uhiskond-demokraatlik-tanapaeva-riik (0)

Kontrolltöö küsimused „Demokraatlik tänapäeva riik“ Riigivõim 1. Defineeri riigi mõiste ja nimeta tema peamised  tunnused.  Riik on organiseeritud inimeste kogu, mis hõivab teatud territooriumi ja on seotud ühise 
avalik-õigusliku võimuga. Riigi peamised tunnised on rahvad, territoorium, avalik 
suveräänne võim. 2. Kuidas tekkivad uued riigid? Miks osasid riike  tunnustatakse ja teisi mitte?  1. samm Deklareerige iseseisvus.  Uue riigi loomiseks peab riik kõigepealt vastama rahvusvahelistele õigusnormidele, mida 
kõik vabad riigid üldiselt tunnustavad ja järgivad, mis on sätestatud 1933. aastal vastu 
võetud Montevideo konventsioonis riikide õiguste ja kohustuste kohta. 2.  samm Tunnustamise saavutamine Selleks, et uus riik oleks õiguspärane, peavad olemasolevad riigid rahvusvahelist üldsust 
tunnustama. Iga olemasolev riik annab tunnustuse oma äranägemise järgi ning mitmed 
üksused (sealhulgas Taiwan, Palestiina ja Kosovo) on mõnede riikide poolt tunnustatud 
legitiimsete riikidena, kuid teiste riikide poolt mitte. 2.  samm Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga liitumine ÜRO kinnitab, et kuna ta ise ei ole riik, ei ole tal volitusi riigi või valitsuse 
tunnustamiseks. Kuid ÜRO liikmeks võtmine aitab oluliselt kaasa uue riigi 
tunnustamisele rahvusvahelise üldsuse poolt. ÜRO liikmeks saamise taotlemiseks peab kandidaatriik esmalt saatma ÜRO 
peasekretärile Ban Ki-moonile taotluse koos deklaratsiooniga, et ta järgib ÜRO põhikirja. 
Seejärel edastatakse taotlus julgeolekunõukogule, kus see peab saama 15-liikmelisest 
nõukogust vähemalt üheksa poolthäält. Kui mõni nõukogu viiest alalisest liikmest (Hiina, 
Prantsusmaa, Vene Föderatsioon, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ning USA) 
hääletab riigi vastu, ei saa taotlust esitada. Kui see kiidetakse heaks, esitatakse nõukogu vastuvõtusoovitus seejärel arutamiseks 
ÜRO Peaassambleele, mis koosneb praegustest 192 ÜRO liikmesriigist. Uue riigi 
vastuvõtmiseks ÜROsse on vaja kahekolmandikulist häälteenamust, ja kui see kiidetakse 
heaks, jõustub tema liikmelisus vastuvõtmise resolutsiooni vastuvõtmise kuupäeval. Tunnustamata jätmise põhjuseks on sageli konfliktid teiste riikidega, kes väidavad, et 
need üksused on nende territooriumi lahutamatud osad. Tänapäeval ei ole vaba maad, nii 


et ühe riigi tunnustamine tähendab, et teine riik kaotab osa oma territooriumist. See ei 
meeldi kellelegi ja seetõttu on peaaegu alati tulemuseks sõda või relvastatud mäss. 3. Nimeta piirkondi maailmas, kus tahetakse luua iseseisvaid  riike?  Igal kontinendil maailmas leidub piirkondi, mis sooviksid saavutada 
iseseisva riigi staatuse. Aafrika, Aasia, Euroopa, Põhja- ja Lõuna 
Ameerika.  Baskimaa Hispaania ja Prantsusmaa vahel. Korsika ja Brittany Prantsusmaal. Veneto, Lõuna-Tirool, Sardiinia ja Lombardia Itaalias. Šotimaa ja Wales Inglimaal. Baierimaa Saksamaal. 4. Kuidas erineb demokraatlik võimu iseloom diktaatorlikust  võimu iseloomust?  Demokraatias on kõige rohkem hääli saanud erakonna juht võimul, kuid ta peab siiski 
vastutama oma erakonna ja valijate ees. Diktatuuris on ainult üks juht, kellel on täielik kontroll partei ja riigi üle. Sageli kujutab 
propaganda, nagu ka tõeline toetus, neid rahva kangelasteks. 5. Määra järgnevate riikide riigivalitsemise vorm, riigikorralduse vorm ja võimu  iseloom:  Saksamaa: Parlamentaarne Vabariik, Föderatsioon, Demokraatia Jaapan: Konstitutsiooniline Monarhia, Unitaarriik, Demokraatia Saudi Araabia: Absoluutne Monarhia, Unitaarriik, Diktatuur - 
Totalitaarne Soome: Parlamentaarne Vabariik, Unitaarriik, Demokraatia Valgevene: Vabariik, Konföderatsioon, Diktatuur - Autoritaarne riik


