Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ÜLDHISTOLOOGIA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rakk, epiteel, rakud, lümf, epiteeli, histo, näärmed, vööt, meta, koed, sünaps, akson, histoloogia, kõhr, klassifikatsioon, kollageen, organis, gliia, endid, membraan, basaal, neuron, aktiin, moodustavskiud, müosiin, mikroskoop, preparaadid, tsütoplasma, veri, mediaator, kõhrkude, spets, kollageeni, struktuurid, rasvkude, müofilamendidtalitlusest. Üldhistoloogia - tegeleb "puhaste" kudede uurimisega Erihistoloogia - tegeleb organite rakulise ja koelise ehituse ja talitluse uurimisega Histomorfoloogia histoloogia osa mis keskendub ehitusele Histoloogiline tehnika meetodid ja võtted, millega valmistatakse materjale histoloogiliseks uuringuks. Kude - Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe. Moorula - rakkude jagunemisel (lõigustumisel) tekkinud rakkude kogum Blastula kui moorulasse on tekkinud õõs Gastrulatsioon rakkude ümberpaiknemine Ektoderm ja endoderm lootelehed, tekkinud gastrulatsiooni käigus Mesoderm rakud mis sopistunud nende vahele Mesenhüüm - Mesodermist ja ektodermist rändavad osad rakud lootelehtede vahele, moodustavad selle Kudede regeneratsioon rakkude uuendamine
Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia käsitletakse kudesid Erihistoloogia organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk kude liitkude- organ organsüsteem Biopsia diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal.
Kordamisküsimused histoloogias 1. Histoloogia-alased mõisted Histoloogia- teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitusest Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe o Kude koosneb rakkudest ja nende tekistest- rakuvaheaine ja koevedelik, mis on toodetud rakkude poolt ja rakkude vahelisse ruumi eritatud 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed Sidekoed e tugikoed o Troofilised koed- veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude o Toetavad koed- tihe sidekude, kõhrkude, luukude
TSÜTOLOOGIA KONSPEKT HISTOLOOGILISTE PREPARAATIDE VALMISTAMISE PÕHIETAPID Histoloogia uurimisobjektiks on inimese või katselooma organismi koed ja organid – selleks, et kude oleks võimalik valgusmikroskoobiga uurida, tuleb võetud proove töödelda ja sisestada Materjali võtmine – proov ei tohi olla liiga suur, sobiv suurus on 1x1cm, proovi lõigatakse skalpelli või žiletiga Fikseerimine – eesmärgiks on säilitada koed võimalikult elupuhuses seisundis, selleks kasutatakse nii liht- kui liitfiksaatoreid, koetükk asetatakse markeeritud kassetti (proovi nr, kuupäev)
1. Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused
Menstruaaltsükkel jagatakse tavaliselt 4 faasi. 1. Menstruatsioon e deskvamatsioonifaas (1-4 päeva). Endomeetriumi põhiline osa funktsionaalne kiht (l.functionalis) irdub ja heidetakse kaasuva verejooksuga välja. Jääb õhuke basaalkiht (l. basalis) proopria sidekoega ja uteriinnäärmete (gll. uterinae) hargnenud tubuloossete lõpposadega. 2. Proliferatsioonifaas (umbes 10 päeva). Toimub postmenstruaalse endomeetriumi funktsionaalse kihi taastumine. Näärmed on kitsad ja inaktiivsed. Vaid üksikud epiteelirakud on kaetud rismetega. 3. Sekretsioonifaas (alates 14. menstruaaltsükli päevast). Endomeetrium pakseneb, emakanäärmed muutuvad pikkadeks, jämedateks väänlevateks, lõpposad hargnevad. Näärmed omandavad sekretsioonivõime. Pinnaepiteeli rakud kattuvad ripsmetega. Proopria muutub kohevaks. 4. Isheemiline faas. Veresooned kontraheeruvad. Soonte spasm kestab mitu tundi. Tekib kudede isheemia ja nekroos
