Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ÜHISKOND ''Demokraatlik tänapäeva riik''". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
monarh, konservatism, liberalism, föderatsioon, monarhia, unitaarriik, sotsiaaldemokraatia, riigivõim, riigivalitsemise, parlament, sihtgrupp, põhiväärtus, taotlus, valitsemisvorm, konföderatsioon, presidentaalne, konkurents, rahval, osasid, teostab, eluvaldkondade, konstitutsiooniline, totalitaarne, riigipea, kohtuvõim, õigusriik, vabadusedühiskonnas toimuvaid protsesse, inimeste hoiakuid, arvamusi ning kirjeldada ja uurida ühiskonna tasandeid. Sotsiolooge huvitavad andmed ja faktid. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus ja juba avaldatud andmete analüüs. Ühiskond- kollektiivsel identiteedil põhinev suhtlemine. Ühtekuuluvustunne, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed. Edukalt toimiv riigivõim väljendub majanduslikes ja mittemajanduslikes ühishüvedes. Majanduslik ühishüve- kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta: riiklik või munitsipaalmeedia (televisioon, ajalehed), heakorrastatud linnaruum, toetused rahvuskultuuri arengule, kvaliteetne infrastruktuur (teed, tänavad), sotsiaalkindlustussüsteem (pensionid, abirahad). Mittemajanduslik ühishüve- efektiivselt toimiv tervishoiu- ja haridussüsteem, kodanike
ühiskonna poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik ei mõjuta turumajandust, kuid see-eest peab ta vähendama ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Samuti peab tagama inimeste loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdsed võimalused võtta osa Eesti arengust, mis tagaks nii meie rahva heaolu, turvalise tuleviku kui ka riigi väärika koha teiste riikide seas. 4. Riigivõim Riik ja selle tunnused: Riik sisemiselt korrastatud organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Tunnused: territoorium maapind, maapõu, õhuruum, territoriaalvesi. Elanikkond kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. Suveräänne (iseseisev)riigivõim riigiorganite süsteem (k.a. sõjavägi ja päästeteenistus.) Spetsiifilised jooned: riigivõimu otsus on kohustuslik; ainuõigus välja anda seadusi;
Ühiskonnaõpetus Riik ja Riigivõim Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-ala ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. 3 riiki defineerivat tunnust: Rahvas Territoorium Avalik suveräänne võim Rahvas : Elanikkond vs Kodanikkond Klassikaliselt kuuluvad riigi territooriumi juurde maismaa ning veealad. Tinglikult õhuruum. Enklaav teiste riikide vahele jäävad alad. Suveräänsus ehk iseseisvus on riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta. Lepinguteooria: 1
Ettevõtlust paigutatakse seetõttu eelkõige neisse maadesse, kus on soodne investeerimiskliima, head kommunikatsioonisõimalused, odav energia ning odav oskustööjõud. 1.4 1. Mis on riik? Selle tunnused (selgitustega)? - Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. Tunnused: *territoorium (maismaa, territoriaalvesi, õhuruum, maapõu) *rahvas (kodanikud ja mittekodanikud) *täiesti iseseisev e suveräänne riigivõim. 2. Mõiste: rahvaste enesemääramise õigus. - Põhimõte, mis lähtub rahvaste suveräänsusest ja võrdõiguslikkusest. 3. Milline riigi tekke teooria tundub teile tõenäolisem? Põhjenda. - Lepinguteooria, kuna selle kohaselt on kõik inimesed võrdsed. Eesmärk on leida ühiseluvorm, millega on esikohal kodanik. 4. Riigivalitsemise vormid ja nende jagunemine (nimeta koos alajaotustega, selgita ja too näiteid) - *VABARIIK: mittepärilik võimukorraldus.