Hiina: Vabariik, Unitaarriik, Diktatuur - Autoritaarne riik Venemaa: Presidentaalne Vabariik, Föderatsioon, Diktatuur - 
Autoritaarne riik 6. Õpilane suudab allikatekstist välja lugeda riikide  riigivalitsemise vormi, riigikorralduse vormi ja võimu 
iseloomu tunnused.  RIIGIVALITSEMISE VORMID - Vabariik, Monarhia Vabariik: Mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis vastandina pärilikule monarhiale Vabariik (Parlamentaarne): Parlamendi võimu ülimuslikkus. Valitsus seatud ametisse 
parlamendi poolt ning parlamendi ees aruandekohustuslik. Vabariik (Presidentaalne): Riigipea on ühtlasi valitsuse juht ja otse rahva poolt valitud. 
Parlament ei moodusta valitsust ja nende ees ei pea aru andma. Monarhia: Riigipea on päriliku võimuga monarh (kuningas, keiser, sultan, emiir, vürst 
vms). Monarhia (Konstitutsiooniline): Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, pigem 
esindusvõim. Riigi igapäevaelu juhib valitsus. Monarhia (Absoluutne): Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik 
täidesaatev kui ka kohtuvõim. RIIGIKORRALDUSE VORMID - Unitaarriik, Föderatsioon, Konföderatsioon Unitaarriik: Riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Föderatsioon: Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, nt suur 
otsustamisõigus. Konföderatsioon: Riikide liit ühiste, nt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide 
saavutamiseks. VÕIMU ISELOOM - Demokraatia, Diktatuur Demokraatia (Liberaalne riik): Demokraatlik õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on 
rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste.


Diktatuur (Autoritaarne riik): Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Sageli 
ajutise iseloomuga. Diktatuur (Totalitaarne riik): Isiku või institutsiooni hirmuvalitsus. Riigivõimu täielik 
kontroll kodanike kõigi eluvaldkondade üle. Äärmiselt agressiivne sise- ja välisvaenlaste 
suhtes. 7. Õpilane tutvustab oma ideaalriiki läbi riigivalitsemise vormi,  riigikorralduse vormi, võimu iseloom, riigitekke teooria ja 
oskab kõike põhjendada, miks just selline riik.  Riigivalitsemise vorm: Riigikorralduse vorm: Võimu Iseloom: Riigitekke teooria: 8. Mis on ideoloogia ja poliitilise ideoloogia vahe?  Ideloogia on kogum ideid, mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ja juhivad inimeste või 
nende gruppide poliitilist tegutsemist.  Poliitiline ideloogia omavahel seotud ideede kogum, mis seletab ja hindab sotsiaalseid 
tingimusi inimese kohast ühiskonnas ning pakub programmi sotsiaalseks ja poliitiliseks 
tegutsemiseks. 9. Mis on parem- ja vasakpoolse maailmakäsitluse peamine  erinevus  Üldiselt iseloomustab vasakpoolset tiiba rõhuasetus "sellistele ideedele nagu vabadus, 
võrdsus, vendlus, õigused, progress, reformid ja internatsionalism", samas kui parempoolset 
tiiba iseloomustab rõhuasetus "sellistele mõistetele nagu autoriteet, hierarhia, kord, kohustus, 
traditsioonid, reaktsioon ja natsionalism". 10.Kuidas erinevad ja sarnanevad liberalism ja konservatism  (kolm erinevust ja kaks sarnasust)  Erinevad: Liberalismi iseloomustab vabameelsus;  esiplaaniks on inimene ja tema 
vabadused;  riik sunnib inimesi rohkem tööle. Konservatismi iseloomustab saavutatu  säilitamine;  kollektiiv ja kogukond on olulisemad kui üksikriik;  järkjärguline areng ilma järskude muutusteta.


