II KURSUSE EKSAMIKÜSIMUSED I blokk – Argumenteerimine („Arutlev haridus“ ja slaidid) · Argument o Defineeri, mis on argument? argument = seisukoha põhjendus Tugev argument suudab põhjendada seisukohta selliselt, et väite ja põhjenduse vahel eksisteerib loogiline seos o Too välja argumendi 4 osist. Väide – Lause, mis kannab argumendi peamist ideed. Lühike ja konkreetne Seletus – Põhjendus selle kohta, miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab Tõestus - seletusele on antud põhi, millele tugineda. Kindlasti viidatud Järeldus – tullakse tagasi peamise mõtte, väite juurde. Tuuakse esile, miks see on oluline teema. o Nimeta tõestuse võimalusi –Statistika (Sydneys tehtud uuring näitab…) –Näide (Miina Härma Gümn on rakendanud…) –Analoog ehk näide sarnasest situatsioonist (Sõjaväes on kah) –Autoriteet (haridusteadlane Hasso Kukemelk on öelnud) –Loogika (Surmanuhtlus)
maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. 3 Eesti maksud Eesti riigi kehtestatud maksud · tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, 2008. ja 2009. aastal 21%) · sotsiaalmaks (maksumäär 33%) · maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); · hasartmängumaks · käibemaks (maksumäär 18% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 5%) · tollimaks · aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) · raskeveokimaks Kohalikud maksud · müügimaks
5500 krooni (0,22 x 25 000 = 5500) ja 26 000 krooni kõrgema sissetulekuga inimeselt (0,22 x 100 000 = 22 000). Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2006. aastal oli 2000 krooni kuus ehk 24 000 krooni aastas. 1 Proportsionaalse kontrastina võtab progresseeruv tulumaks suurema tuluga inimestelt ka suhteliselt suurema maksu. Oletame, et tulumaksu süsteem on progressiivne ja 2 astmega (tulumaksuvaba miinimumi loetakse küll lihtastmeks, aga selle üle ka vaieldakse): tulumaksuvaba miinimum on 4000 krooni kuus (48 000 krooni aastas), esimene aste 20%, mis kehtib summani kuni 40 000 krooni kuus (480 000 krooni aastas) ja viimane aste 40 001 krooni kuus ja rohkem(üle 480 000 krooni aastas), millelt makstakse 30%.
(tavaliselt 1 aasta kohta) Lihtintress- intress, mida arvutatakse laenu põhisummalt Liitintress- Intress, mille arvutamisel võetakse aluseks eelmise perioodi intressi ja laenu summa. 21. Nominaalne intress- intress, mida makstakse hoiustelt pangas, mida kasutatakse laenu intressina või nõutava tulunormina. Vähendades nominaalset intressimäära inflatsioonimäära võrra saadakse reaalne intressimäär ehk inflatsiooniga korrigeeritud intressimäär. Tegelik intress- erineb nominaalsest intressist, kui intressi arvestatakse sagedamini kui kord aastas. Reaalne intress- nominaalne intressimäär, mida on korrigeeritud inflatsioonimääraga 22. Hoiuste liigid- Tähtajalise hoiuse puhul annad kokkulepitud summa kokkulepitud ajaks panka hoiule ning see summa teenib selle aja jooksul kindlat intressi. Investeerimishoius on oma põhimõttelt tähtajaline hoius, millega on võimalik teenida
Juhtorganite (juhatus, nõukogu) ülesehitus Aktsionäride struktuur: Juhtide tasandid, volitused Institutsionaalsed vs jaeinvestorid Juhtkonna motiveerimine: Kodumaine vs väliskapital Tulemuste põhine motiveerimine Töötajate osalus Aktsiad vs raha Investorsuhted/PR: Finantsaruandlus: Ressursid, vastutus Riigisisesed vs rahvusvahelised Tippjuhtkonna kaasatus aruandlustavad 5 17. Turumanipulatsioonid ja kauplemisjärelevalve Kauplemisjärelevalve MIKS? Õiglane hinnakujunemine Näpuvigade likvideerimine Manipulatsioonide vältimine KUIDAS? SMARTS (eelseadistatud alarmid) Market Replay Online-jälgimine Volatiilsuslimiidid MIS EDASI? Tehingute tühistamine, reputatsiooni kaotus Maakleri litsentsi tühistamine
