HARILIK HÄRJASILM Harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. LEVIKUALA Kasvab peaaegu kõikidel rohumaadel, sageli massiliselt (kultuurrohumaadel ja viljapõldudel umbrohuna, kuid ka looduslikel puisniitudel, päris-, loo- ja lamminiitudel) LEVIKUALA Levinud laialdaselt Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk- Aasias, tulnukana Jaapanis, Põhja- Ameerikas ning Uus-Meremaal. Kogu Eestis sage, kohati esineb massiliselt. KASUTUSALAD Kasutatakse laialt lõikelillena, harvem iluaedades püsilillepeenardel Omab erilist väärtust kaunite õite ja väga pika õitsemise aja tõttu,
Teekummel Lisett Kööts Anna-Nicole Keel 8.B , Võru Kesklinna Kool Foto taimest Iseloomulikud tunnused Iseloomulik ja tugev lõhn Kõrgus 10-30 (50) cm Kollased putkõied Valged õied Õisiku serval 10-15 keelõit Mitmekesine ravitoime Kus kasvab? Kultuurpõldudel Metsistunult prahipaikadel Teeservadel Elamute ümbruses Umbrohuna aedades Millisesse rühma kuulub? Kuulub õistaimede rühma Rahvameditsiin Maailma tuntumaid ravimtaimi Sisaldab C vitamiini Tugeva põletikuvastase toimega Vähendab ülitundlikkust Ravib köha Leevendab seedeteede ja hingamisteede põletikke Ravib maohaavandeid Aitab hambavalu ja igemepõletiku korral Koostisosa ravisalvidele, palsamitele ja sampoonidele Tänapäeva kasutus Kasutatakse ka tänapäeval Paljudes maades väga väärtuslik ravimtaim Millist taimeorganit ravimina kasutatakse?
Rukis Ajaloost Pärit Väike-Aasiast u 400 a.e.Kr Roomas vaeste toit Eestis tunti umbrohuna 4000a tagasi Alates 17. saj. aeti rukkist viina 20. saj. mürgituspuhangud Tungaltera Tungalteradega nakatunud teravilja tarbimine põhjustab hallutsinatsiooni, krampe ja gangreeni. Eesti tuntuim rukkiaretaja oli Sangaste mõisa omanik krahv Friedrich Georg Magnus von Berg Tänapäeval jätkub töö Jõgeva Sordiaretuse Instituudis Iseloomustus Kasvatakse harilikku rukkist Tuultolmleja (õied kahesugulised) Üheaastane taim (suvi- ja talivorm)
näiteks ristamine, hübridiseerimine, ploidsuse muutmine, klassikaline sordiaretus Inimkätega loodud liigid on kõik meie teraviljad, kartul, enamik köögivilju GM lubab luua keskkonna- sõbralikumaid taimi Kuna geenitehnoloogia viib taimedesse neile kasulikke geene, siis arvati, et GMO-dest võivad saada umbrohud, mis ohustavad põlde ning ka neid ümbritsevaid elupaiku Pole teada ühtegi näidet, kus üks või kaks võõrast geeni suurendaks mis tahes taime suutlikkust käituda umbrohuna "Superumbrohtude" tekke tõenäosus on kaduvväike ja veel rääkida, et praegu hõivavad säärased hüpoteetilised umbrohud suuri alasid, on lihtsalt vale Võib täheldada liblikate suuremat ellujäämust põldudel, kus kasvatatakse Bt-putukatoksiini tootvad taimed, kuna neid põlde ei pritsita enam tugevate putukamürkidega USA intensiivpõllumajanduspiirkondade jõgedesse on hakanud tagasi tulema sealt aastakümneid tagasi kadunud kalaliigid, kuna insektitsiidide ning mullas
närtsitada teda ja siis lehed küljest võtta. Nõgesest on tehtud ka siidise läikega riiet Kõrvenõges kasvab hästi rammusal ja lämmastikurikkal mullal. Kasvab huumusrikastes metsades: salu-, laane-, lammi- ja lodumetsas, eriti kuusikutes, lepikutes ja pankranniku aluse metsades, parkides, niitudel küünide ja kuhjalavade ümbruses, sageli elamute ümbruses, aedades umbrohuna, varemetes, jäätmaadel. Esineb ka jõekallastel ja mererannal. Väga laia levilaga: kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasias, tulnuktaimena jõudnud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga sage. Eestikeelne kõrvenõges nimi Ladinakeelne Urtica dioica L. nimi Rahvapärased
Kaerahelbeid kasutatakse ka müslides. Kaerast tehakse ka kaeraküpsiseid, vahel ka õlut. Tehakse ka leiba ja mitmeid teisi teraviljatooteid. Kaer vähendab kolesterooli taset inimese kehas RUKKIS Maailma rukkist 95 protsenti kasvab Uurali mägede ja Põhjamere vahel. suurimad tootjad:venemaa,saksamaa,poola,valgevene Rukist tarvitatakse eelkõige leivajahu toorainena Rukkist jahvatatakse eri jämedusega jahu. Looduslikult esines rukis Edela-Aasias nisupõldudel umbrohuna, (1800-1500 eKr) levi Euroopasse 2009. aastal toodeti maailmas kokku 17,86 miljonit tonni rukist ODER Oder ehk harilik oder (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili. Harilik oder on kultuurtaim, mis on külvipinnalt (541 tuhat km²) maailmas nisu, maisi ja riisi järel neljandal kohal. Harilik oder arenes välja metsikust odrast , mis kasvab looduslikult Lähis-Idas ,hakati kasutama u. 8000-10000 eKr
rhoeas). Väga harva võib näha ka tulpmagunat (P. glaucum), mis on meil aga niiskustundlikkuse tõttu väga kapriisne ega pruugi alati anda idanemisvõimelisi seemneid. Püsilillena kaunistavad meie aedu idamagunad (P. orientale), mis õitsevad juuni algusest juuli alguseni. Siberi magunad (P. nudicaule) on õies juunist septembrini. Püsilillepeenardel võib näha ka üheõielist magunat (P. monanthum), harvem kattelehist magunat (P. bracteatum) ja teisi liike. Põllu umbrohuna on Eestis metsikult kasvavad punased moonid (liiv-, põld- ja kukemagun, levinud nii Euroopas kui ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Kukemagun polegi meil tegelikult looduslik. Metsistunult ja aetades kasvab siin ka peamiselt liivmagun (P. argemone) ja põldmagun (P. dubium). Aedades, parkides ning prahipaikadel võib leida metsistunud kuke- ja unimagunaid. Iseloomustus: üheaastane rohttaim. Vars lihtne või ka oksine, püstine.
