Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskonna sotsiaalne kihistumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kihist, mobiilsus, klassid, klassist, staatused, keskklass, rollikonflikt, kihistumine, eliit, sotsiaalseks, keeruka, staatusele, nunna, majandusressursside, kihistus, sadade, revolutsioonid, kiireneb, tuues, kihistumusse, tervete, omandisuhe, hõivatus, kihistumise, seotus, haridusnäitajatega, ülespoole, mobiilsust, elukutse, hierarhilisuse, teisisõnuTänapäeval võib seltsinguteks pidada ka virtuaalseltsinguid postiliste, kuhu on koondunud ühesuguste probleemide või valdkonna vastu huvi tundvad inimesed. Ühiskonna kihistus ; sotsiaalne staatus ja sotsiaane roll Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisiti öeldes ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. a) majandusressursside alusel klassideks b)Elustiili, väärtusorientatsiooni, aga ka päritolu baasil kujunevad staatukihid nagu eliit ja mass. Kihistus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimrühma kindlale positsioonile. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi , aastakümnete või sadade jooksul. Vaid revolutsioonid toovad kaasa järske muutusi. Nüüdisajal suureneb Sotsiaalne mobiilsus mis tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonna kihist teise. Selline liikumine võib olla
Kodanikuühiskond on vajalik- kodanike õiguste ja vabaduste tunnustamine, võimu legitiimsus, neil peavad olema oma õigused ja kohustused. Avatud Eesti fond-avaldab kuulsate inimeste teoseid ja artikkleid (nt. L. Meri teoseid) Virtuaalseltsingud (nt. Õnnepank) Ühiskonna kihistus: * Ühiskond jaguneb sotsiaalsetesse kihtidesse, elustiili, väärtuse orientatsiooni, aga ka päritolu järgi, mis seab inimesed kindlale positsioonile. Tänapäeva ühiskond jaguneb: * Kõrgklass ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. * Keskklass. Ühiskonna enamik, tavakodanikud. * Alamklass. Madalama sotsiaalse staatusega seisund (väike haridus, madal palk, lihtne töö) * Sotsiaalne staatus jaotab iniemsed erinevatesse sotsiaalsetesse klassidesse ehk kindlale positsioonile. Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu.
Kodanikuühiskonna ja riigi suhted · Mitmekesisuse hoidja · Täiendab parteide tegevust · Osaleb seaduseelnõude koostamises- mõjutab poliitikat · Kasvatab demokraatlikke väärtusi Ühiskonna sotsiaalne struktuur Kihistus - Majandusressursside alusel - Päritolu - Väärtushiinangud - Elustiil - Haridusnäitajad Iga inimrühm paigutatakse kindlale positsioonile. Enamasti on kihistumine seotud tänases ühiskonnas haridusnäitajatega. Sotsiaalne mobiilsus - Inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise - Kõrgklass - Keskklass - Alamklass Sotsiaalse mobiilsuse takistajad - Päritolu - Haridus Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakohist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne(ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) või
kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõiksust poliit vastu. Kihistuse mõiste: mitmed ühisk jaoks olulis tunnused jagavad inim-d kihtidesse e ühisk on sotsiaalselt kihistunud,mängib olul rolli ühisk korrastam, sidumisel,muutub pika aja jooksul.Praegu ühisk arengutempo kiireneb.Sostsiaalne mobiilsus-inim-te v tervete rühmade liikum ühest ühisk.kihist teise.Horisontaalne-ühest linnast,majandusharust teise,Vertikaalne-lihtöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi.Sots mobiilsus peegeld ühisk avatust ja arenguvõimet. Klassid ja staatused: Sotsiaalne klass-omandisuhe pole ainumäärav,arvestatakse ka elustiili tunnuseid. Keskklass:teatav elatustase,hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö. Nüüdisühisk tunnusjooneks kihistumise seotus inim-te haridusnäitajaga.Väheharitud madalad,kehvem töö,ei saa elatustaset parandada. Arusaam inim- te sünnipärasest võrdsusest, olenemata päritolust, nahavärvist, soost, rahvusest on muutnud klassipiirid
Karjäär ja läbilöögivõime tööturul on väga olulised. Mida kõrgemad kutseoskused seda kõrgem on palk. Sotsiaalsed rollid: staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. Vastupidiselt omistatud staatusele on saavutatud e omandatud staatus teatavate valikute, teenete v pingutuste tulemus. Igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall. Staatusega sobivat käitumisstandardit nim sotsiaalseks rolliks. Rollikonflikt on see kus staatustega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Klassid ja staatused: jaotatakse klassideks majandusliku positsiooni alusel. Sotsiaalne klass- omandisuhe pole enam ainumäärav. Keskklass- teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni e staatust kui teised. Kõrge staatusega gruppe nim eliidiks v kõrgklassiks. Eliidist eristub mass, ka keskklass kuulub massi hulka naq tavainimesed
Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia. Primaarne sektor ehk hankiv tööstus põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus. Sekundaarne sektor ehk töötlev tööstus energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarne sektor ehk teeninus. Kapitalism tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse.
