Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskonna arutlus : Kuidas toimib turumajandus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kõrvits, maris, kaisa, arto, turumajandus, krediit, varad, võlakirjad, võlg, vabaturumajandus, pangad, laenab, kauplemine, saastekvoot, sugugi, paberraha, hinnakujunduse, vajadustest, vastandiks, plaanimajandus, elemendiks, majandusteadus, jääme, tekkivad, loogikavead, fenomen, finantsvarad, nõudmine, mahus, kommertspangad, arvabskpangad, eksibRahakäibe juhtimine: Kergestirealiseeritavad väärtpaberid (KRVP) (miks sinna raha paigutatakse) = agressiivne versus konservatiivne finantseerimispoliitika Sularaha liikumine ja selle säilitamise motiivid Riski-tulu kompromiss rahaoperatsioonide juhtimises 0-saldo arved raharingluse korraldamiseks Sularaha tellimuse optimaalse suuruse kindlaksmääramine (Miller-Orri mudel) KRVP liigid : 1. Riigikassa lühiajalised võlakirjad 2. Föderaalameti väärtpaberid 3. Aktsepteeritud pangavekslid 4. Lepingulised deposiitsertifikaadid, CD 5. Kommertspaberid 6. Tagasiostuleping ehk repo 7. Aktsiad Eelpool nimetatutest kõige likviidsemaks loetakse riigikassa võlakirju, seevastu kommertspaberid on nendest kõige vähem likviidsed, kuna nad ei oma reaalset järelturgu. Ettevõtte kassaseis muutub põhiliselt seoses põhitegevusega. Regulaarsed rahavood kassasse -- kaupade müügist, ettevõtte põhitegevusest;
Seda püüab hinnata muuhulgas krediidireiting (ka kõrge intress viitab kõrgele riskile) Intressimäärarisk, mis koosneb kahest osast: 2 Tururisk (ka hinnarisk) –Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajalised võlakirjad on rohkem sõltuvad üldisest intressitaseme muutusest. Oluline kui soov võlakirja müüa! Kupongintress, mida võlakiri maksab, ei pruugi olla see tulusus, mille võlakirja pealt teenime. Kui võlakirja hind tõuseb, siis tulusus langeb ja vastupidi. Reinvesteerimisrisk – Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kupongne või muid makseid
üleminek säästjatelt ehk investoritelt neile, kellele seda ajutiselt täiendavalt vaja läheb ehk kelle eelarve on puudujäägiga (ajutine eelarve defitsiit). Raha liikumise efektiivsuse peab tagama finantsvahenduse asutused ehk pangad. Rahavood võivad liikuda kas otseinvesteeringutena või kaudfinantseeringuna läbi spetsialiseeritud finantsasutust. Kapitali liikumisega tekivad finantsvarad ja kohustused. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete aktsiad ja võlakirjad, finantsnõuded. Finantskohustustena tuleb käsitleda ettevõte võlgnevust kreeditoridele ning kohustused tarnijate ja töötajate suhtes. Finantsvarade kohustused tekivad sageli finantsturgudel, kus omavahel saavad kokku ettevõtted, kellel on vahendite puudujääk või need ettevõtted kellel on ülejääk ja saavad selle teenima panna. Ettevõttel on võimalik hankida rahalist ressurssi erinevatest allikatest ja üks peamisi on rahaasutused.
