Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ülerahvastus ehk demograafiline plahvatus - powerpoint". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ograafiline, abort, rahvastik, plahvatus, mater, ülerahvastus, tekkepõhjused, 3040, langema, 2530, narkomaania, sass, print· Teab mis regioonides on inimeste oodatav eluiga lühem või pikem ning oskab arutleda selle põhjuste üle. · Oskab tuua näiteid aspektidest, mis mõjutavad rahvastikutüübi väljakujunemist. · Oskab rahvastiku diagrammi uurides tunda ära rahvastikutüübi. Oskab kõrvutada ja võrrelda erinevaid rahvastikutüüpe rahvastiku diagrammi abil. Mõisted: demograafilise ülemineku (siirde) teooria, traditsiooniline rahvastikutüüp, kaasaegne rahvastikutüüp, demograafiline plahvatus, demograafilise ülemineku esimene etapp, demograafilise ülemineku teine etapp, rahvastiku vananemine. Õpilaste eelteadmised ja oskused: Eelnevalt on tehtud sissejuhatus demograafia teemasse. Õpilased teavad, mis on sündimus, mis suremus ning aspekte, mis seda mõjutavad. Õpilased on kuulnud põgusalt erineva rahvastikuarenguga riikidest. Kõik õpilased pole teadmiste hulga poolest võrdsed, mõned vajavad lisaks praktilisi ülesandeid või pinginaabriga arutlemist
areng, majandusorganisatsioonide kasv. Vali üks tegur ja selgita selle mõju globaliseerumisele. Selgita = argumenteeri! Miks laieneb globaliseerumisvastane liikumine? Nimeta kaks näitajat, mille abil on võimalik iseloomustada riigi globaliseerumist. Eestisse on mitmed rahvusvahelised firmad rajanud oma tütarettevõtteid. Nimeta kaks võimalikku positiivset ja kaks võimalikku negatiivset tagajärge sellega seoses. RAHVASTIK JA ASUSTUS 44. analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; (graafikute, tabelite lugemisoskus, analüüsioskus) Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123
4 42. Iseloomusta rahvusvaheliste firmade /RVF/ osa kaasaegses maailmamajanduses ja too näiteid rahvusvahelistest firmadest; Maailmas on üle 63 tuhande rahvusvahelise ettevõtte, need annavad tublisti üle poole maailma tööstustoodangust, 75% maailma kaubavahetusest toimub RVE vahel. RVE on peamised investeerijad, nö globaalmajanduse mootorid. RVF tekkepõhjused: Juurdepääs loodusvaradele Vähendada tootmiskulusid toota odavalt Uued turud Suurem kontroll mingi riigi majanduses RVF peamised tegevusvaldkonnad: 1. kõrgtehnoloogia (kulukas) 2. suuremahuline tarbekaup (odav töö, suur turg) 3. brändi-kaup( meedia kujundab tarbimisharjumuse) Plussid: Ø aitavad kaasa majanduslikule arengule Ø toob riiki kapitali Ø loob töökohti Ø tõuge tehnoloogilisele arengule
4 42. Iseloomusta rahvusvaheliste firmade /RVF/ osa kaasaegses maailmamajanduses ja too näiteid rahvusvahelistest firmadest; Maailmas on üle 63 tuhande rahvusvahelise ettevõtte, need annavad tublisti üle poole maailma tööstustoodangust, 75% maailma kaubavahetusest toimub RVE vahel. RVE on peamised investeerijad, nö globaalmajanduse mootorid. RVF tekkepõhjused: Juurdepääs loodusvaradele Vähendada tootmiskulusid toota odavalt Uued turud Suurem kontroll mingi riigi majanduses RVF peamised tegevusvaldkonnad: 1. kõrgtehnoloogia (kulukas) 2. suuremahuline tarbekaup (odav töö, suur turg) 3. brändi-kaup( meedia kujundab tarbimisharjumuse) Plussid: Ø aitavad kaasa majanduslikule arengule Ø toob riiki kapitali Ø loob töökohti Ø tõuge tehnoloogilisele arengule
1800 1850 1900 1950 2000 2050 Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja- Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) . 10. selgitab sündimuse ja suremuse erinevust arenenud ja arengumaades ning toob välja erinevuste peamised põhjused;
Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Muutused loodusvööndite piirides. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Happesademete tekkepõhjused: Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO 2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. Happesademete tagajärjed: Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid.
Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademtest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Muutused loodusvööndite piirides. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäolislt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemepratuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Happesademete tekkepõhjused: Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO 2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. Happesademete tagajärjed: Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid.
· Üleujutus võib esineda linnades ja asulates, põhjustades seega majanduslikku kahju ning olles ohtlik inimeste tervisele · Selle kaitseks ehitatakse tammi ning kaitseks võib ka kasutada veehoidlaid, kuhu üleujutuse ajal kogutud vett saab veevaesel ajal anda asulatele ja tööstusettevõtetele. 29. Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: · Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud · Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse · Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon · Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku · Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest
arengumaades. 10. MERCOUSUR Lõuna ühisturg, mille lõid Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay. Koostööd alustati tolliliiduna ning eesmärgiks on koostöö ühisturu tasemel. 11. Maailma tuntuim toorainekartell on OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon. Põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodangut ja ekspordikvoote. RAHVASTIK JA ASUSTUS Rahvaarvu muutumine Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta. Iga riigi rahvaarv muutub sündimuse, suremuse, sisse-ja väljarände mõjul. Tänapäeval on rahvaarvu suurenemine probleemiks, kuna Maa ei suuda toime tulla inimeste elatamisega ja üleüldise saastatusega. Rahvastiku paiknemine Enim inimesi elab soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades.
· Inimene on hakkanud kasutama atmosfääri nähtusi, rakendades neid teenistusse.Tuuleenergia abiga töötavad tuuleveskid ja tuulemootorid ning liiguvad purjelaevad, tehakse katseid päikeseenergia elektrijõujaamades töösserakendamisel · inimene kasutab kliimat ravivahendina haiguste vastu. Kõige enam avaldavad mõju õhutemp., päikesekiirgus, õhuniiskus, õhuvoolud, õhurõhk 22. Kasvuhooneefekt, osoonikihi hõrenemine, happesademed ja sudu tekkepõhjused, mõju keskkonnale; näited inimtegevuse mõjust armosfääri koostisele · Kasvuhooneefekt - kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikese kiirguse, aga ei lase tagasi pikalainelise soojuskiirguse. Tekkepõhjused: Aurumine veekogudest, vulkaanipusked, fossiilsete kütuste põletamine, metsade raiumine, põlluharimine, karjakasvatus Mõjukeskkonnale: veetaseme tõus maailmameres, kliima muutused maismaal, loodusvööndite nihumine, liustike sulamine
vähenemine, kliimamuutused Milline valdkond on suurim veekasutaja maailmas? Aga Eestis? Eestis energeetika (põlevkivitööstus). Maailmas põllumajandus. Nimetage ülemaailmse elurikkuse vähenemise 4 peamist põhjust. Elupaikade hävimine ja killustumine; muutused maakasutuses; Invasiivsed võõrliigid; Ressursside ülekasutus (ülepüük jms); Keskkonnasaaste; Kliimamuutused. 4 klassikalist demograafilise ülemineku etappi. Millist etappi läbib praegu Eesti? I etapp - demograafiline plahvatus: Demograafiline üleminek sai alguse esmalt Euroopas, mil algas üldine ühiskonna areng. Üleminek algab väga kiiresti – suremus väheneb järsult, kuid sündimus jääb endiselt väga kõrgeks. Sellist protsessi nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks, kuna rahvaarv kasvab plahvatuslikult. [1]. Suremuse languse põhjusteks oli arstiteaduse areng ja parem arstiabi kättesaadavus, mille seoses väheneb ka imikusuremus. Elu- ja töötingimuste paranemisega kaasneb pikem eluiga
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid. Muutused loodusvööndite piirides. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Happesademete tekkepõhjused: Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. Happesademete tagajärjed: Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid.
4) valitsevad õhumassid Võrdle Londoni ja Saratovi kliimat ja selgita erinevuste põhjusi. London asub 51° N ja Saratov 52° N. 21. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, tuub näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Happesademete tekkepõhjused: inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli-ja lämmastikuühendid SO2, NOX, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2 äike. Happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid.