- Väike (20-400nm) - Paljunemiseks peab sisenema rakku ja kontrollima DNA/RNA-d Rakulised : Eukarüootsed (bakterid) - Suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda - Puudub tuuma membraan , üks haploidne rõngaskromosoom - Leidub plasmiide - Elus, rakuline, tuumata - Suht suur (1000nm) - Allub antibiootikumidele Mikrobioota - metaboolne funktsioon - Kaitse funktsioon - Struktuurne funktsioon Prokarüootsed ( seene rakud , loomarakud , taimerakud, protistid) Eukarüootse ja prokarüootse sarnasus ja erinevus S: rakumembraan ja ribosoomid Eu: tuum, DNA(kromosoomides), organellid Prok: tuumpuudub, DNA (plasmiidides) Loomne rakk vs. taimne rakk Loomarakk: Tsentrioolid, lüsosoomid Taimnerakk: Raku kest, kloroplastid, vakuoolid Loomne ja taimne : membraan , tuum , endoplasm ret, mitokondrid, golgi kompleks Rakumembraani 3 IT? - Kaitsefun - Ainete ja ühemdite transport - Info retseptoritega
Rakud, koed, nahk Nimeta pildil olevad rakud ja nende ülesanded. 1. Neuroni rakukeha. Edastada impulssi 3. kapillaar ühekihiline lameepiteelkude 4. akson närvirakk Gliiarakkude ül - isolaator ja toestus Nimeta pildil olevaid gliiarakke ja nende ülesandeid. 2. Oligodendrotsüüt- moodustavad müoliin katte. 5. astrotsüüt- vahendab toitaineid, valikuliselt laseb läbi. 6
Rakud ja koed Biomolekulid BIOKEEMIA, Rakk TSÜTOLOOGIA, Kude HISTOLOOGIA, Elund- ANATOOMIA, Elundsüsteem ANATOOMIA, Organism ANATOOMIA Rakuõpetus Elu (elusraku) tundemärgid: liikumisvõime, ärrituvus, ainevahetus ja Paljunemisvõime KASV JA ARENG Rakk koosneb: 4/5 vesi, kuivkaalust 80% proteiinid ja 10% lipiidid, lisaks süsivesikud ja nukleiinhapped Raku osised e organellid: Endoplasmaatiline võrgustik Rakumembraan, Tsütoplasma, Rakuskelett, Golgi aparaat, Lüsosoomid, Mitokondrid, Rakutuum Organismis toimub pidevalt rakkude hukkumine ja uute rakkude tekke: Soole epiteelrakud eluiga 5 päeva Maksarakud eluiga umbes 1 kuu Närvirakud ja lihasrakud arvatavasti uusi rakke elu jooksul ei tekki
Selts esikloomalised e primaadid Klass - imetaja Alamhõimkond - selgroogsed Ülemhõimkond - keelikloomad Riik - loomariik Domeen eukarüoodid Q: Miks kuulub inimene loomariiki? A: Suguline paljunemine, vaba ja suunatud liikumine, samasugune embrüonaalne areng, loomsed koed, loomsed rakud, samad elundkonnad, meeled, olema liigisisene suhtlusviis (nukleotiidses järjestuses on max 1.6% erinevust) Q: Põhjenda inimese kuulumist imetajate hulka! A: Emane imetab noorlooma, kehakarvad, kehasisene looteareng, täpselt sama hammaste struktuur Q: Mille poolest erineb inimene teistest loomadest? A: Kõndimine kahel jalal, suur aju, aeglane areng, mittesesoonne sigimine, kõigesööja, enne söömist toitu töödeldakse, keerukas olend
Sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma: toite- (troofilise) funktsiooniga sidekoed (veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasv kude ja kohev sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude ja luukude). 1 SIDEKUDE Sidekoe hulka kuuluvad väga erisugused koeliigid: · Luukude · Kõhrkude (hüaliinne, elastne, kiuline) · Veri, lümf · Õige sidekude (tihe, kohev, retikulaarne) · Rasvkude 2 TUGIFUNKTSIOONIGA SIDEKOED 2.1 Luukude Luukude koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks. Need paiknevad põhiaine õõntes, kusjuures luurakud on omavahel jätketega ühendatud. Põhiaines esinevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tugevuse. Luukoes esinevaid kollageenkiude nimetatakse osseiinkiududeks.