Majanduse üldine seisund sõltub sellest kui efektiivselt raha liigub, s.t kui hästi on korraldatud raha üleminek säästjatelt ehk investoritelt neile, kellele seda vaja läheb ehk kellel on ajutine eelarve defitsiit. Rahavood võivad liikuda kas otseinvesteeringutena või kaudfinantseeringuna läbi spetsialiseeritud finantsasutust. Kapitali liikumisega tekivad finantsvarad ja kohustused. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete aktsiad ja võlakirjad, finantsnõuded. Finantskohustustena tuleb käsitleda ettevõte võlgnevust kreeditoridele ning kohustused tarnijate ja töötajate suhtes. Finantsvarade kohustused tekivad sageli finantsturgudel, kus omavahel saavad kokku need, kellel on vahendite puudujääk või ülejääk. Ettevõttel on võimalik hankida rahalist ressurssi erinevatest allikatest ja üks peamisi on rahaasutused. Finantsturud jaotatakse kaheks: rahaturud ja kapitaliturud. Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste
Seega saab annuiteedi nüüdisväärtuse valemi intressifaktorit kasutades välja kirjutada järgmiselt: (2.60) PVA = PMT ( PVIFAi ,n ). 2.5. Perpetuiteet Perpetuiteet (perpetuity) on annuiteedi nüüdisväärtuse eri vorm, mis väljendab igavesti kestvat rahavoogu. Sisuliselt on tegemist püsiva suurusega maksete lõpmatu jadaga. Perpetuiteet on igavesti kestev annuiteet. Perpetuiteedid on näiteks eelisaktsiad, pensionid, samuti konsoolid (gilt) ehk Suurbritannia valitsuse välja antud võlakirjad, millel puudub tagasiostmise kohustus, kuid mis annavad igal aastal kindlat tulu. Seega saab välja kirjutada perpetuiteedi nüüdisväärtuse ehk perpetuiteedi väärtuse valemi: PMT (2.66) PV = . i Näide Väärtpaberilt saadakse igal aastal 100kroonine makse ning praegune turuintressimäär on 12%. Milline on selle väärtpaberi hind? 100 PV = = 833 krooni. 0,12 3. VÕLAKIRJAD 3.1. Võlakirjade liigid
rahavoogudega vara väärtuse leidmisel. 11. Võlakirjade põhiliigid ja neid iseloomustavad mõisted (nimiväärtus, kupongintress, väljalaskeväärtus jms). Kupongvõlakiri - Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus. Diskontovõlakiri - Võlakirja pealt teostatakse üks makse nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval. Varadega tagatud võlakirjad - ABS (asset backed securities), võlakirjad, mis on tagatud erinevate rahavooge genereerivate nõuetega (nt hüpoteeklaenud, tarbimislaenud jne) Võlakiri (bond) on väärtpaber, mis kujutab endast võlakirja emitendi (võlgniku) kohustust võlakirjainvestori (võlausaldaja) ees maksta viimasele tema käest saadud rahaliste vahendite eest intressi ja tagastada võlgnevuse kustutustähtajal laenu põhisumma. Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale
pensionifondid. 30. Võrrelge omavahel diskontovõlakirja kupongivõlakirjaga. Diskontovõlakiri on tavaliselt kupongivõlakirjast lühemaajalisem. Lühiajalistel võlakirjadel välditakse kupongimakseid. MA EI OSKA ÖELDA KAS ÕPSILE SEE SOBIB (TÕENÄOLISELT MITTE) AGA SEE OLI AINUS ASI MIS LEIDSIN ÕPIKUST JA KONSPEKTIST 31. Mis roll on riigivõlakirjadel? KUI KEEGI SIIA VASTUSE LEIAB ON SUPER 32. Mis on munitsipaalvõlakiri? Munitsipaalvõlakirjad on kohalike omavalitsuste võlakirjad. Need on tavaliselt maksudest vabastatud ja seetõttu ka madalama intressimääraga. Sarnanevad ettevõtete võlakirjadega. 33. Milleks kasutatakse võlakirjade reitinguid (tooge näiteid reitingutest)? Võlakirjade reitinguid kasutatakse seetõttu, et paljudel finantsinstitutsioonidel on keelatud spekulatiivsete võlakirjade omamine. Reitingud annavad teada võlakirjade riskist. Tuntumad on Moody, Standard&Poor, Fitch Investors Service. Väga madala reitinguga on tuntud
