Jah, sest : 1) Siis ei saa iga inimene anonüümselt arvamust avaldada. 2) Hoiab ära solvanguid ja probleeme meedias seoses ebasobivate kommentaaridega. 3) Avaldatakse arvamust ainult siis, kui tõesti on vaja öelda midagi asjalikku. 3. Kellest ühiskond koosneb. 1) Mõisted §1.3 1)Sotsiaalne struktuurRahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel. 2)Demograafia e. RahvastikuteadusUurib rahvastiku struktuuri suurenemist/vähenemist ning liikumist. 3)IiveRahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel. 4)MigratsioonRahvastiku riikidevaheline ränne. 5)RahvusInimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. 6)IntegratsioonÜhiskondlik protsess, mille eesmärgiks on erinevate rahvaste lähendamine. 7)PerekondLähedastest ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes. 8)LeibkondÜhise majapidamisega kooslus.
1.3 Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab ühiskonna sotsiaalse struktuuri. Rahvastikku võib jaotada loomulike (vanus, sugu, rass jms) ja omandatud omaduste (elukoht, elukutse, jõukus jms) järgi. Rahvastiku struktuuri, suurenemist/vähenemist ning liikumist uurib rahvastikuteadus ehk demograafia. Rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel nimetatakse rahvastiku iibeks. Negatiive iive tähendab, et rahvaarv väheneb inimesi sureb või rändab välja rohkem kui sünnib ja saabub. Positiivne iive tähendab, et rahvaarv suureneb samade tegurit arvelt. Rahvuslik koosseis iseloomustab, kui suur osa on ühe või teise rahvuse osakaal territooriumi kogurahvastikus. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel.
1.3 Kellest ühiskond koosneb MINU LISA 3 Milliste kindlate põhimõtete alusel analüüsitakse riigi rahvastikku? · loomulikud - sugu, vanus, rahvus · omandatud - haridus, jõukus Sotsiaalne struktuur- rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel. Demograafia- rahvastiku teadus, mis uurib rahvastiku struktuuri, rahvastiku suurenemist/vähenemist ning liikumist. Rahvastiku iive- rahvaarvu muutused sündide ja surmade ning rahvarände tagajärjel. positiivne iive- kui rahva arv suureneb. negatiivne iive- rahva arv väheneb. Migratsioon- rahvastikuränne. Rahvus- inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusnorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Integratsioon- ühtvus Leibkond- ühises majapidamises elavad inimesed kes ei ole sugulased Ülalpeetav- laps, pensonäär, puudega inimene, kes on töö ealine, kes ise palka ei saa.
väärtused ja eesmärgid. Avalik arvamus seda uurides palutakse vastajail väljendada oma seisukohta parlamendi, valitsuse või presidendi tegevuse suhtes, hinnata hetkeolukorda mingis avaliku elu valdkonnas, valida lemmikuid poliitikutest Sotsiaalne struktuur Rahvastiku jaotamine teatud tunnuste alusel. Rahvastiku iive rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Integratsioon ühtsus ühes riigis elavate rahvuste vahel(ühtekuuluvustunne, seaduste austamine) Leibkond ühise majapidamisega kooslus. Ülalpeetav laps ja pensionär, puudega tööealine inimene see, kes ise palka ei saa. Tööjõud moodustavad tööealised ja võimelised inimesed.
