........................................................................lk 13 13. Richard-Aleksander Tiswelt......................................................................lk 14 14. Kokkuvõte..................................................................................................lk 15 15. Kasutatud materjal.....................................................................................lk 16 Sissejuhatus Eestis sai sportlik ujumine alguse 1910 aastal, kui Pirital korraldati esimesed ujumisvõistlused (50m ja 300m distantsil). Ent juba varem oli saanud pikamaaujujana tuntuks Tallinnast pärit Richard Tiswelt. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1919 a. Pirital. Ujumisega tegeldi peamiselt Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Viljandis ja Sindis. Nüüdisaja olümpiamängude kavva kuulub ujumine algusest peale.Esimene eestlane olümpiamängudel oli Egon Roolaid 1936 aastal Berliinis.
1.RINNULIUJUMINE 4 2. KROOLIUJUMINE 5 3. SELILIUJUMINE 6 4.LIBLIKUJUMINE 7 5. UJUMISOSKUS 8 6. UJUMISE AJALOOST 9 KOKKUVÕTE 11 KASUTATUD KIRJANDUS 12 SISSEJUHATUS Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust. Igasugune ujumine aitab olla terve ja püsida heas füüsilises vormis kõrge eani, kuna tervist aitab paremini säilitada koormusevaba ujumine. Ujumine on üks kõige harmoonilisemaid spordialasid.
UJUMINE Ujumine on elusorganismi kulgemine vees. Ujumine võib olla passiivne või aktiivne. Passiivne ujumine on ujumine, kus ei painutata keha ja ei sõuta jäsemetega. Aktiivne ujumine on ujumine, kus kasutatakse jäsemeid sõudes ja keha painutatakse. Inimeste ujumine on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides ning soojemate ilmadega. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ohutusreeglid ujumisel: · Ujuma ei minda üksinda ja oluline on teavitada kaaslasi · Vettehüppeid võib teha ainult selleks lubatud kohas · Tundes väsimust tuleb veest väljuda · Ujutakse tähistatud ja selleks ettenähtud kohas · Kedagi ei tõmmata ega suruta vee alla
Ujumine Ujumine taastab tervist ja loob hea tuju, lisaks karastavale toimele mõjub ujumine hästi ka kesknärvisüsteemile ning maandab stressi, sest vesi annab mõnusa liikumisvõimaluse ja tekitab hea enesetunde. Ujumine on täiuslik siis, kui inimene on vees horisontaalasendis nii, et ka pea on vees ning väljahingamine toimub vette. Ujumiseks ja suplemiseks on ideaalne suveperiood, mil soovitatakse käia ujumas iga päev, võimaluse korral looduslikus veekogus. Siseujula tingimustes võiks käia ujumas aga üle päeva. Kasulik on ujumine merevees, sest see sisaldab organismile
Referaat Erinevad ujumisstiilid Sisukord Lk 3 Ujumine Koeraujumine Küliliujumine Vabaujumine e. Krool Lk 4 Seliliujumine Rinnuliujumine e. ,,konn" Lk 5 Liblikujumine e. ,,delfiin" Võistlused ja ajalugu Kokkuvõte 2 Ujumine Ujumine on üks vanimaid spordialasid, millega on tegeletud juba kiviajast saati ehk üle 6000 aasta. See on vees liikumise meetod, mis parandab hingamist ja verevarustust. Kõige
mängudelt saanud kaheksa kuldmedalit ( need 8 medalit sai ta 2008.aastal Pekingi suveolümpiamängudelt ). Phelps on teinud kokku 32 maailmarekordit. "Swimming World" leht on valinud Phelpsi neli korda aasta ujujaks aastatel 2003, 2004, 2006 ja 2007. Tema treener on olnud algusest peale Bob Bowman ( Bowmann sündis ja kasvas üles Kolumbias ). Phelps'i rahvusvahelised tiitlid, koos erinevate maailmarekorditega on talle toonud autasud nagu ,,World Swimmer of the Year Award" ( ,,Aasta ujuja auhind" ) aastatel 2003, 2004, 2006, 2007 ja 2008 ning ,,American Swimmer of the Year Award" ( ,,Ameerika aasta ujuja" ) aastatel 2001, 2002, 2003, 2004, 2006, 2007 ja 2008. Ta on oma karjääri jooksul võitnud kokku 48 medalit 40 kulda, 6 hõbedat ja 2 pronksi. KARJÄÄR Algusaastad Phelps osales 15-aastaselt 2000. aasta olümpiamängudel Sydneys, kus ta oli noorim USA ujuja viimase 68 aasta jooksul. Ta sai 200 m liblikujumises viienda koha. Kuus kuud peale olümpiat 30