Ühiskonna kihistus Inimesed jagunevad kihtidesse: · Majandusliku jõukuse järgi(rikkad, vaesed) · Elustiil, väärtushinnangute või päritolu järgi(eliit,mass) · Hariduse · Vabameelsuse ja võrdsuse väärtustamise järgi(nahavärv,rahvus,sugu) Sotsiaalne mobiilsus on inimeste liikumine ühest ühiskonnakihist teise( lihttöölisest spetsialistiks,ajalehepoisist miljonäriks). Kas eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne? Too mõni näide. On piisavalt mobiilne, Oleg Gross. Ajalehepoisist miljonäriks. Kõrgemat staatust omavad grupid kuuluvad ülemistesse kihtidesse, nad omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks. Kõrge staatusega gruppe nimetatakse eliidiks. Eliidist eristub mass.
Inimesi saab laias laastus jagada kahel alusel. Bioloogilised ehk kaasa sündinud omadused, mis on sünni hetkel juba olemas. Need on sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rass, seksuaalne orientatsioon. Sotsiaalsed erinevused, mis sõltuvad inimese vabast tahtest, on tekkinud kõrvalisest mõjudest. Sotsiaalsed erinevused on omandatud, näiteks haridustase, jõukus, elukoht, maailmavaade, ühiskondlik aktiivus, perekonnaseis. Rahvust on raske määratleda, kumba see kuulub. Sotsiaalne kihistumine on erinevused suurte inimgruppide vahel ühiskonnas. Kihistumine on paratamatu. Tolerants peaks aitama nendest lõhedest üle olla. Sotsiaalne kihistumine mõjutab mitmeid asju. Inimese positsiooni ühiskonnas kes on eliit, kes on alamklass. Suhteid erinevate gruppide vahel kes valitseb keda. Kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõikide valdkondade arengut. Rollimäng 1) Mustanahaline rikastab meie ühiskonda
kritiseerivad seda. Uusvasakpoolsus e kolmas tee leiab et heaoluriik peab nõudma inimestelt suuremat panustamist, riik peab regu. palku, looma töökohti. Uusparempoolsed- elatustaseme peab määrama inimese isiklik pingutus. Ühiskonna kihistus Sotsiaalne status ja sotsiaalne roll. Ühiskond on sotsiaalselt kihistunud näiteks majandusressurside alusel klassideks. Elustiili, väärtusorientatsiooni ja päritolu baasil kujunevad staatuskihid: eliit ja mass. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Liikumine võib olla horisontaalne. Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole omandisuhe ainumäärav, arutatakse ka elustiili. Nüüdisühiskonnas on kihistumus seotud ka viimsete haridunäitajatega. Arusaam inimeste spnnipärasest võrdusest olenemata päritolust, nahavärvist soost, rahvusest, on tõstnud sotsiaaset mobiilsust.
