1. Vanemate ja laste ülalpidamiskohustused 1.1. Vanema kohustus last ülal pidada Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. 1.2. Elatis lapsele Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel
Näiteks kui abikaasad on varaühisuse varasuhte asendanud lahusvara varasuhtega, peavad võlausaldajad arvestama, et abikaasale kuulub vaid see vara, mis on abikaasa nimele omandatud või registreeritud üksnes juhul kui abieluvararegistris on sellekohane kanne abieluvaralepingu sõlmimise kohta või kui ta teab, et asjaolud on muutunud. Lapsed Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Isikuhoolduse sisuks on kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda (hariduse andmise asjade üle otsustamine, isikute määramine kellega laps võib suhelda jms).
milline vara saab abikaasade hisvaraks; 2) milline abielu kestel omandatud vi omandatav vara on hisvara ja milline lahusvara; 3) kuidas abikaasade hisvara vallata, kasutada ja ksutada; 4) kuidas abikaasade hisvara jagada; 5) abikaasade vastastikused lalpidamiskohustused abielu kestel ja abielu lppemisel; 6) abikaasade muud vastastikused varalised igused ja kohustused, kui see ei ole vastuolus seadusega. 7.)Lahutatud abikaasa, kes ei ole suuteline ennast lal pidama, vib taotleda, et tema endine abikaasa aitaks teda vastavalt oma vimele, vimalustele ja varale lal pidada. Kui abikaasad ei jua elatise suuruses kokkuleppele, mistab selle vlja kohus he abikaasa ettepanekul. Elatist vib maksta kas hekordse vljamaksena vi osamaksetena. 8.)Perekonnaseisuasutuses lahutatakse abielu abikaasade kokkuleppel nende hise kirjaliku avalduse alusel, st abikaasade vastastikusel kokkuleppel. Kohus lahutab abielu abikaasa nudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise
Õigusõpetus ÜLALPODAMISKOHUSTUS Vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama Täisealised lapsed on kohustatud oma vanemaid ülal pidama Vanavanematel tekib lastelaste ülalpidamise kohustus siis, kui tema laps (lapsevanem) ei täida ülalpidamise kohustust ÜLALPIDAMINE ÜLALPIDAMIST ON ÕIGUSTATUD SAAMA: Alaealine laps Laps, kes täisealiseks saanuna jätkab õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni Muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole ise võimeline ennast ülal pidama ELATIS
kadumise korral. Sätte mõtteks on tagada lapsele tema huvide kaitse olukorras, kus lapsel on õiguslikus mõttes hooldusõiguslik vanem olemas aga vanem ei saa lapse õigusi ja huvi kaitsta ning tema heaolu eest seista. Seetõttu peab vanema hooldusõiguse peatama. 3 1. Vanema hooldusõiguse kontseptsioon Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest ja lapse vara eest ja otsustada lapsega soetud. Perekonnaseaduse § 124 kohaselt on lapse hooldajal õigus ja kohustus last last kasvatada , tema järele valvata ning tema igakülgse heaolu eest vastutada. Varahooldust reguleerib Perekonnaseaduse § 127, mille kohaselt kohaselt on lapse eest õiguslikul hooldajal õigus ja kohustus valitseda lapse vara eest. Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeelselt
perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Lisaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu), artikkel 12 (õigus abielluda), artikkel 5 (abikaasade võrdsus) ning lisaprotokoll 7. Muud perekonnaõiguse allikad: Kooseluseadus, Perekonnaseisutoimingute seadus, Abieluvararegistri seadus, Tsiviilkohtumenetluse seadustik,Tsiviilseadustiku üldosa seadus, Rahvusvahelise eraõiguse seadus, Nimeseadus,
abikaasale, on temal õigus ühisvara hulka kuuluvat eset vallata ja käsutada, arvestades teise abikaasa kasuks seaduses ja abieluvaralepingus ettenähtud piiranguid. Ühisvara üksi valitsev abikaasa peab ühisvaraga seotud õigusvaidlusi enda nimel. Vara valitsev abikaasa võib ainult teise nõusolekul käsutada või kohustuda Selgita abikaasa ülalpidamiskohustust. · Abikaasad on vastastikku kohustatud perekonda ülal pidama. Abielu ajal on abikaasa kohustatud ülal pidama abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. · Ülal tuleb pidada ka naist 8 nädalat enne ja 12 nädalat pärast sünnitust (olenemata sellest, kas lapse vanemad on abielus või mitte). Millistel tingimustel abielu lõpeb? Kuidas on võimalik abielu lahutada? · Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse
tuleb kõnealla alaneja suhulase puhul (nii laps kui ka lapselaps) · Suutmatus ennast ise ülal pidada. See võib puudutada täisealiseks saanud alanejat segulast, kes kehalise või vaimse puude tõttu või muul põhjusel on võimetu endale ise sissetulekut hankima; samuti ülenejat sugulast (vanem, vanavanem). · Vanusepiir, milleni vanemal on kohustus ülal pidada täisealiseks saanud keskhariduse tasandil õppimist jätkavat lapst 21-eluaastaseks saamiseni. 11. Ülapidamiskohustuse ulatus · Sõltub õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist. Arvestatakse kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hriduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulusid, lapse puhul tema kasvamise kulutusi. · Kui esmajärjekorras ülalpidamist andma kohustatud vanemalt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada, siis annab ülalpidamist vanavanem jne.
