Mõnede rahvusvaheliste organisatsioonide riigid ja pealinnad MERCOSUR (Lõuna Ühisturg) Leedu Vilnius Argentina Buenos Aires Luksemburg Luxemburg Brasiilia Brasilia Läti Riia Uruguay Montevideo Malta Valletta Paraguay Asunción Poola Varssavi Portugal Lissabon Prantsusmaa Pariis Rootsi Stockholm G7 Rumeenia Bukarest Am. Üh. Washington Saksamaa Berliin Kanada Ottawa Slovakkia Bratislava Itaalia Rooma Sloveenia Ljubljana Jaa...
RAHVUSVAHELISED MAJANDUSORGANISATSIOONID Riigid võivad koostööd teha järgmistes vormides: Vabakaubanduspiirkond Tolliliit Ühisturg Majandusliit Organisatsioonid võib jagada kolmeks: 1) Toorainekartell lepitakse kokku tootmismahus, mis mõjutab ka hinda 2) Piirkondlikud majandusühendused peamine eesmärk on kaubavahetuse lihtsustamine 3) Kogu maailmamajandust koordineerivad organisatsioonid 1) Toorainekartell OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon moodustati 1960 eesmärk kaitsta naftat tootvate maade sissetulekut ja huvisid rahvusvahelistel turgudel liikmed: Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia, Venezuela, Alzeeria, Indoneesa, Liibüa, Nigeeria, Katar, AÜE, Angola, Albaania miks nii edukas? - toodab vajalikku asja, mida tarbivad rikkad riigid + suured varud 2) Piirkondlikud majandusühendused EFTA Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon loodi 1960 en...
Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid Jagatakse: toorainekartellid- organisatsioonid, mis koondavad mingit toorainet või põllumajandussaadust tootvad ja eksportivad riigid (OPEC) regionaalsed majandusorganisatsioonid-koostööd teevad teatud piirkonna riigid (EFTA, NAFTA, ASEAN, APEC, MERCOSUR, SRÜ, Euroopa Liit jpt.) kogu maailma majandust koordineerivad organisatsioonid - ühendab paljusid riike maailma erinevatest piirkondadest (IMF, IBRD, WTO) Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) loodi 1960 naftat tootvate arengumaade ühendusena ja hetkel on 13 liiget: Saudi-Araabia, Iraak, Iraan, Kuveit, Araabia Ühendemiraadid, Katar, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria,Angola, Indoneesia, Venezuela, Ecuador. Eesmärgiks: liikmete huvide kaitsmine maailma naftaturul. Toornafta hinna kontrolli eesmärgil määrab kindlaks liikmete naftatoodangu ja -ekspordi kvoodid. Euroopa Vabakaubanduspiirkond (EFTA) - loodi 1960 eesmärg...
Loodi: 1995 Liikmeid: 2008 seisuga 153 (Eesti 1999) ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) Eesmärk: rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise IMF (Rahvusvaheline Valuuta Fond) ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste Eesmärk: vältida ülemäära järske probleemide lahendamine. maailmamajandust ohustavaud valuutakursside Loodi: 1945 kõikumisi. Leevendada eripiirkondade Liikmed: 192 finantskriise. Annab riikidele laenu. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, Loodi: 1944...
Euroopa riigid ja pealinnad (- kuulub Euroopa Liitu ) Andorra-Andorra la Vella Albaania-Tirana Austria-Viin Belgia-Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina-Sarajevo Bulgaaria-Sofia Eesti-Tallinn Hispaania-Madrid Holland-Amsterdam Horvaatia-Zagreb Iirimaa-Dublin Island-Reykjavík Itaalia-Rooma Kreeka-Ateena Küpros-Nikosia Leedu-Vilnius Liechtenstein-Vaduz Luksemburg-Luxembourg Läti-Riia Makedoonia-Skopje Malta-Valletta Moldova-Chiþinu Montenegro-Podgorica Norra-Oslo Poola-Varssavi Portugal-Lissabon Prantsusmaa-Pariis Rootsi-Stockholm Rumeenia-Bukarest Saksamaa-Berliin Serbia-Belgrad Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana Soome-Helsingi Suurbritannia-London Sveits-Bern Taani-Kopenhaagen Tsehhi-Praha Türgi-Ankara Ukraina-Kiiev Ungari-Budapest Valgevene-Minsk Venemaa-Moskva Põhja riigid on: USA, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Kanada, portugal, Hispaania, iirimaa, Korea vabariik, Iisrael,...
Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: w uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng w uus rahvusvaheline tööjaotus w finantssfääri rahvusvahelistumine w rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine Maailmamajanduses on järjest suurem roll rahvusvahelistel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on vähenenud. Tagajärjed: w Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on tekkinud rahvusvahelised (majandus)organisatsioonid (WTO, IMF, EL, NAFTA, OPEC jne). w Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote omahind tuleb odavam. w Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, äri...