teostavad end ja sisutavad vaba aega. Organisats. Ei tohi kasumit teenida. Kolmas sektor on oluline tööandja paljudes maades, nt. SB,Sm,Usa.Eestis on hõivatud 4-5% tööjõust. Kuna kolmas sektor on seotud kõigi töösfääridega, siis KÜ väljajätmisel riik ei toimiks enam. Moodne riik tunnustab kodanikuühendusi oma partneritrena, kaasab neid seadusloomesse,rahastab neid, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. PARTNERLUSEST JÄI KIRJUTAMATA 4.Ühiskonna kihistus: mõiste, klassid ja staatused. Sotsiaalne kihistumus e. Stratikatsioon- teatud üh.tüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse e.straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele v poliitilistele ressurssidele. Klassid ja staatused. Räägitakse sotsiaalsest klassist, mille üheks tüüpiliseks näiteks on keskklass, keda iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga
haldusalasse.Iga sektor säilitab oma põhifunktsioonid, mille järgi tekib ühiskonnas vajadus. Mida tähendab ühiskonna kihistus ja millisteks klassideks jaguneb tänapäeva ühiskond? Kuidas on võimalik inimgruppe veel eristada? Ühiskonna kihitus: · Ühiskond jaguneb sotsiaalsetesse kihtidesse, elustiili, väärtuse orientatsiooni, aga ka päritolu järgi, mis seab inimesed kindlale positsioonile. Tänapäeva ühiskond jaguneb: · Kõrgklass ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. · Keskklass. Ühiskonna enamik, tavakodanikud. · Alamklass. Madalama sotsiaalse staatusega seisund (väike haridus, madal palk, lihtne töö) Inimgruppide eristumine: · Varanduslikult · Rahvuslikud · Usulised · Soolised · Vanuselised jne... Mida näitab sotsiaalne staatus ja mida tähendab sotsiaalne mobiilsus?
Nt Kodanikuühiskond täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida. *Sotsiaalselt kihistunud- mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse. Nt majandusresursside alusel kihistub ühiskond klassideks. *Eliit- e kõrge staatusega grupid, juurdepääs riigivõimule, kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse. Kõrgklass. *Mass- ehk tavalised inimesed, üldjoontes ühiskonna enamik, siia kuuluvad näiteks keskklass aga ka sinikraed. *Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või gruppide liikumist ühest ühiskonnakihist teise. *Horisontaalne mobiilsus- ühest linnast teise, ühest majandusharust teise *Vertikaalne mobiilsus- lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi. *Keskklass-iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga, korralik kodus, korralikud riided. Küllaldane sissetulekuga inimeste kategooria. Kõrgelt haritud.
(näiteks valitakse esindaja riigikokku või parlament) · Osalusdemokraatia kodanikkonna kaasatus poliitikasse. (e-kirjad, ümarlauad) · Elitaardemokraatia üks esindusdemokraatia suundi, kus põhiotsistajateks on poliitikud ja tikkametnikud. - Kuhu saame valida saadikuid? - europarlamenti, kohalikku omavalitsusse, riigikokku - Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. - Eliit vähemus, kes võimu teostab, aga peab tagama seda rahva huvidest lähtudes - Liberaalne demokraatia: - Kodanikuvabadust tunnustatakse - Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees - Võimuinstitutsioonide lahusus - Vähemuste õiguste arvestamine Demokratiseerumise lained - Demokratiseerumise esimese laine (1826-1922) lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis
Sotsiaalne mobiilsus- liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Vertikaalne liikumine on ülespoole tõusmine, nt lihttöölisest spetsialistiks, horisontaalne liikumine, nt ühest majandusharust teise. Kihistumisel on selge seos inimeste haridusnäitajatega, st vähemharitud kuuluvad madalamatesse klassidesse. Põlvkondadevaheline mobiilsus- lapsed valivad teistsuguse elukutse ja vahel ka teistsuguse väärtussüsteemi kui nende vanemad. Ühiskonna kihistumine on hierarhiline, st ühed inimgrupid omavad kõrgemat staatust e positsiooni. Kõrge staatusega inimestel on kõik, mida ühiskond väärtustab. Kõrge staatusega gruppe nimetatakse eliidiks või kõrgklassiks. Eliidi tunnuseks on juurdepääs võimule. Madalama staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud seisundis, st nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalad. Eliidist eraldub mass, siia kuulub keskklass ja sinikraed