· Bassein lastakse tühjaks · Basseini põhi puhastatakse ja täidatakse uuesti veega · Basseini peale asetakse kaas või muu kate, et puulehed ja-okkad talvekuudel basseini ei pudeneks Üheks kergemini hooldatavaks aiabasseiniks on vähemalt 1,5 m sügavune veekogu, mille kaldad (seinad) on kindlustatud kividega või valatud betoonist, põhjaks on aga looduslik pinnas.Sellisel juhul ei pääse kallastel umbrohuna vohama nn. kaldataimed ja põhja moodustub ajapikku paksenev aktiivmuda kiht.Viimane on küll äärmiselt määrivalt must, kuid temas leiduvad lugematud mikroorganismid puhastavad usinasti vett. Tiik on puhtaveeline, kuid põhjatuna näivalt mustapõhjaline. Vesiroosid tunnevad end sellises veekogus koduselt. Vett ei maksa väga loksutada, siis tõuseb muda hõljuma. See vajub küll varsti taas põhja tagasi, kuid osa jääb pidama veetaimede lehtedele takistades nende elutegevust.
Välimus Põldsinep on üheaastane ühekojaline rohttaim. Ta võib kasvada 10cm 70cm kõrguseks. Tema kroonlehed on erekollased, kuivades muutuvad nad heledateks, kuni 15 mm pikad ja 6 mm laiad. Õitseb maist septembrini (Putuktolmleja). Põldsinepi vars on püstine ja harunev, värvuselt kollakasroheline vars, mis on kaetud naaskeljate torkivate allapoole suunatud karvadega. Varreharude kaenlas esineb sageli violetjas täpp. Kasvukoht Põldsinep kasvab umbrohuna põldudel, teeservadel, jäätmaadel ja aedades. Eelistab lubjarikast pinnast, kuid kasvab ka lubjavaesel. Levik Põldsinep on väga laia levilaga liik, osaliselt inimese abiga on saanud kosmopoliidiks. Ta esineb kogu Euroopas, laialdaselt Aasias põhja- ja keskaladel, Ees-Aasias, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Austraalias ja Uus-Meremaal. Põliseks kodumaaks peetakse Vahemeremaid. Eestis sage põlluumbrohi, Põhja- ja Lääne-Eestis sageli
rootsulised 20 cm laiad, karedad. Putkõied pruunid, keelõied kuldkollased.Õisikud kuni 30 cm läbimõõduga. · Õitseb august-september · Kasvab põldudel kultuurina , aedades ilutaimena; metsistunult prahipaikadel, elamute läheduses Valge karikakar Anthemis arvensis · Perekond karikakar · 10-40cm · Varred on tõusvad või lamavad. Lehed on lõhestunud peenteks hõlmadeks · Õitseb juuni-september · Kasvab põldudel umbrohuna, põlluservadel, jäätmaal. Vähemlevinud kui kollane Kollane karikakar - tincroria · Perekond karikakar · 10-50 cm · Kasvab väikeste kogumikena. Varred pisut tõusvad, jäigad ja lehed on karvased. · Kasvab karjäärides, metsaservadel, rannikul, naturaliseerunud tulnukas. · Õitseb juuni-september. Harilik raudrohi Achillea millefolium · Perekond raudrohi · 30-80 cm · Kogu taim iseloomuliku raudrohu lõhnaga. Õisikud tavaliselt
ainus võõrliik; 15) Faasan- farmilinnuna kasvatatakse Eestis faasaneid faasanikasvandustes Räpinas, Läänemaal ja Saaremaal; 16) Kährik- Eestis tabati esimene kährik 1938. aastal; 17) Mink- võõrliik, kes on siia levinud naaberaladelt, kuhu teda on lahti lastud; 18) Hiina villkäppkrabi- Toodi juhuslikult ballastveega Hiinast; suudab elada tugevalt reostunud veekogus; 19) Kaarkollakas- kasvab umbrohuna põldudel, aia ääres; 20) Kanada lagle- algupärane leviala on Põhja-Ameerika, Eestis kohati esimest korda 1968. aastal; eelistab pesitseda taimestikurikastel järvedel, merelahtedes ja saartel; 21) Kurdleheline kibuvits- küllaltki külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes; Eestis väga levinud ilupõõsas; 22) Kartulimardikas- kodumaa on Põhja-Ameerikas, omab väga suurt rännuinstinkti, massilisi väljarändeid teevad nad tavaliselt kevadel mai- ja juunikuus;
Eestis on ta tavaline. Taim eelistab kuivemat savikat või liivast pinnast. Ta on levinud umbrohi aedades ja põldudel. Kosmopoliitse levikuga, puudub vaid kohati Austraalias, troopikas ja külmas Arktikas ning Antarktikas. Eestis tavaline. Paljuneb peamiselt vegetatiivselt maa-aluste roomavate võsunditega, vähem ka seemnetega. Seemned idanevad aeglaselt, kuid võivad mullas püsida idanemisvõimelistena rohkem kui 20 aastat. Kasvab umbrohuna savikal pinnasel aias ja põldudel, ka liivastel nõlvadel, teede ääres, raiesmikel, prahipaikadel. Vars, leht, vili , maa-alune osa VARS - Varred kasvavad rosetina, lamavad või väänduvad, harunevad, peened. Kaetud väheste karvadega või on paljad. LEHT - Piklikud, kolmnurksed või ovaalsed enamasti noolja või südaja alusega terveservalised lihtlehed. Pikkus 2¼6 cm ja laius 1¼4 cm, tipul väiksemad. Asetsevad varrel vahelduvalt.
