Unenäod Robert Marrandi Merilin Jürine Merit Martin Linda Maasik Mis on unenägu? Unenägu on une ajal esinevad nägemused Esimest korda juhtis tähelepanu unenägudele Sigmund Freud Unenäod etendavad paljude inimeste elus tähtsat osa S.Freud liigitas need manifestseteks ja latentseteks Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga Unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi Unenäost lähemalt Kõik meie unenäod või enamus neist on n.ö "sooviunenäod" Laste unenäo tekitajaks on teatud kindel soov ja kogu unenägu tuleb seletada lähtudes kõigepealt sellest soovist Täiskasvanul on unenäo tekitajaks harilikult mingi varjatud ja alateadvuses peituv soov Need soovid, mis peituvad meie teadvuses, võivad olla ka sellised, mis ei kannata päevavalgust.
Unenäod Robert Marrandi Merilin Jürine Merit Martin Linda Maasik Mis on unenägu? Unenägu on une ajal esinevad nägemused Esimest korda juhtis tähelepanu unenägudele Sigmund Freud Unenäod etendavad paljude inimeste elus tähtsat osa S.Freud liigitas need manifestseteks ja latentseteks Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga Unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi Unenäost lähemalt Kõik meie unenäod või enamus neist on n.ö "sooviunenäod" Laste unenäo tekitajaks on teatud kindel soov ja kogu unenägu tuleb seletada lähtudes kõigepealt sellest soovist Täiskasvanul on unenäo tekitajaks harilikult mingi varjatud ja alateadvuses peituv soov Need soovid, mis peituvad meie teadvuses, võivad olla ka sellised, mis ei kannata päevavalgust.
hirmutavad ja ebameeldivad. Unenägude vastuvõtult järgmised on koleerikud, nad näevad und veidi harvem ja jätavad raskemini meelde. Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod 4 koosnevad enamasti laialipillatud ja seosetutest piltidest, milles ebameeldivaid motiive kohtab haruharva. 5.Unenägude põhjused 5.1.Ärritus Esiteks võib unenäo lähtepunktiks olla mingi magaja meeltele mõjuv ärritus ja unenägu oma sisult osutuda kõigepealt antud ärrituse täienduseks, selle fantastiliseks ja hallutsinatoorseks tõlgendamiseks. Selline side unenäo ja teatava ärrituse vahel paistab sagedasti silma juba iseenesest. Näiteks meil hakkab külm, kui on maha libisenud tekk ja me näeme unes, et kõnnime puudulikus rõivastuses tänaval või näiteks haigele pannakse jalgade alla pudelid
Hiljem selgus, et unenägu vastas tõele. Unenägudega käivad kaasas vahel ka mitmesugused liigutused. Osad inimesed räägivad unes, teised liigutavad unes üksikuid kehaosi ja on olemas ka inimesi, kes magades tõusevad üles, panevad ennast riidesse või kõnnivad ringi.Neid inimesi nimetatakse "kuutõbisteks". Nimetus "kuutõbine" on tekkinud rahva arvamusest, et selle nähtuse põhjuseks on kuu, mis on paistnud magajale. "Kuutõbise" tegevus on nähtavasti ühenduses tema unenäo sisuga. Kui "kuutõbine" ärkab, ei tea ta mõnikord midagi oma unenäost jutustada, samuti sellest, et ta ringi jalutanud on. Mis on unenägude põhjused? Need võivad iseenesest olla mitmesugused. Esiteks võib unenäo lähtepunktiks olla mingi magaja meeltele mõjuv ärritus ja unenägu oma sisult osutuda antud ärrituse täienduseks, selle fantastiliseks ja hallutsinatoorseks tõlgendamiseks. Selline side unenäo ja teatava ärrituse vahel paistab sagedasti silma juba iseenesest
otsustanud ärgata antud ajal, tahaks paista, nagu ei magaks une ajal mitte meie terve mina, vaid ainult üks osa temast, kuna teine osa on endiselt ärkvel ja hoiab alles sidet välisilmaga. Kuid ärgates üles me sellest mitte midagi ei mäleta. See, mida mäletame oma elamustest une ajal on meie unenäod. Kas on võimalik ka uni ilma unenägudeta? Kui meile näib, et me tihti ei näe und kas see ei olene ainult sellest, et me unenäo kohe jälle unustame? Mõned uurijad, kes on lasknud ennast järsku unest üles äratada, on iga kord tähele pannud, et nad enne seda olid näinud und. Paistab tõenäolisem olevat arvamus, et on võimalik uni ka unenägudeta. Kuid mis on õieti unenägu? Unenäod on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Sellepärast on unenägude
Une staadiumid Rahulik ehk aeglane uni Kerge uni kuni 2 minutit Uinumine u 20 minutit Üleminek deltaune staadiumisse Sügav uni ehk deltauni Kiire ehk paradoksaalne ehk REM uni unenäod Unevajadus Imikud keskmiselt 16 tundi (50% REMuni) Noorukid 9 tundi Täiskasvanud 78 tundi Vanemaealised (65+) 6 tundi ja vähem Unenäod Valdavalt REMune ajal Uneseisundis inimene und ei näe Unenäo elamus tekib ärkamisel Une nägemisel on ilmseid seoseid nägemishallutsinatsioonidega Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga Unenäo latentne sisu väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi Hüpnoos Hypnos kreeka keeles uni Hüpnoos kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund Seda iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele Une ja ärkveloleku vaheline seisund
närvisüsteem. Nende unenäod on eredad, värvilised, seotud süzeeks, rajanevad enamasti aistingutel ja tunnetel ning on sageli hirmutavad ja ebameeldivad. Unenägude vastuvõtult järgmised on koleerikud, nad näevad und veidi harvem ja jätavad raskemini meelde. Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod koosnevad enamasti laialipillatud ja seosetutest piltidest, milles ebameeldivaid motiive kohtab haruharva. (Mystika 2010) 4.Unenägude põhjused 4.1.Ärritus Esiteks võib unenäo lähtepunktiks olla mingi magaja meeltele mõjuv ärritus ja unenägu oma sisult osutuda kõigepealt antud ärrituse täienduseks, selle fantastiliseks ja hallutsinatoorseks tõlgendamiseks. Selline side unenäo ja teatava ärrituse vahel paistab sagedasti silma juba iseenesest. Näiteks meil hakkab külm, kui on maha libisenud tekk ja me näeme unes, et kõnnime puudulikus rõivastuses tänaval või näiteks haigele pannakse jalgade alla pudelid kuuma veega ja ta näeb, et käib
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Unenäod Koostaja: Kristiina Pruul 11D Juhendaja: Eve Tammaru Tallinn 2009 Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord Lk. 3 Une mõiste Lk. 3 Unenäo mõiste Lk. 4 Unenägude iseärasused Lk. 5 Unenägude põhjustajad Lk. 56 Unenägude seletamine Lk. 6 Kokkuvõte Lk. 6 Andmed saadud.. 2 Tallinn 2009 Gustav Adolfi Gümnaasium Une mõiste Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Huvitav fakt: keskmine inimene on 70ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu.