1. Mida tähendab ühiskonna sotsiaalne struktuur, sotsiaalne kihistumine? Sotsiaalne struktuur – rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel Sotsiaalne kihistumine - ebavõrdsus erinevate ühiskonna kihtide vahel 2. Milliste tunnuste alusel jaotatakse rahvastikku? Rahvus, sugu, rass, haridustase, jõukus, perekonna suurus 3. Selgitage järgmised mõisted: demograafia, rahvastiku iive, rahvus, rahvas, leibkond, tööjõud, mitmekultuuriline ühiskond, lõiming Demograafia – uurib rahvastiku struktuuri, suurenemist või vähenemist ning liikumist Rahvastiku iive – rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja kirjakeelel Rahvas – alaliselt riigi territooriumil, mingil maa-alal elav elanikkond
arvamus Tuntumad Eesti sotsioloogiafirmad on EMOR ja Saar Poll Kommukatsioon täidab riigi igapäevaelus mitmeid ülesandeid, teabe levitamine on vait üks neist. Massiteabevahendite ülesanne on harida rahvast ning informeerida inimesi riigis ja maailmas toimuvast. Kommunikatsiooni arengutase mõjutab majandust. Kommunikatsioon seob riigi ühtseks tervikuks. Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab ühiskonna sotsiaalse struktuuri Rahva muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel nim rahvastiku iibeks. Negitiivne iive tähendab, et rajvaarv väheneb-inimesi surev või rändab välja rohkem kui sünnib ja saabub. Positiivne iive tähendab, et rahvaarv suureneb. Riikidevahelise rände ehk migratsiooni üks tagajärg on ühiskonna rahvastiku koosseisu muutumine. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territoorjumil, ajalool, tavadel ja keelel.
rahvastikku analüüsida. Ühel juhul lähtutakse inimese loomulikust (sünnipärastest) omadustest vanus, sugu, rahvus, rass. Teisel juhul aga elu käigus omandatud joontest elukoht, elukutse, jõukus, perekonna suurus, haridustase. Rahvastiku jaotust teatud tunnuste alusel moodustab ühiskonna sotsiaalse struktuuri. Rahvastiku struktuuri, suurenemist/vähenemist ning liikumist uurib rahvastikuteadus ehk demograafia. Demograafilistest uurimustest ilmneb, kui palju on riigis lapsi, tööealisi inimesi ja vanureid, kui palju on mehi ja naisi, palju elab rahvast linnas, palju aga maal. Demograaafid uurivad ka seda, kui palju inimesi aastate lõikes sünnib ja sureb ning palju ühest paikkonnast teise siirduvad. Rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel nimetatakse rahvastiku iibeks. Negatiivne iive tähendab, et rahva arv väheneb inimesi sureb
* eraelu indiviidi isiklik elukorraldus * õigus riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum * rass ühesuguse nahavärvi ja VÄLISTE tunnustega inimeste rühm * rassism mõtteviis, kus ühte rassi kuuluvaid inimesi loetakse teisteks paremaks * rahvas ühe riigi või maa-ala elanikud * rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvustunne, mis põhineb ühtsel territooriumil, kirjakeelel, ajalool ja kultuuril * demograafia rahvastikuteadus, mis uurib rahvastiku koosseisu, selle suurenemist ja vähenemist * rahvastiku iive rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rände tagajärjel * migratsioon rahvastikuränne * sisemigratsioon rändamine ühe riigi piires. Maalt linna või vastupidi * välismigratsioon rändamine ühest riigist teise * integratsioon ehk lõiming rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine
10. Kommunikatsioon – Suhtlemine, mille omadusteks on postiühendus ja tehnika abil vahendatud suhtlus. 11. Massikommunikatsioon – Suhtlemine, mille omadusteks on kiire edastamine, avalikkus ja kättesaadavus, lai tarbijaskond ning passiivne tarbimise osalus. 12. Tsensuur – Riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete, kõnede sisu üle. Teabe valikuline edastamine. 13. Demograafia – Rahvastikuteadus, mis uurib rahvastiku vähenemist, suurenemist, struktuuri ja liikumist. 14. Iive – rahvaarvu muutumine sündide-surmade ja rände tagajärjel. 15. Negatiivne iive – Rahvaarv väheneb – sureb ja rändab välja rohkem, kui sünnib. 16. Positiivne iive – Rahvaarv suureneb – Sünnib rohkem kui sisse rändab ja sureb. 17. Rahvus – Inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvuste roll, mis põhineb ühtsel territooriumil,
· Integratsioon ehk lõiming- rahvastikugruppide ja riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. · Perekond- abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega. · Leibkond- koosneb kooselavatest inimestest, kes ei pruugi olla omavahel sugulased. · Ülalpeetav- isik, kes ei teeni raha ja elab teiste inimeste arvelt, mittetööealine. · Tööjõud- ühiskonna tööealised ja -võimelised inimesed. · Sotsiaalne kihistus- rahvastiku järjestus ressursside alusel; kõrgematesse kihtidesse on rohkem ressursse (võimu, vara, teadmisi, tutvusi, oskusi), madalamatesse kihtidesse kuulujatele vähem, ühiskonnas tõrjutud. §1.4: · Pluralism ehk mitmekesisus- mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. · Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne.