............................................................................................. 16 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................... 17 SISSEJUHATUS Ujumine on üks vanemaid ja populaarsemaid spordialasid maailmas. Ujumisele nagu teistegi spordialade arengule andis tugeva tõuke olümpiamängude uuestisünd. Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel 1896. aastal Ateenas kohtusid 13 riigi 285 atleeti 9 spordialal, ujumine nende seas. Üle kogu maailma rajati lugematu hulk ujulaid ning ujumisharrastus levis ja kasvas kiiresti (7). Tänapäeval on pea kõikides maailma riikides olemas ujulad, kus soovi korral saab käia trenni tegemas. Ujumisvõistlused toimuvad kas 25-meetrises "lühikeses" basseinis või 50- meetrises "pikas" e. olümpiabasseinis. Ühes ujumisvahetuses on kaheksa ujujat, kes kõik peavad ujuma neile määratud rajal. Olümpiabasseinis peab olema 10 rada, mõlemas
UJUMINE 1. Nimeta põhiujumisviisid. Krool, seliliujumine, liblikujumine ja rinnuliujumine. 2. Milline on 4 x 25 m kompleksujumise õige järjekord? 1) liblikujumine ehk delfiin 2) seliliujumine 3) rinnuliujumine ehk konn 4) vabaujumine ehk krool 3. Milliste ujumisviiside stardihüpet sooritatakse pukilt, milliseid veest? Pukilt sooritatakse krooli, liblikujumise ja rinnuliujumise stardihüpped. Veest allustatakse ainult seliliujumist. 4. Rinnuli pöördel peab vastu seina minema ..... käsi/kätt. Kuidas sooritatakse delfiini pööre? Rinnuli pöördel peab vastu seina minema kaks kätt. Delfiini pöördel tuleb puudutada mõlema käega seina ning seejärel end seinast ära tõukama. 5. Millistes ujumisviisides on lubatud ka saltopööre? Saltopööre on lubatud seliliujumise ja krooli puhul. 6. Mitu valestarti on lubatud võistlejal? Võistlustel ei ole lubatud teha ühtki valestarti. Valestardi puhul ei võeta tulemust arvesse.
Juhendaja: Tiit Ilver Viljandi 2011 Ujumisest üldiselt Ujumine on üks vanimaid spordialasid, millega on tegeldud juba kiviajast saati ehk üle 6000 aasta. See ei nõua suuri investeeringuid ning on harrastatav aastaringselt. Piisab vaid mugavast ujumistrikoost ja lähedal asuvast veekogust või basseinist. Ajalugu Kuigi Upsala ujumisklubi väidab ennast olevat maailma vanim ujumisklubi, tuues loomisaastaks 1796, sai sportlik ujumine alguse Inglismaalt. Algselt võisteldi peamiselt rinnuliujumises, et vältida pritsmeid. 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Ujumine oli esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude kavas. 1908. aastal loodi Rahvusvaheline ujumisliit, Fédération Internationale de Natation (FINA). 2010 aastal tähistas
Juhendaja: ANNOTATSIOON Töö pealkiri: Ujumise kui spordiala mõjutused kehale ja tervisele Kuu ja aasta: aprill 2010 Lehekülgede arv: 15, jooniseid kuus, lisasid üks Referaat Selle uurimustöö eesmärk on uurida ujumise kui spordiala mõjutusi meie kehale ja tervisele. Uuritakse seda, mis on kõige olulisem ujumise juures, kuidas on ujumine mõjutanud füüsilist ja keha arengut. Samuti uuritakse, kuidas ujumine toob endaga kaasa negatiivseid probleeme ja kuidas suhtutakse ujumisse kui spordialasse üldiselt. Kuressaares on kaks ujulat: Kuressaare Gümnaasiumi ning SPA Hotell Rüütli ujula. Mõlemal asutusel on olemas 25-meetrine bassein. Ujujad, kes soovivad saada ka ujumisõpetust eelistavad pigem KG ujulat, sest ujula on koolimajaga ühes majas. Kool võimaldab saada tasuta algõpet ja ujumistunnid on tunniplaanis