MOODUSTAVAD KOLM PEAMIST SEKTORIT: Esimene ehk avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused. Teine ehk erasektor eraettevõtted. Kolmas ehk mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused. HEAOLURIIK riik, mis sekkub turumajanduse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule BAASIDEOLOOGIA SOTSIAALDEM. KONSERVATISM LIBERALISM SOTSIAALHÜVISTE Kõigile Peamiselt palka Ainult vaestele JAGAMISE PRINTSIIP teeninutele, arvestades palga suurust ja staazi KESKNE HEAOLU Riik Tööandja ja töövõtja, pere Igaüks ise EEST VASTUTAJA NÄIDISRIIK Rootsi, Taani, Soome Saksamaa, Prantsusmaa USA, Suurbritannia
kutseühinguid ja korraldasid streike. Asutati ühised kindlustuskassad haigus-tööpuudus- ja vanaduskindlustuseks. Miks kaasnes konveiermeetodi kasutuselevõtuga üldine elatustaseme tõus? – Kuna tootmine muutus odavamaks, efektiivsemaks, toodete hinnad alanesid ja palgad tõusid. Tänu sellele muutusid seni vaid jõukamatele kihtidele kättesaadavad luksuskaubad kõigile töölistele igapäevasteks tarbeesmeteks. 5. Riigivõim: riigi mõiste ja tunnused – Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigi kolm olulist tunnust: rahvas, territoorium ja avalik suveräänne võim. riigivalitsemise vormid: vabariik (parlamentaarne, presidentaalne); monarhia (absoluutne, konstitutsiooniline (näited) – VABARIIK on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba
Riigivõimu komponendid 1) spets. asutused/institutsioonid võimu teostamiseks (valitsus, kohs, parlament) 2) kirjalikud õigusnormid (institutsioonide vahel, võimu ja rahva vahel) 3) riigibürokraatia - koolitatud kaader valitsemisülesannete täitmiseks Riigivõim nüüdisühiskondades võimu korraldamise viis väljendub riigivormis: riigivalitsemise vorm - väljendab võimu ja sellest tulenevalt valitsemise ülekannet Peamised vormid vabariik (mittepärilik) ja monarhia (monarhist riigipea - kuningas, emiir, sultan, šahh). Parlamentaalne vabariik - parlamendi ülimuslikkus, riigipeal esindusfunktsioon, valitsus nimetatud ametisse parlamendi poolt, valitsus on parlamendi ees aruandekohustuslik Presidenaalne vabariik - riigipea on ka valitsuskabineti juht, riigipea tavaliselt rahva poolt otse valitud, valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ega pole aruandekohustuslik Konstitutsiooniline monarhia - võim on piiratud põhiseadusega, tavaliselt on
SOTSIAALNE LIIKUVUS Sotsiaalne mobiilsus- ehk sotsiaalne liikuvus tähendab indiviidide liikumist ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele Horisontaalne sotsiaalne liikuvus- liikumine sarnaneb positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel Vertikaalne sotsiaalne erinevus- liikumine erineva positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel 1.3 ühiskonnamudel Agraarne ühiskonnakord- põllumajanduslik ühiskond Postindustriaalne- tööstusühiskond 1.4 riik ja riigivõim Riik- organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga Õigusriik- seaduste ülemlikkusel põhinevat võimukorraldust, ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigi valitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes Sotsiaalne õigusriik- riik peab tagama selle et sotsiaalsed ülesanded oleks täidetud Vabsid- vabadussõdalased
Demokraatia õigusriik, kõrgemat võimu kannab rahvas, kehtib üldine inim- ja kodanikuõiguste austamine. Diktatuur autoritaarse viisiga Toimub üksikisiku või grupi ebademokraatlik valitsemine, enamasti on ajutise iseloomuga ning piirangud ei ole täielikud. Diktatuur totalitaarse viisiga Kindel hirmuvalitsus, totaalne kontroll kõige ja kõigi üle, agressiivne valitsemisviis. Riigikorralduse (unitaarriik ja föderatsioon) ja riigivalitsemise vormid Unitaarriik ehk ühtne riik (tugeva keskvõimuga) ning föderaalriik ehk föderatsioon (igal osariigil oma võimuorgan). Vabariik: parlamentarism (Eesti, Saksamaa ja SB) Parlamendi ülimuslikkus, riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. Valitsus moodustub valimistulemuste põhjal ning tihe seos on seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel, presidentalism (Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia) President on nii riigipea kui valitsusjuht
