· Tootmistegur-maj.like ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide maj.like soovide rahuldamiseks Tootmistegurid jagunevad kolmeks: looduslikud ressursid(maa), inimestega seotud resursid, kapital, on ka neljas : ettevõtlikkus. · Looduslikud ressursid: maa, mets, maavarad, kliima. · Tööjõud ehk inimestega seotud ressursid : rahva arv, haridustase, kogemused, inimkapital. · Kapital- tootmises vajaminevad masinad, seadmed, tehased jms. (jaguneb omakorda reaalkapitaliks ja finantskapitaliks, millest viimane kujutab endast rahalisi vahendeid, väärtpabereid, sularaha jms.) · Ettevõtlikkus inimeste valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutusele võtmisel, kui ka uute toodete arendamisel. · Alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu. · Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu · Mis ressurs...
Ühtne Euroopa ja Eesti rahvuslikud huvid..........................5 12. Mis on need neli vabadust, mille laienemisest K. Ojuland artiklis räägib?.........5 Eesti Panga seisukoht Euroopa Majandus- ja Rahaliidus (EMU) osalemise kohta.. .5 13. Kas usaldate Eesti Panga prognoosi sissetulekute tasemete ühtlustumise kohta Euroopa Liidus? Selgitage..........................................................................................5 14. Nimetage majandusressurss / tootmistegur, mille parem kasutamine tagaks tänase majanduskasvu jätkumise või kiirendaks seda. Selgitage, kuidas see toimuks..........6 Selgitus:.............................................................................................................6 15................................................................................................................................6 tähis......................................................................................................
Majandusõpetus e. Ökonoomika on teadus, mis uurib majanduse arenemist ja üldist seaduspärasusi kuidas majanduses osalejad teevad valikuid piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majanduses osalejad on kodumajapidamised(inimesed,pered kellele kuuluvad algselt peamiselt ressursid), ettevõtted ja valitsus(riik) Ressurss tootmistegur. I Esmasne e. Primaarne MAA- hõlmab kõike loodusest saadavat(maavarad,loodusvarad,loomad,maapind) --> rent TÖÖ füüsiline või vaimne pingutus, mida tehakse kaupdae ja teenuste toomiseks. --> palk II Sekundaarne KAPITAL hooned, seadmed, masinad --> intress ETTEVÕTLIKUS omadus(aktiivsus,suhtlemisoskus,töökus,riskijulgus,lai silmaring, nutikus) --> kasum
5.1 Riigi majandusressursid lk 138-140 Triin Rannak Riigi majandusressursid · Ühiskonnas toimuvaid protsesse mõjutab sageli majanduse areng. · Kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes? Tootmistegurid · Tootmistegur- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. · 1) Looduslikud ressursid- maa, mets, maavarad, kliima -> MAA · 2) Inimestega seotud ressursid- rahva arv, haridustase, kogemused -> TÖÖJÕUD (INIMKAPITAL) · 3) Tootmises vajatavad masinad, seadmed, tehased jms -> KAPITAL : a) reaalkapital b) finantskapital · [4) Ettevõtlikkus] Alternatiivkulu · Tuleb langetada otsuseid. · Ühte ressurssi ei ole võimalik kasutada mitme toote tootmiseks või tarbimiseks. · Valides ühe toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. · Ta...
milliseid toodab efektiivsemalt. 1) loomulik ehk looduslik eelisseisund, mille tekkepõhjuseks on soodsad looduslikud tingimused; 2) omandatud eelisseisund, mille põhjuseks on tehnoloogia, tööoskuste ja vilumuste kõrge tase. Veel lihtsustavaid eeldusi: · tootmistegurid ei saa riikidevaheliselt liikuda (immigratsioon, multinatsionaalsed korporatsioonid) · tööjõud on ainus tootmistegur · tootmisprotsessis on püsiv mastaabiefekt kogutoodangu ja rakendatava töö vahel. Suhteline eelis (D. RICARDO) Mis juhtub juhul, kui üks riik omab absoluutset eelisseisundit kõikide kaupade ja teenuste alal? Riik peab eksportima kaupu, millede tootmises on suhteline eelisseisund ja importima kaupu, millede tootmises on suhteline mahajäämus. RIIK A RIIK B KAUP S 6 1 KAUP T 4 3
kõrge kvaliteediga tooted mõistliku hinnaga, nt riikides sõjatööstuse ainus ostja on valitsus. TURUNDUS tegevus, mis on suunatud soovide ja vajaduste rahuldamiseks vahetuse kaudu TÖÖ TEGEMISE PÕHJUSED majanduslik sund töötasu näol, eneseteostus , sunnitakse, harjumus. Tööjõud (labour force) riigi aktiivne tööealine elanikkond, Eestis 16. eluaastast kuni pensionieani. Tööpuudus olukord, kus töö kui tootmistegur ei ole täishõives. Struktuurne tööpuudus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavust tööjõu pakkumisele Siirdetööpuudus on ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega ( sobivama töökoha otsinguga ) Tsükliline tööpuudus on selline tööpuudus, mida esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuste tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam.
