Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ühiskonna sidusus, kodanikud, huvid ja demokraatia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
heaolumudel, sotsiaaldemokraadid, maksud, konkurents, reform, parlament, valimissüsteem, üksikisik, turumajandus, tsentrism, organisatsioonid, esindus, omavalitsusääled, massimeedia, survet, vasakpoolsed, sotsiaaldemokraatia, segamajandus, kommunism, parempoolsed, liberalism, reformierakond, turud, ujuma, konservatism, moraal, kollektiiv, kaitsevadkodanike vahel. 3. Demokraatia levik. 1950.-1960. aastatel arvati, et kõik maailma regioonid peaksid liikuma samasuguse ühiskonnakorralduse poole. Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks loeti majanduslikku progressi. Selline lähenemine ei õigustanud ennast. 1980.- 1990. aastatel jõuti arusaamisele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduslik areng. Lähiaastate ülesandeks on demokraatia kindlustamine maailmas. Demokraatia põhijooned: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Täielik liberaalne demokraatia: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitutsioonide lahusus, pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vaba ajakirjandus. Polüarhia- e nüüdisdemokraatia e paljude võim. (tasakaalustatud riigivõim, aktiivne kodanikuühiskond, alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, võimalus kritiseerida valitsuse poliitikat)
ühistegevus. Elitaardemokraatiat iseloomustab huvide esindamine ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokraatia suund. Võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse huvidega. Vabad valimised. Valimiste funktsioonid: Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimised on korralised e toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga 4, president iga 4-6 aasta tagant. Erakorraliste valimiste põhjus on parlamendi laialisaatmine; Teine funktsioon on vahendada võimudele kodanike nõudmisi; Valimised on rahva usalduse indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal. Kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust demokraatia kindlusest; Hariv funktsioon, kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end
Vabad valimised ja parteid 4.11.2010 Valimiste funktsioonid · Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. · Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes) Parlament ja volikogud tavaliselt 4 aasta tagant, president 4-6 aasta tagant. · Valimised võivad aset leida ka sagedamini, kuid seda ainult põhiseadusega määratud viisil- seda nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. · Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks
*täidavad võimu regulaarse ja seaduspärase vahetuse *vahendavad võimudele kodanike nõudmisi *hariva funktsiooniga *rahva usalduse heaks indikaatoriks Valimiste läbiviimise etapid: *valimisteks ettevalmistumine (korralised ja erakorralised valimised) Parlament(4a), president (5a). *valimiskampaania-tutvustatakse tegevusplatvorme, toimub saadikute registreerimine *hääletamine *häälte lugemine, mandaatide jagamine Demokraatlike valimiste põhimõtted: *regulaarsed(et parlament vahetuks) *üldised(et võimalikult palju valijaid oleks) *vabad(võid valida ükskõik keda) *hääleõigus kõigil täisealistel kodanikel v.a kriminaalid *ühetaolised(võrdne häälte osakaal) *salajased(anonüümsus) Majoritaarne valitsemissüsteem igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik (Eestis 101). Plussid kontakt esindaja ja valimisringkonna vahel, valija arusaam valimissüsteemist (mõistab, et tema hääl on oluline), selgus ja lihtsus, stabiilne valitsemissüsteem
Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond.Valimised on vabad, kui valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad ka teatuid piiranguid: · Valimisõigus on üldine valimisõigus on kõigil, v.a kriminaalkaristust kandvatel ja teovõimetutel isikutel. Et valida peab olema kodakondsus, v.a kohalikul tasandil valimised.Vanusepiirang kehtestab nii hääleõiguse kui ka kandideerimisõiguse. · Valimistel on vaba konkurents valimiste korraldamisel tähendab see vabadust kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, kartmata survet või tagakiusamist.Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. · Valimised on ühetaolised ehk võrdsed selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist (tele- ja raadiokanalites antakse kõigile kandidaatidele võrdselt tasuta eetriaega)
*Kandidaatide ülesseandmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. *Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. · Valimised on ühetaolised, ehk võrdsed. * Võimalikud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. *Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Majoritaarne valimissüsteem e.Enamusvalimiste süsteem on kõige vanem. Seal moodustatake ühemandaadilised välisringkonnad. St. Et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Valituks osutub enamuse häältest saanu: ,,Võitja saab kõik" *ühemandaadilised valimisringkonnad;*Valituks osutub enamuse saanu; *Lihthäälteenamus;* Absoluutne häälteenamus. + · Selgus ja lihtsus - · Annab eelised juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. · Kaotsiläinud hääled.