unenäo nägemise ajal liiguvad magaja silmad silmalaugude all vilkalt. Seda hakati nimetama REM- unestaadiumiks ( lühendina sõnadest rapid eye movements). Järgnenud uuringutes tehti selgeks et see staadium vaheldub reeglipäraselt raske une staadiumiga. Esimene unenägu hakkab meie teadvuses keerlema umbes 90 minutit pärast uinumist ja kestab viis kuni kümme minutit. Seejärel jätkub samasugune unerütm 90-minutiste vaheaegadega ja unenäo kestus pikeneb kord-korralt. Viimane unenägu enne hommikukoitu võib kesta isegi 40 minutit. Hommikupoolse öö unenäod on ka need, mis kergemini meelde jäävad kui me just mingil põhjusel ei ärka keset ööd varasemate unenäojärkude järel. Hilisemate uuringute vältel on tõdetud, et inimene näeb und ka niinimetatud sügava une ajal ainult neist jääb meile väga harva midagi meelde. Seega igaüks meist näeb öö jooksul kolm kuni viis unenägu. Sellest
aspektidest (D. Fontana ,,Millest kõnelevad unenäod"). Arvan, et põhjuseks on tihtipeale meie endi soovid, mida tahaksime või mis on rahuldamata jäänud. Samas on see seotud meie unistustega. Näiteks näljane näeb tihti unes toitu, rahapuudust tundev isik leiab unes palju raha, armastaja näeb armastatut või rahuldamata jäänud soov olla kuulus, rikas jne. ,,Sooviunenägude" poole pealt on minuga ühel nõul kuulus viini psühhiaater Freud. Tema väidab, et täiskasvanul on unenäo tekitajaks harilikult mingi varjatud, alateadvuses peituv soov. Samas kuhu jäävad siis hirmuunenäod ja niinimetatu ,,luupainajad"? viimaste kohta lugesin Internetist niipalju, et neid näevad ainult need, kes nendesse usuvad. See, mida unes näeme, võib olla tingitud ka mingist ärritusest, mis mõjub magajale. Näiteks kuulus prantsuse unenägude uurija Maury nägi unes (u.1840a.), kuidas ta hukkamisele määrati. Mees tundis isegi oma pea lahutamist kehast. Pärast ärkamist ta
Osad inimesed räägivad unes, teised liigutavad unes üksikuid kehaosi ja on olemas ka inimesi, kes magades tõusevad üles, panevad ennast riidesse, kõnnivad ringi, teevad midagi jne. Neid inimesi nimetatakse "kuutõbisteks". Nimetus "kuutõbine" on tekkinud rahva arvamusest, et selle nähtuse põhjuseks on kuu, mis on paistnud magajale. Räägitakse, et "kuutõbised" on oma liigutustes äärmiselt osavad. "Kuutõbise" tegevus on nähtavasti ühenduses tema unenäo sisuga. Kui "kuutõbine" ärkab ei tea ta mõnikord midagi oma unenäost jutustada, samuti sellest, et ta ringi jalutanud on. Vaadates nüüd üksikuid unenägusid tervikuna, paistab nende juures tihti silma kõigepealt üks joon s.o. nende katkendlikkus, loogiliste sidemete puudumine üksikute elementida vahel, ootamatud hüpped ühelt asjalt teisele jne. Unenägude katkendlikkuse puhul räägitakse tihti
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Unenägude seos reaalsusega Arvestuslik töö Kertu Rannak PK-11 Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus 1.Uni ja unenäod 1.1.Unetüübid 1.1.1. Une sügavus 1.2. Mis on unenägu? 1.3. Mis on unenäo põhjuseks? 1.4. Unenägude nägemisega seotud füüsilised protsessid 1.5. Unenäod ja Jumal 1.6. Ennustamine unenäo abil 2.Unenägude analüüs 2.1. Kõige sagedamini nähtavad asjad (sündmused) 2.2. Ennustusunenäod 2.3. Omapärased esemed, sündmused, mida näeme unes 2.4. Unenäod ei jää meelde Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene
paari minuti vältel, isegi kui ärganuna ei suudeta neid meenutada(Roland, 2004). Unenäod, kuigi tunduvad magamise ajal meile lihtsalt ähmaste filmidena, on tegelikult vahetult seotud meie elu ja psüühikaga, ning neid kontrollides saab inimene ennast paremini tundma õppida ja kogeda ülemeelelisi nähtusi. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi (Matt, 2002). Tänapäeval liigitatakse unenägusid nelja tasandi põhiselt. Unenägude madalaimal tasandil on kehalise iseloomuga unenäod, mis on seotud instinktide ja refleksidega. Need unenäod väjendavad inimese vahetuid vajadusi. Emotsionaalsetes unenägudes dramatiseeritakse teemasid, millega me ärkvel olles ei soovi tegeleda. Vaimsel
Sellelt seisukohalt võib meie unenägusid seada kõrvuti unistustega. Ka unistuste aluseks on tihti mingi rahuldamata jäänud soov, nagu soov olla kuulus, rikas jne. Kui inimesel on soov olla rikas, näeb ta tihti unes raha ja kõike sellega seonduvat. 1 Unenägude põhjused Unenäod võivad iseenesest olla mitmesugused. Esiteks võib unenäo lähtepunktiks olla mingi magaja meeltele mõjuv ärritus ja unenägu oma sisult osutuda kõigepealt antud ärrituse täienduseks, selle fantastiliseks ja hallutsinatoorseks tõlgendamiseks. Selline side unenäo ja teatava ärrituse vahel paistab sagedasti silma juba iseenesest. Näiteks meil hakkab külm, kui on maha libisenud tekk ja me näeme unes, et kõnnime puudulikus rõivastuses tänaval või näiteks haigele pannakse jalgade alla pudelid