Seoses intensiivpõllunduse ja herbitsiidide kasutamisega on ta arvukus Eesti looduses oluliselt vähenenud. Tuntud ka ravimtaimena: tema äärisõite leotist kasutatakse silmakompressideks. Rahvameditsiinis on õite viina- või veeleotist kasutatud köha- ja palavikuvastase vahendina. Taim sisaldab rikkalikult C-vitamiini, seemnised õli. Õitest saadakse ka sinist värvi. Mitmeid vorme kasvatatakse aedades ilutaimena, eriti suuremate rühmadena. Sobib lõikelilleks. Looduslikult kasvab meil umbrohuna viljapõldudel. Rahvuslind Suitsupääsuke on alates 26. septembrist 1962 Eesti rahvuslind. Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. Kehapikkus on 1922 cm. Sulestik on ülalpool sinkjasmust, metalse läikega, kõhupool on valge (mõnel alamliigil ka punakas). Iseloomulikuks tunnuseks on roostepunane laup ja kurgualune.Suitsupääsukest võib segi ajada roostepääsukesega. Viimasel on küll silmatorkav valge päranipuala, samuti on nende häälitsemine erinev.
Need inimtegevuse tõttu tekkinud uued liigid ei ole tekitanud erilisi ökoloogilisi ega meditsiinilisi probleeme. GMO-de keskkonnaohtlikkusele on palju tähelepanu pööratud. Kuna geenitehnoloogia viib taimedesse neile kasulikke geene, siis on kardetud, et GMO-dest võivad saada umbrohud, mis ohustavad põlde ning ka neid ümbritsevaid elupaiku. Umbrohuks olemine on keeruline tunnus ja ökoloogid näevad siin reaalset ohtu üksnes siis, kui muudetud kultuurtaim hakkab toimima umbrohuna. Kuid samas seisavad GM-taimede pooldajad vastu faktiga, et pole teada ühtki näidet, kus üks-kaks võõrast geeni suurendaks mis tahes taime suutlikkust käituda umbrohuna. Miljonite aastate vältel tekkinud kohastumus on looduslikel liikidel selleks liiga hea. Ühegi praegu kasutatava GM-taimesordi puhul pole aastatepikkuste katsetega suudetud tõestada, et tema ellujäämisvõime looduslikus keskkonnas oleks suurenenud, võrreldes tavalise vanemtaimega.
tera/m² Talioder Hordeum vulgare Kasutatud kirjandus: Taimekasvatus Koostanud E. Reimets Tallinn 1986 a. Nurmelt ja niidult Koostanud Kustas Põldmaa Tallinn 1976 a. Soasepa seemnekaubanduse kodulehekülg KAER Heino Kiige järgi Kaer on viimastel aastakümnetel muutunud ebapopulaarseks. Ajaloos on kaeral teraviljade hulgas oma kindel koht. Algselt jõudis kaer Euroopasse umbrohuna. Kuid kaer võitis omale koha vastupidavusega. Selle aastatuhande algul oli kaerapudrul tähtis koht odrapudru kõrval. Kuni 16.sajandini pruuliti kaerast ka õlut, kuid põhiline tähtsus on kaeral olnud jõusöödana hobustele. Mis võib olla kaerakasvatuse vähenemise põhjuseks? Kaera sordid eelistavad jahedamat ja niisket kliimat, nende kasvuaeg on umbes 100 päeva. Vastupidava kultuurina kasvatatakse kaera Tiibetis kuni 3860 m kõrgusel mägedes.
Subboreaalne kliimaperiood Jahedam ja kontineaalsem Kuuse laiem levimine, jalaka langus. Muutunud tingimustes saavad paremad võimalused sarapuu, tamm ja kuusk, nende levikut soodustab inimtegevus. Arenes karjakasvatus ja kõplapõllandus. Konkurents karjakasvatajate ja metsaloomade vahel või olla suhteliselt terav, kuna avatud maastikke rannikul... Leitud kultuurkõrreliste õietolmuteri Leitud proovidest rukkiõietolmu, ei kasvatatud põldudel, pigem umbrohuna. Taani võinade ühendus jäi nõrgemaks Rikkalikud heeringa ja hüljeste luujäänused on sellest ajast? Subatlantiline kliimaperiood Kuusk saaavutas Eestis oma teise maksimumi. Peamised kask, mänd ja lepad. Pehmem merelisem kliima ja avamaastike laienemine I aastatuhandest pärinevad vanimad vikatileiud Uue kultiveeritud liigina kasut kanepit Kohanesid pisinärilised Suureneb tulnukate ja kultuurist metsistvate taimede osakakaal 700-800 a tagasi sagenesid eriti külmad talved
Pikad ja kitsad lehed on kaheli-või kolmelisulgjad. Õied on koondunud pööristesse. Õõnes õiepõhi on paisunud ja soomusteta. Õie ääres paiknevad õielehed on valged, seest on kollane. Ta kasvab harilikult inimasustusega aladel kõikjal Euroopas ja Aasia parasvöötmes. Ta on laialt sisse talutud Põhja-Ameerika ja Austraalja parasvöötmesse. Kummeli idandid vajavad ellujäämiseks avatud pinnast. Seetõttu kasvab ta teede lähedal, prügimägedel, jäätmaadel ja põldudel, sageli umbrohuna. Kummel on pinnase suhtes vähenõudlik, kuid eelistab liivast kuiva pinnast. Teekummel on väärtuslik ravimtaim, mida kasutatakse eelkõige tema põletikuvastase toime tõttu. Teda tarvitatakse ka kõhuvalu ja tundliku mao korral, kerge unerohuna ja kerge lahtistina. 5 3. KASUTAMISVÕIMALUSED Taime elusrakke võib võrrelda miniatuursete keemiatehastega. Nad võtavad sisse