aruanne maksuametile Tulumaksuvaba miinimum riigi poolt kehtestatud summa, millelt ei võeta tulumaksu Turumajandus arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena Turutasakaal olukord, kus nõudmine ja pakkumine kauba/teenuse järele on teatud hinnatasemel võrdsustunud Täidesaatev võim vt valitsus Tööjõud ühiskonna tööealised ja võimelised inimesed Töötu tööealine ja võimeline inimene, kes soovib tööd teha, kuid ei leia seda Tööturg süsteem, kus ühed (tööostjad) pakuvad oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi, teised (tööandjad) aga töökohti Unitaarriik ühtne tugeva keskvõimuga riik (Prantsusmaa, Briti Ühendkuningriik, Eesti) Vabariik riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament
Prokurör ehk süüdistaja jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine Proportsionaalne maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, nii suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga Raha üldtunnustatud vahetusväärtus ja maksevahend Rahvastiku iive rahvaarvu muutumine sündimuse/suremuse ning rahvastikurände tagajärjel; negatiivne iive tähendab rahvaarvu vähenemist, positiivne iive rahvaarvu suurenemist Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel Ratifitseerimine rahvusvahelise lepingu heakskiitmine parlamendis Reaaltulu kaupade ja teenuste hulk, mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest; arvutatakse nominaaltulu ja hindade suhtena; näitab reaalset ostujõudu Referendum ehk rahvahääletus rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud
2. peatüki lõpus. Töövihik 7-10 1.3. Kellest ühiskond koosneb Eelkõige inimestest ühiskond on inimeste kooselu korrastatud vorm Kas on oluline, kui palju on blondiine kui palju brünette? Vanus, sugu, rahvus, rass Elukoht, elukutse, jõukus, perekonna suurus, haridustase Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab ühiskonna sotsiaalse struktuuri. Rahvastikust lähemalt Demograafia rahvastikuteadus Rahvastiku iive rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel. Rahvastiku iive on + või - Eesti iive on negatiivne Mõisted rahvus ja rahvas venelased (351178), ukrainlased (29012), valgevenelased (17241), soomlased (11837) tatarlased (2582), lätlased (2330) jne Mis on migratsioon? Migratsioon on inimeste liikumine ühest riigist teise riikidevaheline ränne Vähe on jäänud riike, kus elab vaid üks rahvus. Eesti on paljurahvuseline riik. Nimeta rahvusi, kes elavad Eestis? 2000
see annab põhjuse röökida inimestest kui isiksustest. Demokraatlikes riikides on kõik seaduse ees kõik võrdsed. Rahvastikku rühmitatakse 2 tunnuse järgi: loomulike(sünnipäraste) omaduste järgi/vanus, sugu, rahvus, rass/ ja elu käigus omandatud joonte järgi/elukoht, elukutse, jõukus, perekonna suurus, haridustase/ 2. Mis on ühiskonna sotsiaalne struktuur? Ühiskonna sotsiaalse struktuuri moodustab rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel. 3. Mida uurib demograafia? Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastiku struktuuri, rahvastiku kasvamist ja kahanemist ning liikumist. 4. Mis on rahvastiku iive? Rahvastiku iive on rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel. 5. Mis on sallivus? Sallivus ehk tolerantsus inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. 6
Kommunikatsiooni arengutase mõjutab ka majandust. (turism ja muu ) Infopoliitika riigi osalus teabelevis, selle finantseerimise põhimõtted ning väärtused ja eesmärgid, mida teabe levitamisel järgiakse Massiteabe vahendite ülesanne on harida rahvast ning informeerida riigis ja maailma toimuvast. Kellest koosneb ühiskond ? Sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuse ( jõukus , elukoht , rahvus ) alusel. Rahvaarvu muutumist sündide ja surmade tagajärjel nim. rahvastiku iibeks. Negatiivne iive tähendab et rahvaarv väheneb , positiivne et suureneb. Riikidevahelise rände ehk migratsiooni üks tagajärg on ühiskonna rahvusliku koosseisu muutumine . Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm , mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalood, tavadel ja keelel. Integratsioon rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste , arusaamade ja eesmärkide baasil .