Näiteks moslemid on „tunginud“ elama ka eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale, ning nad ajavad seal omi õiguseid taga. Ma ei ütle, et see on halb või kohutav, kuid iga riigi inimene võiks esindada enda riiki ja samas aksepteerida ka selle riigi reegleid, kus parasjagu ka elatakse. Samas mind ka huvitab kuidas maailm võitleb metsade hävinemisega ja keskkonna muutumisega. 3 Rahvastik Jaotumus maakeral Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo hindab maailma rahvastiku kella järgi praegu maailmas elavate inimeste arvuks 7,013,892,829. Viimase 50 aastaga on rahvastikuarv kasvanud kiiremini kui kunagi varem ja isegi tulevikuks ei ennustata sellist hoogsat rahvaarvu kasvu. 1950.a. elas maailmas 2,5 miljardit inimest ja tänaseks on see number kasvanud üle 7 miljardi. Aastaks 2050 ennustatakse rahvaarvu kasvu kuni 9 miljardi elanikuni. Kõige kiirem
vastav vaba tootmine on majandusedu aluseks, nimetati seda loomuliku vabaduse süsteemiks. 10.Rahvastikuprotsessid traditsioonilistes ühiskondades. Rahvastikukasv oli enne globaliseerumise algust väga väike, linnarahvastiku osakaal väike, keskmine oodatav eluiga madal ja aja jooksul need hüppeliselt ei suurenenud (nt Rooma riiki iseloomustavad näitajad 2.saj mitte oluliselt väiksemad Euroopast 14-15/17.sajandil). Küll kasvas Euroopas aastatel 1000-1500 rahvastik ülejäänud maailmast kiiremini, aastatel 0-1800 oli rahvaarv maailmas kasvanud 230 miljonilt 1 miljardile, suurima rahvaarvuga maa 1000-1500 oli India, teisel kohal Hiina, kes jõudis aastaks 1820 esikohale. Suurimad linnad olid Tokio, London ja Pariis. 11. Suuremad migratsioonilained 19. sajandi eel. Ränne oli traditsioonilistes ühiskondades pigem vähene, oluline oli küll 7-8 mln aafriklase viimine Brasiiliasse ja Kariibi mere basseini maadesse
vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna halvenemine. · Ulatuslike põllumassiivide rajamine - Suureneb tuulisus, tuuleerosioon - Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul · Ülekarjatamine - Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele Pilet 7. 1. Maavärinad. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel.Maavärinate tekkepõhjused: tektoonilised (laamade liikumisest tingitud); vulkaanipursetega kaasnevad; tehnogeensed e inimtekkelised (plahvatused). Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Kõige rohkem Vaikse ookeani tulerõngas, Vahemerest ida suunas kuni Indoneesiani. Varem mõõdeti maavärinaid pallides, mis saadi purustusi vaadeldes. See ei sobinud piirkondadesse, kus puudus asustus. Tänapäeval mõõdetakse seismograafiga magnituudides.
Golfi hoovus Eesti suhtes) 4.Pinnamood(kõrgus merepinnast,paiknevus mäestike ja tasandike suhtes) - Üldine õhuringlus -ekvaatori lähedased alad saavad palju päikesekiirgust,õhk soojeneb seal tugevasti ja hakkab tõusma.Selle tagajärjel püsib kujunenud madalrõhuala(tsüklon).Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani ja hakkab seal liikuma pooluste suunas.Teepeal õhk jahtub ja hakkab langema,moodustades kõrgrõhuala(antitsüklon).Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks põhjustades umbes 30ndatel laiuskraadidel pidevalt kuivad ja päikeselised ilmad.Püsivalt ekvaatori suunas puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolise(maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud) ja hõõrdejõu tõttu kõrvale,tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid
Nimelt tuleb ergutada lepinguliste liitude sõlmimist valdade vahel suuremate ja nõudlikumate omavalitsusülesannete täitmiseks üheskoos, ühendatud jõududega. Kui meil õnnestub saavutada selliste liitude püsivus ja tõhusus, oleksid need umbes praeguse maakonna suurused ja maakondi poleks enam üldse tarvis, need võiks kõik kaotada. Samuti poleks tarvis valdu vägisi ühendada. Ent praegusoludes ei paista see võimalus üldse reaalne. EESTI RAHVASTIK JA ASULASTIK Sissejuhatus Kõik mingil maa-alal elavad inimesed, need, kellele see ala on koduks, moodustavad selle maa-ala rahvastiku. Rahvastik pakub maateadlasele väga suurt huvi. Kõigepealt Eesti rahvastik - need oleme meie ise ja iseendid oleks ilmselt tarvis tunda. Inimesed on need, kes loodusvarasid kasutavad ja seejuures loodust muudavad. Inimesed on need, kes tegutsevad poliitikas ja majanduses ja kelle jaoks poliitika ja