minu unenäo-maailm on vähemalt võrdväärne minu nii-öelda reaalse maailmaga. Kõik asjad, mis on minu unenäos, on olemas. Ning vahet nende kahe ilma vahel on teha mingi kindla joone järgi väga raske, seda tehakse vaid intuitiivselt, kuid siiski lähevad need vahel sassi. Samas tekib küsimus, kumb on loodud kumma järgi, sest on ju ilmselge, et need on omavahel seoses - kasvõi tajutavate asjade kaudu. Tundub, et kõigepealt tekkis see nii-öelda reaalne ja seejärel unenäo ilm. Siiski arvan, et need kaks on võrdväärsed, sest samamoodi, nagu ma tunnen oma ärkveloleku-maailmas, tunnen ka oma unenäo-maailmas: "Ma olen praegu siin." Kõik inimesed mõtlevad abstraktselt suurema osa ajast, kui konkreetselt. Kes meist läheks kauplusesse ning hakkaks müüjast tema inimlikke omadusi otsima, eriti veel tänapäevale iseloomuliku kiire ajagraafiku korral? Selle arutelu kehtivuse küsimärgi alla panemisel tuleb
Sügisel on õhtud pimedad. Kõik, mis alles jääb, see paistab praegu siit: Hetkeks peatusite. Ei see ainult näis. Mõtleme, kas miski maha jäi. Või kuidas meil see asi täpselt käis? Jään veel hetkeks vaatama. Pilguga teid saatma ma. Pimeduses hõõgav sigaret. Kõik sai nagu öeldud vist Keset pikka vaikimist. Tee on kitsas, kraavid täis on vett. Kurb on ainult see, et rõõm on nõnda suur: vaatan ringi toas ja kedagi ei näe. Nüüd rahulikult lõpuni ma vaatan unenäo Ja homme üle läve ma ei läe. Minge, ma ei tule veel. Kõik sai nagu öeldud vist. Nüüd rahulikult lõpuni ma vaatan unenäo.
on see võimalik, et me näeme unenägusid ning mis põhjusel. Ma loodan et ma saan oma küsimustele vastused selle uurimustöö käigus. MIS ON UNENÄOD Unenäod on une ajal esinevad nägemused. Need on nagu ajutised ühendused nähtamatu ilmaga. Unenägusid võib nimetada ka psühho-füüsilisteks nähtusteks. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo laterne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida - tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne. Magaja juures on omane ka
motiive kohtab haruharva. Mida me siis unes näeme? Kuidas desifreerida neid signaale, mida me iseendale saadame? Väga laialt on levinud igasugused unenägude seletajad ja ennustamine nende põhjal. Enamasti on see täiesti mõttetu, sest need raamatud on väga unifitseeritud. Lahti mõtestada ja mõista oma unenägu, oma subjektiivseid üleelamisi saab iga inimene ainult ise. Ainus, milles teid tõepoolest saavad aidata teised, on - vormida teie unenäo ebaselged kujundid sõnadeks. Unedes ilmuvad meile meie lõpuni läbielamata või allasurutud tunded, millele me võinuksime üldse mitte mingit tähelepanu pöörata, kuid mis võivad tegelikult olla meie jaoks erakordselt tähtsad. Freudi järgi hakkab meie tõeline bioloogiline "mina", mis on sotsiaalsete normide ja keeldude poolt alla surutud, ennast realiseerima unenäos, võttes selleks varjatud, maskeeritud vormi. Seetõttu me näemegi vahel kummalisi unenägusid, vahel ärkame
motiive kohtab haruharva. Mida me siis unes näeme? Kuidas desifreerida neid signaale, mida me iseendale saadame? Väga laialt on levinud igasugused unenägude seletajad ja ennustamine nende põhjal. Enamasti on see täiesti mõttetu, sest need raamatud on väga unifitseeritud. Lahti mõtestada ja mõista oma unenägu, oma subjektiivseid üleelamisi saab iga inimene ainult ise. Ainus, milles teid tõepoolest saavad aidata teised, on - vormida teie unenäo ebaselged kujundid sõnadeks. Unedes ilmuvad meile meie lõpuni läbielamata või allasurutud tunded, millele me võinuksime üldse mitte mingit tähelepanu pöörata, kuid mis võivad tegelikult olla meie jaoks erakordselt tähtsad. Freudi järgi hakkab meie tõeline bioloogiline "mina", mis on sotsiaalsete normide ja keeldude poolt alla surutud, ennast realiseerima unenäos, võttes selleks varjatud, maskeeritud vormi. Seetõttu me näemegi vahel kummalisi unenägusid, vahel ärkame
"taustmuusika" liik. Ent nii, nagu Freund kirjutas oma "Unenägude seletamise", unustavad inimesed oma unenäod sageli enam-vähem tahtlikult, sest ei ole piisavalt huvitatud pingutustest või kardetakse, mida võib unenägude kaudu teada saada. Unenäo meenutamist võib ärkamishetkel tahtlikult eirata. Siis usume end küll und näinud, kuid pole võimelised midagi meenutama. Katsete varal on tõestatud, et igaüks unustab keset ööd unenäo, kui ta ei jää vähemalt kümneks minutiks ärkvele. Selle aja jooksul suudab mälu "jäljed jäädvustada". Muidu kustutavad unetsükli NREMi perioodid unenäo. Kuna inimesele on omane tsükliline unegraafik, siis algab meil öö jooksul mitu korda unenägudega une REMi period. Enamik nendest unenägudest ei talletu mällu vähimalgi määral. Kui see siiski sünnib, on magaja otse unenäo järel äratatud ja olnud ärkvel seni, kuni ta on suutnud mälestuse jäädvustada
milles ebameeldivaid motiive kohtab haruharva. Mida me siis unes näeme? Kuidas desifreerida neid signaale, mida me iseendale saadame? Väga laialt on levinud igasugused unenägude seletajad ja ennustamine nende põhjal. Enamasti on see täiesti mõttetu, sest need raamatud on väga unifitseeritud. Lahti mõtestada ja mõista oma unenägu, oma subjektiivseid üleelamisi saab iga inimene ainult ise. Ainsad, kes tõepoolest saavad aidata on lähedased - nad võivad vormida unenäo ebaselged kujundid sõnadeks. Unedes ilmuvad meile lõpuni läbielamata või allasurutud tunded, millele võinuks üldse mitte mingit tähelepanu pöörata, kuid mis võivad tegelikult olla erakordselt tähtsad. Freudi järgi hakkab meie tõeline bioloogiline "mina", mis on sotsiaalsete normide ja keeldude poolt alla surutud, ennast realiseerima unenäos, võttes selleks varjatud, maskeeritud vormi. Seetõttu me näemegi vahel kummalisi unenägusid, vahel ärkame