Sarnanevad: Hinnatakse eraomandi puutumatust, peremudelit ja usul põhinevat moraali; riik 
tagab avaliku korra. 11.Oskad nimetada liberalismi, konservatismi ja  sotsiaaldemokraatia järgnevaid tunnuseid: Põhiväärtused, 
riigi roll, majanduslikud taotlused, sotsiaalsed nõudmised ja 
sihtgrupp  Liberalismi põhiväärtus: inimene ja tema vabadused
Konservatismi põhiväärtus: alalhoidlikkus, saavutatu säilitamine
Sotsiaaldemokraatia põhiväärtus: võrdsuse saavutamine läbi loodud
rikkuse õiglase jagamise Liberalismi riigi roll: sekkub kodanike igapäevaellu vähe; tagab 
avaliku korra ning toimiva ja sõltumatu kohtuvõimu
Konservatismi riigi roll: järkjärguline areng ilma järskude muutusteta
Sotsiaaldemokraatia riigi roll: riigivõim peab tagama inimestele 
võimaluse saada tasuta haridust, arstiabi jne Liberalismi majanduslik taotlus: vaba konkurents; avatud turg ja riigi
vähene sekkumine
Konservatismi majanduslik taotlus: eraomandi puutumatus; usul 
põhinev moraal
Sotsiaaldemokraatia majanduslik taotlus: pooldatakse 
segamajandust, kus on palju riigiettevõtteid Liberalismi sotsiaalsed nõudmised: ei toeta kõrgeid makseid ja 
rohkeid seadusi ning eeskirju
Konservatismi sotsiaalsed nõudmised: inimeste toimetuleku aluseks 
on isiklik ettevõtlikkus ja töökus
Sotsiaaldemokraatia sotsiaalsed nõudmised: suurema tulu saajad 
peavad maksma kõrgemaid makse  Liberalismi sihtgrupp: üksikisik
Konservatismi sihtgrupp: kollektiiv ja kogukond
Sotsiaaldemokraatia sihtgrupp: kõik


12. Oskad, kindlaid seisukohti siduda kindla poliitilise  ideoloogiaga.  Sotsiaaldemokraadid: Riik peab looma töökohti, töö leidmine ei ole ainult enda, vaid ka 
riigi mure. Riik peab kaitsma rahvuslikku kapitali ka ettevõtja huve. 
Liberaalid: Riik peab tagama igaühe maksimaalse tegevusvabaduse. Majanduses tuleb 
toetada vaba ettevõtlust, konkurents, avatud majandusruum ja riikliku regulatsiooni 
minimaalsust.
Konservatiivid: Ebavõrdsus on paratamatus, varanduslikud ja staatuslikud vahed säilivad 
alati. Riik ei pea osutama heaoluteenuseid, vaid peab tagama kõrge tööhõive ja kindlustama 
konkurentsi.  13.Mis on tsentristlikud parteid ja mis on nende eesmärk?  Need parteid on erinevate maailmavaadete kogumiga ning neid iseloomustab mõõdukus. 
Tavaliselt pooldavad nad sotsiaaldemokraatiat, leiborismi või kristlikku konservatismi. Nende
eesmärk on olla võimalikult paljudele valijatele meelejärgi ning leida võimalusi nii 
vasakpoolsetest kui ka parempoolsetest erakondadest. 14.Paiguta Eesti erakonnad ideoloogilisele skaalale  (vasakpoolsed, tsentristid, parempoolsed)  Vasakpoolsed:  Eestimaa Ühendatud Vasakpartei ( sotsialism )  Reformierakond ( liberalism )  Eesti 200 ( liberalism ) Tsentristid:  Keskerakond ( vasaktsentrism )  Eestimaa Rohelised ( vasaktsentrism ) Parempoolsed:  Eesti iseseisvuspartei ( paremäärmuslus )  Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ( paremäärmuslus )  Isamaa   Sotsiaaldemokraatlik Erakond ( sotsiaaldemokraatia ) 15. Kes on „kasulikud idioodid“ ja mis on nende eesmärk? 