seadmete juhtimise üle. Tööviljakuse kasv, tööjõu vabanemine, globaliseerumine, võõrtöölised, tootmiskulude vähenemine, tasuline puhkus. Milliste meetoditega on töölised võidelnud suurema sotsiaalse kindlustatuse eest? Loodi erinevaid ameti- ja kutseühinguid ning korraldati streike. Asutati ka ühiseid kindlustuskassasid. Miks kaasnes konveiermeetodi kasutuselevõtuga üldine elatustaseme tõus? 5. Riigivõim: riigi mõiste ja tunnused Organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avaliku-õigusliku võimuga. Oma territoorium, rahvastik, avalik suveräänne võim. riigivalitsemise vormid: vabariik (parlamentaarne parlamendi võimu ülimuslikkus, riigipeal on esinduslik funktsioon. Eesti, presidentaalne riigipea on ka valitsuse juht ja valitud otse kodanike poolt, valitsus ei pea parlamendile aru andma
Suurbritannias Nüüdisühiskond - tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelus, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine Opositsioon - grupp inimesi v. üksikisik mingis asutuses, ühingus, organisatsioonis vm., kes seab oma seisukohti, poliitikat jm. vastu valitsevatele seisukohtadele, poliitikale jm., vastasrind Parlamentaarne demokraatia - demokraatia vorm, mille korral parlament ja valitsus on tihedalt seotud, riigipea võim on väike. Nt Eesti vabariik Peibutuspart - poliitikaterminoloogias poliitik , kes küll kandideerib valimistel, kuid ei kavatsegi valimisvõidu korral saadud mandaati kasutada, vaid laseb enda asemel ametipostile asendusliikme. NT:Europarlamendi liikmete kandideerimine riigikokku Pluralism - ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus. Vastandiks on monism.
suur välja ränne, iibe vähenemine, suremus, rahvastiku vananemine Majanduse jätkusuutlikkus tööjõu probleemid, toetused, ületootmine, raiskamine DEMOKRAATLIKU ÜHISKONNA VALITSEMINE JA KODANIKUOSALUS RIIK JA RIIGI VORMID RIIK võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mille abil hallatakse ühiskonda./Organiseeritud inimeste kogu, kes elab maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. RIIGI HALDUSLIKU KORRALDUSE VORMID: Lihtriik e unitaarriik ainult üks kõrgema võimu keskus. (nt EESTI, Soome, Poola, Leedu) Föderatsioon liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus. (nt USA, Venemaa, Saksamaa) Konföderatsioon riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus. (nt Euroopa Liit) RIIGIVALITSEMISE VORMID
Mis on ühiskond? See on inimeste kooseluvorm, millest tulenevad sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Nimeta 3 ühiskonnasektorit, näidet kes sinna kuuluvad, mis on sektorite eesmärgid. Avalik sektor – tagada riigi toimimine (Valitsu, politsei, kool, haiglad jne) Erasektor – teenida tulu (Kõik ärid) Mittetulundussektor – aidata kaasa ühiskonna arengule (heategevus jne) Mis on sotsioloogia? See on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Mille poolest erinevad inimesed ühiskonnas? Too näiteid Bioloogiline erinevus – kasv, vanus, sugu, nahavärv Sotsiaalne erinevus – elatustase, haridus Mida tähendab sotsiaalne kihistumine? Kas Eesti ühiskond on sinu arvates kihistunud või mitte? Põhjenda oma arvamust. Tähendab erinevaid jõukusastmeid Nimeta kolm erinevat ühiskonnamudelit, kirjelda neid mis on nende positiivsed ja negatiivsed jooned`? Põllumajand
11. Mis on nüüdisühiskond? Sai alguse 18.-19. Saj ning seda iseloomustab ük sektorite eristatavus ja seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalus elukorralduses, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnistamine. 12. Mida tähendab suveräänne? Riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta. Täielik sise-ja välispoliitiline sõltumatus; iseseisvus. 13. Mida tähendab enklaav? riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium. 14. Millised on riigivalitsemise vormid? Vabariik- parlamentaarne, presidentaalne. Monarhia- konstitutsionaalne, absoluutne. 15. Millised on riigikorralduse vormid? Unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. 16. Milline võib olla võimu iseloom riigis? Demokraatia- liberaalne riik. Diktatuur- autoritaarne riik, totalitaarne riik. 17. Mis on poliitiline ideoloogia? Maailmavaade, korrastatud ideede kogum. Kuidas korrastada riigivalitsemist, milline on riigi ja indiviidi suhe, kuidas ehitada üles edukalt toimivat majandust.