Ma valisin selle teema, kuna esiteks mul on unega probleeme, et ma ei jõua magada nii palju kui vaja oleks. Teiseks ma lihtsalt lugesin paar lauset õpikust selle kohta ning see oli nii huvitav, et ma tahtsin selle kohta kirjutada. Kolmandaks haarasin teemasse kaasa veel unenäod sellepärast, et mulle meeldib unenägusid näha ja tahaks neid ka mäletada. Varem ma teadsin , et me näeme öösel unes rohkem kui ühe unenäo, kuid mitte nii täpselt nagu nüüd teada sain. Varem teadsin/arvasin ka, et unenägu, mida sa näed, juhtub sul kunagi elus kindlasti ja ka seda, et sa näed unes, mida sa tahad näha. Ma kunagi kuulsin mingi sõbra käest, et unenägu mida sa näed kolm korda läheb kindlasti täide. Teadsin, et noored inimesed vajavad uneaega rohkem kui vanemad inimesed ja inimene magab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Püstises asendis ei saa magada, sest lihased lõtvuvad ja vajavad puhkust
hallutsinatsioonid esineda ka tervetel inimestel. Kuid tingimused, mil nad esinevad ei ole iseloomulikud virge- ja uneseisundile. Nimelt, uinumisel või ärkamisel ja seisundis, mil inimene pole täielikult ärkvel ega täielikult uinunud. Naiivne realism ei suuda seletada ka unenägusid. Unenägu on une ajal esinevad nägemused. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Naiivne realism on küll loogiline, aga igal asjal on omad puudujäägid. See teooria ei suuda paljusid asju lahti seletada, aga need asjad mida ta seletab lahti on täiesti tõesed ja arvestatavad. Naiivse realismi teooria on küllaltki tõsiselt võetav ning me pooldame seda.
Mida näitab Piibli kronoloogia 1914. aasta kohta? Piibli vastus Piibli kronoloogia näitab, et 1914. aastal rajati taevas Jumala kuningriik. Sellele osutab prohvetiennustus, mis on kirjas Taanieli raamatu neljandas peatükis. Prohvetiennustuse ülevaade. Jumal andis Babüloonia kuningale Nebukadnetsarile prohvetliku unenäo hiiglaslikust puust. See puu raiuti maha ja tema kännul ei lastud seitsme aja jooksul uuesti kasvama hakata. Seitsme aja lõppedes hakkas puu jälle kasvama. (Taaniel 3:31; 4:7--13.) Prohvetiennustuse esmane täitumine. Hiiglaslik puu kujutas kuningas Nebukadnetsarit (Taaniel 4:17--19). Piltlikult öeldes ta justkui raiuti maha, kui ta oma mõistuse ja kuningriigi seitsmeks aastaks ajutiselt kaotas (Taaniel 4:22)
tagasihoidlik. 11.Tatjana unenägu. Mis toimub Tatjanaga? (Mida ta näeb ja mida ta sellest välja loeb?) Tatjana uni: Tatjana nägi kuidas ta jooksis karu eest, väsinult kukkus ta ikkagi maha ja karu võttis ta sülle ning viis onni, mis kuulus Oneginile. Onnis oli palju kodukäijaid, kuid need haisutavad, tulevad Lenski ja Olga. Onegin ajas neid minema aga nad ei läinud ära. Onegin sai vihaseks ning võttis noa ning hakkas Lenskit sellega lööma aga annem unenäo lõppu ärkas Tatjana ülesse. Tatjana taipas, et midagi halba on juhtumas. Tatjana otsib Oraaklist unenäo seletust, kuid ei leia ja on terve nädal, kuni nimepäevani masenduses. 12.Kuidas reageerib Onegini Lenski välja kutsele? Onegin sai väga vihaseks ning ei hoolinud, ennem sellest, et Lenski tema sõber on. Ta ei mõtle mida ta oli nõus tegema. Ta ei taha oma uhkust riivata. 13. Missugused on Onegini ja Lenski duelli eelsed mõtted? Lenski mõtleb Olgale
ja soovid. Näiteks võib inimene vahetult enne magama jäämist sooovida, et järgmisel päeval kontrolltöö hästi läheks ning siis on ka tõenäoline, et ta unenägu selle sama mõtte või sooviga seostub. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, nagu ka meie tajud. Mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb tagaplaanile. Tihti on ka terve unenägu segane ning vähe elav ja üksikuil juhtudel puuduvad üldse kujutlused mõnedest unenäo objektidest. Tihtipeale võivad inimesed unes rabeleda ning enamasti on selle põhjustajaks just unenäod. On ka inimesi, kes unes räägivad ehk sonivad ning äärmuslikum juhtum on 5 inimesed, kes unes ka kõnnivad ja teevad tegevusi, mida harilikult tehakse vaid ärkvel olles. Neid inimesi nimetatakse “kuutõbisteks” ja selle põhjuseks on kuu, mis on paistnud magajale. "Kuutõbise" tegevus on nähtavasti ühenduses tema unenäo sisuga
Unes rääkimine tuleb ette vaid teises staadiumis. Kolmandas staadiumis vajub inimene veelgi sügavamasse unne ja lihased on täielikult lõdvestunud. Neljas staadium on sügavaima une staadium ja selles staadiumis on väga raske inimest äratada. Selline une staadium ilmneb umbes 100 minuti järel peale uinumist. Iseloomulikud on kiired silmaliigutused, südametegevus ja hingamine kiirenevad. Vahel arvatakse, et kiired silmaliigutused tähendavad unenäo vaatamist, kuid need kaks asja pole omavahel seotud. Sellisest sügavast unest ärganu ütleb 75 95% juhtudest, et nägi und. Teistest faasidest ärganu saab seda öelda vaid mõnel üksikjuhul. Meelde jäävad vaid need unenäod, mida nähti viimasena. On oluline, et jõuaksime magades une viimasesse staadiumisse, et saaksime end täielikult välja puhata. Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline
Kimbuke sinilolli Andres Ehin 1972 Andres Ehin on tuntud Eesti luuletaja, kes on elu jooksul avaldanud mitmeid luulekogusid, esseesid ja proosatekste. Andres Ehin on tuntud oma teoreetiliste sõnavõttude kaudu ning kirjutab luuletusi kergemeelselt, valides oma sõnadeks need, mis parajasti pähe tulevad. Ehinit kui sürrealisti, siis kindlasti mitte ranges mõttes, pigem on ta sürrealist sisult ja vormilt, kui meetodilt. Ehini luule on küll vaimu vabalt voolamise tulemus, kuid see on viimistletud, töödeldud ning tema luuletused on ikkagi hoolikalt kokku pandud. Ehini keelekasutus käsitletud luulekogudes on tavapärane, kuid ilma ebatavalist sõnavara kasutamata loob ta vägagi ebatavalisi hetki. Tema luule on kujundikeskne. Andres Ehin Kimbuke sinililli luuletust peab mitu korda lugema enne, kui aru saad, mis mõtet on üritanud autor lugejale edasi anda. Autor kirje...
Nii näiteks asubsündmustiku algul politseijaoskond 4. korrusel ja 4. toas (maise maalima tunnus), aga kui Raskolnikov läheb end üles andma, siis 3. korrusel ja 3. toas (püha kolmainus). Raskolnikov vabaneb vanglast 33-aastasena (Kristuse ristilöömine), teose lõppedes jäi tal veel 7 aastat karistust kanda. Kuna Raskolnikovi ideede ja tegude vastuolu peitub sügaval alateadvuses, kasutab kirjanik unenägusid, aitamaks mõista peategelase hingeseisundit, mõtteid ja käitumist. Iga unenäo järel annab autor oma suhtumise unenäo tõlgendamisse. Igal inimesel on alati kaks maailma, mis eksisteerivad üheaegselt, kuid inimene saab korraga astuda vaid ühes. Seetõttu on sümboolsed ka sillast üleminekud, trepist alla- ja ülesminekud, uksest sisse- ja väljaastumised need on alati mõistetavad nii väliselt kui sisemiselt. Inimese üleminek ühest maailmast teise toimub läbi kannatuste ja see võib kulmineeruda sügava haigusena. Nii
Fantaasia tõukeplatvormiks on tegelikkus, millest kujutlus ei saa hetkekski eemalduda. Mõtesta lahti määratlus: "realistlik muinasjutt". Autor ei pidanud fantaasiaks muinasjutlisi koletisi ja lendavaid vaipu, pigem reaaluse fantaseerimisse. Ta põimis omavahel tegelikkuse ja kujuteldava. Kuidas autor mõistab reaalsuse ja fantaasia, ärkveloleku ja unenäo suhet? Autor oli reaalsuse, fantaasia, unenäo ja ärkveloleku omavahel tugevasti põiminud. Reaalsuse muutis ta fantaasiarikkaks ning romaan oli kirjutatud justkui ühest seiklusest ärkvel olles, kuhu on ta sisse seganud unenäolised pildid. Unenäoline maailm Unenäo elementide põimumine tegelikkusega. Surnud mehe maja avaneb unenäolise maailmana, mis paljuski sarnaneb reaalsusega, kuid samal ajal on sellest irduv. Pigem on see ebareaalne reaalsus, mida iseloomustab ülim
Wankelmootor. Vankelmootor on oma nime saanud doktor Felix Wankeli järgi, kes seda unes nägi ja selle unenäo teoks tegi. Vankelmootor (rotary engine või wankel engine) on sisepõlemismootor nagu stirling- ja tavalinegi. Selle peamine erinevus seisneb selles, et tavaline, silindritega mootor jupsib üles-alla, aga vankelmootor keerutab. Nimelt toimub silindermootoris iga töötsükkel eraldi, järjest, siin aga toimuvad nad samaaegselt. Kolmnurkne kolb seal sees pöörleb (ja lisaks orbiitleb), pöörlemisega surub kokku küttesegu ja plahvatav kütus paneb ta edasi pöörlema
välisriik, kodu ja hotell. Mälestused lapsepõlvekodust. · Mälu, meenutamine ja ununemine. Probleemid seoses minevikuga. Põgenemine mälestuste eest, mineviku mõtetes taasläbielamine. · Iseenda otsimine. Kes ma tegelikult olen? LOOMING Proosaloomingu probleemistik · Päritolu, rahvus, esivanemad. · Erinevad usundid ja Jumalasse uskumine. · Armastus ja seks. Kas need on seotud? Seksuaalsus. · Elu ja unenäo, unelma, unistuste suhted. ROMAANID "Piiririik" "Hind" "Printsess" "Raadio" "Flandria päevik" "Paradiis" AUTOBIOGRAAFIA "Harjutused" LUULEKOGUD "Jõeäärne maja" "Ithaka" "Sel maal" "Mõõt" "Enne heinaaega ja hiljem" "Kevad ja suvi ja" TÕLKED "Truudusetu naine" "Elu alles ees" "Endise aja nooruk" "Ameerika: valik "Daam ja auto, luuletusi 1947- päikeseprillid ja 1996"
nad näeksid toredaid, ilusaid ja lõbusaid unenägusid. Suur Sõbralik Hiiglane rääkis Sophile, et Hiiglaste maal elavad 9 paha hiiglast , kes käivad öösiti inimeste juures üle kogu maailma ja röövivad magavaid lapsi endale hommikusöögiks. Sophie ja SSH pidasid plaani , kuidas pahade hiiglaste vastu võidelda. Sophil tuli hea mõte,kuidas peatada hiiglaste röövretked igal ööl .Sophie arvas ,et tuleb sellest Inglismaa kuningannale teatada. Ta palus , et SSH segaks kokku ühe unenäo Inglismaa kuninganna jaoks sellest , kuidas hiiglased tulevad Inglismaale ja võtavad tütarlastekoolist ja poistekoolist öösel lapsi ja söövad neid .Ja siis näeb kuninganna unes Sophiet , kes istub tema aknalaual ja SSH. Sellepärast ,et kui nad niisama läheksid seda rääkima ,siis kuninganna ei usuks neid . Kui kuninganna üles ärkab , istub Sophie tema aknalaual ja siis saab kuninganna aru,et kõik , mis ta unes nägi , ongi tõsi.