Majanduslik ressurss kõikmõeldavad vahendid ja tagavarad, mida on võimalik kasutada Tootmistegur majanduslike ressursside kogum, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel Jaguneb 4ks: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus SKP (sisemajanduse koguprodukt) teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus RKP (rahvamajanduse koguprodukt) mõõda kõigi antud riigi residentide poolt tooetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil (kuu, kvartal, aasta) Rahapoliitika makromajanduspoliitika osa, mis tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja inflatsiooni ohjeldamisega Fiskaalpoliitika makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil Käibemaks - toote või teenuse lisandunud väärtuse maks (kaudne) (20%) Kapitalimaks väärtusele või omandile lisandunud maks (otsene)...
80 70 TP=100 TP=200 60 TP=300 50 TP=400 KAPITAL 40 30 20 Tootmistegur Y 10 0 0 10 20 30 40 50 60 70 Tootmistegur 80 90 X 100 TÖÖ 1) Kandke tabelis toodud punktid joonisele 2) Vastake küsimustele ja täitke lüngad а) Neid jooni nimetatakse Isokvantideks
rahavoogusid kahe riigi vahel. Selleks et omandada naaberriigist mingit kaupa tuleb talle mingit oma kaupa eksportida, mitte aga osta see kaup raha eest. Küsitav on selle kitsenduse paikapidavus. Siiski on suurema osa riikide puhul eksport ja import enam vähem tasakaalus. Maailmakaubanduses tervikuna aga katab suurima kaubandusdefitsiidiga riigi USA puudujäägi Jaapani ja teiste Kagu-Aasia riikide ning Saksamaa ekspordi ülejääk. Töö on ainus tootmistegur See kitsendus polnud omane ainult A. Smithile vaid ka tervele plejaadile tema järeltulijatele, kes uskusid tööväärtusteooria paikapidavusse. Selle teooria kohaselt autarkia seisundis asuvas riigis on kauba valmistamiseks kulutatud töö ainus tegur, mis määrab selle kauba hinna. Tänapäeva lugejale tundub see väide ilmse piiratusena, kuna on palju kaupu, mille hinnad on sarnased, kuid nende otsesel valmistamisel on tehtud erinev kogus tööd.
Tootmistegur-majanduslike ressursside kugum,mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks.Ettevõtlus-inimeste valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel kui uute toodete arendamisel.Alternatiivkulu-kulu,mida inimene teeb valides ühe toote tootmise või tarbimise,loobudes teisest.Ühiskonna optimum-ressursside optimaalne paigutamine.Deflatsioon-raha ostujõu langus/riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.Inflatsioon-riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Inflatsioonimäär-inflatsiooni mõõteühik.SKT/SKP- sisemajanduse kogutoodang/produkt-mingil kindlal territooriumil toodetud lõpphüviste koguväärtus. Inflatsiooni tagajärjed võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed.Positiivsed:a) tõusevad palgad ja kallineb rent, seeläbi kasvavad hoiused ja saab võimalikuks suurendada investeeringuid;b) oma elatustaseme säilitamiseks on inimesed sunnitud rohkem töötama; need, kelle sissetulek kasvab inflatsi...
Kaudne kulu mõõdab, mida oleks ressurss võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisikorral (firma omanik investeerib oma aega firmasse, kui võiks samal ajal teenida mujal palka). Arvestuslik kasum firma kogutulude ja otseste kulude vahe. Majanduskasum kogutulude ja kõikide (otsesed + kaudsed) kulude vahe. Normaalkasum arvestuslik kasum katab firma kaudsed kulud. Lühiperiood: Püsi- ehk fikseeritud ressurss tootmistegur, mile suurust firma muuta ei saa (lühiperioodil on selleks ntx tootmishooned). Muutuv- ehk varieeruv ressurss tootmistegur, mille suurust saab vähendada (lühiperioodil on selleks palgatud töötajad). Koguprodukt (TP) teatud perioodil valmistatud toodand. Keskmine produkt (AP) TP ja valmistamiseks kulunud muutuvressursi jagatis. Piirprodukt (MP) täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamisel (TP ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatis).
tootmistegur-majanduslike resursside kogum, mis on ühiskonnal kasutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks, jaguneb inimkapitaliks, kapitaliks ja loodusressurssideks inimkapital e tööjõud alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ressurss SKP sisemajanduse kogutoodang peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus. lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks. RKP- rahvuslik kogutoodang- mõõdab antud riigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu- kui ka välismaal lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv nominaalne SKP- väljendatud hetkel kehtivates ehk jooksvates hindades reaalne...
MAJANDUS TOOTMISTEGURID: 1) Maa (loodusressursid, kliima, maa) 2) Kapital (reaalkapital, finantskapital) 3) Inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus) Tootmistegur- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks Alternatiivkulu ühe toote toomiseks või tarbimiseks tuleb loobuda teisest Mida enam ressurssi raisatakse, seda kulukam ja ebaefektiivsem on tootmisprotsess ning seda rohkem vajadusi jääb rahuldamata. Ressursside optimaalne paigutamine- olukord, kus ressursse ei ole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. SKP e sisemajanduse koguprodukt peegeldab riigis teatud ...