Kordamisküsimused eksamiks. 1) Uurimistasandid morfoloogias organism, organsüsteemid, organid, koed, rakud, rakuorganellid 2) Struktuuri ja funktsiooni seos struktuur tagab funktsiooni ; funktsioon kujundab ja arendab funktsiooni, kutsudes selles esile ümberkorraldusi vastavalt funktsiooni eripärale 3) Kuidas struktuuri muutus kujundab funktsiooni (ja vastupidi)? eelmises 4) Erinevused prokarüootse ja eukarüootse raku vahel. - prokarüootsetel puudub rakutuum ja rakuorganellid nt bakterid, eukarüootsed teised elusorganismid
asendi säilitamine, soojuse tootmine Närvisüsteem Peaaju, seljaaju ning nende Reguleerida keha tööd närvid, meeleorganid närviimpulsside vahendusel (silm,kõrv) Endokriinsüsteem Kõik koed ja näärmed, mis Reguleerida organismi tööd toodavad hormoone veres ringlevate hormoonide toime vahendusel Kardiovaskulaarne süsteem Veri, süda ja veresooned Varustada rakke hapniku ja toitainetega, tuua süsihappegaas ja jääkained
glükolipiidid). Membraani valgud määravad raku funktsiooni. · Tsütoplasma ehk raku sisaldis, mahutab endasse kõik jäävad organellid ja neid ümbritseva rakusisese vedeliku ehk tsütosooli ning on enamuse rakulise aktiivsuse toimumise koht. · Tuum suur raku keskel paiknev, selle struktuuri ja elutegevust juhtiv organell, milles kromosoomideks (DNA, RNA ja valkude kompleks) pakitud kujul paikneb enamus pärilikkusainest. Tuumata ei suuda rakk paljuneda ning on surmale määratud. · Tsütoskelett ehk raku toes võrgustik valguniidikesi, struktureerib nii raku kui organellide sisemust. Mikroniidind ehk filament ääristab rakku, põhjustab lihaskontraktsiooni ja raku või selle sopiste liikumist. · Tsentrosoom tuuma lähiskonnas paiknev, koosneb tsentrioolide paarist ja tsentrioole ümbritsevast materjalist. Organiseerib mitoosikäävi moodustamist ja pisitorukeste juurde tootmist.
mln aastat tagasi. Iseloomulik on püstikäimine, taandarenenud kihvad, vähenenud lõualuud ja hambad, järk-järgult suurenev peaaju. Esimesed tuntud hominiidid olid australopiteegid. o kollageen sidekeo elastseid kiudusid moodustav valk o kontraktsioon lihaste kokkutõmbumine o kude sarnase ehituse ja talitlusega rakkude kogum koos rakuvaheainega o kõhrkude elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude o leukotsüüt (valgelible) eukarüootne rakk, mida leidub veres ja lümfis, tähtsus seisneb kaitsefunktsioonis, milleks on peamiselt fagotsütoos ja antikehade moodustamine o loomariik päristuumsed, hulkraksed ning liikumisvõimelised organismid, kes on heterotroofse toitumisega; jaotatakse traditsiooniliselt selgroogseteks ja -rootuteks o luukude jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure o mandunud organid evolutsioonis taandarenenud, funtsionaalselt tähtsuseta jäänukmoodustis
uuringutega, bioloogiline tõepärasus, eksperimentaalsed andmed, analoogia KOED Atroofia ehk kõhetus- eelnevalt normaalselt välja arenenud elundi või koe mahu vähenemine langenud funktsionaalse aktiivsuse korral Hüpertroofia elundi või koe mahu suurenemine. organismi koemahu suurenemine, suurenenud funktsionaalse aktiivsuse korral Hüperplaasia e.liigkasv: rakuhulga suurenemisest tingitud koemahu kasv Düsplaasia- diferentseerumishäire. Näit. Dysplasia epithelialis- healoomuline epiteeli diferentseerumishäire Metaplaasia ehk koeteisumus. keskkonna tingimustes vähemvastupidavate rakkude asendumine mingit teist tüüpi rakkudega (vastupidavamate rakkudega). Tekib ebasoodsate välistingimuste korral. Taaspöörduv kvalitatiivne ehituslik muutus kudedes, mille käigus üht tüüpi küpsed rakud (epiteliaaalsed või mesenhümaalsed) asenduvad teist tüüpi küpsete rakkudega Näit: mitmekihilise ripsepiteeli asendumine lameepiteeliga Raku surm