leidnud Lindat es jooksuga koju, kuna kartis kotkapoegi g kuulas Tuuslari ära aga nimetas teda valeta g lõi tuuletarga maha Ema otsimine Kalevipoeg otsis siiski ema edasi Otsis läbi Tuuslari talu Käis läbi metsad, laudad ja kambrid Lõhkus kõik mis talle ette jäi Aga kusagilt ei leidunud ema Kalevipoeg väsis otsimisest ja jäi magama s ema us ja laulis oma noorusajast, kui ta kord m poeg ärkas, hakkas ta unenäo üle mõtlem eldusele, et ema pole enam elavate kirjas Kasutatud allikad ,,Kalevipoeg" F.R. Kreutzwald
et nad lihtsalt kaasnevad teatud ajuseisunditega. Teadusliku loogika ja puuduvate tõendite tõttu on ebakorrektne väide see, et inimesed unes tulevasi sündmuseid ette näeksid. Unenäod ja teadvus Nagu alguses mainitud, kuuluvad unenäod teadvusfenomenide hulka unenägusid kogedes on meil teadvuslik kogemus, mis on väga sarnane argipäevas kogetule. Huvitaval kombel me enamasti ei saa aru, et me näeme und olgugi, et sünnivad argielu jaoks võimatud sündmused, peame me neid unenäo ajal tõelisuseks. Unenäod on hea näide sellekohta, kuidas aju tekitab virtuaalse tegelikkuse. See, mis unenäos juhtub, sünnib ainult ajus ja on tekitatud ainult aju poolt. Korduv unenägu Õudusunenäo ülesanne on anda märku hirmudest ja stressist. Kui näed enne eksameid unes läbikukkumist, siis on see alateadvuse tark viis psüühikat ette valmistada ja pinget alandada. Ärgates ei pruugi sa olla enam nii närvis ja samal ajal oled ka läbikukkumiseks ette valmistatud.
Alateadvus Tahab naudinguid (Seks, mahalöömine) Avaldub unenägudes ja keelevääratustes EGO Taltsutab ID-d SUPEREGO Moraal, südametunnistus Freudi unenäo sümbolid · Filmis ja kujutavas kunstis Piklikud esemed mehesuguorgan Õõnsad asjad naise suguorganid Tempokas liikumine on seks Lapse areng Freudi järgi · Laps on algusest peale seksuaalne olend · Lähtus faasidel sellest kuidas saab laps sekusaalse naudingu · Faasid:
kognitiivseid võimeid. Hea ja kosutava une korral tunneb inimene ennast päeval värske ja väljapuhanuna. Väljapuhkamiseks vajalik uneaeg on individuaalne. Kõige olulisem on magatud une kvaliteet. (Kliinikum 2011) 2.2. Unenägudeta uni On väidetud, et ka pärast unenägude nägemist on inimesed väsinud ja et unenägudeta uni aitab sügavamalt välja puhata. Kui meile näib, et me tihti ei näe und kas see ei olene ainult sellest, et me unenäo kohe jälle unustame? Mõned uurijad, kes on lasknud ennast järsku unest üles äratada, on iga kord tähele pannud, et nad enne seda olid näinud und. Paistab tõenäolisem olevat arvamus, et on võimalik uni ka unenägudeta. (Matt 2011) Kuid nagu varemalt esimeses peatükis mainitud, siis unenägude nägemine on vajalik füsioloogiline funktsioon ning et unenägude puudumisel tekivad hallutsinatsioonid ning hiljem, kui magades unenägude nägemine õnnestub,
Seda arvamust sisendas ka minategelase dialoog daamiga, kes küsis mehelt, et kas jutustaja usub elu pärast surma. Müstilises hoones olevad ruumid ja tegelased tundusid väga saladuslikud ja erinevad, kuid romaani lugedes tekkis minu sisemusse tume ja sünge tunne.Tegelased näisid tõsised, mõtlikud ning kahvatud. Minategelane aga erines nendest näos oleva roosaka jume poolest. Mida rohkem ma ,,Hingede ööd" edasi lugesin, seda enam tundus selle teose sündmustik ning tegelased mulle unenäo või teispoolsusena. Vana-aasta ööl tundub minategelasele tema igapäevane maailma üksluine ja kohati mõttetu. Surnud Mehe majas aga paelub ja huvitab teda ümbritsev salapärane keskkond. Jutustaja ja ka minu jaoks kõik sündmused algasid, arenesid ja lõppesid nii rahuliku tempoga, tekkis tunne nagu aeg ei omaks selles kummalises majas tähtsust. Umbes tunni aja jooksul toimuvad selles hoones nii pulmad kui ka matused ning palju muudki
· Psühholoogiasse on Jungi mõistetest võetud eelkõige kompleksi, ekstravertsuse, introvertsuse ja arhetüübi mõiste. · Kuigi esimesena analüüsis unenägusid Sigmund Freud, siis Jung on ka unenägude uurimises maailmas üks esimestest ja väga kuulus. · Jung keskendus unenägude uurimisel sellele, mida alateadvus unenägude kaudu öelda püüab. Carl Gustav Jung on ünenägude kohta öelnud: · Unenägijad "püüavad unenäo sõnumit ignoreerida või lausa eitada", sest teadvus "avaldab loomulikku vastupanu kõigele, mis on alateadlik ja tundmatu". (Jung 2005:31) · "Unenägudega tegelemisel tuleb järgida kaht põhimõtet. Esiteks, unenägu tuleb võtta kui fakti, mille kohta ärgu tehtagu muid oletusi peale selle, et unenäol on mingi mõte. Teiseks, unenägu on alateadvuse eriomane väljendus." (Jung 2005:32) · Kui "eeldada, et unenäod on normaalne nähtus (mida nad on), siis peavad nad