Ujumine Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine.Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust. Ujumisel kui spordialal on põhiliselt neli erinevat ujumisstiili ehk tehnikat krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine ning liblik- ehk delfiiniujumine. Krooli- ja seliliujumisel on oluline
Miks ujumine on tervisele kasulik, mida ujumisoskus arendab? Ujumise võistlusstiilid. Ohutusnõuded ujuma minemisel. 1. Miks ujumine on tervisele kasulik? Igasugune ujumine aitab olla terve ja püsida heas füüsilises vormis, seda ka kõrge eani, ning see on ka kõige efektiivsem trenn kalorite põletamiseks, ainevahetuse kiirendamiseks ning musklite kasvatamiseks. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust, mistõttu võivad ujumisest ning vees viibimisest abi saada ka astmaatikud. Ujumine on eriti kasulik une- ja närvihäiretega inimestele, kuna vesi mõjutab nahaaluseid retseptoreid. Radikuliidi ja seljavalude puhul on samuti kasulik ujuda, kuna veel on masseeriv toime. 2. Mida ujumisoskus arendab? Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal
UJUMINE Avinurme Gümnaasium 2012 UJUMINE Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumine on paljude jaoks lemmikspordiala. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisveekogudes. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Regulaarse harjutamise korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi. Siseujulates on vee temperatuur enamasti 20 - 27 kraadi, lastebasseinides peab vesi soojem olema - 29 - 31, beebidel kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 - 27 kraadises vees. Suveperioodil soovitatakse ujumas käia lausa iga päev,
KERGEJÕUSTIK 1.Kui pikk on staadioniring? Sinu vastus oli: 400m. 2.Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi Sinu vastus oli: 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. Lisaks võib veel olla 110m ja 400m tõkkejooksu ja 3000m takistusjooksu ning 4x100m või 4x400m teatejooksu. 3.Nimeta viske- ja tõukealasid Sinu vastus oli: Kuulitõuge, odavise. Kettaheide, vasaraheide. 4.Nimeta hüppealasid Sinu vastus oli: Kõrgushüpe, kaugushüpe, teivashüpe, kolmikhüpe. 5.Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Sinu vastus oli: Stardikohtunik annab käsklusi "Kohtadele!" ja "Valmis!" oma emakeeles
Sisukord Mis on ujumine Ujumisstiilid Ajalugu Natalie Anne Coughlin ja Michael Fred Phelps Laste ja noorte vanuselised iseärasused algõpetuses Ujumisõpetuse põhiharjutused Tundides õpitavad stiilid ja harjutused Algõpetuse tulemused Bill Sweetenhami 5 reeglit treeneritele Kokkuvõtteks Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta.
Rasmusseni, Kaisa Põldmat ja Kelly Seinpere. Suureks abiks oli Katariina Linde, kes jäädvustas kogu ürituse. Suured tänud ka Anneli Petrovile ja Maie Nõmmikule. Autasude eest tänan Villu Albertit. Lisaks tänan kõiki õpilasi, kes läbiviidavast üritusest osa võtsid. Samuti tänan oma juhendajat Mare Akelit. I UJUMISE AJALUGU, UJUMISSTIILID JA VEE MÕJU TERVISELE 1.1 Mis on ujumine? Ujumine on bioloogilise organismi kulgemine vees. Sportlikust aspektist vaadates on ujumine inimese edasiliikumine vees sellekohaste liigutuste abil. Eristatakse rakendus-, tervise-, ja võistlusujumist. Rakendusujumine hõlmab uppuja päästmist, veekogude ületamist ja sukeldusujumist. Tervise - ja võistlusujumise eesmärk on inimorganismi üldine tugevamine ja karastamine. Ujumine võib olla ka teiste spordialade (moodsa viievõistluse, triatloni) koostisosa
.......7 5. Rinnulikrooli pöördetehnika mudel..........................................................................11 6. Kokkuvõte....................................................................................................................17 7. Kasutatud allikad........................................................................................................18 2 3 1. Ujumisest üldiselt Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Vabaujumine on üks ujumise võistlusaladest. Tavaliselt vabaujumise all mõeldakse siiski tihti krooliujumist. Krool on pärit Havailt 1893. aastast ja olümpiamängudel oli krool esimest korda kavas 1912. aasta olümpiamängudel