kogunud isikud ja seal piisab võiduks lihthäälteenamusest. Majoritaarse süsteemi eelised: Lihtsus ja inimestele arusaadavus. Valituks saamiseks on vaja rohkem hääli kui proportsionaalse süsteemi puhul. Majoritaarse süsteemi puudused: Eelised on juhtivatel parteidel ja väiksemad erakonnad jäävad tahaplaanile. Paljud hääled lähevad kaotsi ja valitud parlament ei peegelda täpselt valijaskonna tegelikke eelisi. Majoritaarset süsteemi kasutatakse näiteks Suurbritannias, USA's, Kanadas ja Prantsusmaal. 3.2.Proportsionaalne Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Näiteks: kui partei saab 10% valijate häältest, siis tal on kindlustatud 10 kohta parlamendis. Mitmemandaadilised valimisringkonnad ehk ühest ringkonnast saab parlamenti mitu saadikut.
Mittepoliitilised ideoloogiad on nätieks: budism, feminism, sürrealism. Poliitiline ideoloogia, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnagu poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. 2. Parem ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. isel põhimõte,mille kohaselt iga ÜK liige on ise vastutav oma sot ja maj heaolu eest. Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemiga, majandus: vabaturumajandus, konkurents, avatud turg, min riigi sekkumine,
süsteem; Suurbritannia PROPORTSIONAALNE: Avatud nimekirjad-kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber Suletud- pingerida ei moodustata Hääli loetakse kolmes voorus. Lihtkvoot-valimisringkonnas kehtivate hääletussedelite summa jagatakse mandaatide arvuga nt. Valijaid 6200, kehtivaid sedeleid 600, mandaate 3 ... 600:3=200 Need kes ületavad, on riigikogus sees. 5% künnis – parlament peab saama 5% häältest, et parlamenti saada VALIMISKÄITUMINE 1. Riigi roll, et valimised toimuksid häireta: Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsioonia, tahab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse, rahastab riigieelarest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid. 2.Kuidas sõltub valimiskampaania rahast? Reklaam tellitaks elukutselistelt spetsialistidelt. Raha kasvav tähtsus sunnib riiki erakondade kulusid kontrollima.
järelikult on ka valimised vaid n-ö poliitiline tsirkus. Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, seepärast nimetatakse demokraatlikke valimisi ka vabadeks valimisteks. Valimised on vabad, kui valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid: valimisõigus on üldine (kodakondsus, vanusepiirang); valimistel on vaba konkurents (vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, konkurents erakondade vahel); valimised on ühetaolised ehk võrdsed (võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks, kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult 1 hääl) 3. Valimiste funktsioonid 4. Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem M: enamusvalimiste süsteem. Kõige vanem. Seda rakendati Inglismaal juba enam kui 500 aastat tagasi. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (igast
A. Lincolni seletus demokraatiale- demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Esiteks rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. demokraatia tunnused (lk. 21)- kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees;võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll); vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendaamiseks; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkkontroll relvajõudude üle. otsene demokraatia-tänapäeval põhiliselt kodalikes oavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on peamine teostamise vii
......................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised.................................................................................................. 6 2.1Valimiste funktsioonid....................................................................................... 6 2.2Vabade valimiste põhimõtted.........................................................................7 2.2.1Valimistel on vaba konkurents.....................................................................8 2.2.2Valimised on ühetaolised ehk võrdsed........................................................8 3.Peamised valimissüsteemid................................................................................. 8 3.1Majoritaarne valimissüsteem..........................................................................9 3.2Proportsionaalne valimissüsteem.................................................................10
laiade rahvahulkade huve. võimule masside instinkte ja alateadvust ära kasutades. Tagab poliitilise stabiilsuse, kuna poliitikud peavad valimistel korrapäraselt aru andma, kuidas nad on oma lubadusi täitnud. Valimiste funktsioonid: 1. tagavad võimu regulaarse ja seaduspärase vaheldumise (korralised toimuvad teatud aja tagant, erakorralised nt siis kui parlament laiali saadetakse) 2. vahendavad võimudele kodanike nõudmisi 3. näitavad rahva usaldust 4. harivad Vabade e demokraatlike valimiste põhimõtted: 1. üldine valimisõigus + kodakondsuse- ja vanusepiirang 2. vaba konkurents Vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide esitamise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada.
tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. 3) Mis on vabade valimiste funktsioonid ja peapõhimõtted? Vabad valimised- demokraatlikud ühiskonnas korraldatavad valimised, mille tunnused on üldine valmisõigus, kandidaatide võistlus ja valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Põhimõtted- · Valimisõigus on üldine · Kodakondsuspiirang · Vanusepiirang · Valimistel on vaba konkurents · Valimised on ühetaolised ehk võrdsed. Funktsioonid- · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine · Vahendada võimudele kodanik nõudmisi. · Hariv funktsioon. 4)Selgita majoritaarset-, proportsionaalset- ja hübriidset valmissüsteemi. MAJORITAARNE VALIMISSÜSTEEM Definitsioon- enamusvalimiste süsteem Tunnused- · Ühemandaadilised valimisringkonnad · Valituks osutub ainult 1 kandidaat igast ringkonnast · Lihthäälte enamuse põhimõte
kirjaoskajate meeskodanike privileeg. 21 sajandil omavad hääleõigust peaaegu kõik. Kõige püsivamad on olnud valija vanusega seotud nõuded. Vanusepiirang kehtib ni hääleõiguse (aktiivse valimisõiguse) kui ka kandideerimisõiguse (passiivse valimisõiguse) puhul. Igas riigis võid olla see vanusepiirang erinev. Eesti põhiseadus lubab kohalikku volikokku kandideerida 18 aastaselt , Riigikokku ja europarlamenti 21 aastaselt ning presidendi kohale 40- aastaselt. Valimistel on vaba konkurents Konkurents ja õigus teha oma valik sõltumatult kuuluvad avatud ühiskonna kõikide valdkondade juurde. Valimiste korraldamisel tähendab see ,,vabadust kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid , mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Valimised on ühetaolised või võrdsed
Parlamendi- ja presidendivalimistel võib hääletada ka kodanik, kes ei ela oma kodakondsusmaa territooriumil. Euroopa Liit on kodakondsuspiirangut oluliselt leevendanud. Iga Euroopa Liidu kodanikul on õigus seada oma kandidatuur üles mõne teise liikmesriigi kohalikel valimistel hääletajana. Kõige püsivamad on olnud valija vanusega seotud nõuded. Vanusepiirang kehtib nii hääleõiguse kui ka kandideerimisõiguse puhul. Enamikes riikides võib hääletada alates 18. eluaastast. Konkurents ja õigus teha valik sõltumatult kuuluvad avatud ühiskonna kõikide valdkondade juurde. Valimiste korraldamisel tähendab see vabadust kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumudte järgi, kartamata survet või tagakiusamist. Valimiste päeval on keelatud igasugune valimispropaganda, valijate hirmutamine või meelitamine. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada
sõltumatu kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldatakse vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võmalus otsustada, millele ta teenitud raha kulutab. Konservatism ja kristlik demokraatia: ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Pooldavad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Majanduses riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ning mõõdukate maksude poolt. Kaitstakse rahvusliku kapitali ja ettevõtajate huve. Kohusetundlikult tööl käiv inimene peaks teenima piisavalt, et kindlustada nii enda kui ka oma pere toimetulek. Riik maksab abirahasid ja toetusi peamiselt nendele, kellel puudub perekonna tugi