Mõisted 1) Ressursid Resources -On kõik vahendid (maa, töö, kapital), mida kasutatakse kaupade valmistamiseks ja teenuste osutamiseks. Nimetatakse ka tootmisteguriteks 2) Majandustegevus - Tarvilike hüviste tootmist nimetatakse majandustegevuseks 3) Kapital Capital - On tootmistegur, mis sisaldab kõiki varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendeid. (ehitised, seadmed, vahendid) 4) Inevsteering Investment- Investeerimine - Uue kapitali tootmis-ja akumuleerimsprotsess 5) Ceteris paribus - majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad on konstantsed (v.a uuritav muutuja) 6) Positivistlik majandusteadus - Positive economics - On olemas olevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju teaduslik analüüs
Majanduslik ebavõrdsus ja vaesus. Üks olulisemaid seoste kogumeid on igas ühiskonnas tootmistegurite ja nende vastavate teguritulude jaotumine ühiskonnaliikmete vahel.Piltlikult võib vaadata seda kui võidujooksu, kus on kiiremad ja aeglasemad jooksjad. Kuna ressursid on piiratud ei jätku hüviseid kõigile võrdselt. Majandusliku seisundi määrab osasaamine algsetest tegurituludest.Algsed tulud ja nende allikad jaotatakse järgnevalt: TOOTMISTEGUR TEGURITULU Töö - Palk Kapital - Intress ja dividendid Maa - Rent Ettevõtlus - Kasum Tulude erinevus tuleneb asjaolust, et tootmistegurid on inimeste vahel väga erinevalt jaotunud.Töö ja palga suhe sõltub: a) inimese oskustest ja teadmistest
Arvestuslik kasum-firma kogutulude ja otseste kulude vahe Majanduskasum- kogutulude ja kõigi (otseste ja kaudsete) kulude vahe Normaalkasum- kui firma arvestuslik kasum piisavalt suur ja katab firma kaudsed kulud. See kindlustab selle et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Majanduskasum- see arvestusliku kasumi osa mis ületab normaalkasumi Püsi ehk fikseeritud ressurss on selline firma poolt muretsetud tootmistegur mille suurust firma muuta ei suuda. Nt lühiperioodil on selleks firma tootmishooned Muutuv ehk varieeruv ressurss on selline tootmistegur mille suurust saab muuta. Nt lühiperioodil firma poolt palgatud töötajad. Koguprodukt (TP)- teatud perioodi jooksul valmistatud toodang. Selle suurus muutub kui vaadeldava muutuvressursi hulk suureneb või väheneb. Keskmine product (AP) on koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi
0 10 =200 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 Tootmistegur 1) Kandke tabelis toodud punktid joonisele 2) Vastake küsimustele ja täitke lüngad Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus ) Neid jooni nimetatakse b) Kui mõlema tootmisteguriühikuhind on 200 raha ning kogukulud on 12000 raha ,milline on siis nende tootmistegurite madalaimate kuludega kombinatsioon toote A 300 ühiku tootmiseks? Tehke joonisele vastav kulukõver.
Keskmine muutuvkulu(AVC) kogu muutuvkulu ja toodetud koguse jagatis Keskmine produkt (AP) koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis (AP=TP/Q) Keskmine püsikulu (AFC) on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis Kogukulud (TC) on firma püsi ja muutuvkulude summa (FC+VC) Majanduskasum arvestuslikku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kogutulude ja kõigi kulude vahe. Muutuvressursid on selline firma poolt kasutatav tootmistegur, mille suurus on muutuv. Seda isegi lühiperioodil. Muutuvkulud VC on kulu mille suurus muutub kui firma tootmismaht muutub. Normaalkasum tootmistegevusest saadud tulu mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab oma enesevajadusteks; on vajalik selleks et neid kasutataks just selles firma harus Piirkulu (MC)on ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendav tootmiskulu
ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. · MONOPSON on ühe ostjaga turg. 15. Millised on ressursid majanduses ja millised on nende ressursside hinnad? · MAA hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada. · TÖÖ inimese vaimsed ja kehalised võimed, mida kasutatakse hüviste loomiseks. · KAPITAL hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid. Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali. · ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendabteisi ressursse hüviste valmistamiseks. Selle aja eest mille jooksul ettevõtjad kasutavad mingeid konkreetseid ressursse, saavad nende ressursside omanikud tasu. Ressursside omanikud saavad: renti maa eest, palka töö eest ja intresse kapitali pealt. Ettevõtja saab oma pingutuste eest kasumit, see on vahe müügitulu ja kasutatud ressursside kulu vahel. 16. Mis on vaesus?