õenduse õppetool Õ46 Marina zaharenko SIDEKUDE Referaat anatoomias Jühendaja: K.Murt Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Sidekude moodustab keha toese ja kaitseb organismi vigastuse eest. Siia kuuluvad luukude ja kõhrkude, millest koosneb skelett, ning mitmed muud koeliigid, mis kaitsevad ja toetavad elundeid. Sidekude esineb kogu kehas,ühendab teisi kudesid omavahel.Paljud sidekoe rakud tekitavad kollageen- ja elastiinkiude, mis annavad koele elastsuse ja tugevuse. Sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma: toite-(troofilise) funktsiooniga sidekoed (veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude) ja tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude ja luukude). Nende ülesandeks on täita eri elundite vahelisi vahesid (kohev ja elastne sidekude) ja hoida elundeid paigal (fibrillaarne ehk tihke sidekude- kõõlused, sidemed).Uueneb kudedest
paljunemist ja omavahelist infovahetust). Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ning rakkude poolt moodustatud rakuvaheainest. Arvatakse, et inimese keha koosneb 1014 rakust. Erinevate rakkude suurus varieerub 5 - 120 µm vahel. Rakkude suurus on määratud rakumembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala suhetega. See on oluline normaalse aine- ja energivahetuse jaoks, mis omakorda limiteerib rakkude suurust. Suurim rakk on jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 grammi ning väikseim rakk on mükoplasma (ainurakne bakter 0,1 - 0,3 µm, mis võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi). Inimkeha suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk - lümfotsüüt. Rakkude kuju võib varieeruda - lamedad, kuubikujulised, käävjad jne. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on nende põhistruktuur ühesugune
neuron närvirakk; neuronit iseloomustavad pikad jätked närvikude kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutust edasi kanda ja salvestada närvisüsteem elundkond, mis vahendab ja töötleb informatsiooni ning reguleerib organismi talitlust piirdenärvisüsteem närvirakkude kimpudesse ühinenud neuriidid ehk närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi kõigi keha piirkondadega rasvkude sidekoeliik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud ringeelundkond elundkond, mis transpordib kehas aineid; süda, vere- ja lümfisooned ripsepiteel epiteelkoeliik, mille pinnal asuvad ripsmed seedeelundkond elundkond, mille ülesandeks on lagundada ja imada söödud toit seedimine toidu lagundamine keharakkude poolt omastavateks molekulideks sidekude hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi sigimiselundkond elundkond, mille abil saadakse järglasi
vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet, toimub... meioosi esimese jagunemise profaasis 16.Kui punalible pannakse lahusesse, milles lahustunud aine kontsentratsioon on madalam kui verelibles endas, siis toimub hemolüüs. Kuidas nimetatakse sellist lahust punaverelible suhtes? Hüpotooniline lahus 17.Mis organell otsustab raku sees apoptoosi algatamise üle? Mitokonder 18."Ainete passiivseks transpordiks läbi plasmamembraani rakk energiat ei vaja ning transportvalk vaid kergendab difusiooni. Aktiivse transpordi puhul toimib transportvalk pumbana, mis töötab vastupidiselt difusioonijõududele. Osa transportvalke on väga selekteerivad, lastes läbi vaid teatud tüüpi molekule. Neid nimetatakse kanalvalkudeks." „Väär“. 19."Plasmamembraani fosfolipiidid paiknevad kahe kihina. Nende pea on suunatud väljapoole ja saba sissepoole. Lipiidikiht on kõikidele ainetele ja veele läbimatu.
oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest. 8. elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas; kogukondadena laagrites või asulates 2.2 Ülevaade inimorganismi ehitusest Rakk kude elund e.organ organismisüsteem e.elundkond organism vöötlihaskoerakkvöötlihaskudelihasedlihaskondinimene vererakkverisüdavereringeelundkondinimene Loomsed koed 1. EPITEELKUDE · Iseloomulik - tihe rakkude paiknemine - vähe rakuvaheainet · Paikneb eelkõige organismi vabadel pindadel, nahal ja limaskestadel · Ülesanded eelkõige katta ja kaitsta (näit.katteepiteel, kuid veel on näärme- , tunde-, imendumisepiteel jne) st ülesanne tuleneb paiknemisest ja ehitusest · vastavalt rakukihtide arvule: ühekihiline ja mitmekihiline · Rakkude kujule, vormile: lame-, kuup- ja silinderepiteel
Rahuolekus 5-6 L, töö korral 25-35 L minutis. Sõltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, töö intentsiivsusest ja hapniku tarbimise vajadusest. 9. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Uitnärv – pidurdab südame talitlust. Sümpaatilised närvid – tugevdavad südame talitlust. 10. Südametegevuse humoraalne regulatsioon Ca-ioonid, K-ioonid, adrenaliin, türoksiin. 1. Organismi sisekeskkond Lümf, veri ja koevedelik. Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes oleva vedelikuruumi summana. Ekstratsellulaarset vedelikust 4/5 on koevedelik ja 1/5 veri. 2. Veri, vere hulk, koostis, ülesanded Veri on sidekude, millest u 45% on vererakud (millest omakorda 45% punased verelibled) ja 55% vereplasma (vesi + selles lahustunud ained: valgud [antikehad, hormoonid, transpordimolekulid], toitained [suhkrud, rasvad, aminohapped] )
koostisosad. Raku sisaldised on näiteks: pigmendid, varuained, rakust väljaviidavad produktid, sekreeditilgakaesed või sõmerad, vitamiinid jt. Ained 6.MILLEST KOOSNEB RAKU TUUM? Raku tuum koosneb raku tuumakesest, kromatiinaine võrgustikust, tuuma mahlast ja tuuma membraanist 7. TUUMA PÕHIÜLESANDED Tuuma põhi ülesanded on DNA edasi kandmine, juhtida kogu raku elutegevust jne. Tuum määratleb kõik rakus toimuvad talitlusilikud protsessid, kui raku tuum eemaldada, rakk sureb! 8.RAKU MEMBRAANI EHITUS , TALITLUS JA ÜLESANDED Raku membraan koosneb kolmest kihist, millest välimine ja sisemine kiht koosnevad valgu molekulidest ja keskmine kiht lipiidi molekulidest. Raku ülesanded on: kaitsta rakku vigastuste ja väliskeskkonna ohtlike mõjude eest; eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast, reguleerida ioonide ja molekulide liikumist rakku ja rakust välja barjäärifunktisioon fagotsütoos ja pinotsütoos. Läbi raku membrani toimub raku ainevahetus
lümf, rasvkude, kohev sidekude, tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni. retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis. (info õpikust) EPITEELKUDE LIHASKUDE: Katteepiteelkude-nahk Silelihaskude nahas, Näärmeepiteel-kehanäärmed veresoonte ja siseelundite Sensoorne epiteel ehk tundeepiteel seintes (haistmisepiteel nina limaskestal) Vöötlihaskude: skeletilihased, keelelihased Südamelihaskude: südames SIDEKUDE: NÄRVIKUDE (närvikoes). 1. Tihe sidekude - kõõlused, sidemed 2. Retikulaarne sidekude - luuüdis, lümfisõlm 3. Kohev sidekude - ümbritseb veresooni ja närve 4