Euroopas oli 1970. - 1980. aastateni oluline klassikuuluvus. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse või kirikuga. Tänapäeva erakondade programmid on muutunud sarnaseks ja häguseks. Seetõttu lähtuvad valijad erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse probleemi. Miks on erakondi vaja? Totalitaarse valitsemisreziimiga riikides kuulub ainuparteile võimumonopol. Partei on riigiga kokku kasvanud. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad ideoloogiate paljusus, valimis konkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasamine poliitikasse. Parteid kujunesid välja, kui valimisvõitluse agentuurid, mille oluliseks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huvi ja propageerida oma programmi. Tänapäeva valijad ja erakondade rahastajad hindavad parteisid rohkem poliitikas korda saadetu järgi. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga: 20. sajandi keskpaigaks laienes hääleõigus ka naistele ja mustanahalistele, mis muutis parteide jaoks tähtsaks töö massidega
tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. 2. TSIVILISATSIOONID Tsivilisatsioon on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. 3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed
tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. 2. TSIVILISATSIOONID Tsivilisatsioon on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. 3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus • ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus • omavalitsuste kujunemine • kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: • kodanikuvabaduste tunnustamine • võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed
4.Suurema sissetulekuga inimesed ja firmad 4.Mitte karistada edukaid kõrgete maksudega, seega peavad maksma kõrgemaid makes, seega võrdeline ehk proportsionaalne maksusüsteem astmeline e. Progressiivne maksusüsteem · NB! Nn õhuke riik e liberaalriik: · NB! Nn paks riik e sotsiaalriik: 1)madalad maksud 1)sekkuv riik, sh majandusse sekkuv 2)nn minimaalne riik-riigi vähene sekkumine 2)sotsiaalne õiglus ja võrdsus majadusse 3)vähene efektiivne avalik sektor 2)Peamised heaolureziimi mudelid Nüüdisaegsele ühiskonnale on iseloomulik arusaam, et inimese toimetulek ei ole ainult tema eraasi,
3. Teema. Kodanikud, huvid ja demokraatia II osa Erakonnad tänapäeva poliitikas. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Sidususe mehhanismid. Ühiskonnaõpetuse õpik, lk 74-94 Helle Pondre 2010 Valimiskäitumine ja valimistulemus 1. Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku aluse loomisest (seadus, rahastamine, valijate register, valimiskomisjon, hääletamiseks vajalik dokumentatsioon jt) 2. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid (kontroll, kautsjon) 3. Tulemused (tehnoloogia areng võimaldab anda mitteametlikke) 4. Ametlikud tulemused kinnitatakse alles siis kui on laekunud apellatsioonid või on möödunud teatud tähtaeg) 5. Kulukad valimised (reklaam) põhjustavad erakondade kuludele üle rohkem kontrolli Helle Pondre 2010 Valijate käitumist mõjutavad aspektid Klassikuuluvus (sotsiaal-majanduslik positsioon). Varem oli selge valik. Otsuse tegemise hetk s
taastamiseni parlamentaarsel teel( rahvaliikumised Ülemnõukogu, EK tegevus) Eesti siirdeaja perioodid 2 Taastatud eesti vabariik 90ndatel III Erakorralise poliitika, radikaalstete reformide aeg 1992-1995: põhiseadus, eesti kroon, riigikogu ja presidendi valimised, põhiseaduslike instutsuiinide ja õiguskorra käivitamine, V2lismaalaste seadus, majanduse liberaliseerimine ja vaba ettev6tlust soodustava keskkonna kujundamine, sotsiaalkaitese, tervishoiu ja haridussystemi reform IV majanduslik stabiliseerumine ja tehnoloogiline moderniseerumine 1995-1999 suurerastamine, majanduskasvu algus, tiigrihüpe, EL ja NATO-ga integreerumise algus 90ndaet pärand: "Võimaluste akna" maksimaalne ärkakasutamine, radikaalsete reformidega saavutatud kiire majandusedu ja rahvusvaheline tunnustus, kutse esimenete seas ühinemiseks EL ja NATOGA-ga, julge hüpe infoühiskonda Aga ka: tugev siirdetrauma, polariseerumine `v6itjateks ja kaotajateks' ning kiire
