Ühiskonna mõisted (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Ühiskonna mõisted + muu

Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. 2) Kas Eestile tuleks kasuks mõningane sõnavabaduse piiramine? Põhjendage oma seisukohta vähemalt kolme argumendiga. Jah, sest : 1) Siis ei saa iga inimene anonüümselt arvamust avaldada. 2) Hoiab ära solvanguid ja probleeme meedias seoses ebasobivate kommentaaridega. 3) Avaldatakse arvamust ainult siis, kui tõesti on vaja öelda midagi asjalikku. 3. Kellest ühiskond koosneb. 1) Mõisted §1.3 1)Sotsiaalne struktuurRahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel. 2)Demograafia e. RahvastikuteadusUurib rahvastiku struktuuri suurenemist/vähenemist ning liikumist. 3)IiveRahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel. 4)MigratsioonRahvastiku riikidevaheline ränne. 5)RahvusInimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel.

Ühiskonnaõpetus

2

docx

Ühiskonnaõpetuse KT'ks kordamine

1.3 Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab ühiskonna sotsiaalse struktuuri. Rahvastikku võib jaotada loomulike (vanus, sugu, rass jms) ja omandatud omaduste (elukoht, elukutse, jõukus jms) järgi. Rahvastiku struktuuri, suurenemist/vähenemist ning liikumist uurib rahvastikuteadus ehk demograafia. Rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel nimetatakse rahvastiku iibeks. Negatiive iive tähendab, et rahvaarv väheneb ­ inimesi sureb või rändab välja rohkem kui sünnib ja saabub.

Ühiskonnaõpetus

1

rtf

Kellest ühiskond koosneb

Integratsioon- ühtvus Leibkond- ühises majapidamises elavad inimesed kes ei ole sugulased Ülalpeetav- laps, pensonäär, puudega inimene, kes on töö ealine, kes ise palka ei saa. Tööjõud- tööealised ja töövõimelised inimesed; jaguneb - töötavad - töötud Kuidas üritab demokraatliku riigi poliitika tagada intergratsiooni? Riigi eesmärk on, et ühes riigis elavad rahuvused tunneksid ühtekuuluvust, pooldaksid kehtivat ühiskonna korraldust ja austaksid selle maa seadusi. Riik ei välista õigust säilitada kultuur, keel ja kombed.

Avalik haldus

1

doc

Ühiskond - inimeste kooselu vorm

1. ÜHISKOND ­ INIMESTE KOOSELU VORM Süsteem ­ tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi e. väärtuse. Majandus ­ valdkond, mille moodustavad tootmine ning kauplemine. Erasektor(tulundussektor) ­ moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Poliitika ­ valdkond, mis tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega; hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu ja õigussuhetega; poliitikute ülesanded: 1) rakendada seadusi 2) Jagada ühiskonna varalisi ja varalisi ressursse 3) tasakaalustada huvisid. Avalik sektor ­ riigi ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, riigi käsutuses olev raha ja vara. Kodanikuühiskond ­ avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ­ ühendused.

Ühiskonnaõpetus

6

docx

Kodakondsus, valimised, kodanike õigused

1. Mida tähendab ühiskonna sotsiaalne struktuur, sotsiaalne kihistumine? Sotsiaalne struktuur – rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel Sotsiaalne kihistumine - ebavõrdsus erinevate ühiskonna kihtide vahel 2. Milliste tunnuste alusel jaotatakse rahvastikku? Rahvus, sugu, rass, haridustase, jõukus, perekonna suurus 3. Selgitage järgmised mõisted: demograafia, rahvastiku iive, rahvus, rahvas, leibkond, tööjõud, mitmekultuuriline ühiskond, lõiming Demograafia – uurib rahvastiku struktuuri, suurenemist või vähenemist ning liikumist Rahvastiku iive – rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja kirjakeelel Rahvas – alaliselt riigi territooriumil, mingil maa-alal elav elanikkond

Ühiskond

3

doc

Inimeste kooselu vorm

arvamus Tuntumad Eesti sotsioloogiafirmad on EMOR ja Saar Poll Kommukatsioon täidab riigi igapäevaelus mitmeid ülesandeid, teabe levitamine on vait üks neist. Massiteabevahendite ülesanne on harida rahvast ning informeerida inimesi riigis ja maailmas toimuvast. Kommunikatsiooni arengutase mõjutab majandust. Kommunikatsioon seob riigi ühtseks tervikuks. Rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel moodustab ühiskonna sotsiaalse struktuuri Rahva muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel nim rahvastiku iibeks. Negitiivne iive tähendab, et rajvaarv väheneb-inimesi surev või rändab välja rohkem kui sünnib ja saabub. Positiivne iive tähendab, et rahvaarv suureneb. Riikidevahelise rände ehk migratsiooni üks tagajärg on ühiskonna rahvastiku koosseisu muutumine. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Ühiskonnaõpetus §1.3 - KELLEST ÜHISKOND KOOSNEB

1.3 KELLEST ÜHISKOND KOOSNEB Ühiskond on inimtegevuse tulemus. Ühiskonna ülesehitus on kõikjal üldjoontes ühesugune, ent siiski erinevad ühiskonnad üksteisest. Neid on erinevusi põhjustab suuresti rahvastik, kes oma kultuuri, demograafilise ja sotsiaalse koostisega annab ühiskonnale oma näo. Just rahvastiku tunnusjoontest peab lähtuma poliitika. On ju inimesed poliitika tulemuse tarbijad. Poliitikaga saab ka oluliselt mõjutada ühiskonna koosseisu ning inimestevaheliste erisuste määra ja tähtsust. Näiteks mõjutab poliitika sisse-ja väljarännet, maksud reguleerivad rikkuse jagunemist inimeste vahel. Eestis arutletakse palju selle üle, kas poliitiliste meetmetega on võimalik suurendada sündimust. Käesolev peatükk tutvustabki Eesti rahvastikku. Võimalik rahvastikuareng ja- poliitika ning majanduse mõju rahvastikule tulevad vaatuse alla tagapool. Inimesed erinevad üksteisest väga paljude omaduste ja tunnuste poolest

Ühiskonnaõpetus

4

docx

Ühiskonnaõpetus: 1. peatükk - KT kordamine

* Ühiskond ­ inimeste kooselu vorm * Ühiskonna struktuur ­ ehk ülesehitus, mis koosneb sektoritest ja valdkondadest, mis on omavahel põimunud * Riik ­ organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste, kirjakeele ja rahvaga * Avalik sektor ­ ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine * Erasektor ­ ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine * Mittetulundussektor ehk kolmas sektor ­ ühiskonna osa, mis eristub era- ehk tulundussektorist ja avalikust sektorist; mittetulundussektori asutused (mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud) ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele * poliitika ­ riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)