2. ÜHISKONNA SIDUSUS 2.1 Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid: Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ülesehitus- struktuur. Mitmekesisus- pluralism Sotsiaalne struktuur- kihistumus Ühiskonna struktuuri moodustavad: Esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine e erasektor (eraettevõtted) Kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid) ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted Mittetulundussektor Kodanikuorganisatsioonid Riiklikud asutused ja ametid 2.2 Avalik ja erasektor: AVALIK SEKTOR: * Avalik sektor koosneb: Riigi- ja omavalitsusasutustest Ülesanne: 1) 2) *Avalik haldus- riigi ja omavalitsuse plaanipärane igapäeva tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. * Tähtsam osa- riik. Riik: institutsioonide kogum, mis korraldab valitse
Rollid omandatakse sotsialiseerumise käigus. Rolliootused võivad olla formaalsed kui mitteformaalsed, rikkumistega seotud sanktsioonid on samuti formaalsed või mitteformaalsed. Enamik inimesi on seotud mitmete staatuste ja rollidega ja konfliktid on nende vahel möödapääsmatud. Selle põhjustab vastuolu rollide vahel. Erinevad, vastuolulised nõudmised. Situatsioon, kus inimene põrkab kokku vajadusega rahuldada kahe või enama inimesei ootusi rollikonflikt. Igal isikul on roll, mis on seotud staatusega. Rollid määravad ära grupi võimusuhted.hindame ära teise staatuse ja käitume vastavalt. Rolliootus ühiskonna ootused rollile vastava käitumise suhtes 6. Rollide paljusus tekitab rollipinget tool käiv ema, väikesed lapsed, majapidamistööd. ROLLI kolm a s p e k t i : 1) ROLLIOOTUSED - millist tegevust või käitumist oodatakse rolli täitjalt t e i s t e sotsiaalses suhtlemises osalejate poolt. Roll
(kuritegeliku, huligaanse, asotsiaalse, puuetega) isiksuse väljakujunemist. Mõjukad grupid püüavad kehtestada ühiskonnas uusi norme, mis ei vasta teiste gruppide tavapärasele toimimisele, viimasest saab nüüd märgistatud hälbivus. Hälbivus ei ole sageli inimese teo omadus, vaid teiste inimeste poolt rakendatud normide ja sanktsioonide tagajärg. RADIKAALNE KRIMINOLOOGIA (konfliktiteooria) - normid ja sanktsioonid (seadused ja õiguskaitseorganid) on vahendid, millega valitsevad klassid püüavad oma huve teostada ja allutatuid vaos hoida. Hälvikud (kurjategijad) on sageli mässajad olemasoleva ebaõiglase ühiskonnakorra vastu. Nende karistamise ja ümberkasvatamise asemel tuleks hoopis muuta ühiskonda. Hälbivuse sotsiaalne määratletus (erinevad grupid käsitlevad erinevalt, seotud normiloomega, sotsiaalselt konstrueeritud). 8. Sotsiaalsed normid, normide liigid, seos hälbivusega SOTSIAALSED NORMID - ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunni
Sotsiaalse staatusega kaasnevad õigused ja kohustused, vabadused ja piirangud kajastuvad ka vastavates rolliootustes. Iga sotsiaalse staatusega kaasneb vastav roll, iga rolliga aga staatust ei kaasne (olurollid). Rollis on nähtud staatuse muutlikku poolt: kui staatus väljendab sama tähtsusega rollide sarnaseid jooni erinevates gruppides, siis roll väljendab sama staatusega rollide sotsiokultuurilist eripära grupis (näit. kohtuniku, ema, valitseja staatused ja rollid). Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. Staatusega kaasneb alati roll kuid rolliga ei kaasne staatus (bussireisijad). 20. Ebavõrduse, kihistumise ja klassi määratlused, klassiteadvus, ekspansioon
liikmete arusaamu, annab neile kindluse, et nad on sellesse gruppi kuuludes,,õigel teel". 20.Sotsiaalsed võrgustikud, nende tähtsus inimese sotsiaalses toimetulekus Vastus: Koosnevad esmase ja teisese grupi suhetest. Igal inimesel individuaalne sotsiaalne võrgustik, mis toob talle mitmesugust kasu terve elu jooksul. Sotsiaalsete võrgustike on muutuv ja ta varjeerub inimese elu jooksul pidevalt. On kasulikud kuna pakuvad inimestele sotsiaalset toetust. 21.Sotsiaalne ebavõrdsus, kihistumine (stratifikatsioon) Vastus: Sotsiaalne kihistumine ehk stratifikatsioon on ebavõrdsus ühiskonnas. Kõikides ühiskondades on 3 kõrgelt hinnatud ressurssi: 1)võim-võime sundida oma tahet peale teistele inimestele (Weber); 2) prestiizlugpeetavus, teiste inimeste austus; 3)omandmateriaalne varandus. Kõikides ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. 22.Olulisemad ressursid, mis määravad ära inimese positsiooni ühiskonnas
