Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühe lapsepõlve lugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tamar, majas, pühendus, sport, maakonnas, laut, samast, kulli, helgem, headele, loobuda, unistuse, temal, riiniVÕRU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ilmar Valge ELULUGU UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: GEIDY JUKS 12. KLASS JUHENDAJA: TIIT VAHER VÕRU 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Minu uurimistöö pealkiri on ,,Ilmar Valge elulugu''. Valisin sellise teema sellepärast, et tuletada meelde ja jäädvustada mälestused oma vanaisast. Samuti tutvusin uurimistööd tehes vanaisa lapsepõlve- , kooliaastate- ja kodukohaga. Mina oma lapsepõlve veetsin vanaisa seltsis. Ta oli kõige lähedasem vanavanem mulle. Seega on mulle oluline temast rääkida ja tuletada meelde kõike head, mis praeguseks juba ununenud on. Töö eesmärgiks oli kirja panna vanaisa elukäigud. Selleks kogusin kokku vanad fotod ja otsisin informatsiooni kooli kohta, kus vanaisa õppis. Küsitlesin ka inimesi, et teada saada lapsepõlve ja tö
Talle meeldis lisaks maadlusele veel tegeleda hobuste 3 Vestlus vanaema Erna Lebrehtiga 09. jaanuar 2010 4 Sama. 6 parseldamisega. See oli tollel ajal keelatud tegevus, aga tulu toov. Rudolf oli hea puusepp ja ehitas endale puidutöödeks mõeldud ruumi. Minu vanavanaema Ida Lakk sündis 19. detsembril 1903. aastal Lakkide talus, mis asus samas külas, kus asusid eelnimetatud. Idal oli vanem vend Arvi. Nad elasid suures majas. Minu vanaema ei tea kuigi palju Ida haridusest, aga seda teab, et ta käis Gatsina eraõmbluskoolis. Peale kooli lõpetamist kingiti Idale ka õmblusmasin. Rudolf ja Ida kohtusid peale leeriskäimist. Kui Rudolf oli 24 aastane ja Ida 21 aastane, siis nad laulatati Jõululaupäeval 1924. aastal Gatsina kirikus. Nende perekonnanimeks sai Lebreht. Nad läksid peale laulatust elama Rudolfi isatallu - Hansu tallu. Esimene laps oli Albert Lebreht, kes sündis 24. juunil 1927. aastal
aasta märtsiöid, kui venelased Tallinna pommitasid. Tema kodu oli kakskümmendneli kilomeetrit Tallinnast. Kõik oli nii valge, nagu päeval. Suur tulekuma paistis nendeni.Vanaema kodu ligidal läks põlema kolm maja ning vene kirik. Oli väga sünge öö. Tallinn tehti peaaegu maatasa. Vanaema koolist on võrsunud üks endistest EV peaministritest, praegune Eesti eurovolinik Brüsselis Andres Tarand (kooliajal oli Väim, turris juustega blond poiss). Samuti oli nende koolis sport tugeval järjel. Mitmed poisid läksid kõrgkooli edasi õppima kehakultuuri. Turbatööstuse territooriumile hakati saksaajal ehitama vangilaagrit-kõrge okastraadist taraga, mille igas neljas nurgas oli vahipost, kus seisis püssiga valvur. Hiljem selgus, et hakati sinna tooma sõjavange, kes pidid turbapresside töid tegema (antud juhul olid need vene sõjavangid). Riigikorra vahetusel, asusid sinna laagrisse.vene sõjavangide asemel saksa sõjavangid
aastani, sellest suurema osa aega Tartus, kus talle kuulus Raudsepa raamatukauplus Küüni tänavas, spordiriistade vabrik ja hulk muude ettevõtete (Tartu Pärmivabrik, as Extractor) aktsiaid. Perekond elas algul Tartus Tiigi tänaval (maja on sõjas hävind), siis ostis Jaan R. Tartu külje all asuva maja, mille 1912 oli soome arhitekti Valter Thomé projekti järgi lasnud ehitada Aino Kallas, kes seal, alguses Kallaste, siis Lastela nime kandvas majas kuni 1918. aastani ka elas. Seal majas möödusid Jaan Kaplinski esimesed eluaastad ja sealt on pärit tema elu esimesed suvised mälestused. Pere pidi Saksa sõjaväe nõudmisel majast lahkuma 1943. aasta lõpus. Nüüd on maja Kaplinskitele kui Raudseppade pärijatele tagasi antud. Raudseppade peres oli neli last, kellest üks, Mart, suri üliõpilasena. Leo õppis õigusteadust ja töötas juristina Tartus