tõsiseid sotsiaalseid probleeme, võivad olla tõsised poliitilised tagajärjed (seotud riigi rahaliste ressurssidega) ning samuti võivad tekkida rahvusvahelised probleemid, kui ei suudeta realiseerida rahalisi kokkuleppeid tähtaegselt ning kokkulepitud suuruses. 2. Panga finantsjuhtimise lähtekohtade ja keskkonna eripära selgitamiseks on võimalus võrrelda panga finantsaruandeid tavaettevõtte finantsaruannetega. Panga X bilansi varad: 1. Sularaha ja pangakontod 4 2. Väärtpaberid 12 1. Laenud 80 1. Põhivarad 4 1. Varad kokku: 100 Kohustused: 1. Hoiused 92 1. Allutatud võlakohustused 2 1. Eelisaktsiakapital 1 1. Lihtaktsiakapital 5 1. Kohustused kokku: 100 1. Panga bilansist nähtub, et tema peamiseks tegevuseks on hoiuste kaasamine,
kindlaksmääratud turunäitaja alusel. Sageli kasutatakse hinna määramisel indekseerimist. Tuntakse ka edasilükatud kupongide obligatsioone, mis võimaldavad kupongi väljamakseid akumuleerida. Emitendi huvi obligatsioon tagasi kutsuda tekib juhul, kui turul olevate obligatsioonide hind on langenud alla emitendi poolt välja lastud obligatsiooni omast. Kui näiteks tagasiostetava obligatsiooni kupongi intressimäär on 13%, kuid valitsevaks turumääraks 7%, siis on emitendile tulusam võlakirjad tagasi osta ning refinantseerida need 7%liste võlakirjadega. Obligatsiooni väärtuse määramisel tuleb arvestada tema oodatavaid rahavoogusid nüüdisväärtuses, milleks tuleb arvutada oodatav rahavoog ning nõutav tulunorm. Obligatsiooni rahavood koosnevad kahest osast: Kupongimaksed kustutustähtajani Kustutustähtajal tagastatavast nimiväärtusest Diskontomäär peab arvesse võtma võimalikke riske ja nõutavat tulu. Väärtuse arvestusmudel ei
Sisemised Välised finantseerimisallikad finantseerimisallikad Omakapital Võõrkapital Väljamaksmata kasum Fikseerimata Pikaajalised Amortisatsioon tootlusega võõrvahendid Fikseeritud tootlusega Lühiajalised Hankijate lühiajaline krediit võõrvahendid Muud võõrvahendid Kapitali vabastamine Võõrkapitali kaasamise tulud ja kulud: Üldiselt on ettevõtte finantseerimise allikaks aktsiakapital. Võõrkapitali kaasamine finantseerimise struktuuri toob kaasa järgmisi aspekte: Tulud: o Odavam, võrreldes omakapitaliga o Maksusääst suurem maksukoormus suurendab võõrkapitali
osta aktsiaid jne) ning teenida sel viisil täiendavat tulu. 1. Rahalistes tehingutes kehtib rahalise ehk finantsilise ekvivalentsuse printsiip. See tähendab seda, et rahalistes lepingutes peaksid erinevate lepinguosaliste kohustused olema finantsiliselt ekvivalentsed ehk samaväärsed. Vaatleme selle printsiibi selgitamiseks ühte väga olulist finantstehingut, nimelt laenu. 2 Laen (loan) ehk krediit on võlgu võetud raha (või ka muu vara), mille laenu saaja (ehk võlgnik) peab kokkulepitud tingimustel ja tähtajal laenu andjale (ehk võlausaldajale) koos teatava lisasummaga tagasi maksma. Nimetatud lisasummat nimetatakse intressiks. Intress (interest) ehk kasvik on tasu laenatud raha või muu vara kasutamise eest laenuperioodi jooksul. Intressi suurust väljendatakse protsentides laenatud rahasummast teatava ajavahemiku kohta. Tavaliselt on ajavahemikuks ehk intresside arvestamise
• Väärtuslikud ideed on olemas • Finantsjuhtimise initsiatiiv • Raha ajaväärtus ning väärtuse lisandumine VÄÄRTPABERITE LIIGID JA NENDE VÄÄRTUSTE HINDAMISE ALUSED Finantsinstrument- leping, mille tulemusena tekib ühele poolele finantsvara ja teisele poolele finantskohustus ehk võlainstrument või omakapitaliinstrument. Omakapitaliinstrument- leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (näiteks aktsia) Kapitali allikad on laenud, võlakirjad, eelis- ja lihtaktsiad. Kuna erinevate invesotrie risikitase on erinev, siis erineb ka kapitaliallikate maksumus ettevõtete jaoks. Ettevõtte kapitali väärtus on võlakirjade ja aktsiate turuväärtuste summa ehk V=D+S Kapitali väärtuse hindamine - kasutatakse väärtuskontseptsiooni, mille kohaselt investor ei maksa vara eest kunagi rohkem kui selle tegelik väärtus on. Vara tegelik väärtus kujuneb turul, turuväärtus on ülim ning väärtuskontseptsioon baseerub raha