mesilased saavad isasurbadelt kollakasrohelist õietolmu. Niiskete ja soojade ilmadega juulis-augustis koguvad mesilased tammelehtedelt lehemett. 3 Mee- ja Korjetaimed 1.1 Valge iminõges Ladinakeelne nimetus: Lamium album. Õitsemise aeg: 1. mai - 25. august. Meeproduktiivsus: kuni 500 kg/ha. Valge iminõges on tavaline taim Eestis. Kasvab elamute ümbruses, aedades umbrohuna, teeservades. Hea nektari- ja õietolmutaim. Meeproduktiivsus on 100- 500 kg/ha. Õitseb maist septembrini. 1.2 Paju ladinakeelne nimetus: Salix. Õitsemise aeg: 15. aprill - 10. mai. Meeproduktiivsus: kuni 250 kg/ha. Eestis looduslikult 20 liiki. Esimene nektari andja kevadel. Mesilased meelsasti külastavad paju, saadest lõhnavat nektarit ja kuldkollast õietolmu. Erinevad liigid õitsevad erineval ajal. Nektari saagikus on kuni 250kg/ha kohta. 1
Agrotehniliste ja klimaatiliste tegurite mõju rukkijahu küpsetusomadustele Rukis Rukis on arvatavasti pärit VäikeAasiast. Eestis tunti rukist juba 4000 aastat tagasi nisupõldude umbrohuna. Praegu annab umbes pool rukkitoodangust Venemaa. Rukkil on kümneid liike ja palju sorte. Rukis Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja on ka külmakindel. Seetõttu sobib see hästi põhjamaises kliimas kasvatamiseks. Kooritud rukkitera kasutatakse tervelt, purustatult ja jahvatatuna helvesteks või jahuks. Tangained rukkist Rukkitang saadakse rukkitera koorimise ja lihvimise teel. Rukkihelbed valmistatakse lihvitud
ta arvukus Eesti looduses oluliselt vähenenud. Tuntud ka ravimtaimena: tema äärisõite leotist kasutatakse uriini- ja sapieritust soodustava vahendina, samuti silmakompressideks. Rahvameditsiinis on õite viina- või veeleotist kasutatud köha- ja palavikuvastase vahendina. Taim sisaldab rikkalikult C-vitamiini, seemnised õli. Õitest saadakse ka sinist värvi. Mitmeid vorme kasvatatakse aedades ilutaimena, eriti suuremate rühmadena. Sobib lõikelilleks. Looduslikult kasvab meil umbrohuna viljapõldudel. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Rukkilill ) (http://static1.nagi.ee/i/p/97/28/00869728595969_m.jpg ) ( http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Landsvale.jpg ) 4.2. Rahvuslind Suitsupääsuke on alates 26. septembrist 1962 Eesti rahvuslind. Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. Kehapikkus on 1922 cm. Sulestik on ülalpool sinkjasmust, metalse läikega, kõhupool on valge (mõnel alamliigil ka punakas).
Sel viisil loodud organismid on nokaut-organismid. Luuakse DNA-konstrukt, mis sisaldab suure osa sihitava geeni nukleotiidijärjestusest, kuid selles on oluline viga, mis geeni avaldumist ei võimalda. Peale selle pannakse konstrukti ka mingi markergeen. See konstrukt sisestatakse rakku, see rekombineerub normaalse geeniga ja crossingoveriga tuleb mutantne geen, millel funktsiooni pole. GM Taimed ja nende ohud: 1. Herbitsiidikindlad(ohuks on see, et levib mujale tõrjumatu umbrohuna) 2. Bakteritoksiini tootjad loodusele ideaalis head, kuid imejad putukad nagu lehetäid ja lutikad jäävad ellu aga on mürgised hiljem lepatriinudele, jooksiklastele, seega see kõik süvendab imurputukate kahjurluse probleemi. 3. Nt sojaoale lisati maapähkli geeni ning saadi allergeenne sojauba 4. Säilivusaeg 5. Toiteväärtus nt kuldne riis, mis sisaldab beetakaroteene, millest moodustub vit A
liigid, millest on abi naistehaiguste puhul ja külmetushaiguste ravis. Perekond teelehe (Plantago) Eestis kasvavatest liikidest kasutatakse ravimina suurt, keskmist ja süstlehist teelehte, mis mõjuvad tervendavalt kergete nahavigastuste korral. Teelehest valmistatud siirupist on abi köha puhul. Mahla või purustatud lehtede massi pannakse haavadele, hõõrdunud või haudunud nahale. Perekond hiirekõrv (Capsella) kasvab üheaastase umbrohuna põldudel, seda tarvitatakse teena või leotisena kõrge vererõhu korral. Ürti kogutakse suvel, et vältida küpsete kõdrakeste sattumist droogi. (Kahn 2013: 1). Teed ja leotised samuti kuuluvad ravimtaimedest valmistatud preparaatide alla. On olemas röga lahtistavad, söögiisu tõstvad, lahtistavad, kuseeritust soodustavad, rahustavad, südametöö parandavad teed ja leotised. Näiteks, südametegevuse korrastamiseks kergete
Varrel on ka nii kõrve- kui lihtkarvad. Taim võib muutuda umbrohuks heina- ja karjamaadel ning põldudel. Risoomid paiknevad küll pindmiselt, kuid on mullast raskesti kättesaadavad. Levik Kõrvenõges kasvab hästi rammusal ja lämmastikurikkal mullal. Kasvab huumusrikastes metsades: salu-, laane-, lammi- ja lodumetsas, eriti kuusikutes, lepikutes ja pankranniku aluse metsades, parkides, niitudel küünide ja kuhjalavade ümbruses, sageli elamute ümbruses, aedades umbrohuna, varemetes, jäätmaadel. Esineb ka jõekallastel ja mererannal. Väga laia levilaga: kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasias, tulnuktaimena jõudnud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga sage. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge väärtusega taim loomasöödana, sisaldab rohkesti mineraalaineid, C-vitamiini, oblikhapet jm. Söödataimena on tuntud üle 200 aasta. Lehmadel tõstab piimaandi ja piima rasvasust.