eksponeeritud vs. 2. mitte-eksponeeritud; I faas: ühendi toksilisuse kindlakstegemine II faas: kliinilise efekti olemasolu kindlakstegemine III faas: ravimi võrdlus parima leiduva alternatiiviga IV faas: turustamisjärgsed pikaajalised uuringud 11. Rakk-elusa looduse väikseim ühik, millel on kõik elule iseloomulikud ja vajalikud omadused: liikumine, elektrijuhtivus, ainevahetus, sekretsioon, ekskretsioon, hingamine, paljunemine, Prokarüootne- tuumata rakk, Eukarüootne rakk.- tuum ja tuumal on membraan. Rakukeemia-80% vesi, Kuivkaalust 80% proteiinid, 10% lipiidid, mõni % süsivesikud ja nukleiinhapped, Elu olemasolu baseerub nukleiinhapetel-proteiini (peptiidahela) süntees aminohapetes, Proteiinimolekuli struktuur määrab talitluse, toimib retseptorina, Sünteesiks ja seondumiseks on vajalik ensüümide ja raku homeostaasi olemasolu. Grami järgi värvimine: bakterid omavad oluliselt õhemat PG kihti, lisaks on neil välismembraan, mis
Määr (rate) väljendab juhte 100 000 elaniku või riskirühma kohta, võimaldab võrrelda erineva suurusega rahvastiku rühmasid, nõuab vanusega standardimist, et eri populatsioone võrrelda. Standard. Enamuse haiguste korral on haigestumus sõltuv vanusest. Vanuse järgi standartimisel arvutatakse haigestumuskordajad, mis esineksid siis, kui kummagi rahvastiku vanusjaotus oleks sama. 9. Epidemioloogilise uuringu kava. ??? 10. Rakk, raku struktuurid; membraanne transport: aktiivne, passiivne; Lahused: isotooniline, hüpertooniline, hüpotooniline. Hüpertooniline lahus on lahus, mille osmootne kontsentratsioon on kõrgem vereplasma omast. Hüpotooniline lahus on lahus, mille osmootne kontsentratsioon on madalam vereplasma omast. Isotooniline lahus on sama osmootse kontsentratsiooniga kui vereplasma. 11. Rakkude ainevahetus, rakkude vahelised liidused, rakuväline aine. Rakkudevahelised liidused
keha suurima aretriaalse veresoone aordiga. 20. Veresooned Veresooned veri voolab organismis ringlevalt. Talitluse ja veresängi paigutuse alusel eristatakse vereringes kahte osa: Väikest ehk kopsuringet, mida läbides veri rikastub hapnikuga ja vabaneb liigsest süsihappegaasist. Suurt ehk keharinget, mille kapillaaristiku kaudu kogu organismi elusaine saab ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitaineid. 21. Endokriinorganid ehk juhadeta näärmed Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 22
olla vga ulatuslikud ning ilmneda nii inimese keha ehituse kui ka talitluse tasandil BIOLOOGIA JA FSIOLOOGIA INIMESE ORGANISMI EHITUS Inimese organismi ehitus on keerukas ning seda kikehaaravalt ja korraga kirjeldada ning tundma ppida on praktiliselt vimatu. Seeprast on otstarbeks esiteks eristada organismi struktuuri tasandeid, pda mista eri tasanditele kuuluvate struktuuride ehituse phijooni ning tasandite omavahelisi seoseid. Philised inimese organismis eristatavad struktuuritasandid on rakk, kude, elund, elundkond ja organism kui tervik. RAKK Inimese keha elementaarne ehituslik ksus on rakk. Rakkude koguarv inimorganismis on ligikaudu 1014. Erinevat tpi rakkude kuju, mtmed ja talitlus on suures ulatuses varieeruvad. Niteks skeletilihasrakk on kiudjas moodustis, nrvirakule (neuronile) on iseloomulik rakukehast vlja ulatuvate jtkete olemasolu, punane vererakk (ertrotst) on aga korraprase kujuga kaksikngus kettake.
