osa, ülejäänud kogused alluvad mullas mitmesugustele muutustele ja ei põhjusta mitte alati keskkonna reostust! - andke hinnang väetiste kasutamise agronoomiliste majanduslike ja keskkonnakaitselistele aspektidele. Vaja selgitada ruutfunktsiooni põhiliselt, kuidas leida agronoomiliselt efektiivset väetiskogust ja majanduslikult efektiivset väetiskogust ja keskkonnaliselt, milline on see väetiskogus, mis keskkonnale kurja ei tee. Agromajanduslik geoinfosüsteem (AMGIS) aitab tõsta põllumajandustootmise konkurentsivõimet. Lehm võib päevas süüa maksimaalselt 70kg rohtu ja selles on kuivainet 1/5 ehk 14 kg. Juhul, kui 1 kg = 10 MJ, siis rohuga saab see lehm kätte 140 MJ. Lehmadel ei tohiks jõusööt ületada 60%. See lõppeks sellega, et looma maks ütleb ruttu üles. Eksamisse 2 küsimust ja 1 ülesanne. Põhinäitajad meelde jätta, konkreetsus. Nt anda hinnang Eesti põllumajandusele võrreldes teiste Euroopa riikidega. Ruutvõrrandi
Orbiitide omavaheline nurk on 60°. Orbiidi kõrguseks on 20 200 km ja orbiidi raadiuseks 26 600 km. Kõik satelliidid teevad kaks tiiru umber maakera ühe sideerilise päeva jooksul. Alates 2007. aasta septembrist on süsteemis kasutusel 31 satelliiti. GPS vastuvõjad. Sateliit. mille abil GPS vastuvõtja asukohta määrab. GIS: Geoinfosüsteem ehk GIS on automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks, analüüsiks ja esituseks. Geoinfosüsteem kasutab geograafia põhitõdede uurimiseks arvuteid ja tarkvara. GIS aitab leida asukohta uutele ettevõtetele ja jälgida keskkonnaseisundit. GIS aitab leida kõige kiiremaid marsruute ja uusi turundusväljavaateid. GIS võtab andmebaaside ridadest ja veergudest numbrid ja sõnad ning asetab need kaardile. Kui
2. Nimeta kuulsaid maadeavastajaid, mida nad avastasid?- Marko Polo-Kesk-Aasia, India ja Hiina. Cristoph Kolumbus-Ameerika. 3. Miks on vaja teada Maa kuju ja suurust?- Et mõista ajalugu, see on oluline kaartide valmistamisel. 4. Mille poolest erineb kaart aerofotost ja satelliidifotost?-Kaardil kujutatakse vaid püsivat ja olulist, seal on märgitud ka kohanimed. 5. Milleks kasutatakse leppemärke?-kaardi lihtsustamisel. 6. Kuidas arvutikaarte liigitatakse?- 7. Mis on GIS?- geoinfosüsteem 8. Mille poolest erineb trükikaart interaktiivsest kaardist?- see on paberil, ülevaatlikum ja lihtsam kasutada. 9. Mida mõistetakse interaktiivsuse all?- Reageeriv ja suhtlev. 10. Millised on mõõtkava esitamise viisid?-Joonmõõtkava, arvmõõtkava ja võrdlusmõõtkava. 11. Kuidas jaotatakse kaarte mõõtkava alusel?-Suure.- keskmise- ka väikesemõõtkavalisteks kaartideks. 12. Milliseid tegevusi tehakse kaardi üldistamiseks?- Kaarrdilt jäetakse ära ebaoluline,
vahetus Uurimistöö etapid1.temaatika valik 2. Uurimisprojekti kavandamine (tausta loomine, uurimisprobleemi sõnastamine, hüpoteesi sõnastamine, andmete kogumise kavandamine) 3. Uurimise läbiviimine(andmete kogumine ja analüüs>tulemused>arutelu>järeldused)4. Töö vormistamine 5. Retsenseerimine 6. Kaitsmine Kaugseire- andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontakttis. Ntks lennukid, satelliidid. GIS- geoinfosüsteem GPS- satelliitidest ja maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste gps vastuvõtjate abil määrata kordinaadid SEOSED Litosfäär-jäik väline kivimiline kest, koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast, areneb muld, talletatud fossiilkütused jt maavarad. Pedosfäär e mullastik- maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet, bidosfääri osa, muutused on kiiremad kui lidos ja dünaamilisem.
