjeldused. Ma ei mäleta neid alati kuid kui mõni neist meelde jääb siis olen ikka üritanud tähenduse alati välja uurinud, sest kes ei tahaks teada, mida su keha sulle ütleb. Kuna hetkel pole mul võimalust normaalsele unele, mis on siis 7-8 tundi, leidsin informatsiooni selle kohta, mis võib juhtuda kui ma jätkan enda praegust elulaadi ja magan maksimaalselt 4 tundi nädala sees, nädalavahetustel vahepeal natukene rohkem. Kuid kui nädalavahetusel 12 tundi järjest magada on ka see kahjulik. Usun, et kõik, kes seda loevad, leiavad endale siit kasulikke nippe ja hakkavad und rohkem väärtustama. Uni Ennem kui asume unenägude juurde. Uurime kõigepealt, mis asi on "uni" ? Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon. Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Organism
Inmiese uni peaks kestma keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Statistikaandmete põhjal on keskmine inimene 70-ndaks aluaastaks näinud umbes 150 000unenägu. Unenäod on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Psühholoogide ja uurijate on tähtsaks küsimuseks kui sügav võib olla uni ja kuidas mõõta une sügavust. Inimese unenäod on tavaliselt seotud tema tundmuste, soovide ja unistustega. Magades lõõgastuvad kõik organid, et järgmiseks päevaks valmis olla. Südametegevus aeglustub, kehatemperatuur langeb ja hingamine puutub väga aeglaseks, mis tähendab, et organismi hapnikutase on suhteliselt madal. Me kõik näeme unenägusid, kuid ei pruugi neid mäletada. Inimese aju võib võrrelda arvutiga, mis pidevalt haarab, suunab, sõelub ja sünteesib infot. On üsna ilmne, et kui ajurakud on liigsest informatsioonist küllastunud põlevad nö "juhtmed" läbi ja ajutegevus aeglustub
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava (lühendatud õppeajaga) Maris Turunen KODUNE TÖÖ UNEDEFITSIIT JA UNEHÄIRED Juhendaja: Anne Murov Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 Unedefitsiit ja unehäired Me veedame kolmandiku elust unes. Vähemalt nii peaks see olema. Uni on bioloogiline imperatiiv. Uuemad uurimused tõestavad, et vähesel magamisel võivad olla tõsised tagajärjed. Meie keha on peenelt tasakaalustatud süsteem, mille tõrgeteta funktsioneerimine sõltub sellest, kas saame piisavalt magada või ei. Unedefitsiidi mõju tervisele. Unedefitsiit võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja
(Uni... 2001: lk 4) See ei tähenda aga, et kui inimene ööpäeva jooksul ei viibi pimedas keskkonnas (näiteks polaarpäev), et siis nihkub tsükkel kohe paigast. Põhjus on selles, et bioloogiline kell on kujunenud väga pika aja jooksul. Kui vaadelda und suhtes ööpäevarütmidega, siis saab selgeks, et uinumise tõenäosus on suurim kehatemperatuuri langemise ajal, ärgatakse aga kehatemperatuuri tõusmisel. Eeltoodu selgitab, miks on halb magada, kui une ja kehatemperatuuri kõverad pole omavahel sobivalt ajastatud, nagu sünnib lennukiga ajavööndite ületamisel ja öötööd tehes. Samadel põhjustel võib olla vaevaline uinuda palavuses. (O'Hanlon, B. 1998: lk 16-17) On tehtud järgmine üldistus: uni on ärkvelolekuga perioodiliselt vahelduv füsioloogiline seisund, mille ajal katkeb organismi aktiivne seos ümbritseva keskkonnaga, taastub kesknärvisüsteem, lihaskonna ja meeleelundite töövõime ning toimub muutusi mõnes
Sissejuhatust Magamine on meie elu üks lahutamatu osa. Samamoodi on unenäod une lahutamatu osa. Usute või mitte, aga kõik see, mis me iga päev läbi elame, mõjutab ka unenägusi. Olen alati mõelnud kuidas unenäod meid mõjutavad ning kuidas on see seotud meie alateadvuse ja mõtlemisega. Olen nii palju imelikke unenägusi näinud ning nüud, pärast selle referaadi kirjutamist, suudan ma paremini analüüsida unenägude sisu ja kust nad tulevad. Ka mina olen kogenud olukordi, kui unes näed, et võistlustel murrad käe või ei jõua eksamiks kooli. Sellised unenäod on küllaltki tavalised. Kui me kõik uuriksime natukene unenägude kohta, siis oskaksime me paremini oma alateadvusega arvestada ning ka öiseid rahutusi kontrollida ja analüüsida. Uni-Mis see on? Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas.