erimenetluseta ka teistes ELi liikmesriikides (www.euroopa.eu). Lapsevanemate õigused ja kohustused Lapsed ei suuda alati oma õiguste ja huvide eest ise seista ning vajavad seetõttu täiskasvanute abi. Vanemad peavad tagama eluks vajaliku ning looma sobivad tingimused, et laste anded ja huvid saaksid areneda. Eesti põhiseaduse ja perekonnaseaduse kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused: 1. Õigus ja kohustus last kasvatada ning lapse eest hoolitseda. Vanematel on õigus ja kohustus last kasvatada, arendada ning lapse eest hoolitseda. Vanemad vastutavad tema üleskasvatamise ja arendamise eest ühiselt. Vanemal ei ole lubatud last kehaliselt, vaimselt ega hingeliselt halvasti kohelda ega jätta teda hooletusse. Ei tohi lapse vastu kasutada alandavaid kasvatusabinõusid. See tähendab, lapse kehaline karistamine ja solvamine ei ole lubatud. Hariduse andmisel on vanematel kohustus arvestada eelkõige lapse võimeid ja kalduvusi.
vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Mh, Riigikohtu määruses 3-2-1-83-11 p-s 8 leidub, et lastekaitseseaduse (edaspidi LasteKS) §-st 28 tulenevalt on lapsel, kes on lahutatud ühest vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga võrdsel määral, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. 9 Lisaks, viitab Riigikohtu tsiviilkolleegium sellele, et mõlemal vanemal on õigus ja kohustus oma lapse eest hoolitseda. Praeguse situatsiooni puhul on alust väita, et Heli katkestab Raju hooldusõiguse teostamist Kaja suhtes ilma õigusliku aluseta. On teada, et isa on püsivalt oma hooldusõigust teostanud - alati teostas järelevalvet Kaja üle ka siis, kui ema polnud kodus. Samuti tegi talle süüa ja viis Kaja nii lasteaeda kui ka trenni. Puuduvad asjaolud, mis viitaksid sellele, et isa takistab lapse suhtlust emaga. Raju ja
ülalpidamist ka teiselt lapsevanemalt. Perekonna seaduse § 97 järgi on ülalpidamist õigustatud saama: 1) alaealine laps; 2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; 3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama[2]. Ülalpidamiskohustuse all peetakse silmas üldjuhul elatusraha maksmist. Kõnekeeles kasutatakse elatusraha asemel mõistet alimendid. 2. PÕLVNEMISEST TULENEV ÜLALPIDAMISKOHUSTUSE REGULATSIOON Elatusraha suurus määratakse kindlaks perekonna seaduse § 99 alusel. Elatusraha suuruse määramisel lähtutakse õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise
2012 Referaat Perekonna käsitlus erikultuurides Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Perekond kui ühiskonna üks olulisemaid alustalasid. Enamasti on peres 3-7 pereliiget. Perekond toimib kui grupijuht on hea. Perekonna ülesandeks on Jüri laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, aga ka emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Ühiskonna stabiilsus ja harmoonia.