Asutajaliikmed: Belgia Brüssel Prantsusmaa - Pariis Saksamaa - Berliin Itaalia - Rooma Luksemburg - Luksemburg Madalmaad - Amsterdam 1973: Taani - Kopenhaagen Iirimaa - Dubliin Ühendkuningriik - London 1981: Kreeka - Ateena 1986: Portugal - Lissabon Hispaania - Madrid 1995: Austria - Viin Soome - Helsingi Rootsi - Stockholm 2004: Küpros - Nikosia Tsehhi Vabariik - Praha Eesti - Tallinn Ungari - Budapest Läti - Riia Leedu - Vilnius Malta - Valletta Poola - Varssavi Slovakkia - Bratislava Sloveenia - Ljubljana 2007: Bulgaaria - Sofia Rumeenia Bukarest 2013: Horvaatia Zagreb Riigid, kus on kasutusel euro. Austria Belgia Eesti Hispaania Holland Iirimaa Itaalia Kreeka Küpros Leedu Luksem...
Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis alates 15. saj kus? Aafrika-Aasia pöörijoon kus kõige arenenum? miks? Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ning head kogemused aastas 2-3 saaki tänu kliimale kus kõige kaubalisem? miks? Vahemeremaades, sest sealses kliimas ei saanud kõiki vajalikke asju kasvatada ning tuli mujalt osta, milleks olid vajalikud eeldu...
3 Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks. Globaliseerumiseks oli vaja kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist koostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumist. See tuleneb uutest side ja infotehnoloogiatest, transpordi kiirest arengust. Innovatsioon on piirkonna kohanemisvõime, mille tagavad töötajate kõrge haridustase, kutseoskused, pidev koolitus ja tehnoloogiline uurimis ja arendustöö. Maailma majanduskeskused on PõhjaAmeerika, LääneEuroopa ja Jaapan. Iga vähegi keerulisema toote valmistamise võib jaotada etappideks: Uurimis ja arendustegevuse käigus tegeletakse uue toote arendamisega. See nõuab kutseoskustega ja motiveeritud tööjõudu ning suuri kapitaliinvesteeringuid. Vajaminevaid detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes. Kolmas...
Kõik liikmesriigid võivad astuda Maailmapanga liikmeks, mis annab riikidele laenu. 3. Vabakaubanduspiirkond ühendus, mille liikmesmaade vahel on kaotatud kõik kaubandustõkked ( kvoodid, imporditollid, eksporditoetused). Säilitatakse individuaalne kaubanduspoliitika väljaspool olevate riikidega . N: NAFTA ja EFTA 4. Tolliliit koostöövorm, mille liikmesmaade vahel puuduvad kaubandustõkked ning kaubavahetuses liiduväliste riikidega on kehtestatud ühtsed reeglid (MERCOSUR) 5. Ühisturg laialdane ühendus, kus tolliliidule lisandub vaba tööjõu ja kapitali liikumine, ühine kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja seadusandluste ühtlustamine. 6. Majandusliit laiahaardelisim liit, kus on keskne juhtimine, ühine seadusandlus,...
3 1. ÜLDINFO NORRA KUNINGRIIGI KOHTA.....................................................................................................4 2. NORRA KUNINGRIIGI MAJANDUS.................................................................................................................7 KOKKUVÕTE............................................................................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................................................13 SISSEJUHATUS Autor valis antud referaadi t...
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Eu...
Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid Miks? Tolli- ja kaubanduskokkulepe (GATT)Et alandada kaubandustõkkeid ja sellega kaubandust lihtsustada. Selle asemel on nüüd Maailma kaubandusorganisatsioon (WTO) elavdab rahvusvahelist kaubandust Rahvusvaheline valuutafond (IMF) püüab vältida järske, maailmamajandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi ja leevendada finantskriise. Vabakaubanduspiirkond ühendus, mille liikmesmaade vahel on kaotatud kaubandustõkked. NAFTA, EFTA . Tolliliit koostöövorm, mille liikmesmaade vahel kaubandustõkked puuduvad. MERCOSUR Ühisturg eelnevale lisandub vaba tööjõu ja kapitali liikumine, ühtne kaubanduspoliitika Majandusliit - ühisturu põhimõtted pluss ühine seadusandlus, majandus- ja rahanuspoliitika ning ühisraha. EU...