lastevanemate koosolek. Aga vahest kutsuti vanemaid ka eraldi kooli, aga selleks põhjuseks olid juba halvad hinded. Õnneks neid viimaseid põhjuseid oli vähe, ainult mõni kord. Ja kurjajuureks oli vene keel, eriti kirjutamine. Mõnikord käisid õpetajad ka kodus, eriti klassijuhataja aga vahest ka saksa keele õpetaja. Klassijuhataja oidi kord aastas ikka kõikide laste kodusid külastama, aga saksa keele õpetaja astus vahest niisama läbi, sest tema klassiõde elas samas majas. Ema muidugi kasutas juhust ja küsis õpetajalt alati nõu õppimises, siis ei pidanud ju peale tunde jääma kui asjast aru ei saanud. 4.Kooliolme. Kool, kus ema käis, oli suur neljakordne U kujuline hoone. Koolil oli ka oma aed ja tiik, ning korvpalliväljak. Staadionit kooli juures ei olnud, oli veidi kaugemal. Selles koolis oli hästi palju klasse. Esimesest kuni üheteistkümmnendani ja igal
Tartu Erakool Grete Roose 7. klass Jaan Kaplinski Referaat Juhendaja õp Mari-Mall Feldschmidt Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................... 3 2. Elu ..................................................... 4 2.1 Lapsepõlv ja noorus .......................... 4 2.2 Elu teine pool ................................. 6 2.3 Jaan Kaplinski tsitaadid.......................6 3.Looming ............................................... 6 3.1 Ülevaade loomingust ........................... 7 3.2 Luulekogu analüüs ............................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus .................................. 12
aastani, sellest suurema osa aega Tartus, kus talle kuulus Raudsepa raamatukauplus Küüni tänavas, spordiriistade vabrik ja hulk muude ettevõtete (Tartu Pärmivabrik, a-s Extractor) aktsiaid. Perekond elas algul Tartus Tiigi tänaval (maja on sõjas hävind), siis ostis Jaan R. Tartu külje all asuva maja, mille 1912 oli soome arhitekti Valter Thomé projekti järgi lasnud ehitada Aino Kallas, kes seal, alguses Kallaste, siis Lastela nime kandvas majas kuni 1918. aastani ka elas. Seal majas möödusid Jaan Kaplinski esimesed eluaastad ja sealt on pärit tema elu esimesed suvised mälestused. Pere pid i Saksa sõjaväe nõudmisel majast lahkuma 1943. aasta lõpus. Nüüd on maja Kaplinskitele kui Raudseppade pärijatele tagasi antud. Raudseppade peres oli neli last, kellest üks, Mart, suri üliõpilasena. Leo õppis õigusteadust ja töötas juristina Tartus ja Tallinnas, hakkas hiljem ikka rohkem tegelema lauluga. Tütar Eva 4
I Eesti Vabariigi ajal jagati Suursöödi talu osadeks. Helvi vanemad said sellest ühe osa, 12 ha. Põllumaa asus kohe vastu Laeva valla piiri, seega kõrvuti tema vanaisa maaga. Heinamaast osa oli Laeva jõe äärne luht, teine osa 1,5 km kaugusel olev metsaheinamaa nn. Hundiheinamaa.Kodu rajati maantee ja jõe vahele. Maa oli madal, sellepärast veeti pinna tõstmiseks hobusega palju mulda juurde. 3 Esimene ehitis oli saun. Teisena ehitati laut, küün ja ait, mis asusid ühe katuse all. Elumaja ehitati alles 1928 aastal, Helvi sünniaastal. Elumaja oli sindlikatusega palkmaja. Majas oli väike esik, sahver, köök ja kolm tuba. Mõned aastad hiljem ehitati võlvitud laega raudbetoonist kelder. Veel hiljem, umbes 1936. aasta ehitati omaette ait ja puukuur küüni kõrvale. Lauda kõrval olev ait kohandati talliks (Lisa 1. punkt 2). 1.4 Sõja aastad 1940. aasta toimus riigipööre. Eestimaal kehtestati Nõukogude kord
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS 90-E IIDOL: KURT COBAIN Referaat Juhendaja: Gumenjuk Svetlana Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 105 MRA TALLINN 2013 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Lapsepõlv ja noore elu........................................................................................... 4 «Nirvana».............................................................................................................. 5 Eraelu.................................................................................................................... 6 Narkootikumid ja surm...............................................................