Massimeediumites avaldatud kujundab avaliku arvamust. Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskonna sotsiaalseks struktuuriks nimetatakse rahvastiku jagunemist teatud kindlate tunnuste alustel Jagada võib näiteks järgmiste tunnuste alusel: rahvus, sugu, vanus, rass, perekonnaseis, perekonna suurus, haridustase, elukoht, jõukus jne. Demograafia Demograafiaks e. Rahvastikuteaduseks nimetatakse teadust, mis uurib ühiskonna sotsiaalset struktuuri, rahvastiku suurenemist ja vähenemist ning liikumist. Näiteks uurib demograafia: kui palju inimesi sünnib ja sureb, kui palju abiellub ja lahutab, kui palju inimesi elab linnas ja maal jne. Rahvastiku iive Rahvastiku iibeks nimetatakse rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel. Negatiivne iive tähendab, et rahvaarv väheneb (inimesi sureb ja rändab välja rohkem, kui sünnib ja rändab sisse).
Rahvas - piirkonda ning ühtekuuluvusest ja identideedist teadlik inimeste ühendus, sama päritolu, keel, religioon Integratsioon e. lõiming - püütakse siduda seni ühiskonnast eraldatud gruppe, mille puhul säilivad kultuuriline omapära ja keel Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid; kirjaldab ja uurib ühiskonna tasandeid Identiteet – inimese või grupi enesemääratlus Leibkond - sama eelarve ning elamiskoht, langetatakse samu majapidamisotsuseid Tööjõud - tööealised inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised Sotsiaalne struktuur - ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Ühishüve - kaup/teenus, mida inimesed tarbivad ilma turuvahenduseta (nt haridus, kultuur) Mittemajanduslik ühishuve - tervisehoiu- ja haridussüsteem, politsei Majanduslik ühishuve - meedia, korrastatud linnaruum, infrastruktuur (teed, tänavad), kindlustussüsteem (pension, abiraha)
6) Massikommunikatsioon demokraatlikus ja mittedemokraatlikus ühiskonnas a. Dem-> info liikumine on vaba, erinevate vaadete levitamine võimalik, valitsuse kritiseerimine ka (mitte tomatite loopimine ega vägivald) b. Mittedem-> info liikumine ei ole vaba, erinevate vaadete levitamist takistatakse, valitsust ei lubata kritiseerida (võidakse vangistada või hukata ka rahumeelseid kriitikuid) 7) Mõisted: a. Demograafia - rahvastikuteadus b. Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale c. Eraelu - inimese isiklik (perekonna)elu d. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel e. Iive (positiivne iive, negatiivne iive) - rahvaarvu kasv (see on positiivne ehk plussiive) või kahanemist (negatiivne ehk miinusiive) f
Keskmise tihedusega iseloomustatakse üldist iseloomu, sest tegelikult inimesed elavad ebaühtlasemalt. Paiknemist mõjutavad tegurid: 1) Looduskeskkonna tingimused(temp,sademed,pinnamood,veekogu lähedus) 2) Maavarade ja teiste looduvarade esinemine(puit, muld, mets, magevesi) 3) Teedevõrk Maailma tihedamini ja hõredamini paiknevad piirkonnad lk 39. 2.3.RAHVAARVU MUUTUMINE LOOMULIKUL TEEL Loomulik iive on rahvaarvu muutumine sündide ja surmade vahena aastas. Absoluutne iive Suhteline iive *näitab kindlat rahvaarvu muutumist aastas. *kasutatakse piirkondade võrdlemiseks ja leitakse järgmiselt: sünnid-surmad:rahvaarv*1000 Loomulikku iivet mõjutavad tegurid: 1)sündimus 2)suremus *naiste vanus sünnitamisel *vaesus *religioon *halb tervishoiu korraldus