Alternatiivkulu kujutab endast parimat võimalikku alternatiivi millest loobutakse. Teatud juhtudel võivad ilmutatud kulud ja alternatiivkulu olla võrdsed. Seda eriti siis kui tootmistegurite kasutamine ning nende eest tasumine toimub samal ajal. Ilmutatud kuluks on raha, mida makstakse tootmisteguri eest. Alternatiivkulu (mõõdetuna rahas) on võrdne ilmutatud kuluga, sest seda raha oleks saanud kasutada muude tootmistegurite ostmiseks, et toota midagi muud. Töö on kõige tähtsam tootmistegur mille puhul ilmutatud kulu ja alternatiivkulu on tavaliselt võrdsed. Ilmutatud kulu ja alternatiivkulu erinevad, kui mingi tootmisteguri eest makstakse varem kui seda tegelikult kasutama hakatakse. Nii on see füüsilise kapitali puhul. Füüsiliseks kapitaliks on sellised tootmistegurid mida ei kasutata täielikult ühe tootmisperioodi jooksul. Masinaid ja seadmeid ning tootmishooneid ei kasutata lõplikult ühe tootmisperioodi jooksul
Muutuvad tootmistegurid on sellised, mille koguseid saab muuta teatud (lühikese) ajaperioodi jooksul suhteliselt kiirsti. (näiteks toormaterjal, elekter, kütus) 27. Kahaneva piirtootlikuse seadus Tootmine lühiperioodil on sõltuv kahaneva piirtootlikkuse seadusest. Kui püsivale tootmistegurile lisatakse täiendavalt muutuvat tootmistegurit, jõutakse lõpuks punkti, kus iga järgnevalt lisatav muutuv tootmistegud annab vähem lisanduvat toodangut, kui eelmine lisatud muutuv tootmistegur. 28. Otsesed ja kaudsed kulud, püsi- ja muutuvkulud *Otsene kulu tekib siis, kui ettevõte ostab tootmistegureid. Nende tootmistegurite eest makstav rahasumma on ettevõttele otsene kulu. *Kaudne kulu on võrdne selle summaga, mida tootmistegurid oleks võinud teenida alternatiivse tegevuse korral, kas samas ettevõttes või väljarentimisel teistele ettevõtetele. *Mõned tootmistegurid on tootmises püsivad. Nende tootmistegurite poolt tekitatud kulusid nimetatakse püsikuludeks.
osalt püsivad, osalt ja remonti seega on remondikulud osaliselt muutuvad. muutuvad kulud Kulumi arvestamine Kulum=seotushind-hind kasutaja lõpul / kasutusaeg aastates eelarves Masinate kasutusajaks vüiks arvestada 5-7 aastat, mille järel masin müüakse kuni 1/5 alghinnast. Maa ja selle kari Maa ja selle suurus Maa on põllumaj. Peamine tootmistegur ja kaptial. Majanduskava jaoks on vaja olemasolevast maast kõige üldisemat ülevaadet, et teha arvestust, mitut lehma pidada Sobiv karja suurus Hinnata, kas sellisel teel leitud karja suurus on sobiv. Kas saab soetada hooneid ja lehmi nii palju, kui maad? Osal maast võiks kasvada midagi, millest saaks kiiresti
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut TÖÖHÕIVE MÄÄR EUROOPA LIIDUS SOO JÄRGI VANUSERÜHMAS 20 64 ELUAASTAT AASTATEL 2008 - 2012 Õppeaine Arengu-uuringud ARVESTUSTÖÖ Õppejõud: XXX Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................... lk 3 - 4 Tööhõive määr Euroopa Liidus 20 64 eluaastaste naiste hulgas aastatel 2008 2012 ..................................................................... lk 5 - 6 Tööhõive määr Euroopa Liidus 20 64 eluaastaste meeste hulgas aastatel 2008 2012 ...................................................................... lk 7 - 8 Tööhõive määra võrdlus naiste ja meeste vahel Euroopa Liidu 20 64 eluaastates inimeste hulgas aastatel 2008 2012 ..........................
Investeerimine on uue kapitali tootmis-ja akumuleerimisprotsess. Investeerimiskulutused on kulutused, mida tehakse kapitalikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. Kahaneva piirtootlikkuse seadus ütleb, et kui antud suurusega püsiressurssidele lisatakse ikka rohkem ja rohkem muutuvressursse, siis teatud punktist alates hakkab igast täiendavast muutuvsisendi ühikust saadav lisatoodang vähenema ( st piirprodukt väheneb) Kapital on tootmistegur, mis sisaldab kõiki varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendeid. Majandusteadlased kasutavad kapital mõistet tavaliselt reaalse kapitali ( tootmisvahendid ja masinad). Finantskapital ( aktsiad, obligatsioonid, pangahoiused) Kartell on firmade formaalne kokkulepe hindade kujundamiseks, tootmismahu määramiseks ja /või turuosa jagamiseks. Kasulikkus on tarbimisest saadav rahulolu. Kasum on ettevõtte omanike tulu, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste
Test 2 - turumehhanism 1. Ühikelastse nõudluse puhul ei too hüvise hinna muutus kaasa müüja tulude muutust. Tõene 2. Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) üles. Tõene 3. Hüvise hinda tasub alandada elastse nõudluse puhul. Tõene 4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11
