Kas ikka soovid uhkustada? Miks inimesed tihtipeale uhkustavad? Selleks, et ennast teistest paremini tunda või selleks, et teised teda kadestaksid? Kas nad ka uhkustamise ajal mõtlevad, mis võivad olla tagajärjed? Ma arvan, et kui inimesed pidevalt teiste ees uhkustavad näiteks mingi uue kalli asjaga, mida teised ei saa endale lubada, ei saa ta aru, et see pigem võib tõugata temast inimesi eemale. Vahel tõesti inimesed tahavad ennast näiteks paremini tunda teistest ja nad vahel harva uhkustavad, aga kui inimesed uhkustavad igapäev iga pisi asjaga, tüütab see inimesi ära ning enam lihtsalt ei soovita temaga koos olla. Kui tema eesmärk oli teisi ennast kadestama ajada, pakun, et see tal siiski mingilmääral ei õnnestu. Uhkustamise viise on palju. Üks viis on näiteks endast liiga heal arvamusel olemine. Suvel puutusin taolise juhtumiga kokku. 2 sõbrannat läksid omavahel tülli ja...
Lähisekvatoriaalne kliimavööde Ma räägin lähisekvaatorilisest kliimavõõtmest. Siin räägin ma mis on sellele Iseloomulikud õhumassid ja Iseloomulik kliima. Lähisekvatoriaalne kliimavööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb troopiline õhumass ja suvel ekvatoriaalne õhumass. Lähisekvatoriaalsele kliimale on iseloomulikud kuum ja kuiv talv ning kuum ja niiske suvi. Talvel valitsevad seal troopilised õhumassid kuiva ja läbipaistva õhuga ning Päike asub peaaegu kogu aeg seniidis. Suvel valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid ning iga päev sajab vihma.Eristatakse kuiva aastaaega talvel ja vihmast aastaaega suvel. Nende pikkus sõltub koha asukohast: mida lähem koht ekvaatoriaalvöötme poole, seda pikem on vihmane aastaaeg ja lühem kuiv aastaaeg. Kokkuvõtteks on et lähisekvatoriaalne kliimavööde on vahekliimavööde kus on talvel troopiline õhumass ja suvel ekvatoriaalne õhumass, kuiv talv ja suvi on kuum ja niiske, suvel sajab iga p...
Kuna kirikutel olid suured aknad, siis oli sinna hea teha vitraaze. Kõik ehitised olid heledad ja väga õhulised. Tänu sellele olid värvikirevad vitraazid hästi nähtavad. Tänu gooti arhitektuurile sai ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Kasutatud kirjandu: · Internet Vikipeedia, Väike kunstiajalugu · Ajaloo õpik · Ajaloo töövihik
seejärel rebib ohvri tükkideks ja imeb tühjaks. Ei joo üldse, vajaliku vee saavad toidust. c. Lestad on kõige arvukamad ämblikulaadsed. Mullas elab sametlest, vees vesilest. Mõlemad on punase värvusega röövtoidulised liigid. Kõige suuremad lestalised on puugid. Eestis tavalised võsapuuk ja ka laanepuuk. Puugid levitavad inimesele ohtlikke haigusi -puukentsefaliiti ja borrelioosi. 6. KASUTATUD KIRJANDU http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84mblikud ja Bioloogia õpik põhikoolile teine osa.
jubedaid haigusi. Tegelikult olid asjalood hoopiski teistsugused. Keskaeg on oma nimetuse saanud tänu itaalia humanistidele, defineerisid seda tuhandeaastast ajajärku antiigi ja renessansi ajal. Sel perioodil tekkis palju uusi kultuure ning rahvaid. Samuti nägid ilmavalgust nüüdisaegsed religioonid kristlus,budism, islam. Usk oli abiks haiguste vastu. See küll ei aidanud füüsiliselt terveneda, kuid see oli hingele kosutuseks ja andis lootust. Sel ajajärgul tekkisid ka uued kirjandu zanrid ning vormid proosas, lüürikas kui ka lüroeepikas. Kirikul oli oma mõju teostele. Loodi erinevat vaimulikku luulet, kirjutati pühakute elulugusid, tehti piiblilugude ümberjutustusi. Toimus ka näitekirjanduse areng. Kuna keskajal tauniti paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, siis olid peamiselt sellest ajast pärinevad tekstid eepilised. Saab eristadad kahte peamist suundumust sünged germaani müüdid ning kreeka-rooma müüdid. Rahvaseas levisid kangelaslaulud
joonte g a, mida ühtlasi vah en d ati euro o pla st el e. Araabla st e vahen du s e sai euro o p a s tuntuks India arvus ü st e e m nn araabia numbrid ja arv 0, male m ä n g . Paljud euroo p a s üldkasutatavad m õiste d siffer, alman a h h, alge br a, ma g a sin, tariif; teadla s e d: Ibn Sina( arst, filoso of, poe et) ja Ibn Rusd(filoso of); Islami kirjandu s e tuntuim teos on araabiak e e ln e muinasjutukogu Tuhat ja üks ööd 9. Mongolite riik, selle ühiskonnakorraldus, vallutused ja mõju euroopale. Milles seisnesid mongolite sõjalise edu põhjused? Hästi juhitud ratsav ä gi, mis oli allutatud rang el e distsipliinile, kiirus ja man ö ö ö ö v e r d a mi s v õi m e , tulejõud, distsipliin ja suure p ära s e d juhid. Esm alt tabas
Pärnumaa kutsehariduskeskus Timo Reinpõld Kutsestandardid ja praktika Soomes referaat Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2011 Sisukord 1.Kutsekvalifikatsioon 2.Kutsestandard 3.Kutsekvalifikatsiooni omistav organ 4.Kutsekvalifikatsiooni omandaja 5.Praktika Soomes 6.Kasutatud kirjandu Kutsekvalifikatsioon Kutsekvalifikatsiooni omamine loob eelduse antud kutsealal tegutsemiseks. Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel. I tase on madalaim ja V tase kõrgeim. Kõik kutsed ei eelda kutsekvalifikatsiooni tasemete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonitasemed, sealhulgas vajaduse korral ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu.