GIS Teemakaardid 2009 GEOINFOSÜSTEEM Automatiseeritud süsteem geograafilise ruumiga seotud andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute tegemiseks, analüüsiks ja esituseks. Vaatenurgast GIS-ile sõltub, milliseid võimalusi tema juures oluliseks peetakse Kartograafiline vaatenurk - kaardid Andmebaasilik vaatenurk andmestruktuur- ja baasid Analüütiline vaatenurk ruumiline analüüs TEEMAKAARDID · Kaart maapinna või muu taevakeha üldistatud ja leppemärkidega seletatud matemaatiliselt määratletud vähendatud kujutis. · Kaardiga on keerulist geograafilist sõnumit lihtsam edasi anda kui sõnade või tabelite abil. · Õnnestunud ja kvaliteetne kaart on ise sõnumi kandja ning vajab väga vähe teksti sõnumi täpsustamiseks. TEEMAKAARDID · Teemakaartide kvaliteedinäitajad: Loetavus kõik kaardielemendid on üksteisest eristatavad, leppemärkid...
· keskmisemõõtkavalised kaardid vahepeal · võttes tagant ära 5 nulli võrdub esindatud kilomeetreid. Trükitud kaadid · lihtne tasku panna · igal ajal ja igas kohas Arvutikaardid · suhtlus saab teha päringuid · suumida - huvipakkuvat osa · operatiivsus kiiresti andmeid uuendada · animeeritav mandrijää liikumine · individuaalsus trüki endale valiku infoga kaart · kopeeritavus pilt ei halvene · reaalaeg ilmakaart Geoinfosüsteem (GIS) · infosüsteem, mis sisaldab arvutikaarte (geo) ja neil kajastatud nähtuste omadusi sisaldavad andmebaase (info). · Näiteks: Eesti jõgede kaart. Klikates vastavale jõele saame andmeid jõe kohta (pikkus, vooluhulk) Geoinfosüsteemide rakendamine · maamõõtmine, topograafia ja kartograafia (kaartide koostamine) · kaugseire tulemuste kasutamine (ilma ennustamine) · navigatsioonisüsteemid (lennukite laevade liikumine)
Probleemiks on andmete dubleeritus. 2. Võrguinfosüsteem Võrguinfosüsteem (automated mapping and facilities management AM/FM) haldab peamiselt teavet võrguelementide kohta. Jaotusvõrkudes tinti võrguIS ja geoIS seotud. Sisaldab andmeid võrkude ehituse ja remondi kohta ja muid tehnilisi näitajaid. (Liini-Alajaama-Trafo-Lüliti andmed, asukoht, tüüp, pinge/vool releesätted jne). Saadud andmeid kasutatakse võrgu talitluse arvutamiseks. 3. Geoinfosüsteem, (Raster-ja vektorkaardid, rakendused..) Kaardid, joonised jne. Rasterkaardiks on paberkaartide või aerofotode skanneeringute põhjal tehtud piltkaardid. Objekti moodustavad kõrvuti asetsevad ruudud. On andmemahukam ja vähem võimalusi. Vektorkaardid moodustatakse vektoriseerimise teel ehk iga joont kirjeldab teatud f-n. Soetamiskulud on suuremad. 4. Võrguhaldussüsteem, (Võrguhaldussüsteemi võimalused.) Üldjuhul kasut
*Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev kokkuvõte, arvestab energia eri vormide struktuuri. *Fundamentaalteadus uusi loodusnähtusi ja -seadusi avastav teadus, mille teooriad on aluseks teadusele. *GIS(geoinfosüsteem) kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel soestatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud andmetabeleid. *Geokronoloogia geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järjestust. Maa vanust ja kihtide vanuselist järjestust. *GPS Satelliidi ja seiraja vaheline ülemaailmne asukohamääramise süsteem. *Infosüsteem teavet andev ja jaotav süsteem, mis koosneb andmebaasidest.