Unehäired Me veedame kolmandiku elust unes. Vähemalt nii peaks see olema. Uni on bioloogiline imperatiiv. Uuemad uurimused tõestavad, et vähesel magamisel võivad olla tõsised tagajärjed. Meie keha on peenelt tasakaalustatud süsteem, mille tõrgeteta funktsioneerimine sõltub sellest, kas saame piisavalt magada või ei. Unedefitsiit võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja. Juhtivad spetsialistid väidavad, et kui mitmel ööl magada järjest kasvõi üks tund tavalisest vähem, võib tekkida kurnatus, mis on märksa levinum kui unetus ja muud unehäired. Teoreetiliselt vajab tavaline inimene 8 tundi ööund. Uurijad väidavad, et üksnes 10% inimestest vajab vähem kui kaheksatunnist und.
See ei sõltu kliimast ega asupaigast arktika pikaajaline pimedus ei tingi teistsugust unegraafikut kui maakera teiste piirkondade lühemad pimeperioodid. Nendelgi inimestel, kes veedavad palju nädalaid maa all ja on teistest inimestest täiesti eristatud, ei muutu unegraafik oluliselt. Une ajal pole tõeliselt teadvusetud ei keha ega hind. Seda, et me kehaosad une ajal pingest lõdvestuvad, teab igaüks, kes on püüdnud tõsta magavat inimest. Ometi muudame unes aeg-ajalt oma asendit. Teatud lihased jäävad pingestatuks ning silmade ja laugude omad hoiavad silmi suletuna. Üldiselt tegutsevad lihased unes veedetud tunni jooksul umbes 30 sekundit. Normaalse öörahu ajal teeme 20-30 korral lühikese ulatuseda liigutusi liigutamine muudab meid küll poolärksaks, aga nendel tegevusperioodidel me mitte kunagi ei ärka täielikult. Unes muutuvad ka meie reakstsioonid erutustele. Ärkveloleku aegadel saadavad üksikud meeleorganid
UNI Referaat Triinu Pankratov 12A Viimsi Kool 2010 MIS ON UNI JA MIKS SEE ON MEILE VAJALIK? Inimeste ja loomade elus on uni väga tähsal kohal. Seda just seepärast, et meie elu on regulaarne päeva-öö vaheldumine. Meie elu mõjutavad erinevad bioloogilised rütmid nagu Maa ja Kuu liikumine. Liigvarajane ärkamine esineb inimestel, kes töötavad öistes vahetustes. Tihtipeale tunnevad nad väsimust, kuna uni jääb lühikeseks ning nad ei suuda end välja puhata. See probleem on levinud kõikjal ning unetus ehk insomnia kasvab järjest tõsisemaks probleemiks. Probleemiga on hakanud tegelema mitmed teadlased ning une teaduslikule uurimisele pannakse senisest veel suuremat rõhku. Esimesed teadlased, kes jõudsid une
Une staadiumid on järgmised: 1) Tukastus Silmad teevad aeglasi pöörlevaid liigutusi, lihastoonus on kergelt langenud 2) Kerge uni Silmad ei liigu, lihastoonus on mõõdukalt langenud 3) Keskmise sügavusega uni Silmad ei liigu lihastoonus madal 4) Sügav uni Silmad ei liigu lihastoonus madal 5) REM uni ehk Paradoksaalne uni Silmad liiguvad väga kiiresti, lihastoonus kaob täielikult Mida me unes näeme? Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust konfrontatsiooni, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad tavaliselt unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem
Une staadiumid on järgmised: 1) Tukastus Silmad teevad aeglasi pöörlevaid liigutusi, lihastoonus on kergelt langenud 2) Kerge uni Silmad ei liigu, lihastoonus on mõõdukalt langenud 3) Keskmise sügavusega uni Silmad ei liigu lihastoonus madal 4) Sügav uni Silmad ei liigu lihastoonus madal 5) REM uni ehk Paradoksaalne uni Silmad liiguvad väga kiiresti, lihastoonus kaob täielikult Mida me unes näeme? Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust konfrontatsiooni, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad tavaliselt unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem
meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud seisundid (1). 2 UNI JA UNENÄOD Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra (1).