* suveräänne (iseseisev riigivõim) * majanduslik tegevus, tihti ka oma rahaühik * transpordisüsteem * sotsiaalsüsteem, sh haridussüsteem * valitsus, mis pakub avalikke teenuseid ja teostab vastavate institutsioonide (nt politsei) kaudu kontrolli riigi territooriumi üle * rahvusvaheline tunnustus * tegutseb ühiskonna heaolu ringvoolu suunamisega Tänapäeva riigi peamised struktuurivariandid: konföderatsioon, föderatsioon ja unitaarriik. Riigivalitsemise peamisteks vormideks on monarhia ja vabariik. MONARHIA *absoluutne monarhia -valitsejal piiramatu võim *konstitutsiooniline monarhia -seadusi võtab vastu parlament, valitseja tegutseb põhiseaduse alusel VABARIIK *Parlamentaarne vabariik -peamine otsustusõigus on parlamendil, valitsus vastutab parlamendi eest *Presidentaalne vabariik -president nimetab ametisse valitsuse -valitsus vastutab presidendi ees RIIGI ÜLESEHITUS *Föderaalriik -riik koosneb osariikidest, millel on oma võimuorganid ja otsustusõigus
tõusid. (Ford) 3. Infoühiskond - majanduselu põhinemine teadusuuringutele. Elektro- ja arvutitehnika võtsid inimestelt seadmete juhtimise üle. See tõi kaasa: tööviljakuse kasvu, tootmiskulude vähenemise ja suure tööjõu vabanemise. Tunnused: globaliseerumine, kapital ei tunne riigipiire, võõrtöölised 10. Riikide loomise teooriad. Lepinguteooria – kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. 2.orgaaniline teooria riigi tekkimise põhjuseks on samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. 3.vägivallateooria - inimühiskond on jagunenud juba sündides erinevateks hõimudeks ja rassideks. 4. teokraatlik teooria(jumal lõi) 5-maksistlik teooria - riigivõimu tekke põhjus on ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse 11. Uute riikide tekkimise probleemid – Kosovo, Ida-Ukraina (Novorossija),
toiduainetetööstus, kergetööstus Tertsiaarne sektor – kaubandus, äriteenused, haridus, infotöötlus, tervishoid, riigivalitsemine, finantstegevus 10. Heaoluriik - miks tekkis, mida taotleb, kuidas ellu viiakse? Tekkis industriaalühiskonna tagajärjel. Riigi klassikalised funktsioonid- kord ja turvalisus, kaitse välisvaenlaste eest. Toimetulekuvõimaluste parandamiseks teenused ja väljamaksed. 11. Riigivalitsemise vormid, näiteid riikide kohta, kus üks või teine neist rakendust leiab. 1) vabariik- mittepärilik. *parlamentaarne (Eesti, Soome), *presidentaalne (USA, Venemaa). Tugev seadusandlik vs tugev täidesaatev võim 2) monarhia- pärilik *konstitutsiooniline (Hispaania, Rootsi, UK, Taani), *absoluutne (Saudi-Araabia, Vatikan). 12. Riigi haldusliku korraldamise vormid, näiteid riikide kohta. 1) Unitaarriik- üks võimukeskus (Eesti - Tallinn)
Oska tuua mõlema kohta näiteid. 4. Mille poolest erinevad ühiskonnaliikmete bioloogilised erinevused sotsiaalsetest erinevustest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 5. Oska leida vajalikke andmeid rahvastikupüramiidilt. 6. Mis on sotsiaalne kihistumine? Mille poolest erineb horisontaalne sotsiaalne liikuvus vertikaalsest sostiaalsest liikiuvusest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 7. Millised on infoühiskonna tunnused? 8. Oska iseloomustada erinevaid riigivalitsemise vorme ja riigikorralduse vorme. Tea, mille poolest erinevad liberaalne demokraatia, autoritaarne riik ja totalitaarne riik. 9. Tea, mille poolest erineb parempoolne ideoloogia vasakpoolsest ideoloogiast. 10. Mis on iseloomulik liberalismile, mis konservatismile? 11. Mille poolest erineb esindusdemokraatia osalusdemokraatiast? Vastused: 1. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid. Peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtumine?