1.2.Arvutikaardi eelised; interaktiivsus, operatiivsus, otsingud, suumimine,uueneb, Paberikaardil on võimalik kajastada vaid kindel hulk objekte võinähtus. Paberkaarti saab kokkumurda ja on igal pool kättesaadav(kaasaskantav), isegi kui pole muid 3. 4.GPS- globaalne positsioneerimissüsteem, koosneb satelliitidest ja seirejaamadest . Võimaldab GPS-seadmete abil määrtata ükskõik mis koha geograafilised koordinaadid. 5. GIS ehk geoinfosüsteem ( ruumiandmeid haldav infosüsteem kohateabesüsteem ) on infosüsteem, mis kogub, salvestab, analüüsib, töötleb ja esitab andmeid, mis on seotud mistahes objektide geograafiliste asukohtadega. 1. Elektrijaam kasutab GISi et juhtida oma keerulist infrastruktuuri mis koosneb sadadest alajaamadest 2. Hädaabi väljakutsete puhul 3. Veejaam peab üleval vee/jäätmevee kogumissüsteemi, mis koosneb miilidest kanalisatsioonitorudest ja kasutab
tornaadode esinemisel aastas) Punktkaart iga punkt tähistab nähtuse esinemise kindlat hulka teatud territooriumil (N: üks punkt võrdub miljon inimest ja siis tuleb Eestile üks punkt) Andmebaas arvutis olev korrastatud andmekogum, kust saab kiiresti leida vajalikke andmeid. Infosüsteem andmebaasid koos andmete salvestamiseks, korrastamiseks, säilitamiseks, töötlemiseks ja inimesele sobival viisil esitamiseks vajaliku tarkvaraga moodustavad infosüsteemi. Geoinfosüsteem (GIS) haldab kohateavet ja sisaldab omavahel seotud vektor-ja rasterkaarte. Seob arvutikaardi kihid. Kohateabe analüüs - Geograafiliste allülesannete lahendamine (N: koolist koju minnes valime hetkeolusid arvestades oma liikumistee) Ruumiline interpoleerimine Kõige lihtsam on määrata iga otsitav temperatuur lähime vaatluspunkti järgi. (N: inimene kuulab ilmateadet sellest raadiojaamast, mis tallle kõige lähemal on).
1. GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID Mõisted: Inimgeograafia- ehk ühiskonnageograafia on geograafia haru haru, mis tegeleb ühiskonnaprotsesside ruumilise leviku uurimisega. Loodusgeograafia- ehk füüsiline geograafia on geograafia haru, mis tegeleb loodusnähtuste ja protsesside uurimisega. Kaugseire- andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Näiteks maapinna pildistamine lennukitelt või satelliitidelt. GIS- ehk geoinfosüsteem ehk kohateabesüsteem on kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel seostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Eesti põhikaart- on Maa-ameti poolt koostatav Eestit kattev topograafiline kaart, mis valmib digiversioonis mõõtkavas 1:10 000 ning paberkaardina mõõtkavas 1:20 000. 2. RAHVASTIK Mõisted: Demograafia- ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku selle suuruse,
töötlev tööstus ja eriti äriteenused see toob kaasa keskkonnaohud ja kõrgemad kinnisvarahinnad merevoorimees- teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid LOGISTIKA JA GIS Logistika- majandusharu, mis juhib koordineerib ja optimeerib info- materjali- ja rahavoogudega ning reisivedudega seotud protsesse suurima tõhususe saavutamiseks. GIS- geoinfosüsteem ehk k ohateabesüsteem on automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks, analüüsiks ja esituseks. TURISM turism hõlmab kõiki tegevusi ja teenuseid mida teeb ja tarbib inimene, kes lahkub oma elukohast kas puhkuse, äri või mõnel muul eesmärgil suurem osa turiste külastab Euroopat ja Põhja-Ameerikat kuid suurenenud on ka Aasia osatähtsus.