väljakujunemist. Mõjukad grupid püüavad kehtestada ühiskonnas uusi norme, mis ei vasta teiste gruppide tavapärasele toimimisele, viimasest saab nüüd märgistatud hälbivus. Hälbivus ei ole sageli inimese teo omadus, vaid teiste inimeste poolt rakendatud normide ja sanktsioonide tagajärg. RADIKAALNE KRIMINOLOOGIA (konfliktiteooria) - normid ja sanktsioonid (seadused ja õiguskaitseorganid) on vahendid, millega valitsevad klassid püüavad oma huve teostada ja allutatuid vaos hoida. Hälvikud (kurjategijad) on sageli mässajad olemasoleva ebaõiglase ühiskonnakorra vastu. Nende karistamise ja ümberkasvatamise asemel tuleks hoopis muuta ühiskonda. Hälbivuse sotsiaalne määratletus (erinevad grupid käsitlevad erinevalt, seotud normiloomega, sotsiaalselt konstrueeritud). 5. x Sotsiaalsed normid, normide liigid, seos hälbivusega
). Tekib tutvus, vahetatakse arvamusi, hinnanguid mitmes valdkonnas. 2) KOLLEEGIDE ring - ühes asutuses töötavate, koos õppivate, ühist huviala omavate inimeste seltskond. Tihe suhtlemine, tekib sisemine kontroll käitumise ja vaadete üle, nõutakse konformsust ühise arvamuse suhtes; ringi kuulumine valikuline (kedagi võetakse, kedagi ei võeta oma ringi). 3) SÕPRADE ring - veelgi kompaktsem, tekib emotsionaalne side, võib ühiste huvide pinnal üle kasvada grupiks. Ringide sotsiaalseks funktsiooniks ühiskonnas on ÜHISKONDLIKU ARVAMUSE kujundamine. Ringis kujuneb sageli ARVAMUSE LIIDER, kes sõnastab ringis tekkiva ühise seisukoha mingis küsimuses. GRUPID /A: 98-104 /, /AU: 100, 161-164/, / HMS: 55-57, 58-61, 63-64/ A B C D A + - 0 B - 0 0 C - + 0 D - + +
Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisiti öeldes- ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. Kihistus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab inimrühma kindlale positsioonile. Kihistumus on seotud haridusega, vabameelsuse ning võrdsuse väärtustamisega. Varasemate ühiskondade iseloomustamisel kasutatakse enamasti jaotust klassideks majandusliku positsiooni alusel. Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist. Nt keskklass- on teatud elatustase ning kõrge kvalifikatsioon. Eliidid ehk kõrgklass- kõrge sotsiaalse staatusega(omavad rikkust, maad) Neil on juurdepääs riigivõimule. Alamklass- madala staatusega inimesed on tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalad. Kihistus: inimgruppide eristumise alused ja sotsiaalsed rollid. Inimgruppide eristumise alused: - varanduslikud,
Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Avalik sektor /riiklik/valitsus- Ühiskonnaelu korraldamine Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile). Erasektor /majandussektor Ühiskonnaliikmete varustamine Aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Kolmas / kodanikuühiskond/ mittetulundus- Kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine, vabatahtlik, ei tule võimule 1->2 Maksude määramine, seadusandlus, riiklikud tellimused 1->3 Seadusandlus, toetused 2->1
konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜÜSIOSAKONNALT TELLITUD UURINGUD *Erimärgistatud kütuse aktsiis (2008) *Piima kokkuostu korraldamine EL riikides (2009) *Karusloomakasvatus ja loomade kasutamine tsirkustes EL riikides (2009) ÜHISKONNA KIHISTUMINE *Mitmesugused olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. *Sotsiaalne mobiilsus-inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise . *Liikumine võib olla vertikaalne või horisontaalne Klassid ja staatused *Varasemate ühiskondade puhul lähtuti klassidesse jaotamisest majandusliku positsiooni alusel, nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole määravaks materiaalne olukord.