Referaat krool Tallinn 2008 Ujumine on inimeste ja muude loomade vees liikumise meetod. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumisstiilidest on esindatud · koeraujumine kaapeliigutustega ujumine · küliliujumine kasutusel vetelpäästes · vabaujumine e. krool · seliliujumine · rinnuliujumine e. "konn" · liblikujumine e. "delfiin" Kõikidest väljatoodutest on krool lihtsaim ja kiireimini õpitav. Kuigi "delfiin" ja "konn" on tegelikult nimetus jalgade tööle, võisteldakse ikkagi neljas erinevas ujumisstiilis vaba, selili, rinnuli ja liblikujumine
toimuvad iga nelja aasta järel Tänapäeval kavva kuuluvad olümpiaalad · Aerutamine · Dzuudo · Jalgpall · Jalgrattasport · Kergejõustik · Korvpall · Kujundujumine · Käsipall · Laskesport · Lauatennis · Maadlus · Maahoki · Moodne viievõistlus · Poks · Purjetamine · Ratsasport · Sulgpall · Sõudmine · Taekwondo · Tennis · Triatlon · Tõstmine · Ujumine · Vehklemine · Veepall · Vettehüpped · Vibulaskmine · Võimlemine · Võrkpall 3.1.2 Taliolümpiamängud Talioümpiamängud on kaasaegsete olümpiamängude talispordialade üritus. Iluuisutamine oli kavas juba 1908. aasta olümpiamängudel Londonis ja 1920. aasta olümpiamängudel Antwerpenis. Taliolümpiamänge peetakse alates 1924. aastast. Algul toimusid taliolümpiamängud samal aastal suveolümpiamängudega. Alates 1994. aastast
inimesi liblikrabelevad. Lõdvstunult ja nutikalt sooritatud liblikujumist on kena vaadata ning rahuldustpakkuv ujuda. Liblikujumise omandamine tõstab teadlikkust oskustest, mis on vajalikud kõikide ujumisstiilide puhul : voolujooneline asend, vee hoidmine, kerelihaste jõul tehtavad liigutused, veetundlikkus ja rütm. Need kes omandavad liblikujumise, on edukad ka teistes stiilides. Seda ei saa paraku öelda nende kohta kes ujuvad meisterlikult krooli või selili. Alljärgnevalt vaatleme lähemalt liblikujumist ning mis see üldse õigupoolest on. Sissejuhatus Mis on ujumine? Ujumist võib käsitleda kui mitmekülgset spordiala mis kaasab terve keha. Seda tehakse ajaviitena, lõõgastumiseks, kui ka tippspordina. Ujumine on väga tervislik ja kasulik üldfüüsilise treeninguna, sest liigutusi tehakse vastu takistust, mille käigus töötab enamus lihastest. See sobib treenigutega alustavatele inimestele ja ülekaalulistele, kuna see ei koorma
Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.-15. aprillil 1896. Olümpial osales 13 riiki. Naissportlased siis olümpiamängudel ei osalenud. Võisteldi 9 spordialal (kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, võimlemine, sõudmine jäeti tormise mere tõttu ära). Olümpiamängud avas Kreeka kuningas Georgios I. Olümpiamängude peaareen oli Panathenaikoni staadion. Autasud neil olümpiamängudel olid: esikoht - hõbemedal, diplom, Olümpiast lõigatud õlipuuoks; teine koht - pronksmedal, diplom; kolmas koht - diplom.
31 kui sprindis - 100 meetrit 11,1. Hetkel on spordielu Esnas peaaegu välja surnud ning aastaid ei ole toimunud ka mingit kergejõustikualast tegevust. JÄNEDA Jänedal läks kergejõustikuharrastus hoogu pärast seda, kui 1918. aastal Tallinnas asutatud Põhja-Eesti Põllutöökeskkool toodi üle Jänedale. Huvilised treenisid ja võistlesid peamiselt mitmel pool pargis. Kergejõustik pole siiski olnud Jäneda rahva meelisharrastus - populaarsemateks aladeks jäid eelkõige suusatamine ja ujumine, aga ka mitmed muud spordialad. Jäneda parimad saavutused kergejõustiku-vallas piirduvad vabariigi tehnikumide spartakiaadide tasemega. Hans Lööperi tulekuga Jäneda kehalise kasvatuse õpetajaks sai küll valmis 400-meetrise ringrajaga staadion, kuid maakonna kergejõustiku arengu seisukohast polnud sellest mingisugust abi, sest puudusid nii tasemel hüppepaigad kui korralik jooksurada. Just seetõttu pole seal saanud korraldada ka suuremaid võistlusi;