Õppesisu: 1. Geograafia areng ja peamised uurimisvaldkonnad. 2. Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias Põhimõisted: inim- ja loodusgeograafia, kaugseire, GIS, Eesti põhikaart Inimgeograafia- geograafia haru, mis tegele ühiskonnaprotsesside ruumilise leviku uurimisega. Loodusgeograafia-geograafia haru, mis tegeleb loodusnähtuste ja loodusprotsesside uurimisega kaugseire-andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis GIS- geoinfosüsteem ehk kohateabesüsteem on kohateavet haldav infosüsteem Eesti põhikaart- Õpitulemused: Kursuse lõpetaja 1) on omandanud ettekujutuse geograafia arengust, teab geograafia seoseid teiste teadusharudega ning geograafia kohta tänapäeva teaduses;Geograafia on väga mitmekesine ja sisu muutub ajas pidevalt Kui tekkisid vajadus täpsemalt teada mingist valdkonnast, hakkasid geograafid
Geoinformaatika I GIS ja Ruumiandmed Geograafiline Informatsiooni Süsteem ( geoinfosüsteem) GIS (GeographicInformationSystem) Geoinfosüsteemruumiliselt määratletud andmete kogumise, salvestamise, säilitamise, töötlemise ja esitamise automatiseeritud süsteem (soome keele eeskujul ka kohateabesüsteem). Oluline on : · nähtuste/objektide paikneminegeograafilises ruumis (geograafiliste vmt koordinaatide süsteemis) · ja asend kui suhete süsteemteiste objektidega (topoloogia). GISi komponendid: 1 Andmedkaardikihid (geomeetrilised ja atribuutandmed), tabelandmed
Täpsus võib suureneda seetõttu, et mitme tugijaama parandi korral pole see enam niivõrd sõltuvuses kaugusest tugijaamast. Kuna meil Eestis, isegi maailma mastaabis, on ainulaadne tihe geodeetiline põhivõrk (keskmine tihedus maal 5 km), on tugijaamade võrgu kasutegur siin väiksem kui mujal (Jürgenson 2006). ArcGIS ArcGIS on kogum omavahel integreeritud GIS tarkvaratooteid, millest on võimalik komplekteerida vastavalt kasutajavajadustele ja töö iseloomule ettevõtte geoinfosüsteem. ArcGIS võimaldab luua geoinfosüsteemi vastavalt vajadusele ja tehnilistele tingimustele: töökohad, serverid, omaloodud tarkvararakendused, veebirakendused või mobiilsed lahendused välitingimustes töötamiseks. Kombineerides ArcGIS arhitektuuri geoandmebaasi tehnoloogiaga on võimalik kokku panna terviklikke intelligentseid geoinfosüsteeme (AlphaGIS 2011a). ArcPad ArcPad on mobiilse GIS`i ja välikaardistuse rakenduste tarkvara, mis võimaldab kasutajatel
kasutajal võivad tekkida Kaardi projektsioone jaotatakse põhiliselt viiest erinevast aspektist lähtuvalt: 1. projitseerimise viisi alusel 2. projitseeriva kujundi asukoha alusel maapinna suhtes 3. projitseerimise suuna alusel 4. tekkivate moonutuste alusel 5. projitseeriva geomeetrilise kujundi alusel Jaotamine moonutuste alusel: · joonpikkuste moonutused · pindalade moonutused · nurkade moonutused · kuju moonutused GIS • Geoinfosüsteem • Geoinformatsiooni süsteem • Geograafilise informatsiooni süsteem arvutist lähtuv: GIS on organiseeritud kogum arvuti riist- ning tarkvarast, geograafilisest informatsioonist, informatsiooni töötlejatest ja kasutajatest, mis on vajalik geograafilise informatsiooni säilitamiseks, uuendamiseks, analüüsiks ja väljastamiseks üldisem: GIS koosneb infokogumist (andmed, andmebaas), tehnilistest vahenditest (riistvara),
mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Jõgedel eristatakse põhja- ja küljeerosiooni.Füüsikaline murenemine ehk rebenemine-kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemelismineraloogilise koostise muutumiseta; seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased kõikumised ning kivimpragudes oleva vee jäätumine. Geograafia-teadus, mis uurib geosüsteeme, nende kujunemise, toimimise ja arenguseaduspärasusi. Gis-geoinfosüsteem, kohateavet haldav infosüsteem. Gleistumine-liigniiskes ja hapnikuvases mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroskoobse hapendumise (oksüdeerumise) käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikasinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon-suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille abil toimub õhumasside ümberpaiknemine. GPS-ülemaailmne
niivõrd sõltuvuses kaugusest tugijaamast. Kuna meil Eestis, isegi maailma mastaabis, on ainulaadne tihe geodeetiline põhivõrk (keskmine tihedus maal 5 km), on tugijaamade võrgu kasutegur siin väiksem kui mujal (Jürgenson 2006). 5 ArcGIS ArcGIS on kogum omavahel integreeritud GIS tarkvaratooteid, millest on võimalik komplekteerida vastavalt kasutajavajadustele ja töö iseloomule ettevõtte geoinfosüsteem. ArcGIS võimaldab luua geoinfosüsteemi vastavalt vajadusele ja tehnilistele tingimustele: töökohad, serverid, omaloodud tarkvararakendused, veebirakendused või mobiilsed lahendused välitingimustes töötamiseks. Kombineerides ArcGIS arhitektuuri geoandmebaasi tehnoloogiaga on võimalik kokku panna terviklikke intelligentseid geoinfosüsteeme (AlphaGIS 2011a) ArcPad ArcPad on mobiilse GIS`i ja välikaardistuse rakenduste tarkvara, mis võimaldab kasutajatel käsi- ja
Radioaktiivne süsinik laguneb iseeneslikult ja vastavalt poolestusajale kahaneb algkogus 5570 aasta jooksul poole võrra. Võrreldes radioaktiivse süsiniku hulka kahes süsinikku sisaldavas objektis: Praegu kasvavas puus ja turba lasundi põhjas leitud puujupis, siis leiame, et viimases on radioaktiivset süsinikku vähem kuna osa sellest on aja jooksu lagunenud. See vähenemise proportsioon ongi vanuse mõõt, mille põhjal saab määrata puutüki kui ka turbakihi vanust. Mis on geoinfosüsteem? Sellist arvutikaartide kogumit, millele lisanduvad kartograafia tarkvara, riistvara ja inimesed või asutused, kes digitaalseid kaarte teevad ja neid oma töös kasutavad, nimetatakse geoinfosüsteemiks. Meid ümbritseva looduse sfäärid. 1) Atmosfäär 2) Hüdrosfäär 3) Litosfäär 4) Pedosfäär 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Litosfääri mõiste. Mis on astenosfäär? See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub
Kogu riigi territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline topograafiline kaart, millele on kantud kõik olulisemad maasikuobjektid, maapinnarelieef ja kohanimed. 6. Kuidas töötab üleilmne asukoha määramissüsteem (GPS)? See koosneb ümber maakera tiirlevatest satelliitidest ja maal asuvatest seirejaamadest.Satelliitidelt lähetatud signaalide järgi määravad GPS- vastuvõtjad reaalajas oma geograafilised koordinaadid maailma mis tahes punktis. 7. Mis on geoinfosüsteem (GIS)? Too näiteid milleks seda kasutatakse. Aparaatide, programmide ja kohateabe kooslus, mida kasutatakse ruumiandmete kogumiseks, töötlemiseks, päringute tegemiseks, analüüsimiseks ja esitamiseks. See aitab lahendada ruumilisi ülesandeid. Nt saab selle abil leida tuletõrje või kiirabiauto kiireima tee sihtkohani suurlinna ummikutes. 8. Mida näitab geoloogiline skaala? Maakoore kivimkihtide tekkimise järjekorra ja vanuse kindlaksmääramist. 9
