Ühiskonna arutlus : Kuidas toimib turumajandus (0)

Kuidas toimib vabaturumajandus ?
Turumajandus on majanduse liik, kus erinevad tootmis- ja investeerimisotsused langetatakse nõudluse ja pakkumise suhte alusel ja hinnad toodete ja teenuste eest tekivad vaba hinnakujunduse abil. Vabaturumajanduse peamiseks iseloomujooneks võib tuua turu nõudmistest ja vajadustest lähtumise, mille täielikuks vastandiks on plaanimajandus, kus otsuseid langetatakse ainult lähtudes arvestuslikust plaanist. Vabaturumajanduse üheks tähtsaimaks elemendiks on raha ( krediit ) ja selle vaba liikumine. Kaasaegne majandusteadus ei saa väga hästi hakkama raha defineerimisega - osatakse kirjeldada kuidas ta tekib ja kaob ning miks meile, kui tarbijatele on kasulik ja vajalik teda kasutada, aga defineerimisega jääme hätta. Peamiseks probleemiks on tekkivad loogikavead. Raha on palju keerulisem fenomen, kui seda enamasti arvatakse. Praktikas ta toimib ja toimib rahuldavalt, aga neid toimemehhanisme ikkagi ei mõisteta.
Finantsvarad on varad , aga nad on erilised varad.
Eelneva tõestamiseks võiks tuua järgneva arutleva näite:
Koosnegu majandus kolmest isikust: Maris , Kaisa ja Arto . Antud näite-majanduse kogurikkus on kolm kõrvitsat. Need kolm kõrvitsat on alguses Marise käes, aga ta laenab need kõrvitsad Kaisale ja Kaisa annab Marisele kolm võlakirja, mille väärtus on mingisugune välamõeldud ühik. Maris ja kõik teised teavad, et igaühe nende eest saab ühe kõrvitsa.
Kaisa laenab kõrvitsad edasi Artole ja Arto väljastab kolm võlakirja Kaisale, mis kõik lubavad maksta ühe kõrvitsa selle ettenäitajale. Mitte keegi siin majanduses pole andnud katteta lubadusi - Kui Kaisa sai kõrvitsad Marise käest, siis andis ta välja kolm võlakirja, mis polnud katteta, sest Marise antud kõrvitsad katsid need võlakirjad.
Ütleme nüüd nii, et nad kolmekesti lepivad nüüd kokku, et kuna võlakirju saab väljastada ainult kõrvitsate tagatisel, siis on nad kasutatavad maksevahendina. Nüüd on majanduses kolm kõrvitsat ja kuus nendele kirjutatud võlakirja, mille eest saab neid kõrvitsaid osta. Hinna määrab teatavasti nõudmine ja pakkumine ja Maris ilmselt enda kõrvitsaid enam täies mahus tagasi ei saa.
Kogu raha, kui selline on krediit hoidjale ja võlg väljaandjale. Kommertspangad vahendavad meie elus neid krediite ja võlgasid.
Kui keegi arvab, et keskpangad ja valitsus kontrollivad kuidagi raha liikumist turul, siis ta eksib . Otseselt ei tee seda keegi, keskpank teeb seda läbi raha kehtestamise , aga see on kaudne koguse kontrollimine. Turumajanduses mõlemat-, kogust ja hinda kontrollida ei saa. Laiendame nüüd eelmist näidet:
Maris, Kaisa ja Arto otsustavad teha börsi ja seal 3 kõrvitsa ja 6 võlakirjaga kauplema hakata. Kauplemine läheb hoogsalt, fundamentaalid ununevad ja osutub, et kõige vägevam börsispekulant on Maris. Selle tulemusel mingil hetkel on ta nii edukas, et omab 1 kõrvitsat ja 4 võlakirja. Kaisa omab 1 kõrvitsat ja 1 võlakirja. Arto käes on ainult 1 kõrvits.
Nüüd tuleb tagatud võlakirjade tasumise tähtaeg.
Tekib küsimus, et kes, mida ja kui palju saab?
Buratino = Maris, Kalev = Kaisa Winston = Arto
Maris teeb ettepaneku see kauplemine börsil lõpetada. Ta ostab kahe võlakirja eest Artolt ja Kaisalt nende kõrvitsad ja ütleb, et aeg on tööle hakata. Tuleb kõrvitsataimi istutada ja loomulikult maksab Maris Kaisale ja Artole nendes võlakirjades, millede ostujõud on langenud, aga Maris ütleb Artole ja Kaisale, et kõrvitsate hind on tõusnud tänu nõudlusele. Arto ja Kaisa on paadunud turumajanduse ja kapitalismi patrioodid ning tunnistavad Marise kõige targemaks. Arto ja Kaisa võlakirjad ostavad nüüd paraku vaid kõrvitsa viile, aga mõlemal püsib hing sees ja nad isegi säästavad. Säästmine toimub nüüd nii, et kuna Maris on kõige rikkam ja respekteeritum liige ühiskonnas, siis see on usaldatud tema kätesse. Kui Arto ja Kaisa tahavad omavahel mingit tehingut sõlmida, siis teineteist nad ei usalda ja nad pöörduvad Marise poole. Maris on nõus riske maandama ehk seda tehingut vahendama, aga tahab oma väikest teenustasu saada selle eest. Kui väikest? Hinna määrab turg .
Raha omab vahetusväärtus - Ta on omandiõigus, aga see ei tähenda, et ta vara ei saa olla. Saastekvoot on näiteks õigus reostada, ometi müüakse ja ostetakse saastekvoote.
Näiteks võib varad defineeriksin nii, et kõik, mis omab majanduslikku väärtus, võib olla vara. See kas tal on majanduslik väärtus või tal pole seda määrab turu subjektiivne hinnang.
Kõik füüsiline ei ole sugugi vara, näiteks tolm keldririiulil. Kui aga avastatakse, et keldris kasvavad erilised seened ning selles tolmus on selle seene eoseid , millest saab valmistada vähjavastast ravimit ja turul ollakse nõus selle tolmu eest maksma tuhat dollarit grammi kohta, siis see on vara. Miks sellest tolmust vara sai? Sest turu subjektiivne hinnang selle tolmu suhtes muutus.
Krediiditeooria järgi toimub ost-müük mingi asja vahetamisena krediidi vastu. Raha on krediit hoidjale ja võlg väljaandjale. Pangad vahendavad neid võlgu krediite meie eest ja teevad seda väga efektiivselt. Valitsuse või keskpanga poolt väljaantav raha pole sugugi ainuke raha nagu ekslikult arvatakse; See on lihtsalt kõige levinum neist ja kõige laialtkasutatavam, seetõttu assotseeritakse sõna raha alati selle paberrahaga, tegelikult me kasutame seda paberraha ainult väikeste ostude eest tasumisel. Tegemist ei ole seejuures veel valerahaga, kuigi ta pole valitsuse poolt välja antud.
Raha on oma olemuselt niisugune ja on aegade algusest saati selline olnud - väljaarvatud kaupraha , mida ei tohiks segamini ajada kuldrahaga.