1. VABAD VALIMISED Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Ajalooliseslt on võitlus demokraatia eest seotud just valimisõiguse kättevõitmise ning laiendamisega. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes, siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse tavaliselt iga nelja, president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad leida asset ka sagedamini, aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. Valimistulemused määravad, millised partied ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustus- kogudesse ning arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Seega on
· Loovus, vabam töökorraldus · Innovaatilisus innovatsioon arenevus võimelisus, millegi uue loomist, arendamist, õppimist võimelisust · Laiapõhjaline ettevalmistus - mõju keskkonnale - tarbimisühiskond agraarühiskond oli kuni 19 saj. Ja nüüd on nüüdisühiskond. Siirdeühiskond Ühiskond milles üks valitsuskord asendub teisega.(üleminek diktatuurilt demokraatiale). Revolutsioon Reform Algatavad dissidendid Algatab valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkod Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg, oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu- ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks Võim
2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism õpik lk.97-100 · Presidentalism (USA) riigipea ja täitevvõimu juht on president. Seadusandlik võim parlamendil. Seadusandliku kogu mõju täidesaatvale on suhteliselt nõrk. President on tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. · Poolpresidentalism (Venemaa, Prantsusmaa, Soome) president jagab valitsusjuhi rolli peaministriga · Parlamentarism (Saksmaa, Eesti) kõige tähtsam parlament. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal, peaminister vastutab parlamendi ees. Riigipea on erapoletu iseseisev võimuinstitutsioon. 3. Riigivormid: monarhia ja vabariik ei ole seotud riigi demokraatlikkusega, lihtsalt küsimus selles, kes on riigipea. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon ehk liitriik, konföderatsioon ehk riikide liit. 4. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad.(lk.80 88) Huvide esindamine ja teostamine
ndatel. Põhja- Euroopas 20.saj esimesel kümnendil ja USA-s 1930.aastatel. Eesmärgid: parandada inimeste toimetulekut, kaitsta neid terviseriskide eest, leevendada elu bioloogilistest tsüklitest tulenevalt, tagada sotsiaalne õigus, saavutads olidaarsus Konservatiivne heaolumudel- tööpanusega arvestamine, soosib pika tööstaasiga töötajaid. Mandi-Euroopas (Saksamaaa, Belgia) toetame inimesi aga selle põhjal, kui palju on inimene ise ühiskonnale andnud Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel (skandinaavia)- universalism, pakkuda sotsiaalseid hüvesid kõigile, rikkamatel suuremad maksud ehk mitmetasemeline maksusüsteem, tagada et kõigil oleks kindel elutase (Rootsi) riik aitab inimesel elus püsida, luua võrdsus, kes on ühskonnalt palju saanud peaks ka rohkem tagasi panustama Liberaalne heaolumudel (USA)- riigipoolne jääkfinantseerimine, kehtib ütlus ,,iga üks on oma õnne sepp", riigi ül ei ole pakkuda heaolu vaid tagada head tingimused ehk tagab konkurentsi
Liberaalne mudel sotsiaaltoetusi saab suurendada alles siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu; soosivad inimeste vabadust ja ettevõtlikkust 3. Kas Eesti on siirderiik? Ei ole, oleme saavutanud täiesti demokraatliku riigi, oleme läinud plaanimajanduselt turumajandusele. Siirdeühiskond ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega. 4. Demokraatia tunnusjooned: 3 põhinõuet: KONKURENTS, KODANIKUÕIGUS, INIMÕIGUS Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huide väljendamiseks Vähemuste õigustega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle 5