GEOGRAAFIA– RAHVASTIK JA MAJANDUS GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID 1. Mis on GIS? Mis valdkondades kasutatakse GISi? GIS e geoinfosüsteem e kohateabesüsteem- kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahelseostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Kasutatakse riigikaitses, (loodus)õnnetuste ennetamisel ja tagajärgede likvideerimisel, transpordivõrkude rajamisel, keskkonnakaitses, tursimi ja kinnisvaraäris. 2. Mis on GPS? Kust saab GPS oma andmed? Ülemaailmsete asukohtade määramise süsteem. Andmeid saab ümber Maa tiirlevatest satelliitidest ja maapealsetest seirejaamadest 3
Selline tarkvara on hädavajalik loomaks, toimetamaks ja analüüsimaks andmeid. Lisaprogrammid annavad standardprogrammile juurde võimaluse täita keerukamaid funktsioone. Käesolevas töös ongi toodud ülevaade kuuest populaarsemast GIS programmist. 4 5 ArcGIS ArcGIS on kogum omavahel integreeritud GIS tarkvaratooteid, millest on võimalik komplekteerida vastavalt kasutajavajadustele ja töö iseloomule ettevõtte geoinfosüsteem. ArcGIS võimaldab luua geoinfosüsteemi vastavalt vajadusele ja tehnilistele tingimustele: töökohad, serverid, omaloodud tarkvararakendused, veebirakendused või mobiilsed lahendused välitingimustes töötamiseks. Kombineerides ArcGIS arhitektuuri geoandmebaasi tehnoloogiaga on võimalik kokku panna terviklikke intelligentseid geoinfosüsteeme. ArcGIS Desktop hõlmab eneses kolme erinevat töölaua GIS tarkvaratoodet (ArcView,
keskkonnatingimused” *Maastikulised aspektid “Põllumajanduskeskkonnaprogrammis”, toetused *Erinevad maastikulised analüüsid kaitsealadel (Lahemaa, Vooremaa, Otepää, Haanja, Karula, Matsalu jpt) *Tööstus ja kaevanduspärandi suurenev väärtustamine Samas jälle väärtustatakse liiga vähe tööstus- ja militaarpärandit, puudu jääb ka koostööst kohalike omavalitsuste ja loodushoius. Geoinfosüsteemid ja andmeallikad Mis on GIS? Geoinfosüsteem on automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja esituseks (ka geograafiline infosüsteem,GIS) . Laiemalt on GIS riistvara, tarkvara, andmete ja organisatsiooni kogum, mis lisaks tavalise infosüsteemi võimalustele saab: – kaar te automaatselt gener eer ida – hallata ar vutikaarte – töödelda korraga gr afilisi ja mittegraafilisi andmeid ning tulemusi graafiliselt esitada
sätestuste kogum maakera piirkondade kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks, analüüsiks ja levitamiseks. GIS = tööriist, vahend. Riistvara Suur, kõrge resolutsiooniga kuvar, kiire arvuti, koordinaatide ja teksti sisetamise seade, arhiiv jne Tarkvara ArcGIS, Mapinfo, GeoMedia, Autocad Map, MGE, IDRISI, ERDAS Mõisted · Geoinfo e. kohateave hõlmab Maa maastikusfääri, so maapindmikuga seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate nähtustega · Geoinfosüsteem automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja esituseks. Infosüsteem ei saa olla automatiseeritud kui puudub inimene, pole ka informatsiooni. · Geoinformaatika (geomaatika) maa pinnaga seotud teabe hoidmise, kasutamise ja analüüsi oskus. · Geodeesia teadus Maa kui terviku ja selle osade kuju ja suuruse määramisest ning