abilehed, millede pikkus on 3¼4 cm. Vars Varred on nõrgad, tõusvad kuni püstised, mõnikord lamavad, harunemata või juba alusel harunenud, lühikeste karvadega kaetud. Maa-alune osa Taimel on rohkesti haruneva peajuurega sammasjuurestik. Paljunemine Paljuneb seemnetega. Levik ja ohtrus Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, sisseviiduna ka Väike-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis sage. Kasvukoht Meil kasvab peamiselt umbrohuna põldudel, söötidel, karjamaadel, kraavide nõlvadel, teeservades, aedades, vahel ka loo- ja pärisniitudel, rannavallidel. Küllaltki kuivalembene, kasvab sageli liivastel, kuid mitte liialt lubjarikastel kohtadel. Koht ökosüsteemis Taim võib vahel sattuda mõningate taimtoiduliste loomade toidu hulka, kuid tihedamalt pole ühegi elusolendiga seotud. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine Taime on varem kasutatud meditsiinis lahtistava ja okseleajava
Kultuurtaimed on järjekindlalt aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimed. Kultuurtaimed jaotatakse põlvnemise käigu järgi: 1. Primaarsed ehk otseselt võetud ja valitud looduslikud vormid. Nisu 2. Sekundaarsed, Levisid algul umbrohuna, kuid hiljem hakati kultuurtamedena kasvatama. Rukis Sort- kultuurtaimede kõige madalam süsemaatika üksus. Isetolmlevatel sort on liin, vegetatiivsetel sort on kloon. Risttolmlejatel kitsam või laiem populatsioon. Kasutusviisi järgi põllukultuurid: 1. Toiduks 2. Söödaks 3. Tehniliseks tarbeks I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4
Õlut on eestlased pruulinud paikkonniti ja väga erinevatel viisidel. Eesti koduse õlletegemise algus ulatub I aastatuhandesse. Kõige meisterlikkumateks õllepruulijateks peetakse tänaseni Lääne-Eesti saarestiku õllemeistreid. 6 3.1.3. Rukis Tuhandete aastate eest kasvas Edela-Aasias looduslikult rukis (Secale cereale), mis saastas umbrohuna nisupõlde. Kui nisu hakkas levima Euroopasse, siis kaasnes sellega ka "umbrohu" levik.. Jahedam kliima ning suhteliselt halvem mullastik sobis rukkile hästi ning seetõttu arenes rukis varsti omaette teraviljakultuuriks. Rukis oli kaua tuntud kui "vaese inimese nisu", kuid tänapäeval on rukkijahust leib jäänud põhiteraviljatoiduks Põhjamaades, Venemaal, Põhja-Euroopas. Eestis hakati rukist kultuurina kasvatama juba 11.sajandil.
Sadakond aastat tagasi sai Eesti talupoeg leivast üle poole päevasest energiavajadusest ja põhilise osa eluvajalikest toitainetest. Leiba söödi ka märgatavalt rohkem, leiva hulka suurendati veel aganate ja kartuli lisamisega. Meie põhjamaise kliima tõttu kasvatati põhiliselt rukist, kaera ja otra. Leivategemisel tõrjus rukis teised teraviljad välja, kuna must leib hapnes paremini ja säilis kaua. Maailma mastaabis on alati olnud esikohal nisu, algselt kasvas rukis nisupõldudel umbrohuna ja kui külmale tundlikum nisu hävis, jäi rukis kasvama. Eestlaste toidulauale lisandusid nisutooted rukkileivast palju hiljem ja saia kasutati rohkem pidusöögina. Kui esimese Eesti Vabariigi ajal söödi leiba-saia umbes 730g elaniku kohta päevas (leiba sellest ¾), siis kuuekümnendatel tarvitati neid vaid 200-400g päevas ja saia osakaal tõusis kuni pooleni, hakati rohkem maiustama kondiitritoodetega. Üheksakümnendatel tõusis uuesti
Ravimina kasutataskeka südamele, kui on rütmist välja siis võib tagasi rütmi lüüa. Pole erilise maitsega. Ussilakk jutte et pole mürgine kuni on väga mügine. Maitselt lääge. Lumimari mürgine ilupõõsas. Tulikalised kõik omavad alkalide ja on kibedad. Marjad võiksid isegi suus põletusi tekitada. Rootsi kukits võib segi ajada pohlaga, mõrgine.Vars 10-20 cm, otsas on kobaraga suuri punaseid marju. Harilik maavits mürgine Must maavits kasvab umbrohuna. Harilik kuslappuu kibedad marjad. Paakspuu ja türnpuu mõlemad tugevad lahtistid. Müüdi isegi türnpuu marju. Muskuslill- Rohekad liitmarjad, kasvab maas. Söödavad seemned Sarapuu kõvakest on selle jaoks, et saaks teda võimalikult kaugele vedada. Pähkli lõhn tuleb läbi kesta ja siis veetakse endaga kaasa. Tammetõrud - pm söödavad aga seal on palju parkaineid. Parkained on aga mürgised.