võimendusega indeksaktsiad: QLD (liigub koos Nasdaq-100 indeksiga kahekordse kiirusega) jt riikide indeksaktsiad: EWG (Saksamaa); XI (Hiina) jt võlakirjade indeksaktsiad: LQD (USA ettevõtete võlakirjad); SHY (1-3.a. USA riigivõlakirjad) jt Eurodes noteeritud indeksaktsiad (Saksa börs): EXSI -DJ EURO STOXX jt. 10. Miks viiakse börsile aktsiad ja võlakirjad? Aktsiad: Lisanduv kapital võimaldab ettevõttel tegevust laiendada Investorid saavad reguleeritud turu ettevõtte aktsiatega kauplemiseks Omanikud saavad teada ettevõtte turuhinna Avaneb võimalus motiveerida töötajaid aktsiaoptsioonidega Aktsiaid saab kasutada ,,valuutana" teiste ettevõtete ülevõtmisel Börsil olek tõstab ettevõtte mainet ja tuntust Võlakirjad:
keskpank kasutab rahapakkumise reguleerimisel. Üldjuhul on pangad laenanud 60% ulatuses oma bilansimahust -mis läheb rahapakkumisse kas sularaha kujul või jääb arvele pangandussüsteemi. Krediidi jaotatakse peamiselt: 1. Tagatise järgi- hüpoteegiga tagatud laenud, käsipandiga tagatud laenud, registerpandiga tagatud laenud, käenduse ja garantiiga tagatud laenud, laen repo vormis- ostu- tagasimüügi tehingu vormis. 2. Kasutusala järgi - tarbijakrediit, käibekapitali krediit (ettevõtete käibevarade finantseerimiseks), arvelduskrediit (ajutiste käibekapitali vajaduste finantseerimiseks), investeerimislaen, krediit väärtpaberioperatsioonideks (marginaaltehingud), eksport ja importkrediit (akreditiivi, või faktooringu vormis), teatud vara soetamiseks (liising- kinnisvara, auto, arvutid, mööbel), krediitkaardid (Eurocard/Mastercard, VISA , American Express, Cirrus Maestro) maksmiseks kaubandustehingute korral.
kontrollida. Kohustusliku reservi määra ja raha pakkumise vahel on pöördvõrdeline seos: raha pakkumine suureneb reservimäära vähenedes ja raha pakkumine väheneb reservimäära suurenedes. See võimaldab keskpangal kasutada kohustusliku reservi määra raha pakkumise juhtimiseks. 4 NÄIDE! Panka hoiustati 100 mln krooni. Panga bilanss mln kr Varad Kohustused Raha 100 Hoius 100 Kokku 100 Kokku 100 Keskpanga kohustusliku reservi määr 13% Varad Kohustused Reserv keskpangas 13 Hoius 100 Panga tegevuseks 87 Kokku 100 Kokku 100
Väärtpaberituru osalised: · emitent isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse neid emiteerida · pakkuja/vahendaja isik, kes pakub väärtpabereid avalikkusele · investor isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on võtnud kohustuse neid omandada · järelvalveorgan Finantsinspektsioon. 17. Väärtpaberite liigitus Väärtpaberid jagunevad: · omandiõigust tõendavad aktsiad ja osakud · võlaõigust tõendavad vekslid ja võlakirjad · ostu- või müügiõigust tõendavad optsioonid, forwardid, futuurid. Omandiõigust tõendavad väärtpaberid: · Lihtaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab tema omanikule õiguse osaleda ettevõtte juhtimises läbi aktsionäride üldkoosoleku (hääleõiguse); õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel peale kõigi teiste nõuete rahuldamist allesjäänud vara jaotamises aga ka muud seadusest ja ettevõtte põhikirjast tulenevad õigused
sellelt teenitud intressid kokkulepitud ulatuses, tähtaeg 6-24 kuud. Sobib rahakasutuse reguleerimiseks. Muud sihtotstarbelised hoiused: puhkehoius, pulmahoius, elamuehitushoius jne. ahvatlevad inimesi säästma, pangas hoiustama ja samast pangast laenama. LAENAMINE Laenud jaotatakse peamiselt: 1. Tagatise järgi- hüpoteegiga tagatud laenud, käenduse ja garantiiga tagatud laenud. 2. Kasutusala järgi - tarbijakrediit, käibekapitali krediit (ettevõtete käibevarade finantseerimiseks), arvelduskrediit (ajutiste käibekapitali vajaduste finantseerimiseks), investeerimislaen, krediit väärtpaberioperatsioonideks, eksport ja importkrediit (akreditiivi, või faktooringu vormis), teatud vara soetamiseks (liising-kinnisvara, auto, arvutid, mööbel), krediitkaardid (Eurocard/Mastercard, VISA , American Express, Cirrus Maestro) maksmiseks kaubandustehingute korral.