Sissejuhatus Käesolevas uurimistöös käsitlen üheks ajaloo parimaks Eesti kümnevõistlejaks tunnistatud Heino Lipu elulugu, sportlasteed ja hiilgavaid rekordeid nii kümnevõistluses, kui ka kuulitõukes ja kettaheites. Heino Lipp suri(28.augustil 2006) veidi enne minu uurimustöö teema valikut, seega oli tema elulugu sellel ajahetkel üpriski aktuaalne. Paljudele noorema põlvkonna esindajatele on Lipu saavutused kauge minevik ja sellest teatakse vähe. Meedia kajastas spordi mõttes suurmeest aga palju ning nii tekkis ka minus huvi, kes on see mees, kes on püstitanud kaheksa NSVL rekordit, mitmeid Euroopa rekordeit ning on 21 kordne Eesti meister. Lisaks tegelen ka ise kergejõustikuga ja tema raskused teel parimate tulemusteni pakkusid sügavat huvi. Hiljuti istutati Tallinna Keskstaadionile uued puud, mida kaunistasid erinevate spordialadega tegelevate inimeste nimesildid. Staadionitrepist üles tulles hakkab esimesena silma just Heino Lipu puu. See jättis minusse alati
hävitati. Ta jooksis 6. juunil 1910. aastal Eesti kiirjooksu rekordi, see oli 13,4 sek (100m). 02.04.1913 · Ruudi Toomsalu Ruudi Toomsalu sündis 2.aprillil 1913. 1931.a. lõpetas ta J.Westhomi gümnaasiumi, 193439 õppis ta TÜ õigusteaduskonnas, 193940 USAs Iowa ja 194546 New Yorgi ülikooli kehalise kasvatuse teaduskonnas, lõpetas 1949 TRÜ kehakultuuriteaduskonna. 1936.a. Berliini olümpiamängudel osales Ruudi Toomsalu 100m jooksus ja kaugushüppes, Euroopa meistrivõistlustel 1938.a. saavutas ta kaugushüppes 5.koha. Ta on tulnud 22 korda Eesti meistriks sprindidistantsidel, kaugushüppes ja teatejooksudes, hulgaliselt on ta parandanud Eesti rekordeid erinevatel jooksualadel ja kaugushüppes. Ruudi Toomsalu on töötanud õppejõu ja treenerina TRÜs, Tallinna Noorsoo Spordikoolis ja Tallinna Polütehnilises Instituudis. 1965.a. omistati talle ENSV teenelise sporditegelase aunimetus, 1998.a
punkti, mis oli maailma hooaja teine tulemus prantslase Christian Plaziat' 8512 punkti järel. 3.7 Mikk Pahapill Mikk Pahapill (sündinud 18. juuli 1983 Kuressaare) on eesti kümnevõistleja . Tema isiklik parim skoor on 8298 punkti, saavutatud 2010 Euroopa meistrivõistlustel Barcelonas. Tema treener on Remigija Nazarovien. Pahapilli osales ka 2010 Décastar kohtumisel, isiklik parim skoor on 8255 punkti. Ta oli ka runner-up on 2010 Euroopa karikavõistluste kombineeritud üritustel Tallinnas, teenis kokku 15 8198 punkti ja oli taga Romain Barrasest . Pahapill lõpetas neljanda kohaga 2010 Euroopa meistrivõistlused, kus ta ka lõi oma uue isikliku rekordi. 3.8 Uno Palu Uno Palu (sündinud 8. veebruaril 1933 Sindis) on eesti endine kergejõustiklane ja treener. Ta sai Melbourne'i olümpiamängudel kümnevõistluses neljanda koha. Aastal 1958 võitis ta
Veeparkides on omad potentsiaalsed spetsiifilised ohud. Enne veepargi külastust tuleb veenduda, et ujumisala valvab vetelpäästja, enne kui sina ja sinu grupp siseneb vette; et järgitakse kõiki veepargi ja vetelpäästjate poolt esitatud ohutusnõudeid; Ära karda esitada küsimusi. Arvesta, et erinevate atraktsioonide juures kehtivad eri ohutusnõuded ning vee sügavus võib varieeruda, liumägedel kasuta õiget asendit, laskudes alati selili ja jalad ees; Tea kust kutsuda abi või kus asub telefon kutsumaks abi hädaabi telefonil 112. Looduslikud veekogud: järved, tiigid, jõed, meri: Ära jäta lapsi sõltumata vanusest järelevalveta; Igasugune looduslik veekogu erineb tavapärasest; Värvuselt tume või tundmatu; Madal või sügav vesi; Puudub ohutust tagav personal või vetelpäästjad; Enne vetteminekut "tundmatus" kohas kontrolli alati olukorda vees- arvestada tuleb vee voolu ja