ka reumatismist, nakkushaigustest ja mittespetsiifilise päritoluga artriidi raviks haiguse algstaadiumis. Lehepreparaate võetakse sisse laste öise kusepidamatuse, püeliidi, tsüstiidi, kusepõiekivide, põiepõletiku, alahappesusega gastriidi, reumaatilise artriidi, podagra, liigesereumatismi ja osteokondroosi korral. Ettevaatlik tuleb olla oksalaatkusekivitõve põdejail. Teekummel Matricaria recutita, Chamomilla recutita Teekummel kasvab põllu-ja teeservadel ning elamute ümbruses umbrohuna, aga ka aedades kultiveeritava ravimtaimena. See on üheaastane rohttaim, mis kasvab jõudsalt, õitseb kaua ja annab hea saagi headel, hästi väetatud muldadel. Vars on peenike, püstine, harunenud ja 10-15 cm pikk. Lehed on kaheli- või kolmelisulg- lõhised. Valged keelõied moodustavad raolise korvõisiku, õitseb maist septembrini. Vili on veidi kõver, 1-2 mm pikkune seemnis. Ravimina kasutatakse õisikuid. Neid kogutakse õitsemise algul, kui õiepõhi ei ole
18. SUGUKOND TULIKALISED: ALKALOIDID * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi tulikalaadsed. * Sgk u 2000 liiki, levinud peaaegu kogu maakera ulatuses, enamikus põhjapoolkeral, ulatudes mägedes 6000 m kõrguseni. * Eestis näit perek käoking (sinine käoking aedades), perek tulika (kosmopoliitne, meil niitudel tavaliselt kuldtulikas, kibe tulikas ja salumetsas metstulikas), perek ülane (võsaülane, kollane ülane sinilill). Veel harilik kullerkupp, varsakabi, umbrohuna hari-põldkukekannus (kasut ravimina mõne nahahaiguse vastu), harilik kurekell (kasut dekoratiivtaimena). * Rohttaimed, harva liaanid. * Tervete või mitmeti lõhestunud lehtedega. Abilehed puuduvad. Õieosade asetus spiraalne, hemitsükliline või tsükliline. Õiekate lihtne või kaheli, sisemised kattelehed võivad nektaariumiteks muunduda, tolmukaid harilikult palju, sageli esinevad staminood-nektaariume, viljalehti ja seemnealgmeid palju või üks.
200 cm. Lehtedel on lehetupp, lehelaba ja kõrvakesed. Õisikul on pea, lüliline peatelg ja kaheõielised pähikud, mille alusel paiknevad 2 liblet. Õiel on emakas ja 3 tolmukat ning seda ümbritsevad välis- ja sisesõkal. Viljadeks on paljasteralised terised. Rukise ajalugu Looduslikult esines rukis Edela-Aasias nisupõldudel umbrohuna. Koos nisuga levis rukis pronksiajal (18001500 eKr) Euroopasse, kus ta jahedamas kliimas ja kehvemal mullal arenes omaette kultuurteraviljaks. Ehkki Rooma ajal kasvatati rukist Reini ja Doonau ääres ning Briti saartel, ei pidanud Plinius Vanem sellest suuremat. "Loodusloos" kirjutas ta, et rukis "on väga vilets toit, mis kõlbab üksnes nälja vältimiseks" ja et rukkisse segatakse speltajahu, "varjamaks kibedat maitset, ning isegi siis on see kõhule äärmiselt ebameeldiv".
Kaubamärgiga Veski-Mati on varustatud ligi poolsada toodet. Pakuvad erinevat sorti riisi, tatart, hirssi, nisu- ja maisimannat, kruupe, tangu, herneid, ube, kaerahelbeid, riisihelbeid. Toodete nimekiri täieneb pidevalt. Peamisteks koostööpartneriteks on hulgifirmad, kaupmehed, toitlustusfirmad, pagaritöökojad ja põllumehed. Eesti põllumeestelt ostetakse otra, nisu, rukist, hernest ja uba. Rukkijahu. Edela-Aasias kasvas looduslikult rukis (secale cereale) ,mis saastas umbrohuna nisupõlde Euroopasse liikus rukis koos nisuga. Jahedam kliima ning suhteliselt halvem mullastik sobis rukkile hästi ja see arenas varsti omaette teravijakultuuriks.Eestis hakati rukist kultuurina kasvatama 11.sajandil.Rukis oli kaua tuntud ,kui vaese inimese nisu ,kuid tänapäeval on rukkijahust leib põhiteraviljatoiduks Põhjamaades,Venemaal,Põhja-Euroopas. Leib annab suhteliselt vähe toiduenergiat,temas sisalduvad põhiliselt süsivesikud ja valgud ning veidi rasva
• Tugeva, iseloomuliku lõhnaga 10...40 cm. • Õisikute läbimõõt 1,5...2,5 cm. • Õisikud üksikult pikkadel peenikestel õieraagudel, õisikupõhi kuhkjas, seest õõnes. • Õitseb juuni lõpust septembri lõpuni. • Seemnised 1...2 mm pikkused. Valmivad pidevalt alates mõnest nädalast pärast õitsemise algust. • Idanemiseks vajavad rohkesti niiskust ja valgust. Levik • Kultuurpõldudel metsistunult elamute ümbuses, teeservades, umbrohuna põldudel, aedades ja jäätmaadel. • Eestis pole loodusliku liigina, on kultuurist metsistunud. • Levinud kogu Euroopas, Siberis, Kaug- Idas, Aasias, Põhja-Ameerikas. 23. HARILIK KURGIROHI • Lad. Borago officinalis Botaaniline iseloomustus • Kareleheliste sugukond. • Üheaastane rohttaim. • Kasvab 30...60 (100) cm kõrguseks, taim väga mahlakas, lehed ja varred on kaetud tihedate, karedate karvadega.