Rahvusvaheline majandus 2. Riigipiire ületavad kaubad, teenused ning ka kapital ja sellepärast rahvusvahelise majanduse uurimisobjektideks on -rahvusvaheline kaubandus -rahandus. Alustame siis rahvusvahelise kaubandusega 3. Import- sissevedu Eksport- väljavedu Kaubanduses toimub pidev liikumine. Tooteid ja teenuseid imporditakse ning eksporditakse. Import ja eksport ei ole alati võrdsed, aga nad sõltuvad teineteisest. Meie impordime näiteks oma majapidamisse asju ning vastutasuks ekspordime oma tööjõu eest saadud tasu. Samamoodi toimub ka riigis, ühe riigi import moodustab teise riigi ekspordi. 4. Miks tekkis rahvusvaheline kaubandus? -Ressursside piiratus ja ebaühtlane jagunemine. Kõiki tooteid ei ole võimalik kõikjal toota või kui on siis ei ole see kasulik (Nt.banaanid). Hoopis odavam on seda impotida. -Toodete mitmekesisus ja tarbijate eelistus.Näiteks toodetakse Eestis mööblit kuid samas on...
Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitik...
Euroopa ühinemine n Sõjajärgne ühistöövaimustus ja üksikud lepped (söe-, terase-, ja tuumaenergiaühendus) n Rooma lepingu aeglane rakendumine u 1960-1990: vabakaubandus, ühine tolliruum, ühised majanduspoliitikad, lõpuks ühine majandusruum n Uued ambitsioonid ja valdkonnad: 1987 Ühtse Euroopa Akt ja järgnenud lepingud. Euroopa Ühend-riikide idee ja kõhklused liikmesriikides (ÜK, Taani) n Laienemised: 1973 EFTA , 1981-85 Kreeka ja Pürenee endised diktatuurid, 1995 endine Lääne-Ida puhverala (Põhjamaad ja Austria), 2004 Kesk- ja Ida-Euroopa n Valitsustevaheline koostöö vs liitriik või tsentraliseeritud riik vs Kodanike Euroopa Euroopa Liidu põhimärksõnad ® Riikidevahelised aluslepingud: Rooma, Maastrichti, Amsterdami, Nizza ® Euroopa Liidu põhiseadusleping, reformileping...
Eesti poolt varem sõlmitud vabakaubandus-ja muud Kauplemissoodustusi andvad lepingud kaotasid liitumisel kehtivuse. Eesti liitumisel euroliiduga hakkasid senist vabakaubanduslepingut asendama ühise siseturu reeglid. Need hakkasid reguleerima ka Eesti kaubandussuhteid nende riikidega, kellega meil oli sõlmitud kahepoolne vabakaubandusleping (näit. Läti ja Leedu), aga kes ka ise astusid Euroopa Liitu. Eesti ja EFTA kaubandussuhteid hakkas reguleerima Euroopa Majandusruumi leping. Muude riikide osas pidi Eesti liitumise järel lähtuma euroliidu poolt sõlmitud lepingutest. Liitumise mõju Eesti väliskaubandusele. Ühinemine Euroopa Liiduga tagas Eestile turu avatuse meie põhiliste kaubanduspartnerite suhtes. 2004. aastast Euroopa Liidu osatähtsus meie majanduspartnerina kasvas, sest lisaks Eestile liitus veel 12 kandidaatriiki, sh meile väga olulised Läti ja Leedu...
Sisukord: 1. Sisukord 2 2. Üldandmed 3 3. Geograafiline asend 3 4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus...
1960. a oli Suurbritannia eestvõttel loodud mõnesid Euroopa Ühendustesse mittekuuluvaid Lääne-Euroopa riike liitev Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA), mis pooldas vabakaubandust Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) raames. Kuus Euroopa Ühendustesse kuuluvat riiki seevastu pooldasid tolliliitu ja ühisturgu tugevate institutsioonidega. 1980. aastail viisid EFTA riigid oma tootmis- ja kaubandusstandardid konkurentsi kartuses kiiresti vastavusse ühenduse normidega, et mitte sealset turgu kaotada. Nii loodi Euroopa Majanduspiirkond, mis on maailma suurim kaubandusühendus. Sinna kuuluvad peale Euroopa Liidu 27 liikmesriigi ka Norra, Island ja Liechtenstein, EFTA riikidest jäi välja vaid Sveits. Pärast idabloki lagunemist 3. oktoobril 1990 langes Berliini müür, Saksa DV sai ühenduse osaks. See ei rõõmustanud...
Koht ja aastaarv 2 SISUKORD Sissejuhatus 4 1. ÜLDINE GEOGRAAFIA 5 1.2. Pealinna Oslo asend 5 2. PINNMOOD 6 2.1. Fjordid 7 2.2. Pinnamoe mõju majandustegevusele 9 2.4. Sise ja välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed 10 3. RAHVASTIK 11 4. MAJANDUS 13 4.1. Põllumajandus 15 4.2. Metsandus 17 4.3. Info ja sidetehnoloogia...