oma, isegi laste ja vanurite eest hoolitseb. 4. Mis on ühishüve? (materiaalne ja mittemateriaalne) Ühishüve jaguneb majanduslikuks ja mittemajanduslikuks. Mittemajanduslik ühishüve on haridussüsteem, tervisehoid, julgeolek ja kohtusüsteem (esmatasane) Majandlik on turg, tänav, park, avalikud kohad, avalik televisioon ja raadio. 5. Anarhia Üksikisiku piiramatu vabadus ja individualismi propageerimine. Riigivõim ja ühe ühiskonnaliikme võim teise üle on anarhistide arvates peamiseks takistuseks indiviidi vabadusele. 6. Inimvajaduste hierarhia (püramiid) ENESETOETUSVAJADUS Isiklike vaimsete ja füüsiliste võimete soovikohane ja takistusteta rakendamine TUNNUSTUSVAJADUS Vajadus pälvida teiste ühiskonnaliikmete silis teatav staatus
Võimule kuuletutakse- · Mõistuslik kaalutlus- valitseja ja valitsevate vahel on umbisikulised suhted, korraldust täidetakse, sest nii on kirjas seadustes. See on nn. Legaalne domineerimine. · Traditsiooniline- põhineb tavadel, kommetel ja harjumustel, korraldust täidetakse harjumusest(nt. Patriarhaat, kuuletumine sugukonna pealikule, hõimujuhile) Karismaatiline- põhineb juhi erakordsel võimul või ideede erakordsusel. Riigivalitsemise vormid Vabariik Monarhia Parlamentaarne(LAV, Presidentaalne(usa,ind Konstitutsiooniline(su Absoluutne(katar, mongoolia,Eesti) oneesia) urbritannia, tai) saudi araabia) Konstitutsioniline- Presidentaalne- rahvas valib presidendi, president võtab vastu otsuseid Absoluutne- riigipeal on piiramatu võim
Riikide kujunemine: millal, kus, kelle poolt ja millist tüüpi riigid esimesena rajati? Linn-Linnriik-Riik. 4000 aastat tagasi, sumerita poolt, mesopotaanias. Riigi ülesanded. Igapäevaelu korraldamine Maksude kogumine Riigi esindamine Julgeoleku tagamine Seaduste kehtestamine Unitaarriik, föderatiivne riik (selgitus+näited). Unitaarriik: ehk ühtne riik, kellel pole osalise iseseivusega territooriume. Nt: Eesti, Taani, Soome ,Japan Föderatiiven: ehk föderatsioon, liitriik ning koosneb erinevatest väikestest riikidest. Nt; Usa, Venemaa, Saksamaa Presidentaalne vabariik: olulisemad tunnused, näited. President on riigipea kui ka valitsus juht, rahvas valib presidenti kui ka parlamendi.Nt: Lõuna-Ameerika, Kaukaasia, Kesk-Aasia. Poolpresidentaalne vabariik: olulisemad tunnused, näited. Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii president kui ka riigipea, peab arvestama rohkem parlamendi tahtmisega. Nt: Venemaa, Leedu
olevate inimeste hulk; vägivaldsete surmade osakaal. 10. Hea valitsemine Legitiimne ehk õiguspärane: rahva usk, et valitsejad käituvad õigesti. Efektiivne: suutlikkus oma otsuseid ellu viia, kõikide ühiskonnagruppide võrdne kohtlemine. Läbipaistev Kodanikke kaasav: tugev kodanikuühiskond 11. Demograafia rahvastikuteadus, mis uurib kui suur on sündimus, suremus, sisseränne. 12. Riigivormid: Unitaarriik tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtsete seadustega. Riigi territoorium on jagatud küll haldusüksusteks, kuid neil ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. Föderatsioon liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid selle osades kehtib omanäoline, teistest