(kevadel). Sobivad peenrasse iiriste, pojengide, astilbede ja liiliatega või iseseisvate rühmadena murusse. Olemas on valgeid sorte, väga effektne Harilik raudrohi (Acillea millefalium) Levinud Euroopas, Ida- ja Lääne-Siberis, Uus-Meremaal. Kõrgus ulatub 30-80 cm, püstine, puhmjas. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Kasvukoht päikeseline, taim vähenõudlik, näiteks teeservad, kraaviperved, põllumaal umbrohuna, sitke juurestikuga. Kasvupinnas ja muld- väheviljakas, toitainetevaene, kuiv, liivane, vett läbilaskev. Sobib ka tavaline aiamuld. Õitseb terve hooaja vältel, juunist septembrini. Liitõisikus on mitu sarikat korvõisikut, milles omakorda keelõied. Aedsordid on kollaste kuni karmiinpunaste õitega. Paljundatakse tütartaimedega Sobib kõrvuti kressiga, peenarde ääristaimeks Sordid - Achillea ptarmica - Võsa- raudrohi "Shneeball" või "
40% süsivesikuid. Jahubanaan on paljudes troopikamaades üks peamistest toiduallikatest. Kiubanaani ehk kanepbanaani kasvatatakse manillakanepi saamiseks. Manillakanepist saab valmistada nööre ja köisi. Kiubanaan kasvab looduslikult Indias ja Filipiinidel, kultiveeritakse Jaaval ja Sumatral. Melon Melon kuulub kurgiga ühte perekonda ja on botaaniliselt sellele väga lähedane. Meloni kodumaaks on hakatud pidama troopilist Aafrikat, kuigi umbrohuna esinevaid looduslikke, ploomisuuruste, söögiks kõlbmatute viljadega teisendeid leidub nii Aafrikas kui ka Ees-Aasias. Aafrikast tulnud taimel tekkis Iraanis, Kesk-Aasias, Indias ja Hiinas erinevais kasvutingimustes palju mitmesuguseid teisendeid, mis nüüd botaaniliselt on alamliikidesse rühmitatud; alamliikidest on tuntuim melon ehk dessertmelon, temale järgneb kurkmelon. Melon ehk dessertmelon on tekkinud Ees- ja Kesk-Aasias. Aromaatseid magusaid suuri
ja põiehaiguste puhul. Naistepuna ürdist valmistatakse kuivainena pisikutevastast ravimit imaniini, mida tarvitatakse II ja III astme põletuste, haavandite, paisete, rinnanibude lõhenemise, nina ja kurgu limaskesta ägeda põletiku ning põsekoopapõletiku ravimisel erimenetluse järgi valmistatult loputise või salvina. 2.4.6. Teekummel (Matricaria recutita) Teekummel kasvab peamiselt aedades kultiveeritavana, aga ka põldudel umbrohuna, prahipaikades jne. Ta on üheaastane rohttaim, peenikese juurega. Vars on püstine, enamasti oksine, paljas, ümmargune, 10-50 cm kõrge. Keelõied on valged, 6-9 mm pikad, 2,5-3 mm laiad, pikemad kui üldkate. Vili seemnis, 1-2 mm pikk, lendkarvadeta. Õitseb maist septembrini. Teekummelit kasutatakse apteekides suurel hulgal. Droogi moodustavad õisikud flores Chamomillae mitte üle 2 cm pika varrega. Kasutatakse gaaside vastu maos ja sooles, ka lastel ja
Need suurendavad organismi vastupanuvõimet mitmesuguste ekstremaalsete toimete vastu. Välispidiselt tarvitatakse neid lõikehaavade, mädanevate ja halvasti paranevate haavade, põletuste, seborröa, lamatiste, fistulite, külmumise, emakakaela erosiooni, kolpiidi, proktiidi, paraproktiidi, angiini, parodontoosi, igemete veritsemise, imikute suuvalge ja mitmesuguste nahahaiguste puhul. Kõrvenõges Urtica dioica Kõrvenõges kasvab umbrohuna kõikjal: elamute ümbruses, aedades, teede ääres, karjatavates metsades, karjamaadel ja metsasihtidel. See on mitmeaastane 30-150 cm kõrguseks kasvav rohttaim. Vars on püstine, lihtne, neljakandiline ja ülaosas harunev. Lehed on vastakud, munajad või piklikud, tumerohelised, leherootsud lehelabadest lühemad. Kogu taim on kaetud lühikeste harjaskarvade ja pikkade sipelghapet sisaldavate kõrvekarvadega. Kõrvenõges on
Kuid paljudel liikidel on epidermi rakkude kestad inkrusteeritud ränidioksiidiga, mis muudab nad mittesöödavaks. Paljud liigid on põldude ja karjamaade tülikad umbrohud, eriti happelistel muldadel (põldosi). Mõned liigid on koduloomadele mürgised (soo-osi). Osje kasutatakse ravimtaimedena. Nende varsi kasutatakse liivapaberi asemel. Põldosi on üks levinumaid osjaliike. See on mitmeaastane rohttaim. Kasvab põldudel ja jäätmaadel umbrohuna. Tema maa-alune osa kujutab endast risoomi, mis tungib kuni 1m sügavusele mulda. Mõned risoomi lühikesed külgharud muutuvad säilitustärklisega täidetud mugulateks. Sõlmekohtades paiknevad männasena lehetuped ja lisajuured. Juure ehitus on primaarne, koores asuvad suured õhuruumid. Maapealsed võsud on kahesugused – eospead kandev kevadvõsu ja steriilne suvivõsu, mis vegeteerib hilissügiseni. Teistel osjaliikidel on kõik võsud ühesugused
7.6. Selleks, et tõsta saagikust, parandada toiduaine kvaliteeti vm. 70 1. Kuna geenitehnoloogia viib taimedesse 1.Umbrohuks olemine on keeruline tunnus. neile kasulike geene, kardetakse, et neist Pole olemas ühtegi näidet, kus üks- kaks võivad saada umbrohud, mis ohustavad võõrast geeni annaksid taimele suutlikkuse elupaiku. käituda umbrohuna. Miljonite aastate vältel evolutsiooni käigus tekkinud kohastumused on selleks liiga head. 2. Mõjutavad kaudselt keskkonda. Näiteks: Toksilist mõju kõikidele putukatele ei ole Bt putukatoksiini tootvad taimed täheldatud Kuna ei kasutata putukamürke põhjustavad putukate massilist hukkumist. jääb hoopis putukaid rohkem ellu. 3