Nendeks sissetulekuteks on tööle makstav palk, kapitalile makstav intress ja maale makstav rent. Siinkohal arvestatakse palga hulka igasugune tööga seotud sissetulek, nagu palgad, komisjonitasud ja muud täiendavad sissetulekud, mis on seotud töö kompenseerimisega. Intressi all mõistetakse siin kõiki erinevaid kapitalitulude vorme (näiteks dividendid). Rent on sissetulek, mida makstakse maa ja loodusvarade kasutamise eest. Töö on kõige olulisem tootmistegur, moodustades 70 protsenti kogu sissetulekust. Majapidamiste omanduses olevast kapitalist on kõige suurema osatähtsusega majad, milles majapidamise liikmed elavad. Tootmistegurite hinnad kujunevad teguriturul. Nende hindade mõistmiseks on hea kasutada nõudmise ja pakkumise mudelit. Nõutava tootmisteguri kogus sõltub tootmistegurite hindadest. See tähendab, et
Test 2 - turumehhanism 1. Ühikelastse nõudluse puhul ei too hüvise hinna muutus kaasa müüja tulude muutust. Tõene 2. Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) üles. Tõene 3. Hüvise hinda tasub alandada elastse nõudluse puhul. Tõene 4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11
palju ta oleks teeninud neid ressursse ükskõik mis teistsugusel moel kasutades. Kui majanduskasum on suurem kui null on see ajendisk, et kasutada ressursse just selles tootmisharus. Majanduslikud kulud sõltuvad eelkõige tootmismahu suurusest. Lühiperiood -ajavahemik, mil tootjad suudavad muuta mõne, aga mitte kõigi kasutatavate ressursside hulka. Püsi- ehk fikseeritud ressurss selline firma poolt muretsetud tootmistegur, mille suurust firma muuta ei saa. Muutus- ehk varieeruv resurss selline tootmistegur, mille suurust saab firma muuta. Koguprodukt, kogutoodang (TP total product) teatud perioodi jooksul valmistatud toodang. TP muutub, kui vaadeldava muutuvressursi hulk muutub. Keskmine produkt (AP avarage product) on koguproduki ja tema valmistamiskse kasutatava muutuvressursi hulga jagatis. Piirprodukt (MP marginal product) täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava
Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasutatakse hüviste tootmiseks); 3. KAPITAL (hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali; 4. ETTEVÕTLIKKUS (inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks). Tootmisprotsessi väljundid - on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleneb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid - on 1) kodumajapidamised; 2) firmad; 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm. Turg - 1) hüviste e. toodanguturg
Mikroökonoomika- Uurib majanduse erinevate komponentide (kodumajapidamised, firmad ) käitumist. Uurib miks ja milliseid valikuid nad teevad, kuidas need valikud vastastikku üksteist mõjutavad. Mikroökonoomika - uurib kuidas indiviidid, leibkonnad ja firmad teevad otsuseid kasutadas piiratud koguses ressursse, tavaliselt turgudel, kus müüakse ja ostetakse tooteid ja teenuseid. Uurib, kuidas need otsused mõjutavad toodete ja teenuste nõudlust ja pakkumist, mis omakorda kujundab hinna ja kuidas hind loob jällegi nõudlust ja pakkumist. Mikroökonoomika vastandiks peetakse makroökonoomikat. Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna, käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja valitsuste mõju majandusele kui tervikule. Hüvis - kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks (kaup või teenus) Tootmine- hüviste valmistamine Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine Tootmiste...
Pakutav kogus – Pakutav kogus (quantity supplied) on kodus, mida müüjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa. Piirkasulikkus – Piirkasulikkus (Marginal utility, MU) ehk marginaalne kasulikkus kogukasu muutus, mida põhjustab tarbimise muutus 1 ühiku võrra. Pikk periood – Püsiressursse pole – kõik muutuvad Püsikulu – (fixed cost, FC) ei muutu lühiperioodil, tulenevad püsiressursist. Ressurss – tootmistegur Sisend – Laiemas tähenduses – maa, töö, kapital, ettevõtlikus. Kitsamas tähenduses – masinad, seadmed, gaas, vesi jne. Sisendi keskmine produkt – (average product, AP) iseloomustab produktide suurust sõltuvalt töötajate arvust AP = TP/L Sisendi piirprodukt – (marginal product, MP) näitab koguprodukti juurdekasvu, mida võimaldab ühe täiendava ressursiühiku kasutusele võtmine. MP = TP muutus / L muutus Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind langeb
Firma püsib konkurentsis ka siis kui tema majanduskasum on 0, sest sel juhul teenib firma sama palju, kui ta teeniks oma ressurssidega neid ükskõik missugusel teisel moel kasutades. Kui majanduskasum on 0st suurem, on see ajendiks, et kasutada ressursse just selles tootmisharus. LÜHIPERIOOD Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul tootjad suudavad muuta mõne, aga mitte kõigi kasutatavate ressursside hulka. Püsi- e fikseeritud resurss on firma poolt muretsetud tootmistegur, mille suurust firma muuta ei suuda. Nt. Tootmishooned. Muutuv- e varieeruv ressurss on selline tootmistegur, mille suurust saab muuta (suurendada või vähendada). Nt. Firma poolt palgatud töötajad. Koguprodukt (TP) on teatud perioodi jooksul valmistatud toodang. Koguprodukti suurus muutub, kui vaadeldava muutuvressursi hulk suureneb või väheneb. Keskmine produkt (AP) on koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi hulga jagatis.