Inimestel takistati und. Värskendav mõju on kõigepealt sügaval unel, kuna väga kerge, pealiskaudse une tähtsus on selle poolest palju väiksem. Värskendava une kõrval on olemas ka "väsitav" uni uni, mis on rahutu, katkendlik, ühendatud raskete unenägudega. Seepärast on õnnelikud inimesed need, kel on hea, rahulik ja sügav uni, kes jäävad kergesti ja kohe magama ning magavad sügavalt ja rahulikult. Inimene veedab umbes 1/3 oma elust magades. Ilma uneta ei tuleks inimene oma eluga toime ja ei saaks elada hea tervise juures. Hea uni on absoluutselt vajalik selleks, et me saaksime elada head elu. Unetus on laialt levinud probleem, mille esinemine sageneb vanuse kasvades. Umbes viiendikul koguelanikkonnast ja kuni pooltel üle 55 aastastest võib esineda probleeme unega. Ameerika Ühendriikides tehtud uurimuse kohaselt kannatab unetuse all sageli 25% elanikkonnast, 10% on kroonilise unetuse all kannatajad. Unetus
Uni ja unenäod Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses
on oluline unehormoon. Süvaune ajal suureneb testosterooni ja ajuripatsis toodetava kasvuhormooni sisaldus. Samal ajal on teada, et süvaune puudusel nende hormoonide sisaldus väheneb. Süvaund soodustavad ajuripatsi hormoonid omakorda taltsutavad neerupealise koores toodetavat niinimetatud stresshormooni. Süvaune vähesus ei too kaasa mitte ainult väsimust, vaid see võib põhjustada ka kehakaalu suurenemise ja seksuaalse vananemise. Asjata ei ole öeldud, et magades säilitab inimene oma nooruse. Täiskasvanud inimene vajab puhanud enesetunde saavutamiseks 78 tundi ja koolilaps 9 tundi ööund, vastasel juhul tekib nii vaimne kui ka füüsiline väsimus. Oluline ei ole mitte ainult uneaeg, vaid täisväärtusliku une aeg, mil süvaund on vähemalt 20% ja unenägude und üle 20%. 2 UNEHÜGIEEN Unehügieeni all mõistetakse praktilisi soovitusi, mida järgides on võimalik inimesele tagada
Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus 1.Uni ja unenäod 1.1.Unetüübid 1.1.1. Une sügavus 1.2. Mis on unenägu? 1.3. Mis on unenäo põhjuseks? 1.4. Unenägude nägemisega seotud füüsilised protsessid 1.5. Unenäod ja Jumal 1.6. Ennustamine unenäo abil 2.Unenägude analüüs 2.1. Kõige sagedamini nähtavad asjad (sündmused) 2.2. Ennustusunenäod 2.3. Omapärased esemed, sündmused, mida näeme unes 2.4. Unenäod ei jää meelde Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmaga peab, nimetatakse unenägemiseks. Mis on unenäo põjuseks? Kas tõesti see on ainult meie fantaasiavili, või see on jumala poolt saadetud sõnum
4.staadiumiks; Kerge uni kestab 2 minutit,võidakse näha fantastilisi pilte,tajuda kukkumistunnet ja võpatada Uinumise aste- kestab 20 minutit,veidi suurema agedusega lained,nii selles,kui kerge une staadiumis aeglustuvad südame töö ja hingamine,silmad võivad suletud laugude taga liikuda. 3. aste läbitakse kiirelt ning jõutakse (peetakse samadeks) Deltauni ehk sügav uni aeglased,kuid suurte amplituutidega deltalained,kestab 30 minutit,selle aja jooksul on võimalik unes käimine ja rääkimine. Pärast Deltaund tuleb üleminekuseisund,mis sarnaneb aeglase une teise staadiumiga. Kiire ehk paradoksaalne uni sügava une jätk,kuigi lainesagedused on ärkvelolemisega sarnased,silmalaud liiguvad kiiresti. REM-uni südame löögisagedus ja hingamisrütm korrapäratud;näolihaste,käte ja jalgade tõmblemine;80% sellest ajast nähakse unenägusid. *Aeglane ja kiire uni vahelduvad,moodustavad 90-100 min tüskli ning öö jooksul on 4-5 tüklit