mitmekülgne ning õppida iseseisvalt ning omada raamatuid õppimise tarbeks. Kuid tänaseks on see kõik muutunud. Võimalusi ennast harida ja oma silmaringi laiendada on väga palju ning need on ka kõigile võrdselt kätte saadavad. Samas võib lugeda keskaega väga tähtsaks ajaloo perioodiks, sest siis sai alguse hariduse uus tase ning ilma selleta ei oleks tänapäevane ühiskond seal, kus see praegu on. 7 KASUTATUD KIRJANDU · Palamets, H., ,,Keskaja kultuurist ja olustikust" , TLN.: Valgus, 1982. 142 lk. · Palamets, H. ,,Üliõpilaste elust ja olmest keiserlikus Tartu Ülikoolis 1802-1917" , TLN.: Ilo, 2008. 247 lk. · Aleksejev, T., Hiiemaa, K., Kala, T., Klaassen, O-M., Kulmar, T., Mäesalu, A., Piirimäe, H., Piirimäe, K., Piirimäe, P., Teder, O. ,,Inimene, ühiskond, kultuur II", TLN.: Koolibri, 2000, 272 lk. http://www.ut.ee/orb
..........................................................................lk 11 Hermes (Mercurius) ........................................................................lk 12 Ares (Mars) ....................................................................................lk 13 Hephaistos (Vulcanus) .....................................................................lk 14 Hestia (Vesta) ...................................................................................lk 15 Kasutatud kirjandu .........................................................................lk 16 2 Olümpos Kaksteist olümplast taevalik perekod. Mis asi on üldse Olümpos? Miks taevalik perekond? Olümpos oli mäetipp. Seda nimetatakse ka salapäraseks paigaks, mis asub kõrgemal kõigist maailma mägedest. Sinna sissepääs kujutas endast suur pilveväravat, mida valvasid aastaajad (hoorid)
ja m e m u a ri stina avalda s Gustav Erne s ak s 5 raam atut, milles on ühte sulatatud mäl e stu slik autobiogra afiline ja doku m e nta aln e kultuurilooline aine s: · "Suu laulab, süd a murets e b " 1971 (väljavõtteid selle st raa m atu st avaldati bibliofiilse väljaand e n a "100 rida", 1983 ) · "Nii ajaratas ringi käib" 1977 · "Kutse " 1980 · "Laine tõus e b " 1983 (Juhan S muuli nim eline kirjandu s e aastapr e e m i a 1984 ) · "Laul, ava tiivad " 1985 Muuseumis on kolm põhilist ekspeditsioonituba, kus on erinevaid eesti meistrite kui ka välismaa pille . Viiulid ja meistrid Eestis Ee stis on viiul olnud võrdle mi si levinud, olle s külapidud el ehk sim m a nitel tihti koguni ainuk e s e k s tantsitajaks. Varas e m at e ja lihtsa m at e Ee sti alal levinud rahvapillide se a st
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Tran...
Muutused kultuurivallas. Koheselt asuti teostama ka nõukogulikku kultuurirevolutsiooni. Kooliprogramme täiendati mitemete kohustuslike õppeainetega: marksism-leninism, NSV Liidu ajalugu ja konstitutsioon ning vene keel. Likvideeriti enamik väikesi ajakirjandusväljaandeid; väheste lubatud ajalehtede-ajakirjade tiraazid kasvasid enneolematult. Massitiraazides ilmusid ka nõukogulikud õpikud, tõlked nõukogude ilukirjandusest ja ühiskondlik-poliitiline kirjandu, eeskätt ,,ÜK(b)P ajaloo lühikursus". Kujutava kunsti ette seati ülesanne ,,vabaneda manduva Euroopa dekadentliku kunsti mõjustustest" ning ülistada nõukogude võimu. Peamisteks ,,kunstiliikideks" kujunesid propagandistlikud plakatid ja riigijuhtide paraadportreed. Teatrites, kinodes ja kontsertidel asendati senine repertuaar nõukoguliku loominguga, lubades eesti ja välisautorite teoseis esiada vaid piiratud ulatuses. Algas varasemate kultuuriväärtuste valikuline hävitamine:
Koopamüüt. Akadeemia (Akademos) Platoni rajatud kool. Sõnastas oma vaated dialoogides, milles kujtas Sokratest vaidlemas sofistidega. Kõigil asjadel ja nähtustel on oma täiuslikud olemuspõhjused e ideed. Olulisim hüve -idee. Õpetus riigist riik pidi põhinema hüvel, muutumatu ja täiuslik. Filosoofid riigi eesotsas. Hindas Spartat. Aristoteles (384.32 eKr) Platoni õpilane. Antiikaja mitmekülgseim õpetlane: loodusteadus, füüsika, ajalugu, loogika, riigikord, eetika, muusika, kirjandu, maailmakorraldus. Tegutses Ateenas. Lykeioni gümnaasium tema asutatud kool. Nimi lütseum tuleb sealt. Võttis eelkäijate teadmised süstematiseeritult kokku ja kujundas nende põhjal oma originaalsed seisukohad. Suur mõju. Vana-Kreeka kultuuripärandit tunti keskajal just tema tööde kaudu. Ei pidanud õigeks Platoni ideedeõpetust. Suhtus kriitiliselt. Inimene kui riiklik elusolend, väljaspool riiki ei saa elada õnnelikult. Kesktee äärmuste vahel.
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese või...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