ja füüsikalised omadused muutuvad alatasa raku kogu elutsükli keskel. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Imendunud toitainetest sünteesivad nad endataolise elusaine ja mitmesuguseid rakust eemalduvad või rakus ajutiselt säilitatavad produktid. Paljuneb jagunemise teel. Suurus ja kuju väga mitmekesised. Suurimad on emassugurakud. Suurimate rakkude diameeter võib ulatuda 150 mikromeetri piiridesse. Seega on rakud palja silmaga nähtamatud või märgatavad vaid ebamäärase täpina. Väikseimate rakkude diameeter un umbes 5 mikromeetrit. Enamiku diameeter kõigub 10 ja 30 mikromeetri vahel. 2) Raku organoidid ja rakuinklusioonid raku organoidid rakukehas on vastava tehnilise ettevalmistamise puhul nähtavad mitmesugused koostisosad. Neist sellised, mis esinevad peaaegu kõikides rakkudes ja mis võtavad aktiivselt ja suunavalt osa raku ainevahetusprotsessidest, nim. raku organoidideks. Siia
31 paari) 1. kompimiselund - nahk 2. nägemiselund - silm 3. kuulmis- ja tasakaaluelnud - kõrv 4. 6. Nimeta meeleelundid haistmiselund - ninaõõne haistmispiirkond 5. maitsmiselund - keele maitsmispungad 7. Mis on iseseisev väikseim Rakk struktuuriüksus? 8. Millised rakud on kõige suuremad? Munarakk ja närvirakk 9. Millised rakud on kõige Vererakud - lümfotsüüdid väiksemad? 10. Nimeta 3 erinevat raku tüüpi! 1. Epiteelkoe rakk, 2. lihaskoe rakk, 3. närvikoe rakk, 4. sidekoe rakk 11. Nimeta 2 raku peamist osa! Vesi ja proteiinid e valgud 12. Mis on rakumembraani põhilised Lipiidid, valgud, süsivesikud osad? 13. Nimeta 3 rakumembraani Tähtsaim funktsioon 1. Isolatsioon e mehaaniline tõke. 2
Seemnetorukesed avanevad sirgete torukeste kaudu munandi keskseinandis paiknevatesse korrapäratu kujuga kanalite labürinti munandivõrgustikku. Seemnetorukeste sein koosneb spermiogeensest epiteelist ja viimases asetsevatest folliikulirakkudest. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks. Spermiogenees algab loomal puberteedi ajal ning toimub siitpeale pidevalt kuni looma sigitusvõime lõppemiseni. Spermid on vaheosa ja saba abil aktiivselt liikuvad rakud. Nende liikuvus sõltub eeskätt keskkonna happesusest ja temperatuurist. Munandimanus otstes jämenenud ja keskosas peen-piklik, munandile munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba. Munandimanuse kõige jämedam osa munadimanuse pea asetseb mäletsejalistel dorsaalselt, kuldil kFranioventraalselt ja täkul kraniaalselt, ulatudes poolkaares üle munandi peamise otsa. Peale järgneb munadimanuse keha ja viimasele lingulaadne
- Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele; järglased vajavad hoolitsust pikaks lapseeaks. - Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid; sültuvus asjadest. - Abstraktne ja konkreetne mõtlemine. Neoteenia- pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. Ülevaade inimorganismi ehitusest. Kudesid moodustavad sama talitlusega ja struktuurilt sarnased rakud. Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funtsiooni. Organsüsteemi ehk elundkonna moodustavad organid, mis töötavad koos ja täidavad ühtset ülesannet. Organismi moodustavad organsüsteemid. Eristatakse järgmisi kudesid: epiteelkude, lihaskude, närvikude ja sidekude. · E p i t e e l k u d e katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organied
(noorloomadel rohkem). 1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos. 1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis. 1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada: * ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf, seedesüsteemi ja kuseteede vedelik. * intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist. * transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedelik. Keha vedelikuruumide maht on suht. konstantne, kuid vesi on selle sees liikumises. Veebilanss – sisendi ja väljundi suhe. Organismi lisanduva ja väljutatava vee hulk on tavaliselt võrdsed
annaabi.ee 