Loodusvara jätkumist või mittejätkumist teatud piirkondades mõjutab ka ala üldine arengutase. (E-õpe. Loodusvarad. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/loodusvarad.html (2012, 4 veebruar).) 2.6. Veekriis Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% kõlbab joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub
4.3 Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus Majandusliku heaolu kasvust tähtsam on küsimus, kuidas jaotub see heaolu inimeste vahel. Prantsuse valgustusfilosoof Charles de Montesqieu rõhutas, et demokraatlikuks ei tee ühiskonda mitte see, palju riigil rikkust on, vaid see, kuidas riik rikkust ühiskonnaliikmete vahel jagab. Arenenud riikidele on jätkusuutlikkuse tagamisel majanduslikust heaolust tähtsamaks kujunenud rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb. See on paljusid riike sundinud võtma vastu võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumisi. Kui 1960. aastail oli Euroopas keskmiselt 0,5 vanurit ühe töötava inimese kohta, siis praegu on selleks suhtarvuks kujunenud 1,2. Pensionärid moodustavad Euroopa Liidu maades umbes 20 protsenti rahvastikust, nende osakaal suureneb pidevalt madala sündimuse ja keskmise eluea pikenemise tõttu.
Sellise kasutuse intensiivsuse juures toimus ressursside kasutusmäära kahekordistumine iga 13 aasta tagant (Living Enviroment). Siiski läheb aasta-aastalt üha suurem osakaal jäätmetest ja tootmisjääkidest taaskasutusse ja ümbertöötlemisele. Euroopa Liit on selles osas eesrindlik, siin paikneb umbes 30 % maailma ökotööstusest ning 50 % taastootmistööstusest. Taastootmissektori käive on 24 miljardit eurot (Euroopa Keskkond, 2010). Maailma rahvaarv ja selle dünaamika, rahvastik ja selle paiknemine. Viimasel sajandil toimunud muutused maailma ja arvukaima rahvastikuga suurriikide rahvaarvus ning prognoosid tulevikuks. Linna- ja maaelanikkonna osakaal, suurlinnade teke ja arenemine. Erinevused arenenud riikide ja arengumaade rahvastiku iibes, soolises ja vanuselises struktuuris, keskmine eluiga arenenud riikides nin arengumaades. Koht Riik Rahvaarv Aasta -- Maailm 7 038 000 000 2012 1 Hiina RV 1 347 350 000 2011
kui perekonna suurus on reguleerimata, inimkonna näjahäda ja õnnetus muutub globaalseks epideemiaks ja lõpuks hävitab inimkonna. vaesus ja nälg on rahvastiku kasvu loomulikud tulemused. elutingimuste halvenemine 19. sajandi Inglismaal, kolm elementi: noorsoo ületoodang; ressursside vähesus nende üleskasvatamiseks rahvastiku arvu jätkuvas suurenedes; alamklasside vastutustundetust. Maltusianism rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises projektsioonis, tagajärjeks on ülerahvastus ja pidev elatusvahendite vajak. Rahvastiku kasvu piiramise abinõud: pereplaneerimine, sündivust vähendavad vahendid (spiraal ,kondoom, steriliseerimine), naiste olukorra parandamine (hariduse võimalus), laste suremuse vähendamine (arengumaades), abiellumisea tõstmine.) LOODUSVARADE KASUTAMINE JA NENDE AMMENDUMINE Rooma Klubi asutati 1968.a
Säästva arengu põhivaldkonnad: populatsioon, toidutagamine, liigid ja ökosüsteemid, energia, tööstus, linnad ja vesi Rahvastik kasvab eksponentsiaalselt (arv suureneb kaks korda mingi perioodi jooksul) Viimaste hinnangute kohaselt tasakaalustub rahvaarv 2150 aastal 11,5 miljardi inimese juures. Rahvastiku kiire kasvu on põhjustanud: Suremus on vähenenud Rahvastiku vananemine Linnastumine, suurimate linnade rahvastiku kasv. (Tokyo on suurim) Maltusianism - rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises projektsioonis, tagajärjeks on ülerahvastatus ja pidev elatusvahendite vajak. (Thomas Malthus) Rahvastiku suurenemine toob kaasa: Rahvastiku arvu tohutu kiire suurenemise on toonud kaasa tugeva surve ümbritsevale keskkonnale. Näljahädad Puhta joogivee puuduse Keskkonnareostuse Ökosüsteemide hävimise Sõjad loodusressursside pärast