uuringuid eelnevalt, et saaks alustada tootmist. 7.5. E mügarbakterid, A hallikud, B pärmseened, C piimhappebakterid. 7.6. Selleks, et tõsta saagikust, parandada toiduaine kvaliteeti vm. 71 1. Kuna geenitehnoloogia viib taimedesse neile kasulike geene, kardetakse, et neist võivad saada umbrohud, mis ohustavad elupaiku. 1.Umbrohuks olemine on keeruline tunnus. Pole olemas ühtegi näidet, kus üks- kaks võõrast geeni annaksid taimele suutlikkuse käituda umbrohuna. Miljonite aastate vältel evolutsiooni käigus tekkinud kohastumused on selleks liiga head. 2. Mõjutavad kaudselt keskkonda. Näiteks: Bt putukatoksiini tootvad taimed põhjustavad putukate massilist hukkumist. Toksilist mõju kõikidele putukatele ei ole täheldatud Kuna ei kasutata putukamürke jääb hoopis putukaid rohkem ellu. 3. Bt valkude looduses akumuleerumise tagajärjed pole teada Bt valk on ebastabiilne ja tema kuhjumine mistahes süsteemis on ebareaalne. Ei ole
on tähtsad söödataimed (liivosi, raudosi). Kuid paljudel liikidel on epidermi rakkude kestad inkrusteeritud ränidioksiidiga, mis muudab nad mittesöödavaks. Paljud liigid on põldude ja karjamaade tülikad umbrohud, eriti happelistel muldadel (põldosi). Mõned liigid on koduloomadele mürgised (soo-osi). Osje kasutatakse ravimtaimedena. Nende varsi kasutatakse liivapaberi asemel. Põldosi on üks levinumaid osjaliike. See on mitmeaastane rohttaim. Kasvab põldudel ja jäätmaadel umbrohuna. Tema maa-alune osa kujutab endast risoomi, mis tungib kuni 1m sügavusele mulda. Mõned risoomi lühikesed külgharud muutuvad säilitustärklisega täidetud mugulateks. Sõlmekohtades paiknevad männasena lehetuped ja lisajuured. Juure ehitus on primaarne, koores asuvad suured õhuruumid. Maapealsed võsud on kahesugused eospead kandev kevadvõsu ja steriilne suvivõsu, mis vegeteerib hilissügiseni. Teistel osjaliikidel on kõik võsud ühesugused. Steriilne
on tähtsad söödataimed (liivosi, raudosi). Kuid paljudel liikidel on epidermi rakkude kestad inkrusteeritud ränidioksiidiga, mis muudab nad mittesöödavaks. Paljud liigid on põldude ja karjamaade tülikad umbrohud, eriti happelistel muldadel (põldosi). Mõned liigid on koduloomadele mürgised (soo-osi). Osje kasutatakse ravimtaimedena. Nende varsi kasutatakse liivapaberi asemel. Põldosi on üks levinumaid osjaliike. See on mitmeaastane rohttaim. Kasvab põldudel ja jäätmaadel umbrohuna. Tema maa-alune osa kujutab endast risoomi, mis tungib kuni 1m sügavusele mulda. Mõned risoomi lühikesed külgharud muutuvad säilitustärklisega täidetud mugulateks. Sõlmekohtades paiknevad männasena lehetuped ja lisajuured. Juure ehitus on primaarne, koores asuvad suured õhuruumid. Maapealsed võsud on kahesugused eospead kandev kevadvõsu ja steriilne suvivõsu, mis vegeteerib hilissügiseni. Teistel osjaliikidel on kõik võsud ühesugused. Steriilne
Kui püha Benedictust kiusasid patused mõtted ilusast naisest, viskus ta nendest vabanemiseks alasti nõgesepuhmasse. Hans Christian Anderseni muinasjutus "Metsluiged" õmbles peategelane oma vendade päästmiseks nõgestest särgid, igaühele ühe. 25 6. Võilill (Taraxacum) Nad kasvavad põhiliselt Euraasia parasvöötmes. Kaks liiki, harilik võilill ja T. erythrospermum, on umbrohuna levinud kogu maailmas, välja arvatud Antarktis ja kõrgmäestikud, kus üldse taimkate puudub. Paljud võililleliigid on pioneerliigid, mis levivad tuulega ja suudavad hõivata uusi maa-alasid. Sel moel on nad levinud kõikjale maailmas. Võilill on meetaim. Võilillemesi on kuldkollane, paks, tugeva lõhna ja terava maitsega. Juba iidsetel aegadel on võililli toiduks tarvitatud. Noortel lehtedel ei ole kibedat
U 6500 eKr liikusid inimesed mägedest madalamatele aladele. Jõeorud olid parimaks kohaks intensiivse maaviljelusega tegelemiseks, riisi kasvatamiseks oli vajalik mingisugune lihtne irrigatsioon. Suhteliselt rikkalikke saake saadi üsna kergelt. Riis kodustati Aasia madalatel aladel, ei teata, kus ja millal see aset leidis. Riisi metsik eellane kasvas madalatel aladel Indiast Lõuna-Hiinani, samuti Vaikse ookeani saartel. Võimalik, et see kasvas algul taro põldudel umbrohuna, seejärel hakati seda omaette kasvatama. 1984. a kaevas Charles Higham varase riisikasvatusega tegelenud kogukonna muistist Khok Phanom Di´d Tai keskosas. Asulakoht paiknes ranniku mangroovisoode lähedal, väga soodne elukeskkond. Asustus seal 50002000 eKr. Muistis 5 ha, kultuurkihi paksus 12 m; nii asula kui ka matmispaik. Leiti erinevatest sortidest pärit riisi jäänuseid jm põllundusele viitavat materjali. Küsimuseks taas see, kas riis kasvas metsikult või seda juba kultiveeriti
Taime on kasutatud seljavalu ravimiseks (nimi!). Kuna püsik-seljarohi sisaldab sinist värvainet indigot, on tarvitatud kudumite värvimiseks. NAAT - Aegopodium podagraria Nimest: aix, aigos (kr.k.) kits, podion jalake. Pos, podos jalg, agra püük, püünis; taime kasutati ravimina jalgade reuma (podagra) vastu. Sugukond sarikalised. Kasvukoht: viljakates salumetsades, parkides, raiesmikel, jõekallastel, puis-niitudel, umbrohuna aedades. Lämmastikulembene liik. Harilik naat on laialehine püstpüsik, ta laieneb rohkete valgete risoomide abil; varjukates metsades säilibki vegetatiivsena. Tüüpilise putkena on taime vars seest õõnes, ülemises osas sageli harunenud, 50-100 cm kõrge. Lehed üldkujult lai-kolmnurkjad, tavaliselt kaheli- kolmetised, alumiselt pinnalt hallikasrohelised. Naadil on võime eritada vett tilgana nagu kortselelgi
annaabi.ee 