44-48) Max Weber võim on inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki ühiskonnasfääre, olemasolevaid ressursse, et need saaksid otstarbekalt ja sihipäraselt kasutatud. Võimu peaülesandeks on individuaalse tegevuse suunamine kollektiivsete eesmärkide saavutamiseks. Võim on domineerimine. Iseloomulik on võimule, et see on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: - ainelised - vaimsed Võimu tunnused ja teostamise meetodid Peamiselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid autoriteet ja sund. Autoriteet on indiviidi võime panna teisi inimesi tegema seda, mida ta muidu ei teeks. Selleks, et võimule kuuletutaks, peab ta olema legitiimne - legitiimne domineerimine teostatakse valitsevate nõusolekul ja vastavuses seadustega. Miks võimule kuuletutakse:
Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. Eesti rahaloomeasutused: •Eesti Pank, •krediidiasutused, •hoiu-laenuühistud, •rahaturufondid. Raha pakkumine 20.Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja 21.Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) 22.Rahamassi suhtarvud 23.Intressimäära kujunemise teooriad 24.Võlakirjade hind ja intressimäär 25. 26.Euroopa Keskpanga peamised reguleeritavad intressimäärad • nn. Baasintressimäär: Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär – need operatsioonid tavaliselt annavad pangandussüsteemi likviidsuse põhiosa. • Hoiustamise intressimäär - pangad võivad seda intressimäära kasutada üleööhoiustamisel Eurosüsteemis • Laenamise intressimäär – üleöölaenude intressimäär pankadele Eurosüsteemi poolt 27
ärikorraldajad Võimu alus omand Oskusteave (know-how) Valitsuse roll Majandusvabaduse tagamine Valitsuse ja firmade koostöö (laissez faire), mittesekkumine Riigiettevõtted Eesti Raudtee, Eesti Post, Eesti Energia, Sadamad Majandusressurssid ehk tootmistegurid (need ressurssid, mis vähenevad) · Kapital püsiväärtuseda varad, mida kasutatakse mitte koheseks tarbimiseks, vaid uute väärtuste loomiseks 1) Reaalne kapital (asjastunud kapital tootmishooned, rendipinnad ) 2) Rahakapital rahasumma, mida saab kasutada reaalse kapitali ostmiseks või üürimiseks · Loodusvarad (maa, muld, mets, maavarad, tuulenergia, päikeseenergia) · Tööjõud · Ettevõtlikkus (lükkab käima ja seob eelnevad elemendid)
investeerida raha kinnisvarasse, kulda kunstiteostesse. Vaatleme mõningaid igapäevaelus võimalikke probleeme. Oletame, et noor perekond Pukspuu soovib kodu renoveerimiseks võtta laenu 20 000 eurot. Selleks läheb pereisa panka, kus talle pakutakse laenu kustutamiseks kahte erinevat tagasimaksete graafikut. Esimese graafiku järgi on iga kuu lõpus tehtava osamakse suurus 230 EURi, teise järgi 250 EURi ning intressimäär on mõlema variandi korral 12% võlajäägilt. Millise variandi peaks perekond Pukspuu valima? Kirjeldatud situatsiooni analüüsime näites 2.6.12 ja märkuses 2.6.3. Üliõpilane Roobert soovib osta 300 eurot maksva teleri, kuid vajab selleks laenu tähtajaga 1 aasta. Uurides laenuvõimalusi, leiab ta kolm varianti: sms-laen kiirlaenufirmalt, krediitkaart, 1 järelmaks. Milline pakutud võimalustest on soodsaim
..) OECD (Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon)- tööstuslikult arenenud demokraatlike riikide foorum. Euroopa Nõukogu (CE)- eesmärgiks edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põjimõtete Euroopas NATO (Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon)- Nõukogude Liidu ohu tõrjumiseks Teise MS järgses Euroopas, asutati 1949.aastal Põhja-Atlandi lepingu alusel Washingtonis. Eesti liitus 2004 ÜRO (Ühenenud rahvaste organisatsioon)- Ülemaailmne organisatsioon, mis tegeleb: 1.) rahu ja julgeoleku kaitsmisega maailamas 2.) riikide koostöö korraldamisega rahvusvaheliste probleemide lahendamisel 3.) riikidevaheliste konfliktide ja vaidlisküsimiste lahendamisega OSCE (Euroopa julgeoleku- ja koostöö organisatsioon) tegeleb: 1.) konfliktide ennetamisega 2.) kriisi reguleerimine ja kriiside ohjamine 3.) kaasaitamine konfliktijärgsesle sotsiaalsele taastustööle, sh inimõiguste tagamisele
Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär. Kuidas arvutatakse, mida näitavad: Rahvamajanduse ja sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks, tarbjajahinnaindeks Mida näitab impordi ja ekspordi tasakaal, miks see on oluline?