tähendustele osutav funktsioon 2. Gellhorni ja Kiely järgi seisneb ekstaatilis-müstiliste ning intensiivsete religioossete kogemuste füsioloogiline eripära selles, et nende käigus autonoomse närvisüsteemi... - sümpaatiline ja parasümpaatiline haru aktiveeruvad üheaegselt 3. Fundamentalistlikud liikumised tekivad tavaliselt enklaavina tajutud kultuurisituatsioonis. - Õige 4. Millised piiblilugude tegelased ja lood kuuluvad kokku? Taaniel – Nebukadnetsari unenäo seletamine Joosep – abielurikkumisest hoidumine Jeesus – Laatsaruse ülesäratamine surnuist 5. Usku ainujumalasse nimetatakse religiooni- ja kultuuriloolaste poolt... - monoteismiks 6. Maalikunst kujutab enesest püüdu „tõlkida“ lõuendile fragmuent oma elavast maailma-tajumusest. Sestap ei pruugi kunsti............... sugugi tingimata spetsiifiliselt religioosse teemavaliku kaudu väljenduda. - religioossus 7. Millist loetletud arhetüüpidest ei saa Carl G
Nad on ilmselged tõed. Iga tõsikindel teadmine peab neist järelduma. Filosoofia Et sellist teadmist leida, hakkas Descartes kõiges kahtlema. Ta leidis, et taju ei saa usaldada (meeled ei täida kindluse nõuet), kuna võimalikud on erinevad illusioonid ja tajuvead. Samuti on äärmiselt keeruline eristada või aru saada sellest, et kust ma tean, et ma parasjagu ei maga – kust jookseb piir unenäo nägemise ja ärkveloleku vahel? Descartes’i kahtlused võtsid sellised mõõtmed, et ta isegi pidas võimalikuks paha vaimu olemasolu, kes mõjutab inimese muljeid. Jumala olemasolu Descartes’i arvates peab seda olemasolu tõestama seepärast, et ratsionaalne inimene usub vaid mõistuspäraseid argumente. Jumala olemasolu ei saa olla eraldatud tema olemusest (st olemasolu on tema puhul olemuslik).
muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Unenägu on une ajal esinevad nägemused. 7 Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Unenägude lahtimõtestamine Unenäod on kui tee mingisse kummalisse maailma, kus toimuv tundub sageli tõesem kui elu ise. Mõnikord on hea kergendusega ärgata, teades, et see kõik oli vaid uni, teinekord tahaks aga, et see unenägu iial ei lõppeks. Usun, et on küllalt inimesi, kes
valdkonnas. Peale puhtkommertslike tellimuste ja lõuendite, mida kliendid pimesi lausa lennult haarasid, saavad selle perioodi tööd asjatundjate väga erinevate hinnangute osaliseks. Sel ajal maalis Dali ka mitmeid tõelisi sedöövreid. Nende hulgas maailmakuulus ,,Unenägu, mille põhjustas mesilase lend ümber granaatõuna üks sekund enne ärkamist" (1944). Kunstnik selgitab: ,,Esimest korda on maalikunstis illustreeritud Freudi avastust tüüpiline jutustava unenäo põhjus on see, mis sunnib meid ärkama. Kui magaja kaela peale kukub mingi ese, siis see äratab magaja ja valmistab samal ajal ette pika unenäo, mis lõpeb giljotineerimisega. Just samal moel valmistas mesilase sumisemise ette Gala ärkamise ja ta unenäo." Järgnevatel aastatel tekib Dali loomingusse neli vaimse tõe otsimise liini: ta pöördub mütoloogia ja piiblisüzeede poole, muudab pildid uue usu sümboliteks, maalid muutuvad monumentaalseteks
............................................................................. 11 Kasutatud allikad.................................................................................................. 12 2 Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmaga peab, nimetatakse unenägemiseks. Mis on unenäo põjuseks? Kas tõesti see on ainult meie fantaasiavili, või see on jumala poolt saadetud sõnum? Ma arvan, et see huvitab kõiki inimesi, kes näevad unenägusid. Võtsin käsile just selle teema sest aegade juuksul olen märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks tihedas seoses olevat asja. 3 1 Uni Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon
“Kuningas Oidipus”, Sophokles 1. Sophoklese tragöödia põhineb Oidipuse müüdil. Selgitage erinevust müüdi ja tragöödia vahel. Mis “Kuningas Oidipuse” kaasahaaravusest on pärit Oidipuse müüdist ja mis selle Sophoklesepoolsest töötlusest? Müüt pärimuslik sakraalne anonüümse autorsusega lugu, millel on arhetüüpne või universaalne tähendus ja mida jutustatakse teatavas kogukonnas ning mis on sageli seotud rituaaliga; jutustab üliinimlike olendite, nagu jumalate, pooljumalate, kangelaste, vaimude või tontide tegudest, on asetatud väljapoole ajaloolist aega ürgsesse mineviku või eshatoloogilisse tulevikuaega . Tragöödia teemadeks on õiglus, jumalad, saatus. Tragöödia olemus või tuum: inimese kannatused. Tragöödia tooraineks on müüdid Ei ole võimalik otse kõrvutada Sophoklese tragöödiat ja Oidipuse müüti, sest tragöödia on ise üks müüdi osa ning teisalt müüt ei esine mingil fikseeritud...