Meeldisid ka Lembit Tihkaniga kahasse kirjutatud raamatud ,,Lugusid vanalt Läänemaalt'' ja ,,Tulihända püüdmas''. Laste lemmikuks osutus ,,Maaleib'' eelkõige sellepärast, et raamat on osaliselt kihnu murrakus. Eriti põnevaks tegi lugemise kihnukeelsete sõnade tähenduse mõistatamine ning seejärel sõnaseletusest kontrollimine, kas lausest on õigesti aru saadud. (..... ........ 2010) ELKS- i Harri Jõgisalu 50. sünnipäeva pühendus autor Lembit Lepp (Nukits - 2001) 22 4. TUNNUSTUSED Oma esimese tunnustuse sai Harri Jõgisalu juba 1962. aastal, kui teda autasustati Eesti NSV teenelise õpetaja tiitliga. 1982. aastal sai Smuuli preemia üks Harri Jõgisalu silmapaistvamaid teoseid "Kärp". ,,Maaleib" pälvis 1986. aastal Juhan Smuuli nimelise preemia ja 1987. aastal Nõukogude Liidu lasteraamatute konkursi esimese järgu diplomi.
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Marc Chagall, lapsepõlv..........................................................................................................4-5 Pariisis esimest korda..............................................................................................................6-7 Tagasi Venemaal.........................................................................................................................8 Teine Pariisi periood...................................................................................................................9 Ameerikas.................................................................................................................................10 Tagasi Pariisis...........................................................................................................................11 Kokkuvõte..........
(26.12.1886 (07.01.1887) 23.03.1953) Lutsu päritolu ja juured Oskar Lutsu juured ulatuvad tagasi Viljandimaale, kust on pärit tema isapoolsed esivanemad. 1820. aasta paiku kolis Lutsu isapoolne vanavanaisa ,,Kalla Jägo ehk Posti Prits, nimetatud Luts" oma naise Kadriga Paistust Tartumaale Palamuse kihelkonda Järvepera külla. Nende poeg Hans (sünd. 1817), kirjaniku isapoolne vanaisa, oli Kaarepere mõisa kubjas. Sealses mõisaametimeeste majas sündis kubjas Hansu viimse lapsena 1859. a. Oskar Lutsu isa Hindrik. Lutsu emapoolne vanaisa Mart ja vanaema Triinu olid ümbruskonna haritumad taluinimesed. Mõlemad olid paar talve koolis käinud: nad oskasid lugeda ja kirjutadagi. Vanaisa Mart pidanud lühikest aega koolmeistri ametit. Kirikhärrale meeldinud ta oma õiglase meele ja ilusa lauluhääle poolest, mistõttu tema hooleks usaldatud mõneks talveks laste õpetamine Järveperas. Sama vaimuerksad ja jutuosavad olnud vanaisa vennad
kiirus on keskeltläbi ruutmeeter kuus (ning sääl saalis on väljas kuid ja kuid, aastaid!). Raud teeb esmalt akvarellidega kavandi ja alles siis saab kangastelgedel tööle asuda. Kunstnik elab Viljandi lähedal Heimtali külas Kääriku talus. See on vana mõisamoonaka maja (1860ndaist), kus on kolm kööki, kolm sahvrit, kolm tuba, sest sääl elas ka kolm peret. Raua vanaisa ostis talu ära 1918. aastal. Nüüdki on see täitsa toimiv majapidamine – põldu küll enam ei harita, aga laut on täis tragisid lambaid, vaibakunsti vägevat villast toormaterjali. Lisaks kunstnikule askeldavad ringi talitaja, sulane, perenaine, kelle õlgadel toidutegemine – asjaajamine ikka nagu suurtalus. Teisel korrusel on ka külalistoad, Anu Raua juurest voorib läbi tudengeid ja õpilasi, kes siin Heimtali keskuses rahvakunsti uurivad. Natukene Anust Anu Raud sündis sõja ajal Moskvas – luuletajast isa Mart ja tõlkijast ema Valda olid tagalas