Niisutamise prob: sooldumine,kasvuhoone gaasid,joogivesi väheneb, toitaine väljauhtumine mullast. Liigne väetamine:põhjavee reostumine.Arengumaades alatoitlus, arenenud ületoodang. 28) Ettevõtete maj suurus. ESU- Eur suurusühik. Standardkogutulu= rahaline väärtus- selle toote tootmiseks muutuvkulud. ESU= st andardkogutulu/ 1200 EUR. 29) Põllumaj toetamise põhjendatus Els ja arenenud riikides. Sõltuvus looduslikest tingimustest. Tähtsaim tootmistegur maa on asukohalt liikumatu, turumuutustele reageerimine aeglane.,ebapiisav sisemine toodang,hinnalangus-põllumeeste sissetulekute langus-linnastumine. 30) EL ühtse põllumaj pol CAP eesmärgid: Suurendada põllumajanduses tootlikkust, aidates kaasa tehnilise progressi arengule ja tagades põllumajandustootmise otstarbekohase arengu ning tootmistegurite (eriti tööjõu) maksimaalse kasutamise.Tagada põllumajanduspiirkondade normaalne elatustase, tõstes iseäranis
Ajategur Esimest liiki poliitikad sisaldavad selliseid abinõusid nagu riiklikud abiprogrammid, mis püüavad hoida inimesi langemast alla toimetulekupiiri Tõhusam lähenemine on võitlus vaesuse põhjustega Inimkapitalisse investeerimise subsideerimine hariduskulutused, kutsealase kvalifikatsiooni tõstmise toetamine, töötuse vähendamine, üksikvanemate toetamine, naiste tööalase diskrimineerimise elimineerimine Tööjõud on loodusressursside ja kapitali kõrval kolmas oluline tootmistegur. Tööjõuturul tegutsevad tööjõu ostjad ja müüjad. Tööjõuturgu kui tervikut võib jagada väiksemateks osadeks: kui firma otsib töötajat üle Eesti, siis teeb ta seda riiklikul tööjõuturul kui ta avaldab tööotsimiskuulutuse mõnes maakondlikus ajalehes, otsib firma töötajat lokaalsel tööjõuturul. Sisemine tööjõuturg konkreetse ettevõtte töötajad sisemine konkurss Tööjõuturgu võib jagada esmaseks ja teiseseks tööjõuturuks Esmane tööjõuturg hõlmab
Majanduskasum arvestuslikku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kogutulude ja kõigi kulude (otsene+kaudne) vahe (kasut. Majandusteaduses). Normaalkasum arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu Lühiperiood ajavahemik mille korral vähemalt üks sisenditest on fikseeritud. Pikk periood ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid. Püsiressursid on firma poolt kasutatav tootmistegur mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa. Keskmine produkt (AP) koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis APL=TP/L; APK=TP/K Piirprodukt (MP)- on täiendav toodang mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral MPL= TP/ L; MPK= TP/ K L Kahaneva piirtootlikkuse seadus mistahes majandustegevuses muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist väheneb Püsikulu (FC) on kulu mis ei muutu kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab
1. Mida ütleb nõudluse seadus. -Kui hüvise hind tõuseb siis nõutavad kogused vähenevad. 2. Mis on asenduskaup? Mille hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust. 3. Kaaskaup?- Kaup mida ostetakse koos teise kaubaga. Nt coka ja pitsa 4. Mida ütleb pakkumise seadus? Kui hüvise hind tõuseb siis pakutavad kogused suurenevad. 5. Mis on pakkumise hinna elastsus? Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent=(pakutava koguse protsentuaalne muut) / (hinna protsentuaalne muut) Pakkumise hinnaelastsus näitab müüjate reaktsiooni hinnamuutusele. 6. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on suurem kui 1, siis on pakkumine hinnaelastne ja hinna suhteline muutus kutsub esile suurema pakkumise suhtelise muutuse. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on väiksem kui 1, siis on pakkumine hinna mitteelastne ja hinna suhteli...