aega valida ning tulusid - kulusid paremini planeerida. Kui soovitakse raha koguda ja tulevikus tarbida, on võimalik raha hoiustada. Kui aga soovitakse osta midagi, milleks hetkel raha ei jätku, on võimalik laenata. Raha on hea akumulatsioonivahend ootamatute kulutuste katteks. Inimesed kasutavad osa oma sissetulekust tarbimiseks ja osa oma sissetulekust säästmiseks. Säästmiseks saab kasutada erinevaid võimalusi võlakirjad, aktsiad, kinnisvara või isegi tarbekaubad. Samas ei saa muul moel (väärtpaberitena, kinnisvarana jne) akumuleeritud vara iga kord kaotusi kandmata rahaks vahetada. · kaup Raha, millel on väärtus ka siis, kui teda rahana ei kasutata. Rahal on hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva panga baasintressist (nt. laenamise või valuutavahetuse korral). Raha funktsioonid majanduses: 1
4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid (1)vahetusvahend; (2)arvestusühik; (3)rikkuse akumuleerimise funktsioon ehk raha kui väärtuse säilitamise vahend 5. Raha omadused 1) stabiilsus 2) kaasaskantavus 3) kulumiskindlus 4) ühtlus 5) jagatavus 6) äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Pikaajalised riigi võlakirjad 7. Raha ajalugu Eestis. Kuni iseseisvumiseni 1918 aastal käibis Eestis valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli Eestis käibele 1918 a novembris. Esialgu võis Eestis aga Eesti marga kõrval kasutada idarubla, tsaarirublasid, duumarubla, idamarka, Saksa marka, Soome marka. 1919 aasta 20. mail sai Eesti margast ainus seaduslik maksevahend riigis. 1928 1.01 jõustus rahaseadus ning EV rahaühikuks sai Eesti kroon
ülevalt-alla kulgevat mõõdikute süsteemi. Mõõdikute süsteem baseerub paljudel erinevatel mõõdikutel ning info kogumine on aeganõudev. 18. Millised on turuväärtusel põhinevate mõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Lisanduv turuväärtus MVA = ettevõtte turuväärtus - investeeritud kapital. Investeeritud kapital = omakapital + intressi kandvad kohustised bilansilises maksumuses = varad – mitterahalised bilansikirjed Puudused: 1. Ei arvesta kapitali alternatiivkulu 2. Ei saa arvutada üksuse tasemel ning avalikult mittekaubeldavate aktsiate puhul 19. Millised on finantsmõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Finantsmõõdikud - EPS, ROIC, ROE, EP, EVA, DCF. EPS - kasum aktsia kohta (EPS kasv %) = (puhaskasum – eelisaktsia dividendid) / kaalutud keskmine aktsiate arv Puudused: 1. Ei võta arvesse kasumi saamiseks kasutatud kapital hulka; 2
Kui soovitakse raha koguda ja tulevikus tarbida, on võimalik raha hoiustada. Kui aga soovitakse osta midagi, milleks hetkel raha ei jätku, on võimalik laenata. Raha on hea akumulatsioonivahend ootamatute kulutuste katteks. Inimesed kasutavad osa oma sissetulekust tarbimiseks ja osa oma sissetulekust säästmiseks. Säästmiseks saab kasutada erinevaid võimalusi võlakirjad, aktsiad, kinnisvara või isegi tarbekaubad. Samas ei saa muul moel (väärtpaberitena, kinnisvarana jne) akumuleeritud vara iga kord kaotusi kandmata rahaks vahetada. · kaup Raha, millel on väärtus ka siis, kui teda rahana ei kasutata. Rahal on hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva panga baasintressist (nt. laenamise või valuutavahetuse korral).