Kui vaeslaps pääseb hiire õpetustega vanapagana pojale mehele minemisest, siis ahne talutütar oma rumalusega peab seda tegema. Imelik peegel Imemuinasjutus kutsub vana kuningas oma kolm poega enda juurde, et enne surma pärija määrata. Kes isale nooreks tegeva imepeegli koju toob, pärib kuningariigi. Noorem vend käis läbi kolm vana õekest, kes kõik talle teed juhatasid ja ta lõpuks kulli seljas saarele lendas ja küningatütre käest imepeegli ning kuldsõrmuse salaja võttis. Tagasiteel andsid eided talle kingitusteks kaasa võlu-vitsakimbu, võlu- käärid ja võlu- kotikese, mis kõik noorimale vennale kasu tõid.Kavalusega võtsidvanemad vennad noorimalt peegli ära ja käskisid isal venna hukata. Isa saatis poja paadiga merele. Kasutades oma võlu-asju, sai noormehest üksikul saarel kuningas ja ta vvõttis
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ...............................................................................
Võru Kesklinna Gümnaasium Vaido Halliküla Uurimistöö Autor: Mari-Liis Aalmaa 9.b klass Juhendaja: Sirje Künnapuu Võru 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Vaido Halliküla elulookirjeldus.............................................................................................4 3. Vaido lapsepõlv...................................................................................................................... 5 4. Perekonnaseis..........................................................................................................................6 5. Esikohal on perekond....................................................................
kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb.Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab mujalgi. Tripp on Kessu ustav sõber ja igapäevane mängukaaslane. Elavad nad kuskil-miskil puiesteel tumerohelisega valgeks värvitud helekollases majas. Südalinna poolt minna vasakut kätt ja südalinna poole tulla samuti vasakut kätt. Teist kätt nad üldse elada ei tahagi. Kui Kessu ja Tripp alles kohtusid, siis Tripp tutvustas Kessule tsirkuse elu. Tutvustas silmamoonutaja Paulo Picelli jt. Ühel päeval tahtis Kessu joonistada maja ja tänavat, kus ta elab. Maja seinad ja katus tulid aga jube kõverad ja Kessu tahtis minna joonlauda ostma. Ema andis talle raha. Võttis kaasa Trippi ja Picelli. Müüja oli aga jube tigeda näoga ja
Kohtusime kuulsa Collins osalenud ligi 60 veedetud aja vähesust. filminäitlejannaga filmis, lisaks hulgaliselt külalisena teleshowdes tema kodusel ja teleseriaalides, millest aiapeol ja saime ka tuntuim on ,,Dünastia", eksklusiivse kus ta kehastas ühte intervjuu peategelastest Alexist, kellega ta iseloomult Joan Henrietta Collins, sarnaneb päriseluski. kes on sündinud 23. Esimestes filmides peeti mail enne Teist Nüüd sooviks naine teda lihtsalt Maailmasõda, kuid ei elada rahus oma viienda järjekordseks ilusaks soovi täpset sünniaastat abikaasa Percy