veto peale panna. Seaduste algatamise õigus kuulub vaid Kongressile. Võimuharud on võrdlemisi iseseisvad, mis ühelt poolt on positiivne (pikaajalised valitsused), teisalt võivad kaks võimu hakata üksteisele vastu töötama. Parlamentarism rahvas valib parlamendi, selle tulemustest lähtuvalt moodustatakse ka valitsus (traditsiooniliselt esitab president enim hääli saanud parteile ettepaneku moodustada valitsus). Parlament omakorda peab moodustatud valitsuse kinnitama. Parlament valib ka presidendi (kui ei ole tegu just konstitutsioonilise monarhiaga). Riigipea ehk presidendi roll parlamentaarses riigis on kinnitada ametisse apoliitilised kõrged ametnikud (kohtunikud, sõjaväe juhtkond, õiguskantsler, riigikontrolör jne), täita tseremoniaalseid- ja/või esinduslikke ülesandeid (kõnede pidamine, autasustamine, kõrgete külaliste võõrustamine jne) ning olla tasakaalustajaks valitsuse ja parlamendi suhetes. Parlamendile kuulub seadusandlik võim
informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Demokraatia tunnused Tuginemine seadustele Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kodanikuvabaduste tagamine Regulaarsed vabad valimised Kõrgem võimu kandja on rahvas Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimiste teel Huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus Vähemuste õigused on kaitstud Vaba konkurents Polüarhia Paljude võim Võimu jagatakse mitmete gruppide vahel Peab olema kaasatud tegus kodanikuühiskond Tunnused: infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat Otsedemokraatia Rahvas otsustab ise avaliku elu küsimuste üle. Riigi tasandil on otsese demokraatia peamiseks viisiks referendum ehk rahvahääletus. Esindusdemokraatia Tuumaks on rahva esindajate valimine Saadikule antakse mandaat
(reguleerivad suhteid) VÕIM INIMSUHETES inimese või grupi suutlikkus mõjutada teisi ning ellu viia oma huve. Ebavõrdne jaotumine. Ressursid ainelised (omand ja kapital) või vaimsed ( teadmised ja kogemused) või sotsiaalsed (suhted, usaldus) VÕIMU TEOSTAMINE autoriteetne (veendumus, et võimu nõudmised on õigustatud), traditsioonid (dünastiad), karismaatiline liider (autoriteet tänu juhioskustele, Churchill, Gandhi, Lenin), mõistuslik kaalutlus, sund DEMOKRAATIA Põhinõuded: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Tunnused: kodanikuvabaduste tunnustamine, võimude lahusus, kohtusüsteemide ja teiste organite poliitiline sõltumatus, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ja ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees. SEADUSED Põhiseadus eelkõige vajalik võimu teostamiseks ja selle piiramiseks. Ettekirjutus, millel on kõrgeim õigusjõud.
2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Lk.97-100 Monarhia ja vabariik. Parlamentarismi iseloomustavad järgmised tunnused: o Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh; o Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Parlament paneb ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendivalimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse; 1
Parlamendi valib rahvas, presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindajad ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigieelarve seaduseks. Parlament määrab ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes on saanud parlamendivalimistel enamuse. Parlament toetab valitsust, kuid võib korraldada valitsuse vastu umbusaldushäälestuse. Täidesaatev võim ehk valitsus ehk ministrite kabinet esitab parlamendile seaduseelnõu ning viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused, so. juhib praktiliselt riigi elu. Parlament ja valitsus peavad teineteist toetama. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see
annaabi.ee 