Elujärge iseloomustab ostujõuga korrigeeritud rahvaajanduse kogutulu inimese kohta. Tervise hindamiseks kasutatakse oodatava eluea näitajas sünnihetkel. Koondindeksi saamiseks arvutatakse osaindeksite geomeetriline keskmine. Arenenud riigid- kõrge elujärje , moodsa ühiskonnakorralduse, tootmisviisi ja majanduse struktuuriga riigid, peamisel maakera põhjapiirkondades, sp nim ka Põhja riikideks. b) Sotsiaalne staatus, sotsiaalne roll, eliit, keskklass Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materiaalseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, s.t rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Omandatud(haridus) ja omistatud(sugu)
Avalik sektor-Riigiettevõtted (raudteed, post, televisioon, energiavõrgud) Mittetulundussektor: Erasektor-Kodanikuorganisatsioonid (Huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused) Avalik sektor-Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ametid (Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakonsus- ja migratsiooniametid) Ühiskonna sotsiaalne struktuur ehk kihistumine. Mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel, laias laastus kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse võti- Oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut Tv ül. 12, 16 (Eesti Koostöö Kogu kõige) 18. 2. 2. Avalik ja erasektor Avalik sektor: Riik-institutsioonide kogum, mis korraldab valitusemist ja viib ellu teatud eesmärke Riigi tunnused: *Riik on alati seotud võimu teostamisega.Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu
KT sotsiaalseid protsesse ja sotsiaalset muutust mõjutavad konflikt ja pinged. Konfliktid esinevad väga erinevates vormides ja on iseloomulikud kõikidele ühiskondadele, sotsiaalsetele rühmadele, huvigruppidele kõige erinevamatele inimkooslustele. Konfliktsed sotsiaalsed situatsioonid tulenevad inimese enesesäilitamise vajadusest erinevate huvide kontekstis. 4 Sotsiaalne kihistumine, poliitiline organisatsioon, kultuurimudelid, füüsilised tingimused mõjutavad sotsiaalse konflikti intensiivsust ja suunda. Konflikte ei saa alati prognoosida. Potentsiaalne konflikt ei realiseeru hetkeliselt ja sõltub sellest, milliseks kujuneb erinevate huvitatud indiviidide või rühmade kogemus kogemus. Seega konfliktid on olemuslikult nii objektiivsed kui subjektiivsed. Konfliktse protsessi etapid: 1. struktuursed lähtealused, mis tekitavad konflikti 2
STRATIFIKATSIOON; SOTSIAALNE MOBIILSUS KONSPEKT AINE SISSEJUHATUSEST: Vt:Marju Lauristin. Eesti ühiskonna kihistumine. Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. (toimetajad V. Kalmus, M. Lauristin, P. Vengerfeldt). TÜ Kirjastus, 2004, lk. 251-285. Ivar Aimre , Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia 2001, 2005, 2006. Klassiühiskond ja seda peegeldavad kontseptsioonid Igas ühiskonnas on inimesed erinevas olukorras. Algselt on need erinevused tühised, juhuslikku laadi. Ühiskonna keerustudes, saavad inimeste jaotamise alused selgepiirilisemaks ja stabiilsemaks
päritolu v omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid. Staatuslik hierharhia- sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi omadus: inimesed asetuvad ühiskonnas oma staatuse järgi eri tunnustatusastmetele. Sots tõrjutus- seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. Ühiskonna kihistumuse mõjutajad: haridusnäitaja, vabameelsuse ja võrdsuse ulatuslik väärtustamine. Kihistumise mudelid: alamklass, keskklass, kõrgklass Omandi seos inimese sotsiaalse klassiga: klassikalise kihistuse määramisel on 2 olulist komponenti- tootmisvahendite omamine ja kontroll otsuste langetamise üle ning võimalus määrata oma tööaega ja tegevusi. Nt mänedzer saab osaleda otsustamises ja soovi korral töökohta vahetada, väikeettevõtjal pole aga tihti sellist valikut, kuna ta ei saa endale kuuluvat äri liht maha jätta. Rollikonflikt- olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku
Suhted on head, riik kaasab neid seadusloomesse, toetab neid rahaliselt, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. 24. Millised on sotsiaalse kihistumise objektiivsed alused? Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisiti öeldes ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. (nt. Majandusressursside alusel kihistub ühiskond klasideks : elusiin, väärtusorientatsioon, aga ka päritolu baasil kujunevad saatuskihid nagu eliit ja mass). 25. Mis on sotsiaalne mobiilsus ning millised on võimalikud mobiilsusbarjäärid? Sotsiaalne mobiilsus inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) või vertikaalne ( lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet.
Mis on sotsiaalne süsteem? Sotsiaalne süsteem kujutab endast grupis kehtivat tervikuks liidetud sotsiaalsete staatuste Sotsiaalne süsteem on ühiskonna sotsiaalne struktuur on inimeste kategooriate vaheliste domineerimissuhete süsteem( peegeldab tootmise sotsiaalseid suhteid tööandja töövõtja vahel) Staatus, omistatud ja omandatud staatus. Staatus staatus esindab inimese positsiooni ühiskonnas , sotsiaalses süsteemis staatused on sotsiaalsete süsteemide alusmaterjal Staatusevaldaja. - isik, kes omab teatud staatust vaadeldaval ajamomendil Omistatud staatused muutumatud tunnused,need on sageli seotud ühiskondliku positsooniga, mis on omistatud sõltumata inimese soovist või tehtavast pingutusest Omandandatud staatused saadud valikute tulemusena teenete või pingutuste abil. nt. Abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena saavutatud staatus ühiskonnas. Roll, rolliootused, rollikonflikt.
Individualiseerumine Aja ja ruumi lahutatus: · Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; · Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Globaliseerumine: maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. · kommunikatsioonitehnoloogiate areng · mobiilsus (ka tunnetuslikult) · uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest · teemadest · globaalne tööjaotus · globaalse ja lokaalse segunemine · erinev globaliseerituse ,,aste" Riskiühiskonna mõiste: · Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: - looduslikud ohud · Industriaalne ühiskond (,,esimene modernsus"): - Looduslikud ohud - Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem)
kokkulangevuse võimalus: näit. sotsio-ruumilises segregatsioonis, st inimeste erinevas paiknemises elamiskohas (n linnas) vastavalt sotsiaal-majanduslikule staatusele. Sümboliline kapital ja sümboliline võim Sümboliline kapital - formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil Sümboliline võim - tunnustamine, mittetunnustamine; huvide realiseerimine Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsiooni kihistumine – indiviidide ja sotsiaalsete rühmade hierarhiline kihistumine ühiskonnas; erinevad võimalused osalemiseks sotsiaalsetes suhetes ja sotsiaalses tegevuses. Sotsiaalse kihistumise aluseks on sotsiaalne ebavõrdsus. Selle tagajärjel erinevad inimeste elustiilid, võimalused eneseteostuseks- ja sotsiaalseks liikumiseks e sotsiaalseks mobiilsuseks. Sotsiaalne ebavõrdsus on klasside formeerumise aluseks. omistatud staatus – muutumatu tunnus, nt sugu, rass jne.
annaabi.ee 