sissejuhatus Mulle meeldib sporti teha ja pole kunagi seda kartnud, vahest ka olen seda telekast vaadanud. Erki Nool on eestis paljudele noorte sportlastele iidoliks, niiga mulle. Sellega mull kaasnes idee teha uurimustöö Erki Noolest kuna ta on Eesti tuntuim sportlane kes on teinud paljutki. Mind on huvitanud palju asju tema elus ja spordis, mis innustaski seda uurimustööd just temast tegema. Uurimistöö räägib Erki Noole elust: lapsepõlvest, nooruspõlvest kuni tema karjääri tipp hetkestest. 1.Erki Noorus 1.1 Lapsepõlv Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neliõde-Margit, Ragne, Kairi, Elen ja vend Joel. Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta algkoolis majandusjuhatajana. Isa Lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadis hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlustel auhindu korjamas. Suved veetis Erki kiriku
Tädi arvas, et selles on süüdi kasvatus. Ema ja isa kutsusid poissi Abram Petrovits Hannibal 5 Saskaks, kui nad tahtsid õrnad olla, aga tädi kasutas seda nime vihaga ja poiss ei sallinud, et teda nii kutsuti. Ükskord naeratas ta äkki tädile otsa vaadates. Tädi kohmetus, sai vihaseks ja isa saatis Aleksandri laua tagant minema. Uksel andis hoidja Arina poisile salaja prääniku. Poiss hiilis vanemate majas ringi nagu hundipoeg ta oli saamatu, pillas uskumatul hulgal nõusid maha. Puskinite majas olid asjad asendamatud ja nende otsasaamine korvamatu. Sergeid haaras meeleheide mõne rätiku kadumise puhul ja kui ta ei leidnud mõnd raamatut. Kõiges süüdistati lapsi. Pärast raamatu leidmist visati see kohe nurka. Nadezda andis kohmakale poisile kõrvakiile nagu teenijatelegi. Aleksandr oli petnud vanemate ootusi, ta polnud täitnud maja rõõmsa sädistamisega
[5] Seal toimusid ka esimesed kompositsioonikatsetused. Algkooliaastad möödusid Rakvere Linna I Algkoolis. 1950. aastal asus Arvo Pärt õppima Rakvere Gümnaasiumis, millest täpsemalt 2. Peatükis. 1.2 Muusikaõpingud ja tunnustus Rakverre tulles, 1938. Aastal, kolis Arvo elama korterisse Laada tänaval[LISA 6], Kuhlbergide peresse. Arvo elas tänava nurgal olevas korteris.[LISA 5] Seal oli kaks tuba ja köök. Arvo magas ahju taga olevas nurgas, millel oli kardin ees. Seal majas oli ka suur tiibklaver ,,Sankt Peterburg". See ei olnud hea klaver, kuid Pärt tegi sellega oma esimesed katsetused muusikas. Majas elasid kolm venda, kellest üks oli andekas muusik. Tal oli väga hea muusikaalane raamatukogu, millest oli ,Arvole, tulevasele suurele heliloojale, palju abi. Kui Rakveres avati muusikakool, otsustas Arvo ema teda sellesse kooli õppima panna.[9, lk20-21] Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Õppejõuks
" Nool hindab Valter Külvetit Eesti läbi aegade üheks paremaks sportlaseks. "Mõni aasta tagasi Berlinis võisteldes tuli minu juurde üks arst. Kuuldes, et olen Eestist, lausus ta: teil on üks väga kõva mees Valter Külvet. Ta tegi oma elu traagilisemaks, ei osanud sportlaskarjääri õigeaegselt lõpetada." Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskonna magistratuur jäi Külvetil pooleli, viimase aasta tegeles ta puiduäriga. "Võib-olla see oligi Valteri õnnetus, et ta ainult spordile pühendus," arutles kunagine treeningukaaslane ja hea sõber Meelis Jukk. "Teised sportlased otsisid paremaid teenimisvõimalusi, Valterile polnud oma heaolu tähtsaim. Ta ei jahtinud kuulsust ega rikkust, oli läbi-lõhki spordimees, kes ihkas head tulemust." Jukk leidis, et ande realiseerimiseks oli Külvet sündinud valel ajal. "Treenimisvõimalused olid kitsad, sumpasime lumes ja poris. Liidu koondises püsimiseks pidi ta kogu aeg oma valmisolekut tõestama