Lapse äravõtmist vanemalt ja vanemlike õiguste äravõtmist reguleerib Eestis Perekonnaseadus. Lapse eraldamine vanematelt võib toimuda üksnes lapse huvides. Kodust ja perekonnast eraldatud lapse edasise elukoha, hooldamise ja kasvatamise korraldab valla- või linnavalitsus. 1.1 Vanemate õigused ja kohustused Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused (perekonnaseadus §49). (1) Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. (2) Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. (3) Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. (4) Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega (perekonnaseadus §50). Kui vanemad
Vanemate ja laste ülalpidamiskohustused: oma alaealise/täisealise lapse ülalpidamine, kuni laps õpib põhi-, kesk-, kutsehariduskoolis, kui vabatahtlikult seda ei tehta, määrab kohus elatisraha 1.le lapsele ½ min. palgast(mitte vähem), kohus võib määrata väiksema summa juhul, kui peres on veel lapsi(keegi ei tohi kannatada), elatisraha nõudmine ei sõltu kooselust, abielust, isik peab esitama min. palga tõendi(tegelik elustandart parem). Vanemate ülalpidamine(täisealiste laste korral):kohus arvestab kõigi laste olemasolu, raha nõudmisel arvestatakse mõlemat poolt, ehk laps vs. Vanem, raha ei saa nõuda kui vanemlikud õigused on ära võetud. Teiste perekonnaliikmete ülalpidamine: vanavanemad on kohustatud ülal pidama lapselapsi(kui vanemaid ple), täisealiseks saanud lapselapsed peavad
Mis on abiellumislubaduse õiguslik tähendus? Vastavalt PKS § 8-le abiellumislubadus ehk kihlus ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks ega kahju hüvitamise nõudeks kui seda lubadust ei täideta. Seega kuna Mari võttis ise laenu ja nad Jüriga abielus ei olnud, siis neil ei ole nõudeid üksteise vastu. Variant a: Kas olukord muutuks kui Mari oleks rase? Ei muutuks, võiks tulla nõue tulenevalt PKS § 111- kus lapse isa on kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Variant b: Paari nädala möödudes Mari ja Jüri lepivad ära ning otsustavad uuesti abielluda ning Jüri kingib Marile kalli kihlasõrmuse. Mõne aja möödudes Mari kuuleb tuttavalt, et Jüril oli lahusoldud paari nädala jooksul suhe Siimuga ning selle tulemusena Mari jätab Jüri maha. Kas Jüril on õigus nõuda Marilt kihlasõrmuse tagastamist või selle väärtuse hüvitamist?
Abielu saab lahutada perekonnaseisuasutuses ning kohtus (maakohtus). Kui mõlemad on nõus lahutama ning neil pole vaidlusi, siis saab lahutada ainult perekonnaseisuasutuses. Lahutatakse ära avalduse esitamisest mitte kiiremini kui 1 kuu ning mitte kauem kui 3 kuud. Kui üks abikaasadest ei saa kohale ilmuda, siis saab ta saata notariaalselt tõestatud avalduse. Kohtusse pöördutakse: üks pole nõus abielu lahutama, vaidlused laste ja raha üle, üks nõuab teiselt elatisraha. Kohtus pole tähtaegu kehtestatud. Kohus lahutab abielu, kui kohus leiab, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus pole pädev kumabgi poolt süüdistama. Kui abikaasad pole juba 2 aastat koos elanud, siis on see kindel põhjus lahutamiseks. Kohus peab välja pakkuma leppimise variandi. Kui kohus näeb, et inimesed kahtlevad, antakse 6 kuud leppimisaega. Perekonnanimi pärast lahutust: perekonnanime valiku peab otsustama kohe kui antakse lahutusavaldus sisse. 1
Lahusvaraks on ka abielu kestel soetatud isiklikud tarbeesemed Varaliste õiguste aluseks võib olla ka abieluvaraleping (kuid ühisvaraks ei saa ikkagi lugeda vara, mis abikaasa on kinke või pärimise teel omandatud tingimusega, et see on lahusvara) Seadusega on määratletud ülalpidamiskohustused Elatis määratakse igakuise rahana in ½ kuupalga alammäärast va erijuhud Täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat 7.4. Laps ja perekond Sündinud laps tuleb 1 kuu jooksul perekonnaseisuasutuses registreerida Vanemad panevad lapsele kokkuleppel kuni 3 eesnime, mis ei tohi olla vastuolus heade tavadega, ei vasta soole, on üldtuntud nimi Perekonnanimi vanemate ühine või erineva nime korral vanemate kokkuleppel (ei või olla vanema abiellumisel saadud kahest nimest koosnev perekonnanimi)
Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 27: Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. NB! Vt PS-i kommentaare (veebis) nende §-de kohta. Vajalikud seadused kontrolltöödes ja seminarides: Perekonnaseadus (PKS) Kooseluseadus (KooS) Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) Abieluvararegistri seadus (AVRS) Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus (KVEKS) Lastekaitseseadus (LasteKS)
vanemate ja laste kaitse. Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on vastuolus lapse huvidega. Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Vanem on kohustatud last ülal pidama, hoolimata sellest, kas vanem on vanemliku vastutuse kandja või mitte. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest - seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. See säte puudutab nii perekonna seesmist kaitset kui ka laste kaitset, kui vanemad ei hoolitse nende eest, või kohtlevad neid halvasti. Samuti peab seadus kaitsma ka vanemaid. Lastekaitse on antud linna- ja vallavalitsuse pädevusse. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele
(2) Abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on abikaasa lahusvara. Abikaasade varalised õigused määratakse kindlaks seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. Abikaasade isiklikke õigusi ja vabadusi kitsendavad kokkulepped on tühised. 10.Abielu lõppemine .Abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega. Abielu lahutab perekonnaseisuasutus (pole vaidlusi, puuduvad varalised vaid ja laste osas, elatisraha nõudmine). Loetakse lõppenuks abielu akti koostamisega. 11.Vanemate õigused ja kohustused. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. LÕDVA ;) 12.Ülalpidamiskohustus perekonnas .Abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.
tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on abikaasa lahusvara. 10) Abielu lõppemine Kas ühe poole surm või lahutus. Abielu lahutab perekonnaseisuasutus voi kohus. 11) Vanemate õigused ja kohustused Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.
Vanemate osa laste kasvatamisel 2008õa Sisukord Lapsetegemiseks on vaja kahte inimest lk3 Vanema kohustused igaühe vaba valik? lk4 Vanemate roll laste elus lk5 Kasutatud kirjandus lk6 Lapsetegemiseks on vaja kahte inimest Pahatihti mehed ei taha või ei pea vajalikuks maksta naisele, või õigemini lapsele, alimente ning naine ei viitsi jamada kohtu kaudu elatusraha väljanõudmisega. Kohut käia on ju üsna tüütu. Kuigi on tõenäoline, et naispool selle kohtuasja võidab, kui mehel pole just väga head advokaati naisele vastu panna, on vaja emal enne palju pabereid korda ajada. Alates hagi 2 koostamisest ja lõpetades lapsele tehtud kulutuste tõestamisega, muidugi tuleb vahel tõestada ka isadust, sest mehed kasutavad kõiki võimalusi, et hiilida alimentide maksmisest. Alimendid ei
võivad last vääriti kohelda (Fernandez-Ballesteros 2003). 7 Lapsel ei ole hea elada seal, kus koheldakse last vääriti. Väärkohtlemise all võib mõelda tegusid lapse suhtes, mis alandavad tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi (Edovald 2003). Ka füüsiline vägivald on väärkohtlemine. Lapsed, kes kogevad füüsilist vägivalda hakkavad pidama seda normaalseks elamisviisiks ja hakkavad seda ise kasutama (Heinla 2000). Autori arvates on parem kui laps kasvaks kuskil, kus tal on turvalisem elada ja tema eest hoolitsetakse. Autor nimetab oma töös erinevaid asenduspere liike, kus on lapsel võimalik väljaspool kodu elada ja need oleks: eestkoste, hoolduspere, perekonnas hooldamine, tugipere, adoptiivpere, lapsendamine, asendushooldus, lastekodu. 8 1.2 Erinevad asenduspere liigid