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
Raha mikroökonoomilised funktsioonid Arvestusühik ehk väärtuse mõõt- võimaldab hinnata kaupade ja teenuste väärtust Vahetusvahend - raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit. Maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. Maksevahend edasilükkuvate maksete korral, sealhulgas ka laenusuhetes krediit Vara kogumise ehk akumulatsioonivahend - raha on vara, mida saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel, võimaldab koguda rikkust. (tõhusaimad aktsiad) Raha makroökonoomilised funktsioonid Likviidne vara - kiiresti realiseeritav vara Turu- ja jaotussuhete süsteemi raamistiku kujundaja Majanduse põhjuslik tegur käibeloleva raha hulk majanduses mõjutab inflatsiooni ja intressimäärasid
tööjõu spetsialiseerumise tase on väga mada 2. Plaanimajandus/käsimajandus Majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim ehk tsentraalne planeerija. Tavaliselt on ressursside omanikuks riik ning majanduse organiseerimise aluseks on plaanid, mis määravad, kui palju ja missugust toodangut toota ning kuidas ja kellele toodetud hüviseid jaotada.Iseloomulik on kõrvuti tootjate vabaduse piiramisega ka tarbijate vabaduse piiramine. 3. Turumajandus Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal.Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegureid kasutada. Pareto efektiivsus Eelduseks on ressursside piiratus. Efektiivne on majandus, kus: kõik ressursid on maksimaalselt kasutatud ning toodetav heaolu maksimaalne
Sellest omakorda võib tekkida laenuvahendite nappus mingites piirkondades ja ülejääk teistes. Maksusüsteemi muutused. Muutused rahvusvahelistes finantsregulatsioonis, mis võib muuta kapitali liikumise tingimusi rahvusvahelistel turgudel kui regulatsiooni muutuvad leebemaks siis suureneb rahvusvaheline konkurents ning see võib mõjutada intressimäärasid. TÄHTAEGADE TEISENDAMINE Kui hinnata panga bilanssi, siis reeglina võib jõuda tulemuseni,et varad ehk väljaantud laenud on vähemlikviidsed kui kohustused ehk deposiidid. Sageli võib väikeste ja keskmiste pangaklientie hoiuste tähtaeg olla mõnest kuust aastani, kuid igaljuhul on nende laenuhuvi tavaliselt aasta või üle selle. Suuremad erinevused tähtaaegades on suuremate klientide hulgas, sellest tulenebki panga üks keskseid funktsioone finantsvahenduses, milleks on tähtaaegade teisendamine ehk pangavõime
MB (M0)koosneb sularahast ringluses ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa. (kohustusted krediidiasutuste ees) Rahaagregaat M1 – sularaha majanduses + residentide nõudmiseni hoiused rahaloomeasutustes Rahaagregaat M2 – M1 + residentide alla 2a tähtajaga hoiused, kuni koolme kuulise ettetähtamistähtaiaga hoiused rahaloomeasutustega, säästuhoiused Rahaagregaat M3 – M2 + residentsete rahaturufondide osakud, repo-tehingud ning alla 2a tähtajaga emiteeritud võlakirjad, investeerimisfondide summad. 15. Inflatsioon ja selle mõõtmine. Inflatsioon – üldise hinnataseme tõus, mis viib raha ostujõu vähenemisele 16. Käibekapitali ja arvelduste tooted pankades. Impordiakreditiiv Ostja faktooring Pangagarantii Impordiakreditiivilaen Laen dokumentaalsete inkassode vastu Ekspordiakreditiiv Pangagarantii (garantiiaja) Faktooring (siseriiklik, välis-ja krediidikindlustusega)
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus
Plaanimajandussüsteemile on iseloomulik kõrvuti tootjate vabaduse piiramisega ka tarbijate vabaduse piiramine, kuigi tarbijate valikuvabaduse aste jääb tarbijatel siiski suuremaks kui tootjatel. Tarbijate vabadust piiratakse riiklikul tasandil kindlaks määratud palkadega ja osade hüviste tsentraliseeritud jaotamisega. Seda majandussüsteemi viljeleti Nõukogude Liidus, Hiinas, Kuubas ja paljudes teistes Ida Euroopa riikides. 1.7.3 Turumajandus Ressursside jaotus toimub kodumajapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal. Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegurite kombinatsioone kasutada. Klassikaline turumajandussüsteem eeldab täielikku valikuvabadust. Samuti on sellise süsteemi teiseks eelduseks eraomand. 1.7.4 Segamajandus.
