Kellest ühiskond koosneb (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Ühiskonnaõpetus §1.3 - KELLEST ÜHISKOND KOOSNEB

Rahvaarvu ja rahvastiku struktuuri ei muuda ainult sündimus-suremus. Inimesed rändavad ühest paikkonnast teise või ka ühest riigist teise. Riikide vahelise rände ehk migratsiooni üks tagajärg on ühiskonna rahvusliku koosseisu muutumine. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuulumise vorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Rahvusest hakati rääkima uusajal seoses rahvusriikide tekkega. Rahvusriigi rahvastik koosneb peamiselt ühe rahvuse liikmetest ning riigipiirid kattuvad selle rahvuse asualaga. Sõdade , riikidevaheliste lepingute ja rahvastiku rände tagajärjel on maailmas vähe järele jäänud selliseid riike, kus elab vaid üks rahvus. Enamik riike, sealhulgas ka Eesti, on tänapäeval paljurahvuselised. Eesti rahvastikust moodustab põhirahvus ­ eestlased ­ 68 protsenti. Teistest rahvustest on suurima esindatusega venelased (26%), ukrainlased (2,6%), sakslased (1,9%) ning

Ühiskonnaõpetus

6

doc

Ühiskond, poliitika

15. Negatiivne iive – Rahvaarv väheneb – sureb ja rändab välja rohkem, kui sünnib. 16. Positiivne iive – Rahvaarv suureneb – Sünnib rohkem kui sisse rändab ja sureb. 17. Rahvus – Inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvuste roll, mis põhineb ühtsel territooriumil, keelel, ajalool. 18. Integratsioon – Erinevate inimgruppide omavaheline lähenemine ehk lõimumine. 19. Leibkond – Sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest, kes ei pruugi omavahel olla suguluses. 20. Ülalpeetav – Inimene, kes ei saa palka – õpilased, lapsed, puuetega inimesed jt. 21. Tööjõud – töövõimelised ja tööealised inimesed. 22. Sotsiaalne struktuur – rahvastikujaotus teatud tunnuste alusel, nt. Haridus, usutunnistus rahvus jt. 23. Sotsiaalne kihistus – rahvastiku paremusjärjestus ressursside alusel. 24

Ühiskond

2

docx

Ühiskonnaõpetuse KT'ks kordamine

kogurahvastikus. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Integratsioon on ühtsus, mil riigis on tähtis nii rahvuse püsimajäämine ja kultuuriline areng kui ka ühtekuuluvus, ühiskonnakorraldusega rahulolu ja seaduste austamine. Perekond on sajandite jooksul palju muutunud, nüüdisajal on see väiksem ja vähempüsiv. Tänapäeval koosneb perekond tavaliselt vanematest ja lastest. Leibkond on ühise majapidamisega kooslus, kus ühes majas või korteris võib elada vaid osa perekonnast või elatavad koos mitu perekonda. Ülalpeetav on isik, kes ise palka ei saa, näiteks laps ja pensionär. Tööjõu moodustavad kõik tööealised ja ­võimelised inimesed. Tööjõud jaguneb hõivatud töölisteks, töötuteks ja mitteaktiivseteks (õppurid, haiged jms) Sotsiaalne kihistus on inimeste jagamine klassidesse vara järgi. 1

Ühiskonnaõpetus

4

docx

Ühiskonnaõpetus: 1. peatükk - KT kordamine

* Ühiskond ­ inimeste kooselu vorm * Ühiskonna struktuur ­ ehk ülesehitus, mis koosneb sektoritest ja valdkondadest, mis on omavahel põimunud * Riik ­ organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste, kirjakeele ja rahvaga * Avalik sektor ­ ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine * Erasektor ­ ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine

Ühiskonnaõpetus

6

docx

Kodakondsus, valimised, kodanike õigused

1. Mida tähendab ühiskonna sotsiaalne struktuur, sotsiaalne kihistumine? Sotsiaalne struktuur – rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel Sotsiaalne kihistumine - ebavõrdsus erinevate ühiskonna kihtide vahel 2. Milliste tunnuste alusel jaotatakse rahvastikku? Rahvus, sugu, rass, haridustase, jõukus, perekonna suurus 3. Selgitage järgmised mõisted: demograafia, rahvastiku iive, rahvus, rahvas, leibkond, tööjõud, mitmekultuuriline ühiskond, lõiming Demograafia – uurib rahvastiku struktuuri, suurenemist või vähenemist ning liikumist Rahvastiku iive – rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja kirjakeelel Rahvas – alaliselt riigi territooriumil, mingil maa-alal elav elanikkond Leibkond – ühise eelarvega ühist majapidamist omavad koos elavad inimesed, kes ei tarvitse

Ühiskond

1

doc

Ühiskond - inimeste kooselu vorm

Integratsioon ­ ühtsus ühes riigis elavate rahvuste vahel(ühtekuuluvustunne, seaduste austamine) Leibkond ­ ühise majapidamisega kooslus. Ülalpeetav ­ laps ja pensionär, puudega tööealine inimene ­ see, kes ise palka ei saa. Tööjõud ­ moodustavad tööealised ja ­võimelised inimesed. Sotsiaalne kihistus ­ peegeldab hierarhiat e. paremusjärjestust. Pluralism ­ huvide mitmekesisus. Pluralistlik ühiskond ­ ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid, sotsiaalsed grupid. Identiteet ­ ühe riigi elanike vaimne ühtekuuluvus (ühine keel, ajalugu, kultuur, põhiväärtused) Tolerantsus ­ sallivus inimeste eriarvamuste ning käitumis ja suhtlemisviiside suhtes. Nulltolerants ­ täisleppimatus. Enamusotsustus ­ huvide demokraatliku arvestamise enimlevinud viis.

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Inimeste kooselu vorm

. Peamisteks massimeediumiteks on ajalehed, ajakirjad, raadio ja televisioon. Arvutitehnoloogia eriti interneti kasutusele võtt on muutunud mitmekülgseid suhtlemisvõimalusi pakkuvaks meediumiks. Erinevalt televisioonist nõuab see informatsioon tarbijailt aktiivsust-teavet peab otsima, looma, edastama. Sellepärast nimetatakse suhtlemist arvuti vahedusel interaktiivseks kommunikatsiooniks. Demokraatlik ja mittedemokraatlik ühiskond erinevad ka selle poolest, kuivõrd võimukandjaid huvitab, mida arvab rahvas mingist olulisest sotsiaalsest või poliitilisest probleemist. Korraldatakse sotsioloogilisi küsitlusi, mille tulemusel saadaksegi teada inimeste avalik arvamus Tuntumad Eesti sotsioloogiafirmad on EMOR ja Saar Poll Kommukatsioon täidab riigi igapäevaelus mitmeid ülesandeid, teabe levitamine on vait üks neist. Massiteabevahendite ülesanne on harida rahvast ning informeerida inimesi riigis ja

Ühiskonnaõpetus

1

odt

Ühiskonna eksami kordamine

· Rahvastiku iive- rahvaarvu muutumine sündimuse/suremuse ja rahvastikurände tagajärjel. · Rahvus- inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusnorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. · Integratsioon ehk lõiming- rahvastikugruppide ja riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. · Perekond- abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega. · Leibkond- koosneb kooselavatest inimestest, kes ei pruugi olla omavahel sugulased. · Ülalpeetav- isik, kes ei teeni raha ja elab teiste inimeste arvelt, mittetööealine. · Tööjõud- ühiskonna tööealised ja -võimelised inimesed. · Sotsiaalne kihistus- rahvastiku järjestus ressursside alusel; kõrgematesse kihtidesse on rohkem ressursse (võimu, vara, teadmisi, tutvusi, oskusi), madalamatesse kihtidesse kuulujatele vähem, ühiskonnas tõrjutud. §1.4:

Ühiskond

Kommentaarid (0)