• Väljamaksed Majandussektorid Primaarne sektor • Põllumajandus • Metsamajandus • Kalandus • Maavarade kaevandamine Sekundaarne sektor • Energiamajandus • Masinatööstus • Keemiatööstus • Metallurgia • Kergetööstus • Toiduainetööstus • Ehitus • Jne Tertsiaarne sektor • Kaubandus • Äriteenused • Tervishoid • Haridus • Riigivalitsemine • Teadusuuringud • Infotöötlus • Finantstegevus • Jne Riik ja riigivõim Poliitilised ideoloogiad Riigi tunnused • Organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga. • Institustsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Tunnused • Rahvas • Avalik suverräänne (sõltumatu) võim • Territoorium • Riigi otsused peavad olema kõigile
Majanduslik jätkusuutlikkus - Maakera ressursse ei kasutata kiiremini kui loodus neid taastab, riik piirab seadustega maakera ressursside kasutamist. Valitsemise jätkusuutlikkus - võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas ning sotsiaalgruppide huvisid tasakaalustatakse, valitsemine on läbipaistev ja kaasav. Looduskeskkonna jätkusuutlikkus - kindlustada tulevastele põlvedele elu puhtas keskkonnas ning kasutada loodusvarasid kõige efektiivsemalt. Riigivalitsemise vormid: Monarhia - eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia, näide: Kanada) või sümboolne (parlamentaarne monarhia. Näide: Suurbritannia). Vabariik - tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud riigipea (nt konsul, president), mitte pärilik monarh.
Riik on organiseeritud institutsionaalne süsteem, mis kujutab poliitilisi otsuseid ja viib ellu valitsuse otsuseid. Riik on suveräänne institutsioon, millel on õigus kasutada jõudu tema territooriumil asuvate inimeste suhtes. Ei ole, kui tal pole olemas eelnimetatud omadusi ning ka teised riigid peavad teda tunnnustama iseseisva riigina, selleks, et see kuningriik saaks olla riik. 22. Mis iseloomustab riigivalitsemise vormi ja mis riigikorralduse vormi? Riigivalitsemise vorm Kas riik on vabariik(parlamentaarne/presidentaalne)/ monariha(absoluutne/ konstitutsiooniline) Riigikorralduse vormi kas riik on unitaarriik, föderatsioon või konföderatsioon 23. Milline riigivalitsemise vorm on oma olemuselt demokraatiat välistav? Põhjendage vastust. Diktatuur, sest seal on võim ühe inimese/erakonna kätte langenud ning teisitimõtlejad kõrvaldatakse tihtipeale vahendeid valimata. 24
esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia :demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia :demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Demokraatia nurgakivid :põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees. Monarhia: valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik veresuguluse alusel. Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia :valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile (Bahreini, Kuveidi ja Katari emiraat ;Brunei ja Omani Sultanaat ning Saudi Araabia islamiriik). Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia: valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja ehk monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames (Norra, Rootsi ,Suurbritannia). Vabariik: riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament.