Kasulik idioot on inimene või institutsioon, kes viib enesele teadmata ellu vaenlase eesmärke 
või edendab vastase retoorikat või poliitikat. 16. Demokraatlik ühiskond  Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna 
osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja 
kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite 
(otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). 17.Õpilane oskab mõtestada Winston Churchilli ütlust  „Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid 
paremat pole kahjuks välja mõeldud.“  Tema arust ei ole demokraatia ka hea valitsemisvorm ja ta lootis, et kunagi leiutatakse midagi
paremat välja, kui demokraatia. Demokraatia ei ole hea valitsemisvorm, kuid see on hetkel 
olemasolevatest parim rahva jaoks. 18.Milline on osalus- ja esindusdemokraatia erinevused ja  sarnasused? (3+2)  Otsenedemokraatia: Rahvas valib endale esindajad, kes peavad andma oma tegevusest 
rahvale aru.
Esindusdemokraatia: Rahval on võimalik otse läbi teatud võimaluste valitsemisasjades 
kaasa rääkida. 
Sarnasus: Rahval on mõlemal puhul võimalik milleski kaasa rääkida ja valida. 19.Mis on eliitdemokraatia? Kas Eestis esineb eliitdemokraatiat? Too näiteid  Eliitdemokraatia tähendab seda, et tegelike otsuste tegemine riigis on läinud väikese grupi 
poliitikute ja majandusinimeste kätte. Kindlasti esineb ka Eestis eliitdemokraatiat kus rikkad 
ärimehed teevad suuri annetusi erakondadele oodates neilt vastuteeneid selle eest. 20.Oskad nimetada demokraatia 5 tunnust.  vabad ja õiglased valimised; alternatiivsed teabeallikad; konkurents võimu nimel; poliitiku 
sõltuvus valijate eelistustest; seaduste ülimuslikkus; seadusandliku, täidesaatva ja 
kohtuvõimu lahutatus üksteisest; kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine; tsiviilkontroll 
relvajõudude üle; vähemuse õigustega arvestav enamuse võim. 


21.Millised on demokraatia tugevused ja nõrkused? (4+3)  Tugevused: võimaldab vabadust, õppida igalpool ja ringiliikuda; soodustab inimisiksuse 
arengut; on kindel tee, kuidas inimesed saavad kaitsta ja edendada oma huvisid ja hüvesid; 
vähendab sõdade tõenäosust. Nõrkused: kõik inimesed pole võrdselt haritud, seega võib üldine valimisõigus võimule tuua 
harimatu massi; pole välistatud diktatuuri kehtestamine demagoogide poolt, kes pääsevad 
võimule masside instinkte ja alateadvust ära kasutades 22.Millised võimalused annab demokraatia ühiskonnale  võrreldes diktatuuriga? (3)  Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadustega 
piiratud. Edendab haridust ja sotsiaalset kapitali. Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja 
solidaarsust. Edendab ühist ja individuaalset heaolu, eeldusel, et valitsuse poliitika peegeldab 
laiade rahvahulkade huve. 23.Miks osades riikides toimib demokraatia ja teistes mitte?  Põhjenda  Et demokraatia toimiks ja tekiks ning areneks, püsiks ja süveneks, on vaja nii ajaloolisi 
tingimusi, kultuurilisi eeldusi ja poliitilist tahet kui ka ennekõike kodanike valmidust, oskust 
ning tahtmist seda hoida ja kaitsta. 24.Õpilane oskab kontuurkaardile märkida 5 kõige vabamat ja 5  kõige mittevabamat riiki  Kõige vabamad riigid: Kanada, Chile, Sweden, Germany, Estonia, Netherlands, United 
Kingdom, Spain, Denmark, Iceland Kõige mittevabamad riigid: Russia, China, Venezuela, Western Sahara, Saudi Arabia, 
Syria, Thailand, North Korea, Afghanistan, Iraq


25.Oskab karikatuuri tõlgendada  Karikatuur ehk pilapilt on moonutatud kujutis tegelasest, sündmusest või nähtusest. Karikatuur 
kannab tihti koomilist, naeruvääristavat, pilkavat või parodeerivat tähendust. Karikatuur võib 
juhtida tähelepanu inimlikele nõrkustele või sotsiaalse ja poliitilise elu varjukülgedele.