Kostüümid näitlejatel olid vastavalt teose ajastule. Peategelastel olid rõivad erinevad, teistel sarnased värvi ja stiili poolest. Etenduse alguses olid kostüümid heledamad, mitte väga värvikirevad ja uhked. Kuid hiljem muutusid rõivad uhkemaks ja huvitavamaks ning ka värvid olid julgemad. Valgustus mõjutas meeleolu oluliselt. Kasutati spetsiaalseid valgusefekte ja valguse värvid muutusid tihti. Näiteks öösel oli pime ja vähe valgust, kuid Tatjana unenäo ajal muutus valgus tihti, kasutati palju erinevaid toone. Valguse värvide vaheldumine muutis etendust ka huvitavamaks. Lavastus pani mõtlema Onegini valivusest, õnn oli ta käeulatuses, kuid kuna ta pidas Tatjanat liiga kogenematuks ja armus temasse liiga hilja kui Tatjana oli juba abielus jäi ta üksi. Pani mõtlema ka selle ajastu rikaste elust, kuidas elati ja omavahelisi tülisid lahendati. Onegini ja Lenski duell näitab seda, et oma au kaitsta oli siis väga tähtis.
üpris raske täpselt arvata millised probleemid ta pojal on. 7. Romaanis on 3 olulist unenägu (2 Rodioni, 1 Svidrigailovi) - seleta need ära. 1)Rodeon näeb unes kuidas ta üritab Aljonat tappa, kuid suremise asemel Aljona ainult naerab. Rodeon hakkab oma motiivides kahtlema ja pole kindel kas ta ikkagi on üliminimene. 2)Svidrigailov näeb unenägu viie aastasest tüdrukust, kes muutub unenäo jooksul prostituudiks. Svidrigailov arvab, et kõik puhas ja süütu, mida ta on puutunud on muutunud räpaseks. Peale unenägu otsustab Svidrigailov Ameerikasse minemise asemel enesetapu teha. 3)Rodeon näeb unes, et kõik inimesed on haigestunud ja niinimetatud üliminimesed võitlevad omavahel. Ainult süütud ja puhtad inimesed pääsevad. Rodeon saab aru, et ta on käitunud valesti.
Võib näha kogu oma elusaatust. Õudusuni Seotud inimese hirmudega mis vajavad erilist tähelepanu, kuna need viivad inimest ärkvelolekus tasakaalust välja. Oluline on leida selle une tekkimise põhjus, ning uni ei pruugi korduda enam. Ärritusuni Põhjustaja võib olla külmus, palavus, janu, nälg, valud või isegi magamisasend jne, millel ei ole sümboolseid tähendusi.(Donner, F 1998) 2.4 Mis on unenägude põhjuseks? Loomulikult unenäo põhjustajaks võib olla mitmesuguseid mooduseid. Unenäod tekivad sellest, et aju magamise ajal edasi töötaks. Kõik, mis on talletatud mälus, võib magamise ajal nähatavale tulla kummaliste piltidena. Unes ei saa näha seda, mida ei ole kuulnud, näinud, lugenud, puudutanud või mõnel muul viisil tajunud. Unenäod on iseenesest väga huvitav nähtus. Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva
vaatevinklist. Ridala luules on palju looduskirjeldusi. Ta oli pärit Muhumaalt ning kasutas seda ära oma loomingus: kodusaar, rand ja meri. ,,Rand, kuldne, unistustega" nõnda kirjeldab Ridala kodumaad ,,Noorusmaas". Tema kirjeldused on üksikasjalikud ning värvikad. Enno tähtsaimaks loomingu allikaks oli tema ema ning vanaema laulude ning juttude muinasmaailm tontidest ja taluhaldjatest. ,,kuulda üksi hingamist, nagu unenäo sõudu, taluhaldja liikumist." nõnda jutustab ,,Õhtu kodutalus". Enno luules on pidevalt läbivaks teemaks igatsus koju, igatsus kauguse, igatsus lõpmatuse järele. ,,Oo hing, kas tunned, kuhu surevad kõik sihita teed? Oo hing, kas tead, kuhu lõpevad kõik teeta sihid?" nõnda küsib Enno ,,Igatsuse laulus" Ridalale on väga iseloomulik luuleridade paigutus, mis omakorda moodustavad omaette graafilise illustratsiooni, mis sulanduvad ühte luuletuse endaga. Eriti silma torkav on see
Tema juurde tulid sõja põgenikud, kes tahtsid raha saada. Nad leidsid poisi taskust kulda ja käskisid tal edasi kaevata aga midagi ei leitud ja nad hakkasid teda peksma. Lõpuks poiss rääkis neile, et ta otsib oma varandust. Nad ei uskunud teda ja sõjapõgeniku pealik ütles, et nägi ka 2 aastat tagasi und Hispaaniast kus on lagunenud kirik ja selle kunagises käärkambris kasvab viigipuu mille all on varandus. Aga ta pole nii loll ja ei lähe läbi kõrbe oma unenäo pärast. Poiss läks tagasi Hispaaniasse ja leidiski sealt kirikust viigipuu alt kirstu vanade Hispaania kuldrahadega ja vääriskive. Ta jõudis järeldusele:" Elu on tõepoolest helde sellele, kes elab oma Loo järgi."
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