energiat. Siit järeldus - riietus peaks olema selline, mis kaitseb küll tuule eest, kuid laseb niiskust läbi. Sageli võib rajal näha suhteliselt paksult riietatud ja higist nõretavaid suusatajaid, kes põhjendavad oma vale riietuse valikut sooviga kehakaalu kiiresti langetada ja rasvu põletada. Kehakaalu ei langeta mitte paks riietus ja tugev higistamine, vaid regulaarne harjutamine optimaalse koormusega. Suusatamisel on soovitav kasutada mittemärguvast kiust valmistatud võrkpesu, vastava aluspesu võrgustik võimaldavad vedelikul keha pinnalt aurustuda, jättes nii keha ümber kuiva õhukihi. Õhk on aga teatavasti halb soojusjuht. Kandes sellist pesu suusakombinesooni all, ei tohiks külm näpistada ka kuni 15 kraadise pakase puhul. 5 Suusasaapad ei tohi olla väiksemad, pigem olgu need pool numbrit kuni number suuremad
Jesuiidid taotlesid katoliku usu levikut kasvatuse/hariduse kaudu. 16. saj hakkasid asutama ladinakeelseid kesk- ja kõrgkoole. 17. saj. hakkasid tähelepanu pöörama ka lihtrahva harimisele, algkoolid. Olulisel kohal humanitaarained, õpilaste omavahelise võistlemise innustamine, kehalised harjutused, piiritu kuulekus ja käitumise range valvamine. Kehaline kasvatus keskajal. Germaanlaste sõjalis-kehaline kasvatus: jooksmised, hüpped, visked-heited, ratsutamine, ujumine, mõõgavõitlus, maadlus ja vb ka suusatamine ja uisutamine. Rüütlikasvatus: seisuselt kõrgema feodaali õukonnas kujundati välja rüütlile vajalikud oskused. Kuni 7aasta vanuseni kasvati poisse kodus; 7- 14aastased: lääniemanda paazid; õpetati käitumist ja häid kombeid ; 14- 21aastased: läänihärra relvakandjad(junkrud), kes saatsid oma isandat sõjaretkedel ja turniiridel; õppisid võitlusvõtteid ja käitumist seltskonnas 20-21aastaselt toimus rüütliks löömine
Kuressaare Gümnaasiumis on arendanud oma sportlasteed näiteks sellised kuulsad sportlased nagu Marek Niit, Madis Kallas ja Tiidrek Nurme. 6 2. SPORDI TEGEMISE VÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS Kuressaare Gümnaasiumis on antud ajahetkel suhteliselt avarad võimalused spordiga tegelemiseks. Huvilised on oodatud tegelema: korvpall, võrkpall, saalihoki, jalgpall, kergejõustik ja ujumine. Kuresaare Gümnaasiumis on olemas täismõõtmetes saal, see tähendab, et saali mõõtmed vastavad nõuetele. Täismõõtmetes saal võimaldab koolis tegeleda näiteks korvpalli, võrkpalli, saalihoki ja teiste sise- ja spordialadega. Kuressaare Gümnaasiumil on ka täiesti oma ujula nelja ujumisrajaga, mis on linna koolides ainulaadne. Oma ujula annab võimaluse saada algõpetust erinevate ujumisstiilide kohta ja ka osaleda ujumistreeningutel.
AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
Skeletilihased moodustavad 85% meie kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kehas on 696 lihast 347 paarilist ja 2 üksikut lihast). Massaaz Massaaz on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja ennetava meetodina kasutati seda Hiinas, Indias, Egiptuses ja teistes idamaades. Aastasadu on rõhutatud pehmetele kudedele mõjuvate mehaaniliste ärrituste tähtsust haiguste ja vigastuste ravis. Massaaz - teaduslikult põhjendatud ja praktiliselt proovitud võtete kompleks inimese organismi mehhaaniliseks mõjutamiseks, eesmärgiga arendada, tugevdada ja taastada tema funktsioone. Massaazi kasutatakse nii raviks, profülaktikaks kui taastumisvahendina. Vastavalt vajadusele kasutatakse kas üldist või lokaalset massaazi. Massaaziteraapia raviteenus (iseseisvalt või füsioteraapias), mis keskendub patsiendi tugiliikumiselundite, aga ka teiste organsüsteemide (seedeelundid, hingamiselundid, südame-veresoonkonna elundid jmt) funktsionaalsuse tagamisele.
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