Ööpäevane ehk tsirkadiaanrütm on seotud päikesevalgusega ja see kestab 24 tundi. Selle juurde kuulub ka une-ärkveloleku tsükkel. Vananedes une-ärkveloleku tsükli faasid nihkuvad: vanad jäävad õhtul varem magama ja kui nad lähevad magama näiteks kella 9 ajal, siis unevajadus (tavaliselt 7-8 tundi) saab täis kella 4-5 paiku hommikul. Kui aga püütakse õhtul kauem üleval olla ja minna voodisse näiteks kell 11, siis ärkamine toimub ikkagi samal ajal (kell 4-5). Uneaeg jääb lühikeseks, seetõttu tekibki päeval unisus. 10 Ööpäevaste biorütmide muutustele kaasnevad vanemas eas sageli ka unerütmi ehk unefaaside muutused. Teame, et normaalne uni koosneb faasidest. Une aktiivne ja passiivne faas vahelduvad öö jooksul mitu korda. Eakatel inimestel nõrgeneb sügava
mida rohkem ja sagedamini me mingit tegevust teeme, seda automaatsemaks see muutub ja seda vähem oleme sellest tegevusest teadlikud (nt kõndimine me ei pea mõtlema, kuidas üht jalga teise ette tõsta). See ei kehti vaid lihtsate tegevuste puhul mõnikord suudame enesele teadvustamata läbi viia ka keerukaid toiminguid. · Millised hormoonid reguleerivad inimese tsirkadiaanset tsüklit? Milline looduslik tsükkel on välja kujundanud inimese ärkveloleku ja magamise tsükli? Kuidas? Tsirkadiaanne tsükkel on inimese looduslik füsioloogiliste ja käitumuslike protsesside kogum, mis jaguneb umbes 24-tunnisele ajavahemikule. Tegevust kontrollib nn bioloogiline kell, mis asub aju hüpotalamuse suprakiasmaatilises tuumas (SCN). Imetajate tsirkadiaanset tsüklit mõjutavad peamiselt melatoniini tootmine ja imetaja kehatemperatuuri muudatused, samuti looduslik valguse-pimeduse tsükkel ja südame löögisagedus. SCN saab teavet ümbritseva
mäluülesande täitmisega just see ajuosa. Nii on leitud, et episoodilise mälu aktiveerumist nõudvate ülesannete puhul (tuletades näiteks meelde mõni aasta tagasi enda elus toimunud sündmust) aktiveerub eelkõige aju eesosa, täpsemalt, ajukoore otsmikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa. Semantilise mälu materjali (s.t varem omandatud teadmiste) peale mõtlemine kutsub esile suurema aktiivsuse ajukoore teistes piirkondades, eelkõige otsmikusagara vasakus pooles ja oimusagara sisemises osas. Kuid tuleb silmas pidada, et mälufunktsioonidega on seotud väga palju ajuosi ning ühe piirkonna absoluutne seostamine ainult teatud mälusüsteemiga ja samas teiste välistamine ei ole kindlasti õige. Nii näiteks on väga erinevat tüüpi pikaajalist mälu nõudvate ülesannete korral igal juhul aktiivsed sellised ajustruktuurid nagu vaheaju, hippocampus ja oimusagara sisemine osa. Nende struktuuride
oskab esile kutsuda, vältida ja peatada suhtlemist. Imikud on häälestatud teiste inimestega suhtlema. Juba vastsündinu suudab väljendada nelja põhiemotsiooni: ta oskab teha vihast, kurba, hirmunud ja õnnelikku nägu. Imikute suurepärast jäljendamisoskust võib igaüks oma lapse peal proovida. Kuid siin tuleb meeles pidada, et lapse vastust tuleb kannatlikult oodata: väikesel lapsel kulub info töötlemiseks palju aega. 4-5 kuuselt hakkab laps eristama omi ja võõraid, suhtlemine omandab valiva iseloomu: lähedasele inimesele naeratab, avaldab oma heameelt, võõra inimese puhul aga võõristust. Viimastel aastakümnetel on lastepsühholoogias populaarne olnud emotsionaalse seotuse teooria (inglise keeles attachment theory). Selle järgi vajab laps normaalseks arenguks lähedast inimest. Lapse kiindumus hakkab ilmnema kuuendal või seitsmendal elukuul ja on eriti tugev 12. elukuul. Tavaliselt kujuneb lapsel lähedane emotsionaalne suhe oma emaga,
2. aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast. 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire sil silmaliikumine). 52. Tähtsamad mediaatorained Atsetüülkoliin- vahendab ajust lihastesse minevaid signaalide läbipääsu lihastele tahtlike liigutuste puhul. Selle blokeerimisel tekivad mäluhäired nii asjade äratundmisel kui ka õppimisel
Esimene on üleminek ärkveloleku ja une vahel. Selles staadiumis tõelisi unenägusid ei teki, kuid võime näha kujutluspilte, mis jätavad mulje nagu näeksime fotosid. Teises faasis muutub uni sügavamaks. Inimese äratamine selles faasis muutub järjest raskemaks. Keskkooliealise inimese une kogukestusest moodustab see staadium umbes poole. Kolmandas ja neljandas faasis muutub uni veelgi sügavamaks ja inimesed on välisele stimulatsioonile kõige vähem vastuvõtlikumad. Sügavas unes (3-4 astme uni) inimene unenägusid ei näe, siis puhkab organism kõige rohkem. 51. Miks on vajalik sügav uni? Inimesele on vajalikud nii sügav uni kui ka kiire REM uni. Uurijad on leidnud, et sügav uni on seotud rohkem ainevahetuse taastumise ja organismi puhkusega. REM uni on aga oluline vaimsele tervisele, selle puudujääk kajastub järgmises päevas põhjustades väsimust, mälu ja keskendumisprobleeme. 52. Mis on REM-uni?
hästi tähele - Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) kui millelegi keskenduda, siis see võtab natukene aega Uni - Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele sktrutuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal me väliskeskkonda ei teadvusta ja neid pole võimalik kontrollida. Usutakse, et une ajal taastatakse kesknärvisüsteemi, närvirakke. Toimub püsimälu jälgede kinnistamine. Käitumisviiside aktiveerimine – unes harjutatakse päriselu sündmusi läbi. Bioloogilised rütmid ja päeva-öö vaheldumine mõjutavad und. Hommikul ärkvelolek kõige halvem ja keskpäeval kõige parem. Ajutised häired: - vahetustega töö - lennuväsimus Kohanetakse nii mitme päevaga, kui mitu tundi aeg muutub. Magamise-ärkveloleku keemilised komponendid: 1) Melatoniin (hormoon) – toodetakse käbinäärmes, tekitab unisust 2) Atsetüülkoliin (ACh, neurotransmitter) - toodetakse käbinäärmes, mõjutab neerupealiste
hästi tähele - Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) kui millelegi keskenduda, siis see võtab natukene aega Uni - Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele sktrutuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal me väliskeskkonda ei teadvusta ja neid pole võimalik kontrollida. Usutakse, et une ajal taastatakse kesknärvisüsteemi, närvirakke. Toimub püsimälu jälgede kinnistamine. Käitumisviiside aktiveerimine unes harjutatakse päriselu sündmusi läbi. Bioloogilised rütmid ja päeva-öö vaheldumine mõjutavad und. Hommikul ärkvelolek kõige halvem ja keskpäeval kõige parem. Ajutised häired: - vahetustega töö - lennuväsimus Kohanetakse nii mitme päevaga, kui mitu tundi aeg muutub. Magamise-ärkveloleku keemilised komponendid: 1) Melatoniin (hormoon) toodetakse käbinäärmes, tekitab unisust 2) Atsetüülkoliin (ACh, neurotransmitter) - toodetakse käbinäärmes, mõjutab neerupealiste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