kodanik. 5. Rahvusvaheline suhtlemine ÜRÜ, NATO, EL, WTO, OSCE, Euroopa Nõukogu, UNICEF, UNESCO, Greenpeace EL ja NATO liikmeid peab teadma. Otsustamispõhimõtted: konsensus või kompromiss. Ülesanded 1. Riigivõimu tunnused (lk 46): maksukogumine, vägivalda kasutada korra tagamisel. 2. Allumine riigivõimule: seaduse rikkumise eest on ette nähtud karistus, võimalik kasutada politsei otsest sekkumist. 3. 9. MAJANDUS Mida (Seotud turuuuringutega), kuidas (maa, kapital, inimressurss -ettevõtlikkus), kellele toota? Majandus on õpetus sellest, kuidas indiviidid ja ühiskond valivad piiratud ressursside kasutamist, et edukalt rahuldada piiratuid vajadusi. 9.1 Ressursid loodusressurss, kapital, inimressurss Inimressurss jaguneb: -tööealine elanikkond 15-74a -aktiivsed (hõivatud, töötud) ja mitteaktiivsed (vanurid, heitunud, kodused, lapsed) Ressursside kasutamisel eristatakse järgmiseid mõisteid: -Efektiivsus (20. Saj keskpaigas) kuidas toota
Majandusühenduse asutanud Rooma leping. Teist liiki lepingud sätestavad allakirjutanud riikide käitumisstandardid, näiteks Euroopa tavarelvastuse leping, sõjavangide kohtlemise, vabakaubanduse ja topeltmaksustamise vältimise lepingud. Lisaks sellele saab ka rahvas avaliku arvamuse kaudu välispoliitikat mõjutada. 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse EN(Euroopa nõukogu) rahvusvaheline organisatsioon (47 liikmesriiki), mille tegevusvaldkonnad on inim-,sotsiaal- ja TÄHTSAMAD keelelised õigused (1949/1993) NATO(Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) julgeorganisatsioon, mis on sõjalis-poliitiline liit(28 liikmesriiki). (1949/2004) OSCE(Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon) püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele
Nt Wall Street. RIIGIVÕIM monopoolsete tunnuste poolest ülemuslik teiste suhtes: kehtestada seadusi, koguda makse, kasutada vägivalda, otsused on kohustusikud, õigus esindada riiki rv suhtlemises, korraldada igapäevaelu, hierarhiline jaotus. Komponendid: asutused ja institutsioonid (nende kaudu teostatakse), bürokraatia, kirjalikud õigusnormid (reguleerivad suhteid) VÕIM INIMSUHETES inimese või grupi suutlikkus mõjutada teisi ning ellu viia oma huve. Ebavõrdne jaotumine. Ressursid ainelised (omand ja kapital) või vaimsed ( teadmised ja kogemused) või sotsiaalsed (suhted, usaldus) VÕIMU TEOSTAMINE autoriteetne (veendumus, et võimu nõudmised on õigustatud), traditsioonid (dünastiad), karismaatiline liider (autoriteet tänu juhioskustele, Churchill, Gandhi, Lenin), mõistuslik kaalutlus, sund DEMOKRAATIA Põhinõuded: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Tunnused: kodanikuvabaduste tunnustamine, võimude lahusus, kohtusüsteemide ja teiste organite
· kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele · sotsiaalne õigus: kõikidel on õigus puhtale keskkonnale · keskkonnakaitse · elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile · osalemine: erinevad seisukohad peavad olema arvestatud · kultuur: mitmekesisuse väärtustamine · ressursid: lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel Jätkusuutlikkuse tagamiseks peab arengut planeerima pika perioodi peale strateegiad, tegevuskavad. Nt Eestis lastekaitse strateegia aastani 2015. Plaanide koostamisel võetaksse arvesse teadusuuringuid, analüüse, kodanike huve jne. o Ühiskonna sotsiaalne struktuur Sotsiaalne struktuur MINGILE ÜHISKONNATÜÜBILE OMANE RAHVASTIKU JAGUNEMINE SUURTEKS SARNASTE OMADUSTEGA KATEGOORIATEKS.
Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus. (Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid, sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. ) Võimude ressursid 1) Ainelised · Omand, kapital 2) Vaimsed · Teadmised, kogemused 3) Sotsiaalne kapital · Suhted, usaldus, koostöö 4) Inimkapital · Teadmised, oskused · Võimu tunnused ja teostamise meetodid Tunnused o Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. o Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle.
radikaalsusest on paljuski loobutud. 1. ülim väärtus on võrdsus, tänapäeval peetakse silmas eelkõige võrdseid võimalusi 2. ühiskond peab tagama igale oma liikmele: inimõigused võimaluse saada haridust võimaluse omandada elukutse võimaluse leida tööd. Majandus: mitmesektoriline konkurentsimajandus, riikliku sektori suur osakaal, valitsus reguleerib kogu majandust, väldib maksude abil osa inimeste liigset rikastumist. Progresseeruv (astmeline) tulumaks. Sotsiaalpoliitika: siin kasutatakse suurem osa maksulaekumistest, riik tagab igale inimesele normaalse elatustaseme. Valitsemine: algne teooria pooldas revolutsiooni, praegu toetatakse konstitutsioonilist valitsemist Sotsiaaldemokraatia on vasakpoolne ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Sotsiaaldemokraatia sümboliks on eri riikides kas punane nelk või punane roos. Ideoloogia tekkis 19
ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast
Ärinime valikule on seatud seadustega teatud piirangud. Ärinime sobivust saab eelenevalt kontrollida äriregistris (ariregister.rik.ee). Osaühingut on võimalik registreerida nii elektrooniliselt e-äriregistri ettevõtjaportaalis kui ka notari kaudu. Osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut, osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Minimaalne osaühingu kapital on 2500 eurot. Kui tulevane tegevusvaldkond kapitalimahutusi ei nõua saab alates 01.01.2011 osaühingut asutada ilma osakapitali sissemakseta. Ilma osakapitali sissemakseta asutatud osaühingu osakapitali moodustavad nõuded osanike vastu. Osanikud vastutavad tegemata sissemaksete ees kuni selle summa ulatuses, mida nad sissemaksena teha on lubanud. Osakapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla
Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida Ressurside nappuse tingimustes edukalt hakkama saamiseks peab nii tarbija, tootja kui ka valitsus täpselt teadma, mida ta oma käsutuses olevate vaheditega peale hakkab. Ratsionaalne majandustegevus eeldab vastamist kolmele universaalsele küsimusele. Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majandussüsteemi eesmärgiks on saavutada tarbija ja tootja maksimaalne heaolu. Ressursid tuleb suunata selliselt, et tulemus oleks optimaalne (st suunata sinna, kus alternatiivkulu on väikseim) Efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral. NÄIDE: ühes firmas ehitab maja kuus kuud kümme töölist, teisel firmal kulub samasuguse maja püstitamiseks kaheksa kuud viieteistkümne töölise aega, järelikult esimene firma on efektiivsem Pilet 2 1) Ühiskonna struktuur, kodanikuühiskonna mõiste
Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 10. Rahapakkumise tegurid Raha pakkumine sõltub järgmistest teguritest. 1) Pankade soovitud sularahareservi määr – mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha – mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär – kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides 2 samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest. Riiklikud ja eraalgatuslikud: Riiklikud ehk nn seadusesunniga loodud rahasüsteemid
jagama võimu linnakodanikega. Individualism. Kõik eelloetletu aitas kaasa individualismiidee ja individuaalsete õiguste ning vabaduste traditsiooni tekkele. Individuaalset valikut hakati Läänes lõplikult tunnustama 17. sajandil, kuid alguse sai see juba renessansiajal. Mujal on ülekaalus kollektivism. TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub
MAJANDUSEALUSED 27.01.2010. Mis on iga ühiskonna suurim majandusprobleem? Iga ühiskonna suurim majandusprobleem seinseb selles. · Et inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud · Ressursid nende rahuldamiseks aga piiratud. Seda, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada, uurib mikro- ja makroökonoomika (MMÖ) Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine. Firma . reatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Makroökonoomika analüüsib majanduse kui terviku käitumist ningi majanduspoliitilisi valikuid
erinevused heaolus arenenud riikide ja arenevate riikide vahel, on töö erinev tootlikkus Tootlikkus näitab kaupade ja teenuste hulka, mida valmistatakse ühe töötunni jooksul Tootlikkuse kasv võimaldab: - tarbida rohkem kaupu ja teenuseid - kasutada vaba aega muudeks tegevusteks Tootlikkus sõltub: Füüsiline kapital Inimkapital Loodusressursid Tehnoloogiline areng Ülesanne: SKP arvutamine sissetulekute meetodil: suurenema peaksid palgad. Liidan kokku sissetulekud (nt palgad, dividendid) 60+50+90+50+150+50= 450!! Lisandunud väärtused (tulu, mida bensiinitööstusest saab): 110+ (250-110) + (450- 250) = 450 Loeng 8: Majandustsüklid, kogunõudlus ja kogupakkumine Majanduse ABC lk 281-290 Majanduse üldine tasakaal
Presidendi ül-d EV-s (ja õigused) 1. esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises 2. kuulutab välja seadusi 3. algatab põhiseaduse muutmist 4. on Eesti riigikaitse kõrgeim juht 14.Tööturg Palk- ehk töötasu on enamuste inimeste sissetulekuallikas Brutopalk- väljateenitud palk enne tulumaksu maksmist Netopalk- palk pärast tulumaksu mahaarvamist Miinimumpalk- 430 eur Võrdeline maksusüsteem on praegu Tulumaks on 20 % Riiklikud maksud: 1. Tulumaks 2. Sotsiaalmaks 3. Maamaks 4. Hasartmängumaks 5. Käibemaks 6. Tollimaks 7. Aktsiisid Tööturg on süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu, teised töökohti Tööturu osapoolteks on ostjad ja müüjad Tööpuudus tekib siis, kui tööjõu ja töökohtade arv pole tasakaalus Tööandja ja töövõtja sõlmivad töölepingu, kus on fikseeritud töö sisu, töö- ja puhkeaeg, palga suurus
ERM II ja hoidma oma valuuta vahetuskursi ERM II-ga ettenähtud normaalsetes kõikumispiirangutes ilma tõsiste pingeteta. Omal algatusel ei või liikmesriik ERM II-s valitud keskkurssi devalveerida. - Hinnastabiilsus- riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. - Intressimäärad- riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Nende kriteeriumide eesmärk on tagada, et majandusareng EMU-s oleks tasakaalustatud ega tekitaks liikmesriikide vahel pingeid. Lisaks neile kriteeriumitele võtavad euroalaga liituda sooviva riigi hindamisel arvesse ka turgude integratsiooni tulemusi, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu
vabaduse piiramine. 3. Turumajandus Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal.Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegureid kasutada. Pareto efektiivsus Eelduseks on ressursside piiratus. Efektiivne on majandus, kus: kõik ressursid on maksimaalselt kasutatud ning toodetav heaolu maksimaalne. Ning sama ajal kui soovitakse suurendada mingi kauba või teenuse hulka tuleb tootmisressursid ümber suunata ehk vähenda mingi teise kauba või teenuse hulka. Ressursid või tootmistegurid-on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse
koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega. Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 10.Rahapakkumise tegurid 1) Pankade soovitud sularahareservi määr mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest Valuutakursi liigi järgi: Rahvusliku maksevahendi puudumine ehk ametlik või formaalne nn dollariseerimine. Kasutatakse teiseriigi valuutat (paralleelselt oma valuutaga).Riigis tegutsev keskpank loobub