aastase kohaliku neiuga. Loodetud rahu ei leia kunstnik ka siit, kuna sümpaatia kohalike elanike vastu sunnib teda võitlema saarel valitseva ebaõigluse ja ülekohtuga. Gauguin viibib mõned kuud vangis, kus ta tervis halveneb. Raskelt haige ja meeleheitele viidud Gauguin sureb 8.mail 1903.a. Tahitil. Gauguini looming on mõjutanud 20.sajandi kunstnike loomingut, eelkõige kubismi ja Pablo Picassot. PAUL CEZANNE (1839-1906) Paul Cezanne sündis 19.jaanuaril 1839.a. Aixi väikelinnas Provence maakonnas Prantsusmaal. Ta isa oli endisest kübarapoeomanikust pankuriks hakanud mees, kes abiellus Pauli emaga, kui poiss oli viieaastane. Cezanne õppis ühes koolis koos Emil Zolaga, kes jäi kogu elu vältel tema parimaks sõbraks. Paralleelselt õpingutega kolledzis õppis Cezanne ka joonistamist. Kirg maalimise vastu haaras ta peagi jäägitult. Isa nõudmisel alustas Cezanne küll õpinguid ülikoolis õigusteaduskonnas, kuid ema ja õe soosingul pühendub maalikunstile.
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see oli kodule kõige
Kool ......................... II a kursus Sergei Jessenin Referaat Juhendaja: ................................. 2009 1. Sisukord 1. Sisukord 2. Lapsepõlv 3. Naised Jessenini elus 4. Looming 4.1 Esikkogu "Radunisa" 4.2 Revolutsioonid 4.3 Imazinism 4.4 Tagasi Venemaale 4.5 "Kõrtside Moskva" 4.6 "Anna Snegina" 4.7 "Must mees" 5. Surm 6. Kasutatud kirjandus 2.Lapsepõlv Sergei Aleksandrovits Jessenin sündis 3.oktoobril 1895 Konstantinovo, Rjazani kubermangus. Tema vanemad olid talupidajad, isa Aleksandr (1873-1931) ja ema Tatjana(1875- 1955) abiellusid väga noorelt (isa oli 18 ja ema 16aastane). Ent ebakõlad mõlema suguseltsi vahel ajasid noored lahku ning Väike Serjoza jäi vanavanemate hoolde. Jessenin oli üsnagi varaküps: ta õppis viieaastaselt lugema, kirjutas esimesed Varsid juba üheksaselt ning teadlikuks luuletajaks hakkas and pidama 16-17 aastas
- ,,Mitte see, et on kõrisid lõigatud ja lõigatakse ikka, vaid see et mitte midagi ei loe, et inimene kannatab kõik välja, kõik!" - lisaks meeldisid mt-le ka maja- ja kortermuuseumid, kus väga inimesed ei käinud, surnute asjad olid seal rahus ja hoovid nägid välja nagu mahajäetud 26. - Franzil oli Pariisis korter, millest esiti mt vaimustuses oli, elumaja oli suhteliselt inimestetühi, see oli ühetoaline korter, kõrgete lagede ja rõduga, majas oli trepp, mis minategelasele meeldis, see mõjus dramaatiliselt - mt jumaldas klaasist mööblit, ka Franzi korteris leidus mõni klaasist mööbliese, mida mt asus kohe paberiga puhtaks nühkima, kui sellele sõrmejäljed tekkinud olid, aga need tekkisid üha uuesti ja lõpuks ta tüdines, Franz ja mt läksid voodisse 27. - vanaemaga olles kartis maailma lõppu, kui lennukid üle maja lendasid, või kui koleda
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kaasonen Eduard Vilde elu ja looming Juhendaja: professor Are Laanemäe Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Eduard Vilde ema ja isa 3. Kirjaniku lapsepõlv 4. Kooliaastad Tallinnas 5. Esimene loominguperiood (1882-1893) 6. Teine loominguperiood (1893-1908) 6.1) Varajane pagulaspõlv 7. Kolmas loominguperiood (1908-1933) 8. ,,Mäeküla piimamees" 9. Eduard Vilde naissuhted 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Referaadi teema valik langes Eduard Vildele sellepärast, et Eduard Vilde kohta leidub meil kodus kõige enam kirjandust ja autobiograafilisi andmeid ning Eduard Vilde romaani ,,Mäeküla piimamees" peetakse eesti kriitilise realismi alguseks ning seda romaani peetakse �
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust ,,Mina olin siin esimene arest"........................6 1.2.3. Sass Henno ilmunud teosed..