Iga ametniku kohta isiklik toimik (teenistusleht). Teenistusleht saadetakse Riigikantseleisse töökohtade vahepeal. Kõik puhkused, atesteerimistulemused, karistused, ergutused. Ergutamine: - tänuavaldamine (fikseeritud käskkirjaga) - rahalise preemia andmine (fikseeritud käskkirjaga) - hinnaline kingitus - edutamine (kõrgemale palgaastmele üleviimine) Distsiplinaarvastutuse süütegudeks on: - töökohustuse mittetäitmine - varalise kahju tekitamine - vääritu tegu Karistused: - noomitus (käskkirjas peab olema süüline rikkumine pikalt väljatoodud; ühekordne akt) - rahatrahv (maksimaalselt 10kordne päevapalk) - töölt kõrvaldamine (maksimaalselt 10 päeva, palka ei maksta) - madalamale palgaastmele üleviimine (maksimaalselt 1 aasta)
käsutamisest ja jagamisest. Näiteks jahirelvad, mis on ühisvara, aga üks abikaasadest, kes ei oma relvaluba, siis ei tohi seda vara isegi puutuda. Sama moodi ka autoga, kui puuduvad näiteks autojuhiload. 9. Milline on abikaasa vastutus ühisvara eest? Mõlemad osapooled vastutavad poole eest. 10. Selgita abikaasa ülalpidamiskohustust? Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. See hõlmab tegevust ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks. 11. Millistel tingimustel abielu lõpeb? Kuidas on võimalik abielu lahutada? Abielu lõppeb: ● abikaasade vastastikusel kokkuleppel; ● kui abikaasadevaheline suhe on tõsiselt halvenenud ja abielu jätkamine ei ole enam võimalik;
hetkedel on kohustatud tagama ülalpidamise? Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama:alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Seadus: Perekonnaseadus Paragrahv: 96, 97 2 i) Millised õigused on väljaspool abielu sündinud lapsel? Lapsel, kes põlvneb vanematest, kes ei ole omavahel abielus, on samad õigused ja kohustused oma vanemate ja nende sugulaste suhtes kui lapsel, kes põlvneb omavahel abielus olevatest vanematest. Seadus: Perekonnaseadus Paragrahv: 45 j) Mida tähendab lapsendamisseadus
Puhkuse kasutamise õigus 1. aastal (uus töö): - õigus puhkusele kui töötanud 6 kuud vastavalt töötatud aja eest. Puhkused seoses lastega: (vanema puhkused): 1. rasedus- ja sünnituspuhkus 140 kalendripäeva, tasuline 2. isadus puhkus ei ole tasuline. 10 tööpäeva 2 kuu jooksul peale lapse sündi. 3. lapsendaja puhkus 70 kalendripäeva kui lapsendatakse alla 10 a . last. 4. lapsehoolduspuhkus saab kasutada ema või isa kuni lapse 3.aastaseks saamiseni. 5. lapsepuhkus emale või isale tööpäevades 3 päeva, kellel 1 või 2 alla 14.a. vanust last. 6 päeva 3 või rohkem alla 14.a. vanuseid lapsi või vähemalt 1 alla kolme aastane laps. Puudega lapsevanemal igas kuus, kuni lapse 18.a. saamiseni tasuline 66 kr päevas. 6. tasustamata lapsepuhkus emal või isal saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva puhkust (-14.a. lapsed ja puudega 18.a.) AVALIKU TEENISTUSE SEADUS ATS
on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu); 7) abikaasad on abielu kestel toimunud soovahetuse tagajärjel samast soost. 15) Lapsel, kes põlvneb vanematest, kes ei ole omavahel abielus, on samad õigused ja kohustused oma vanemate ja nende sugulaste suhtes kui lapsel, kes põlvneb omavahel abielus olevatest vanematest. 16) (1) Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. (2) Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. (3) Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. (4) Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. 17)