risikitase on erinev, siis erineb ka kapitaliallikate maksumus ettevõtete jaoks. Ettevõtte kapitali väärtus on võlakirjade ja aktsiate turuväärtuste summa ehk V=D+S Kapitali väärtuse hindamine - kasutatakse väärtuskontseptsiooni, mille kohaselt investor ei maksa vara eest kunagi rohkem kui selle tegelik väärtus on. Vara tegelik väärtus kujuneb turul, turuväärtus on ülim ning väärtuskontseptsioon baseerub raha ajaväärtuse teoorial. Sisemine intressimäär- intressimäär, millega finantsvarast või -kohustustest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud vara/kohustuse hetke bilansiline maksumus. Diskonteerimine- tulevikus tekkivate rahaliste tulude ja kulude nüüdisväärtuse hindamine. Raha nüüdisväärtuse kontseptsioon võlainstrumentide hindamisel- erinevad võlainstrumendid pakuvad erinevaid tulu teenimise võimalusi võlakirja ostjale. Et võrrelda võlainstrumentide väärtust kasutatakse raha nüüdisväärtuse
9. Euroopa Liit Majanduslik ja poliitiline ühendus 28 liikmesriiki: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. Eesmärgid: o vaba liikumine: kaubad (puuduvad tollid), inimesed (schengen), kapital, teenused o Euroopa laienemine: Eesti liitus 2004.a koos 9 riigiga, viimasena liitus Horvaatia 2013. Praegu tahavad Türgi, Island, Montenegro, Serbia Euroskeptitsism - kriitiline suhtumine Euroopa Liidusse, leitakse, et EL nõrgestab riikide iseseisvust, võivad muutuda liitriigiks Probleemid EL-is: Brexit, immigrantide sissevool Brexit: Oleneb Suurbritannia Euroopa Liiduga edasisel suhtlemisest – kas nad jäävad Euroopa Liidu ühisturule,
2012 II pool- Küpros 2014- Kreeka 2013 I pool- Iirimaa Itaalia 2013 II pool- Leedu 2015- Läti 2016- Holland/Madalamaad Luksemburg Slovakkia 2017- Malta 2018- Eesti Ühendkuningriigid Bulgaaria 5. MAJANDUS JA POLIITIKA Tootmistegurite liigid – MAA (loodusressursid, kliima, maa) KAPITAL (reaalkapital, finantskapital-rahalised vahendid) INIMKAPITAL (tööjõud) eraldi väljatoodud (ettevõtlikkus) Alternatiivkulu- ühe toote tootmine/tarbimine, loobudes teisest (kumb kasulikum) Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu- mida kõrgem on inimese elatustase ja rahulolu, seda paremini ta end tunneb- selleks tuleb resurssid suunata
sellest on 750 miljardit, 18 riigil on see 1% või rohkem olemas. Tekkimine ja kadumine ● suur on hea - Kreekas polist peeti kõige mõttekamaks poliitiliseks üksuseks ● elanikkonna kasv ● tunnustamine -> kümmekond riiki on maailmas, mida ei ole siiamaani eriti tunnustatud ja mida ka arvatavasti ei tunnustata ● lagunemine või ühinemine - dekoloniseerimine - kommunism ● Aafrika? -> Aafrika Liit on 54 Aafrika riigist koosnev organisatsioon, mis asutati 2001. aastal Aafrika Majandusühenduse ja Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni õigusjärgse järeltulijana.; Aafrikas piiride tõmbamine 19. sajandil, mis kinnistati Berliini konverentsil 1884-1885. Koht süsteemis. Realism ● suurriikide poliitika - läbisaamine või teravam vastasseis - multi- või bipolaarsus -> Bipolaarsus on võimujaotus, kus kaks riiki omavad enamiku
........................................11 3.1Muutuv julgeolekusituatsioon.......................................................................11 3.2Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted.......................................................12 3.3Rahvusvahelise suhtlemise vahendid...........................................................13 4.Peamised julgeolekuorganisatsioonid................................................................15 4.1Ühinenud Rahvaste Organisatsioon..............................................................15 4.2Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon..........................................................16 4.3Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon.............................................17 5.Inimõigused mitmepalgelises maailmas............................................................18 5.1Inimõiguste universaalsus............................................................................ 18 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
