erialadelt, kuid ei pruugi kuuluda kõrgklassi. Poliitiline eliit- mõjukad ja tuntud poliitikud kas riigi- või kohalikul tasandil (RK, valitsus) Ametnike eliit- mõjukad kõrged amtenikud riigiasutustes (ministeeriumite kantslerid) Ärieliit- mõjukad ja rikkad ärimehed Loomeeliit- lugupeetud ja kuulsad kirjanikud, kunstnikud, muusikud jt Sõjaväeline eliit- kõrged sõjaväelased (Eesti kaitseväe ohvitserid) Akadeemiline eliit- tuntud ja hinnatud teadlased Staatusgrupid- erinevad omavahel ühiskonnas lugupeetavuse ja elustiili poolest ning on tihtipeale seotud ametigrupiga. (Nt. eraldi moodustavad selle arstid, õpetajad, juristid jt) Digilõhe- olukord, kus osadel ühiskonnaliikmetel on teistest parem ligipääs Internetile. Võib olla tingitud asukohast ja inimeste jõukusest. Vaesteks loetakse inimesi või leibkondi, kellel ei jätku piisavalt raha igapäevaeluliste esmaste vajaduste rahuldamiseks või pole nende kõrvalt võimalik endale muud lubada.
ühest ühiskonnast teise liikumine oli väga raske). Eliit- Mõjukus ühiskonnaelus (seostab ka lugupeetavusega) Ametnike eliit- mõjukad kõrged ametnikud riigiasutustes (nt ministeeriumite kantslerid). Poliitiline eliit- Mõjukad ja tuntud poliitikud kas riigi- või kohalikul tasandil. Sõjaväeline eliit- Kõrged sõjaväelased. Akadeemiline eliit- Tuntud ja hinnatud teadlased. Loomeeliit- Lugupeetud ja kuulsad kirjanikud, kunstnikud, muusikud jms. Ärieliit- Mõjukad ja rikkad ärimehed. Staatusgrupid- Lugupeetavus, elustiil. Digilõhe- Olukord, kus osadel ühiskonnaliikmetel on teistes parem ligipääs Internetile.
klassiorganisatsiooni ja klassivõitluse tasemele. Enda kui sotsiaalse subjekti teadvustamine) !! Weberi panus on staatusgruppide avastamine. Idee selleks andis talle ta enda seisund eliidi hulgas, eriti Preisi kindralite eriline seisund- ühisel seisundil põhinev ühtsus (moraal, väärtused, normistik, usuline kuuluvus, elulaad, elustiil, klubiline lävimine jne). Klass pole ainus stratifitseerimise võimalus. Straadid või staatusgrupid on teine laialt esinev vorm. Põhiteos "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim.´´ Weber võtab sotsiaalse stratifitseerimise aluseks kolm tasandit: majandusliku, sotsiaalse ja poliitilise . Inimene on seotud paljude gruppide, koosluste, organisatsioonidega, ja täidab vastavaid rolle. Inimene kuulub üheaegselt: töökollektiivi, omab poliitilist positsiooni, kuulub rahvuse ja rassi hulka, on perekonnaliige, osaleb sõprade ringis.
Teadvus või mitteteadvus pole oluline # teist tüüpi jaotus: seisused/staatusrühmad (Stände/ status groups). Erinev prestiiz, elulaad, haridus, päritolu. Ainult omamisest ei aita. Kolmas jaotus: erakonnad/huvirühmad (Parteien). Rühmad, mille liikmetel on ühised huvid ja on sellest teadlikud. Võib kattuda majandusliku ideoloogia ja positsiooniga, aga pigem mitte: rahvus, religion, perekond Kõik jaotused on olemas, aga erinevates situatsioonides on nendel erinev tähtsus. Staatusgrupid tähtsam ajal, kui sotsiaalsed muudatused on aeglased. Parteid muutuste ajal. 3. Marx: objektiivsed tegurid on klassisüsteemi aluseks. Ei olene arvamustest või sellest, milline on inimeste endi arusaam oma ühiskondlikust positsioonist. Tootmisvahendite omamine on olulisim tegur. # Lisakriteeriumid: kas kasutab võõrast tööjõudu? Kas teeb ise tööd? Osaliselt katuvad omavahel. # milline on nende kriteeriumide suhe? Marx ei kasuta alati ühesuguseid kriteeriume, teoreetilistes
Bandwagon ja Snob efekt: toote vastu nõudlus kasvab/kahaneb sest teised inimesed tarbivad seda 3 Kriitika: kasinus on teatud ajahetkedel olnud kõrge staatuse näitaja (Hispaania 17 sajandil Philip IV ajal, Inglise gentelmanid 18 sajandil, Prantsuse protestandid 19 sajandil, 1970ndate anti-mood). Lisaks sellele, kuna peale Veblenit on rõhk kadedusel ja jäljendamisel, ei ole võimalik ühtegi ostu ilma selleta näha - iga ost on püüd ülespoole. Max Weber: staatusgrupid. Ka tema leidis, et staatuse määramine on seotud väga tugevasti klassikuuluusega. Kuid siiski, tarbimise abil luuakse staatusguppe, mis on sama olulised kui klassikuuluvus. Staatusgrupi omaduseks on ,,elamise stiil". Weberi jaotus on seega kolmene: staatusgrupid võivad olla ehitatud 1. Klassikuuluvusel 2. Tarbimismustritel 3. Sotsiaalsetel ja kultuurilistel suhetel Räägime muutusest tänapäeval, mis ütleb, et rõhk on eelkõige 2-l ja veidi 3-l.
annaabi.ee 