Põllumajandus on eksistentsiaalselt vajalik. Põllumajandusest saadud tulud läbivad terve majanduse, kuna põllumajanduses saadakse erinevaid tululiike. Tootmistegurid: 1. Maa 2. Töö - W. Petty Inglise majandusteadlane. ,,Maa on rikkuse ema, töö on rikkuse isa.". Tööväärtusteooria A. Smith. Töö on eeskätt rikkuse allikas. Põhiline tululiik on palk. 3. Kapital J. B Say. Kapital kui tootmistegur. Tululiik on kasum 4. Ettevõtlus. Tululiik kasum Kapitaliturg kapitali liikuvust väljendab investeerimine. Liigitus: · Otsesed investeeringud pikaajalised, investeeringud ettevõtlusesse eesmärgiga saada oluline osalus. · Portfell investeeringud lühemaajalised investeeringud väärtpaberitesse. · Muud investeeringud laenusuhted. Teooriad näitavad, miks investeeritakse. Otsesed investeeringud. 1
illegaale rakendatakse sekundaarsel tööturul olevatel kohtadel Integratsioonipoliitika: Eesti integratsioonipoliitika toetub 3 vaalale Poliitiline integratsioon (kodakondsus) Kultuuriline integratsioon (haridus ja keel) Sotsiaalmajanduslik integratsioon (sotsiaalmajanduslik keskkond) Tööhõive ja töötus Tootmistegurite käsitulus: Kolm tähtsaimat tootmistegurit: maa, kapital, töö 1,5-2 sajandi jooksul on nende tootmistegurite tähtsus muutunud o maa – oli tähtsaim tootmistegur traditsioonilises ühiskonnas o kapital –on tähtsaim tootmistegur industriaal-, oluline postindustriaalühiskonnas o töö kombinatsioonis inimkapitaliga - on tähtsaim tootmistegur infoühiskonnas Mõisted: Tööjõud – kõik isikuid, kes töötavad või otsivad tööd (on valmis tööle asuma). Juriidiline tööjõud – isikud kes seaduse järgi saavad töötada (on tööeas, s.t. pole alaealised ega pensioniealised (juhul, kui riigis on kohustuslik pensioniiga),
Maa kui ressurss on üldmõiste, mis ühendab kõiki loodusressursse: maad, vett, metsa, mineraale, hapnikku, ka loomi. Töö tähistab inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusummat. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks. Kapital luuakse töö- ja maakulutuste tulemusena. Ta kujutab endast erilist liiki tootmistegurit, kuna erinevalt maast ja tööst on ta üheaegselt nii tootmistegur kui ka töö tulemus. Kapitalist rääkides peame silmas füüsilist kapitali, so reaalseid esemeid (masinad, seadmed, aparaadid, hooned, teed, lennuväljad jne), mis on inimeste poolt loodud ja edasiseks kasutamiseks mõeldud. Võib eristada ka inimkapitali. Inimkapital sisaldab neid inimeste teadmisi ja oskusi, mis on nende töös vajalikud. Lisaks eelnimetatud kapitali liikidele eksisteerib ka finantskapital, mis esindab teatud kogust füüsilist kapitali (näiteks firma aktsiad)
Ettevõtja ja juhi tüüpiliste omaduste ning käitumise võrdlus ETTEVÕTLUS MIKROTASANDIL Ettevõtja Tegur Juht Makrokäsitluses räägitakse väike- ja keskettevõtetest, mikrokäsitluses aga valdavalt Juhitud tajutud võimaluste poolt. Strateegiline Juhitud jooksvalt kontrollitavate väikeettevõtetest, keskettevõtetest ka, enamasti vaid viimaste erisuste väljatoomisel. orientatsioon ressursside poolt. Põhjus: enamik väikeettevõ...
jooksul tootjad suudavad muuta mõne, aga mitte kõigi kasutatavate 19. ressursside hulka. Lühiperioodil on mõned ressursid fikseeritud, mõned aga varieeruvad. Püsi (fikseeritud) resurss on selline firma poolt kasutatav tootmistegur, mille suurust firma ei saa 20. lühiperioodil muuta 17.2.Lühiperioodi tulud. 18. Koguprodukt (total product - TP) on teatud perioodil 15 Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa
Arvestustest 2.1 1. Ühikelastse nõudluse puhul ei too hüvise hinna muutus kaasa müüja tulude muutust. Tõene 2. Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) üles. Tõene 3. Hüvise hinda tasub alandada elastse nõudluse puhul. Tõene 4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11
usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust. 13. Mis on oht ja ohuolukord, tooge näide Oht on olukord, mis on seotud ebasoodsa mõjuga ja võib tekitada vigastusi inimesele, samuti kahjustusi keskkonnale või seadmetele, nõrgendab süsteemi ettekavatsetud funktsioonide täitmist. Ohutegur on tootmistegur, mis võib tekitada töötajale trauma või mõne muu ootamatu järsu tervisekahjustuse. Ohtlik olukord ehk peaaegu õnnetusjuhtum – juhtum, kus õnnetus oleks peaegu aset leidnud, õnnetus oli väga lähedal, aga siiski midagi ei juhtunud. Teema 3. Ergonoomilise süsteemi hindamine ja juhtimise alused 1. Tervise mõiste WHO käsitluses Tervis on universaalne väärtus ja inimese põhiõigus. Tervis on heaolu ka elukvaliteedi tähtis komponent. 2