Deflatsioon tuulekanne, pudeda sette (liiva, aleuriidi, savi) ärakanne hõreda taimkattega alalt tuule toimel. D-i tagajärjel tekivad piklikud nõod. Stepi- ja metsavööndis põhjustab mullakihi ärakannet suurtelt aladelt. Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine. Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Demotoop populatsiooni eluruum, elamiskõlblik piirkond, mida asustab mingi kindel populatsioon. Demökoloogia populatsiooniökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Desertifikatsioon kõrbestumine, kõrbete laienemine looduslike tegurite toimel ning liiga intensiivse
Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui varem) ja 1890. aastaks elas Maal 1,6 miljardit inimest. Järgmine rahvastiku kahekordistumine toimus aga veelgi kiiremini 72 aastaga ja 1962 aastaks elas Maal juba 3,2 miljardit inimest. 1980 aastaks loeti meie planeedil kokku 4,5 miljardit inimest, 1987. a. 5 miljardit ja 1999. a. oktoobris juba 6 miljardit
ja aurumise suhe. Kui aurab rohkem kui sajab tekib põud. Kui sajab rohkem kui aurata jõuab on niiske. Õhu niiskus on õhus leiduv veeauru hulk. Eristatakse absoluutset ja relatiivset niiskust. Absoluutne niiskus on mingil hetkel õhus oleva veeauru tegelik hulk, mis väljendab veehulka (grammides) õhu ruumala ühiku kohta. Kui absoluutne niiskus saab võrdseks küllastava niiskusega saabub kastepunkt-õhus olev veeaur hakkab neelduma ja veepiiskadena (vihm, udu, kaste) maapinnale langema. Seda kui lähedal on õhus leiduv veeaur küllastus olekule iseloomustab kõige paremini relatiivne niiskus, mis võrdub absoluutse niiskuse ja küllastuva niiskuse vahega. Relatiivset niiskust väljendatakse harilikult protsentides. Absoluutne niiskus muutub vastavalt õhu temperatuuri muutumisele: Mida kõrgem on õhu temperatuur, seda enam aurab vett ja seda enam on õhus niiskust. Suhteline õhu niiskus muutub sellele vastupidiselt. Temperatuuri langedes
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja
RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustuslikest ideedes, rõhutas rahvast
Oaasid paiknevad tavaliselt seal, kus põhjaveehorisont lõikub maapinnaga (tekivad allikad ja järved). Kõrbi läbivad kaubateed kulgesid enamasti läbi oaaside. Oaasideks nimetatakse ka liustikega mittekaetud alasid Antarktikas. Alepõllundus on maaharimise viis, kus põldude rajamiseks raiutakse mets maha ning põletatakse. Järelejäänud tuhk on külvatavatele taimedele rammus väetis, kuid seda vaid mõneks aastaks. RAHVASTIK Kõik mingil territooriumil (teatud riigis, linnas, saarel jne.) elavad inimesed moodustavad selle maa-ala rahvastikuvt!. Rahvastikku, tema arvu, koosseisu ja arengu seisukohast uurib rahvastikuteadus e. demograafia. Rahvastik pakub suurt huvi ka geograafidele. Rahvastikugeograafia uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, hõive muutusi nii maailma kui erinevate territooriumide
Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna- Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33' (nagu Lyon, Trieste või Montreal) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25' (nagu Key West, Florida). Idapoolseim saar on Minamitori, mis asub 154° idalaiusel. RAHVASTIK Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Hokkaid saare põlisasukad ainud on suures osas sulandunud jaapanlaste hulka, nende järeltulijaid on umbes 20 000. Peamiselt Teise maailmasõja ajal Jaapanisse toodud korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt
Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks.
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul.
annaabi.ee 