b) inimeste üleminek ühest grupist teise sotsiaalset staatust muutmata (tööline läheb tööle teise tehasesse, direktorist saab teise ettevõtte direktor). II. vertikaalne sotsiaalne mobiilsus. a) inimeste sotsiaalse seisundi muutumine, millega kaasneb staatuse tõus (edutamine) või langus (degradeerimine). a-1) mobiilsus antud sotsiaalse grupi (kihi, klassi) sees (tööline tõuseb oskustööliseks, eestööliseks, brigadiriks), a-2) kihtidevaheline mobiilsus - üleminek ühest kihist teise (töölisest - omanikuks, haritlasest - tööliseks ). Kui kihtidevaheline mobiilsus on võimalik, on tegemist avatud, kui ei ole, siis - suletud ühiskonnaga. b) sotsiaalsete gruppide (kihid, klassid) positsiooni muutumine teiste gruppide suhtes (n.; maareform võib tõsta talupoegade sotsiaalset staatust). 25. Vertikaalset mobiilsust mõjutavad tegurid 1. Sotsiaalsete grupide (kihtide, klasside) suurus ning mobiilsuse potentsiaal. Siirde- ja lähtearvud
Parlament- kõrgem seadusandlik võim (Eestis Riigikogu) Ülesanne: seadusloome, rahva esindamine, valitsuse kontrollimine ja tasakaalustamine Valimised: vabad valimised 4.aastaks, proportsionaalne valimiskünnis Struktuur: 101 liiget, koalitsioon (kesk, sots, IRL), opositsioon (reform, vaba, ekre), fraktsioonid (erakonnapõhised liigitused), komisjonid (iga liige peab 1 komisjoni kuuluma), parlamendirühmad, delegatsioonid, ühendused, Riigikogu kantselei Opositsioon- kooslus, kes vastandavad end valitsusele, kes omab võimu Koalitsioon- mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentalistlikus riigis Juhatus: ülesandeks korraldada Riigikogu tööd Riigikogu esimees Erki Nestor; I aseesimees Enn Eesmaa; II aseesimees Kalle Laanet Vabariigi valitsus- kõrgeim täidesaatev võim Ülesanded üldiselt: 1.) Valitseda ehk viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat 2.) Suunata ja kordineerida valitsuasutuste tegevust
1.1 Ühiskond ja selle ülesehitus Ühiskond on inimeste kooslus, mille liikmeid ühendab ühtekuuluvustunne, mis elab piiritletud geograafilisel maa-alal Ühiskonnad peavad tagama, et neid kooshoidev ühtsustunne ja väärtused kestaksid põlvest põlve ja ühiskond oleks tervikuna jätkusuutlik Ühiskond ja riik on omavahel seotud ja teineteisest sõltuvad, kuid nad pole üks ja seesama Ühiskonnad jäävad, kuid riigivõim ja selle vormid võivad muutuda
Minimaalriigi ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduse 1 kindlustamine kõigis valdkondades. Inimese võimalus saada arstiabi määrab suuresti tema rahakoti paksus. Pooldatakse madalaid ja võrdelisi või nõrgalt astmelisi makse. Liberaalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud, kuid edukatele pakub see mitmekesiseid võimalusi. Konservatiivne heaolumudel orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Töötaja, kes on maksnud pikka aega kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduses, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. Tunnusjooneks sotsiaalpartnerluse tugevus. Tööandjate ühendused ja ametiliidud
Ühiskonna kihistusele on omane hierarhilisus sotsiaalne hierarhia. Avatud ühiskonnas pole inimesed kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti lõplik toimub liikumine nii vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui horisontaalselt (ühest linnast või riigist teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge. Suletud, korporatiivsetes, ühiskondades on sotsiaalne mobiilsus väike. Sotsiaalsed grupid ja huvirühmad eristuvad religioossete, rahvuslike, tegevusala, ea vms. tunnuse alusel. Näiteks pensionärid, õpilased, talupojad, vaimse töö tegijad. Sotsiaalsed grupid ei paikne üksteise suhtes hierarhiliselt. 10. Huvid Avalik huvi. - Avaliku huvi seisukohast on olulised ühishüvised ehk sellised hüved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne. Mittetulundusühendused ei tohi jaotada oma tegevusest saadavat majanduslikku kasumit muudel kui avalikes huvides olevatel eesmärkidel.
- heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas 2. Kuidas iseloomustasid sotsiaalteadlased Smith, Marx, Weber ja Durkheim tööstusühiskonda? 3. Kirjelda heaoluriigi kujunemist linnas elas üha enam inimesi, lapsed ja pensionärid vajasid toimetulekuks ühiskonna abi 4. Iseloomusta heaoluriiki. Reguleerib majandust ja täidab sotsiaalseid ülessandeid. 5. Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik? abi II maailmasõja kaotuste eest 1960 -70 teenused ja toetused suurenesid lääne-euroopas kolmandik riigieelarvest sotsiaalkuludessse naftahinnatõus tekitas majanduskriisi riigid mis jätkasid sotsiaalvaldkonna rahastamist tulid varem majanduskriisist välja 6
vägivalda. 6. Narkomaania See on psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootikumide tarvitamise tagajärjel. 7.Inimkaubandus Kuritegevus, kus inimest on röövitud, kuritarvitatud seksuaalselt,sunnitud tegema tööd või teenindust, orjastatud, välja veatud jne. 8. Iive Rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku jooksul sündide, surmade, rahvastiku rännete tagajärjel. Heaoluriik. Heaoluriik riik, milles on saavutatud enamike elanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. Heaoluriigi tekke eeldused: 1. Tööstusrevolutsioon muutis valitsevaks vabrikutöö ning muutis inimeste elustiili e. riik pidi hakkama tegelema, haridusega, tervishoiuga ja sotsiaalhoolekandega. 2
vägivalda. 6. Narkomaania See on psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootikumide tarvitamise tagajärjel. 7.Inimkaubandus Kuritegevus, kus inimest on röövitud, kuritarvitatud seksuaalselt,sunnitud tegema tööd või teenindust, orjastatud, välja veatud jne. 8. Iive Rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku jooksul sündide, surmade, rahvastiku rännete tagajärjel. Heaoluriik. Heaoluriik riik, milles on saavutatud enamike elanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. Heaoluriigi tekke eeldused: 1. Tööstusrevolutsioon muutis valitsevaks vabrikutöö ning muutis inimeste elustiili e. riik pidi hakkama tegelema, haridusega, tervishoiuga ja sotsiaalhoolekandega. 2
b)Elustiili, väärtusorientatsiooni, aga ka päritolu baasil kujunevad staatukihid nagu eliit ja mass. Kihistus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimrühma kindlale positsioonile. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi , aastakümnete või sadade jooksul. Vaid revolutsioonid toovad kaasa järske muutusi. Nüüdisajal suureneb Sotsiaalne mobiilsus mis tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonna kihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne (ühest linnast teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi) . Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Klassid ja staatused Varasemate phiskondade iseloomustamisel kasutatakse enamasti jaotust klassideks majandusliku positsiooni alusel. Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist , mille puhul pole omandisuhe enam ainumäärav, vaid arvestatakse ka elustiili tunnuseid
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI
b) inimeste üleminek ühest grupist teise sotsiaalset staatust muutmata (tööline läheb tööle teise tehasesse, direktorist saab teise ettevõtte direktor). II. VERTIKAALNE sotsiaalne mobiilsus. a) inimeste sotsiaalse seisundi muutumine, millega kaasneb staatuse tõus (edutamine) või langus (degradeerimine). a-1) mobiilsus antud sotsiaalse grupi (kihi, klassi) sees (tööline tõuseb oskustööliseks, eestööliseks, brigadiriks), a-2) kihtidevaheline mobiilsus - üleminek ühest kihist teise (töölisest - omanikuks, haritlasest - tööliseks ). Kui kihtidevaheline mobiilsus on võimalik, on tegemist avatud, kui ei ole, siis - suletud ühiskonnaga. b) sotsiaalsete gruppide (kihid, klassid) positsiooni muutumine teiste gruppide suhtes (n. kodanlik revolutsioon tõstis kodanluse ja langetas feodaalide klassi positsiooni; maareform võib tõsta talupoegade sotsiaalset staatust). 17. Sugupõlve jooksul toimuv ja sugupõlvede vaheline mobiilsus, siirde- ja lähtearv,
Jätkusuutlikkuse põhimõtted: Majanduse ja keskkonna ühendamine Kõrge elukvaliteet Erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad Lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel Kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine Kohustused tulevaste põlvkondade ees Keskkonnakaite Demograafia rahvastikuteadus, rahvastikku, selle koosseisu ja liikumist uuriv teadus. Iive rahvaarvu muutumine kindla ajavahemiku jooksul sündide, surmade ja rahvastiku rände tagajärjel. Migratsioon inimeste ümberasumine riigis või väljapoole riiki. Avalik haldus poliitilise otsuste igapäevane ja plaanipärane elluviimine riigi- ning omavalitsusüksuste poolt. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine. Riigivalitsemise vormid Vabariik mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiavõimule. Presidentalism (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia)
rahvusvahelisele ja poliitilisele integratsioonile; 4) globaalsed institutsioonid ja tihe koostöö soodustavad koostöötahet. · Ressursinappus - Rikkust luuakse tootes ja vahetades. Kui pakkumine on fikseeritud ja nõudlus kasvab, siis tarbija on kehvemas olukorras: - kõrge nafta hind; - konfliktide võimalus Demograafia ja majandus. 1. Mis on demograafia? Demograafia tähistab teaduskeeles tegeliku rahvastiku statistilist analüüsi. Uurib muutusi: sünnid, surmad, ealine ja sooline koosseis ning migratsioon. 2. Demograafilised arengutendentsid- maailma rahvaarv. Maailma elanikkond kasvab. a) 1750 u 800 miljonit inimest b) 1900 u 1,7 miljardit inimest c) 21. sajand algusel 6 miljardit inimest d) 2050 umbes 9 miljardit Samas Jaapanis ja Euroopas kasvab inimeste arv vähe või isegi kahaneb. Rahvaarv kasvab
tööle teise tehasesse, direktorist saab teise ettevõtte direktor). II. vertikaalne sotsiaalne mobiilsus. a) inimeste sotsiaalse seisundi muutumine, millega kaasneb staatuse tõus (edutamine) või langus (degradeerimine). a-1) mobiilsus antud sotsiaalse grupi (kihi, klassi) sees (tööline tõuseb oskustööliseks, eestööliseks, brigadiriks), a-2) kihtidevaheline mobiilsus - üleminek ühest kihist teise (töölisest - omanikuks, haritlasest - tööliseks ). Kui kihtidevaheline mobiilsus on võimalik, on tegemist avatud, kui ei ole, siis - suletud ühiskonnaga. b) sotsiaalsete gruppide (kihid, klassid) positsiooni muutumine teiste gruppide suhtes (n. kodanlik revolutsioon tõstis kodanluse ja langetas feodaalide klassi positsiooni; maareform võib tõsta talupoegade sotsiaalset staatust). 25. Vertikaalset mobiilsust mõjutavad tegurid 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