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 25 5. Firmateooria 5.1 Tootmise organisatsioon Maailma kõik ettevõtted erinevad oma suuruse, tegevusala ning ellujäämise tõenäosuse poolest. Mille poolest on kõik need ettevõtted omavahel sarnased? Mis iseloomustab ettevõtet? Kuidas on ettevõtted organiseeritud? Miks me vajame ettevõtteid majandustegevuse koordineerimiseks? Miks me ei osta kõike vajalikku teistelt inimestelt (turult)? Mis on ettevõte Ettevõte on institutsioon, mis ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital) koos vahetoodetega nagu näiteks tooraine, mida ostetakse teistelt ettevõtetelt, ning kasutab neid tootmises. Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Ettevõte sellises definitsioonis on oluline sõna `organiseerib'. Lisaks eelöeldule on ettevõttel olemas juhtimise struktuur, kes tegeleb ettevõtte juhtimisega. Ka ettevõtete olemasolu põhjuseks on nappus. Ett
reeglite alusel koos Usbeki, Kaug-Ida ja Armeeniaga. Tänapäeval võiks käsumajanduse näideteks tuua ilmselt Kuuba, Põhja-Korea, Liibüa, Iraak ja Iraan. Kuubas ja Põhja-Koreas püütakse endiselt majanduses rakendada kommunismi ideed, Liibüas ja Iraanis on majanduse juhtimise aluseks islami usk ja koraan. Kui kommunistlikke ja fasistlikke käsumajanduse mudeleid jääb järjest vähemaks, siis islamimaailmas on paiguti lisandunud katseid rakendada majanduse vankri ette religioon. Turumajandus Loomariigis, kust ka inimene vähemalt Darwini arvates pärit on, valitseb üldine reegel, et vähem elujõulised isendid kas süüakse ära või heidetakse karjast välja ja nad surevad ise nälga. Loomariigist tuntud olelusvõitlus esineb inimühiskonnas tsiviliseerituma, aga mitte vähem julma konkurentsina, mille põhimõte on tegelikult sama vähem efektiivne peab ruumi tegema efektiivsemale. Kes ei oska või ei taha tööd teha, see heidetakse kõrvale. Ellu jäävad ainult kõige
(Ahmad 1980:50) Intressivaba pangandusstruktuuri pildi põhjal võib selgelt näha selle majanduslikku elujõulisust ja võimalikkust. Käesolevaga võime kindlad olla, et pangaoperatsioonid võivad intressivabas süsteemis olla sama sujuvad ja tulusad kui praeguses süsteemis. 2.3. Mõned praktilised probleemid islami stiilis panganduses Pärast panganduse üleüldise struktuuri üle arutlemist, vaatleme täpsemalt mõningaid praktilisi probleeme. 2.3.1. Lühiajaline krediit Intressivaba panganduses on lahendamata küsimuseks lühiajalised laenud. Pankade tegevuse oluliseks osaks on lühiajaliste laenude või arvelduskrediidi andmine. Mõnikord antakse neid lühiajalisi laene vähem kui kolmeks kuuks või klassikalise 90 päeva tehingu pikkuseks perioodiks. Tekib küsimus, et kuidas saab panku lühiajaliste laenude eest premeerida või neile tasuda, kui kasumi nendelt on realiseerimatu ja isegi ebaoluline. On öeldud, et see peaks olema tasuta
annaabi.ee 