Lapsendajad kantakse lapse sünniakti vanematena, soovi korral antakse lapsele lapsendaja perekonnanimi. Vanem on lapse seadusandlik esindaja, loomulikult on ta kohustatud kaitsma oma lapse huve ja õigusi. Riigi abi lapse kasvatamisel on sama, mis kehtib kõigi peres kasvavate laste kohta. Last ei saa ,,tagasi anda". Lapsendaja peab olema üldjuhul vähemalt 25aastane, füüsiliselt ja vaimselt terve ning suuteline last ülal pidama. Sama last võivad lapsendada omavahel abielus olevad isikud, ent on tehtud ka mõni erand, kui lapsendada on saanud üksik naine. Lapsendamise otsustab kohus lapsendaja avalduse alusel, mis võib venitada lapsendamise protseduuri arvatust pikemaks. Selleks, et laps saaks oma tulevase perekonna juurde enne kohtuotsuse jõustumist, on paindliku variandina võimalik vormistada lapse elamine hooldusperes. Selleks annab nõusoleku kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Lapsendada saab last:
3) Vormiga seotud - kui ei ole järgitud seadusest tulenevat vormi siis tühisus või erandina kehtiv Tühine tehing (tühine tehing puuduste tõttu sisust) Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommetega Avalik kord tähendab põhiseaduslikku korda. Riiklik korraldus. Kokkulepe, et kohtusse ei pöördu, on põhiseadusega vastuolus ja seetõttu tühine. On tühised Tsüs §86 järgi. Tehingu tühisuse juures peab silmas pidama § 85 tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommetega Head kombed sõltuvad ühiskonnas olevatest tavadest. Head kombed on need mis vastavad ausalt ja õiglaselt mõtleva inimese sündsustundele. 19 Tsüs §86 heade kommete vastased tehingud on tühised. Kui on seadusest tuleneva mingi teise
2)lahusvara enne abiellumist ühele poolele kuulunud vara; pärast abieluliste suhete lõppemist s pärandusega saadud vara; isiklikud tarbeesemed. Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Ühisvara võidakse jagada abielu ajal või pärast lahutust. Jagatakse võrdselt pooleks. On ka tingim naine jne). Laste huvidest lähtuda. Samuti mille arvelt ühisvara on tekkinud. 23.ülalpidamiskohustus perekonnas Abikaasad on kohustatud teineteist ülal pidama. Ülalpidamiskohustust saab nõuda, kui kohustatu Kui abielu lahutatakse, siis ülalpidamiskohustus langeb ära. 24.abielu lõppemise alused ja lahutamine Abielu lõppemine 1)surmaga 2)lahutusega Lahutada saab: 1)perekonnaseisuasutuses (mitte kiiremini kui 1 kuu ja mitte kauem kui 3 kuud. Mõlemad peava 2)kohtus a. kui varalised vaidlused b. üks pool pole nõus lahutama c. lastesse puutuvad vaidlused d. ülalpidamise nõudega seoses (elatusraha lastele või teineteise suhtes) 25
ega hoolitse tema eest, võidakse vanema õigusi piirata, kuna ta ei täida vanema kohustusi. ast ei või eraldada vanematest vastu tema tahtmist, välja arvatud juhul, kui pädevad ametivõimud otsustavad kooskõlas seadusega, et eraldamine on lapse huvides. Huvisid kaaludes omistab Euroopa Inimõiguste Kohus erilise tähtsuse lapse parimatele huvidele, mis võivad iseloomu ja mõju tõttu lapsevanema õiguse perekonnaelule üles kaaluda. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest - seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. See säte puudutab nii perekonna seesmist kaitset kui ka laste kaitset, kui vanemad ei hoolitse nende eest, või kohtlevad neid halvasti. Samuti peab seadus kaitsma ka vanemaid. Lastekaitse on antud linna- ja vallavalitsuse pädevusse. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekonnaelu puutumatust võib riivata lapse äravõtmine vanemalt, samuti vanema õiguste äravõtmine
kaudu Perekonnaseisuasutus, vaimulik, notar Avalduse esitamisest 1-3 kuu jooksul Takistavad tegurid (veresugulus, lapsendamissuhe, abielusolek) ABIELU LÕPPEMINE Surm või lahutus Lahutada on võimalik: Perekonnaseisuasutuses Notari juures Kohtus Kohtus lahutatakse abielu, kui: on varalised vaidlused vaidlused laste üle elatisraha nõue vaieldakse abielu üle NIMESEADUS kehtid 31.03.2005 isikunimi – isiku ametlik nimi, koosneb ees- ja perekonnanimest Perekonnanimi abiellumisel: Kantakse ühist nime Nime ei vahetata Üks pool lisab enda nimele abikaasa nime PEREKONNANIMI Perekonnanimi abielu lahutamisel: Nime ei muudeta Abielu eel viimati kantud nimi tagasi Esimese abielu eel viimati kantud nimi tagasi EESNIMI
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