väljakujunenud põhieesmärkidest, s.o. tagada inimestele rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud tingimus ja ressursid ilma seejuures loodust oluliselt kahjustamata. Majandusliku arengu kõrval tuleb säilitada ka maastikke ja elustiku mitmekesisus. Tähtis on ka rahvusvaheline koostöö, eriti EL-i raames. 1) Geograafilise uurimustöö etapid 2) Kuidas määrata asukohta? 3) Kuidas määrataks arheoloogiliste leidude vanust? 4) Mis on geoinfosüsteem? 5) Nim meid ümbritseva looduse sfäärid 6) Litosfääri mõiste. Mis on astenosfäär? 7) Mis on laam? Millega tegeleb laamdektoodika? 8) Magma vertikaalne ringkäik 9) Mis on pedosfäär? 10) Mis on muld? Kuida muld tekib? 11) Mulla profiili horisnondid 12) Muldade degradatsioon. Selle liigid. 13) Atmosfääri mõiste. 14) Atmosfääri vertikaalne kihistumine 15) Lühi- ja pikalaineline päikesekiirgus. 16) Mis on Coriolis`i jõud? 17) Mis on passaadid? 18) Mis on mussoonid?
langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, kus vajalikud andmed sisestatakse arvutisse juba
järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, kus vajalikud andmed sisestatakse arvutisse juba mõõdistamise käigus ja hoitakse
järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, kus vajalikud andmed sisestatakse arvutisse juba mõõdistamise käigus ja hoitakse
kontaktis(nt.maapinna pildistamine lennukitelt või satelliitidelt).See on operatiivne ja detailne. - GPS on globaalne asukoha määramise süsteem.Maa tehiskaaslastest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem,mis võimaldab väga täpselt määrata suvalistes maakera punktides asuvate spetsiaalsete põhiseadmete,nn. GPS-vastuvõtjate geograafilised koordinaadid. - GIS on geoinfosüsteem,mis sisaldab kohateavet.Selles on salvestatud objektide asukoha info ja nende info kood.GIS rakendused ja kasutusalad: 1.Loodusvarade kasutamine ja kaitse 2.Kaugseire tulemuste avaldamine(saab koostada digitaalseid ilmakaarte) 3.Navigatsiooni süsteemid võimaldavad korraldada transportmasinate liikumist. 4.Linna planeerimine 5.Maa mõõtmisel,topograafia ja kartograafia.Andmed sisestatakse arvutisse mõõdistamise käigus ning neid
langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, kus vajalikud andmed sisestatakse arvutisse juba mõõdistamise
osalevad dokumentide liigitusskeemi ja dokumentide loetelu väljatöötamisel ning dokumentide säilitustähtaegade määramisel. 5.5 Süsteemid 5.5.1 Üldist Asutuses on kogu teabe haldamiseks kasutusel enamjaolt mitu infotehnoloogilist süsteemi. Reeglina on need kasutusel paralleelselt ning omavahel enam või vähem integreeritult (NÄITEKS personalidokumentide süsteem, raamatupidamisdokumen- tide süsteem, geoinfosüsteem, dokumendiregister avaliku teabe seaduse mõistes, riigi andmekogu jne). Dokumendihalduse funktsionaalsus võib olla sisse ehitatud ka mõnesse asutuse spet- sialiseeritud tarkvararakendusse. Samuti on mõeldav, et asutuse kõikide dokumen- tide ja teaberessursside (terve arhiivi) haldamiseks kasutatakse ühte laiaulatusliku funktsionaalsusega dokumendihalduse tarkvara. 5.5.2 Elektrooniline dokumendihaldussüsteem (EDHS)
annaabi.ee 