9. Nimeta 5 riigitekke teooriat. Milline riigitekke teooria tundub teile tõenäoliseim? Põhjendage oma seisukohti. Lepinguteooria, orgaaniline teooria, vägivallateooria, teokraatlik teooria, Marksistlik teooria, Arvan, et pigem lepinguteooria, sest arvan, et riik sündis omavahelise lepinguga, eesmärgiks oli luua selline ühiselu vorm, kus kogu ühiskonna käsutuses olev võim kaitseks iga kodaniku vabadust ja vara. 10. Mida iseloomustab riigivalitsemise vorm, mida riigikorralduse vorm? Riigi valitsemise vorm: kuidas riiki valitseda/juhtida. Riigikorralduse vorm: riigi elu toimimist. 11. Mis on föderatsiooni ja konföderatsiooni peamine erinevus? Föderatsioon: Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis, kaitse ja rahanduspoliitika eest; Konföderatsioon: Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse ja majanduspoliitiliste
Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem
See kindlustaks inimestele inimväärse eksistentsi, kõrvaldaks sots konfliktid ning harmoniseeriks suhteid. Tuumaks on võrdsuse idee. Sotsialismiõpetuse järgi ei ole riik ühiskonna arengu käigus tekkinud organisatsioon, mis korraldab ühiskonnasuhteid ühistes huvides. Riik on valitseva klassi instrument, millega surutakse alamate taotlusi saavutada võrdusust teistega. Pööratakse suurt tähelepanu sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele. Poliitilised eesmärgid: poliitiline liberalism ja pluralism, riikliku majandussektori ja eramajanduse kombinatsioon, üldise heaolu riik, keinistlik majanduspoliitika(regul eraomandusele põhinevat turumajandust, riiklikud krediidid), sotsiaalse võrdususe väärtustamine Kommunistlik ideoloogia töötavad klassid on ühiskonna kõigi hüvede looja ja ühiskonna progressiivse arengu peamiseks sotsiaalseks teguriks. Ühiskondlike vastuolude lahendamine ei ole võimalik rahumeelsena
kompromisse *ühingute ja teiste ühenduste avalikustamine *ametkond on sõltumatu ja asjatundlik *demokraatia püsimajäämiseks vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe kindla isiku kohta DEMOKRAATIA TUGISAMBAD *rahvasuveräänsus *valitsemine valitsetavate nõusolekul *enamuse võim * vähemusõigus *põhiliste inimõiguste austamine ja tagamine *vabad ja ausad valimised *võrdsus seaduse ees * korrakohane õigusmõistmine *põhiseadusega piiratud riigivõim *võimulahususe printsiibi järgimine *sotsiaalne majanduslik ja poliitiline bluralism *sallivuse, koostöö, programaatilisuse ja kompromissi valmiduse väärtustamine POLIITILINE IDEOLOOGIA See on ettekujutus ideaalsest või ideaali lähedasest ühiskonna korraldusest. Ideoloogia kaudu toimub võimu põhjendamine. Esitatakse seisukohti riigivalitsemise, majanduse ja totsiaalelu korraldamise kohta. ERAKONNAD
Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea) Parlamentaarne (konstitutsiooniline) monarhia – riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. (nt: Taani, Holland, Belgia) Absoluutne monarhia – riigivorm, kus kogu võim kuulub piiramatult päriliku võimuga monarhile. (nt: Svaasimaa, Saudi Araabia, Katar, Omaan) Diktatuur:(õigusvastane valitsemissüsteem, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta)
Madal maksukoormus – väiksem tulu riigile ja mida kasutatakse tarbimiseks ja investeeringuteks Maksumäär näiatb kui suur osa teenitud tulust läheb maksudele. Proportsionaalne – kõikidele on määratud sama protsendiga maks Progressiivne – maksumäär suureneb vastavalt tuludele Regressiivne – maksumäär alaneb tulude suurendamisel Pilet 3 1. Riik ja riigivõim. Riigiõpetus. Riigivõim. Vabadus maailmas. Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa- alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. Riigi kolm olulist tunnust on rahvas (riigivõim rakendub nii kodanikele kui ka välismaalastele ja kodakonsuseta isikutele); territoorium (k.a. enklaavid – teiste riikide territooriumi vahel asuvad alad; ning saared) ja suveräänsus(iseseisvus). Riigiõpetus – läbi ajaloo on püütud leida vastust küsimustele, kuidas riik
ÜHSIKOND Ühiskonna sektorid. 1. Esimene e avalik sektor 2. Teine e erasektor 3. Kolmas e mittetulundussektor Inimeste bioloogilised erinevused. Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, rahvus, seksuaalne orientatsioon. Inimeste sotsiaalne erinevus. Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakondsus, religioossus, perekondlik staatus. Horisontaalne liikuvus: on liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal. (nt. usu vahetamine) Vertikaalne liikuvus: on liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. Ühiskonna mudelid (3): 1. Infoühiskond. Tekkis peale II maailmasõda. Iseloomujooned: Globaliseerumine, kapital ei tunne riigipiire, võõrtöölised. Plussid ja miinused: + Tööviljakuse kasv, tootmiskulude vähenemine, tööjõu vabanemine. 2. Tööstusühiskond.