Nt õmblusvabrik, mis teeb kleite -> ostab materjali 2 kleidi jaoks 200 raha eest ning teeb 2 kleiti valmis. See materjali kulu ehk 100 raha läheb muutumatult selle kleidi väärtusesse (ehk tootmiskulu). Tarbevahendid (põhivara) (arvutid, seadmed jt) lähevad toote maksumusse mitmes tootmistsüklis. Nt õmblusmasin ei kulu 1 kleidi tegemisel ära. Lõpuks need vahendid amortiseeruvad. V ja m – variable (varieeruv) ehk siis tööjõud. Tööjõud on muutuv tootmistegur. Tööjõule antakse väärtus läbi palga. Kuid kõikide töötajate tootlikkus ei ole võrdne. Tootmisteguritest ainukene komponent, mis annab ettevõttele lisaväärtuse ehk m, mis toodab kasumit. Annab ainukesena kasumit, kuna ta on muutuv suurus. Nt 3 pagarit pannakse tööle ning antakse tund saiade tegemiseks. Üks teeb 10, teine 13 ja kolmas 16 saia. Saial on oma keskmine hind ning tükitöö kasu kajastub keskmises saia hinnas. Palk ei kajasta kõikide võimeid ühtemoodi, vaid
Iga ettevõtte peab omama mingeid tootmistegureid; igasugune tootmisprotsess vajab tootmistegureid. Neid liigitatakse järgnevalt - tootmisprotsess vajab püsivaid tegureid, mida kasutatakse ühes või mitmes tootmistsüklis ja mille väärtus kandub üle tootele (muutumatul kujul): C+V+m=T kus ,,T" on toode ,,C" on konstantne suurus (ingl. ,,constant") näiteks tooraine/seadmed/põhivara ,,V" on varieeruva väärtusega tootmistegur (ingl. ,,variable"); see varieeruv suurus/tegur on, näiteks, palk/töötasu/tööjõud ,,m" on täiendav toodetud väärtus; see võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. VV/OV TV (tootmisvahendid) R TJ (tööjõud) T K R raha on vaja: TA (tooraine) alustame eesmärk on saame raha
tase, siis MPK –d> n + g . Sellisel juhul toob säästumäära suurendamine kaasa kapitali akumulatsiooni kasvu ning suurenenud majanduskasvu. 7. Kapitali vorm mida nimetatakse inimkapital on inimeste teadmised, oskused, kogemused. 8. Oluline erinevus eksogeensete ja endogeensete kasvumudelite vahel seisneb selles, et erinevalt Solow kasvumudelist, ei eeldata endogeensete mudelites tehnoloogia progressi eksogeensust. 9. Ülikoolide väljundiks on tootmistegur, mida võib nimetada teadmised. Sellist tootmistegurit saab vabalt kasutada mõlemas sektoris. 10. Kui R&D ehk teadus- ja arendustegevuse sotsiaalne tulumäär on kõrgem kui eratulumäär, siis peaks valitsus subsideerima teadus- ja arendustöid. 11. Solow mudelis koos rahvastiku kasvu (n) ja tehnoloogia progressiga (g) on väljundi püsiseisundi kasvumäär efektiivse töötaja kohta 0 12. Solow mudelis koos rahvastiku kasvu (n) ja tehnoloogia progressiga (g) on
4) analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks; 5) aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse. Töökeskkonnanõukogu teavitab kirjalikult hiljemalt iga aasta 1. detsembriks Tööinspektsiooni kohalikku asutust oma viimase 12 kuu tegevusest. 13. Ohutegur ja ohutegurite klassid Ohutegur on tootmistegur, mis võib tekitada töötajale trauma või mõne muu ootamatu järsu tervisekahjustuse. Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse: *füüsikalised *keemilised *bioloogilised *füsioloogilised *psühholoogilised 14. Nimetage füüsikalisi ohutegureid Müra, lokaalne ja üldvibratsioon, mikrokliima (õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja niiskus, kõrge või madal
piiramatuid vajadusi TOOTMISPROTSESSI SISENDID ON RESSURSID e. TOOTMISTEGURID (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks). Eristatakse järgmisi tootmistegurite kategooriaid: 1) MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada) 2) TÖÖ (inimese vaimsed ja kehalised võimed, mida kasutatakse hüviste tootmiseks) 3) KAPITAL (hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali 4) ETTEVÕTLIKKUS (inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks). TOOTMISPROTSESSI VÄLJUNDID ON HÜVISED s.o. KAUBAD ja TEENUSED MAJANDUSAGENDID: 1) KODUMAJAPIDAMISED 2) FIRMAD 3) AVALIK SEKTOR ( RIIK, VALITSUS) 4) VÄLISMAAILM TURG: 1) HÜVISTE e. TOODANGUTURG 2) RESSURSSIDE e. TOOTMISTEGURITE TURG MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA: 1) MIKROÖKONOOMIKA uurib individuaalset valikut ja seda valikut mõjutavaid majandusjõude
Ka on omanikul vahetult suheldes lihtsam käsitleda klientide pretensioone. Kasutades oma võimalusi isiklikuks kontaktiks ja koheldes kliente meelepäraselt, võib väikeettevõtte omanik palju teha oma äri õitsenguks. Seda laadi väikeettevõtluse keskkonnas võib väikeettevõtja saada turu kohta detailset informatsiooni /2, lk.25/. 2.6. Personal ja struktuurkapital Personal on ettevõtte peamine tootmistegur. Töötajad valdavad neid teadmisi ja oskusi, mis on ettevõttele elutähtsad. Oluline on seegi, kuidas juhtkond on oma töötajaskonna organiseerinud, ning eelkõige see, milliste abinõudega tagatakse tähtsaimate proffide värbamine ja firmas hoidmine. Personaliga seostuv osa struktuurkapitalist moodustub võimest värvata, arendada ja motiveerida töötajad nii, et nende pädevust rakendataks tulusalt. Paljud ettevõtted on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