Lähte Ühisgümnaasium PK Üks Eesti omariikluse taastajatest Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Viivi Rothla Lähte 2013 Sisukord Lk. Sissejuhatus .........................................................................................3. Elulugu..................................................................................................4. Maie Anton abikaasast ja Eve Anton isast.........................................5. Rein Anton isast....................................................................................6. Arvo Anton isast ja Arvi Anton vanaisast..........................................8. Kristiina Anton vanaisast ja Kalev Kiisler sõbrast...........................9. Heino Konstabi klubikaaslasest.............................................
Elisega, kellest Saare erilise kiindumuse osaliseks sai Liine. M.Saare sügav kiindumus Liinesse jäi kogu eluks ja on inspireerinud enamiku Saare teoste sündi.Kuigi M.Saare sügav kiindumus Liine Paalmanisse kestis edasi, abiellus ta 23.aug.1915 Elise Paalmanniga. Ilmselt oli see peale sunnitud Elise Paalmanni kui Liine vanema õe, aga ka vanemate poolt majanduslikel kaalutlustel. Õrnahingelisele Mart Saarele oli see raske löök. 1920-ndate aastate alguses elas Mart Saar majas, mis asub Tartus Väike-Karja ja Müürivahe tänava nurgal, kus ta abikaasa pidas kübaraäri. Nende peres kasvas kaks last - tütar Heli ja poeg Ülo. 19271928 töötas ta taas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, 19281929 toimetas muusikaajakirja ,,Muusikaleht". Arvestades majanduslikult ebakindlat olukorda, otsustas helilooja abikaasa 1928.a. siirduda Ameerikasse õnne otsima. Esialgu leidis ta teenistust meditsiiniõena
üheskoos läbi ajama. Tuppa ei mahtunud midagi peale voodi, laua ja tema enese, kuid rohkem polnud ka vaja, tema unistused võisid vabalt läbi seinte sisse ja välja liikuda ning neile kuulus terve suur maailm." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 22 ). See on suurepärane tõestus sellest, kui kõrgelt mamma Neider Juuliust ikkagi hindas. Selline privileegi oli väga ebatavaline mamma Neiderile, Juulius Kilimit oli majas väga austatud ja kõrgelt hinnatud. Juulius Kilimiti esimene armastus oli Leonoore. Tüdruk oli tema muusa ja andis inspiratsiooni luuletuste kirjutamiseks. Ometi ei saanud sellest armastuset kunagi asja. See armastus oli puhtalt illusioon ja unelm. ,,Oma esimese noore Elu kuldse koidu all Leidsin sinu, Leonoore, Kevadise nurme raal..." (K. Ristikivi
PILET 1 Anton Tsehhovi elu ja 2 novelli analüüs 1860-1904 Elu: Pärit Taganrogist, ,,See oli linn, kus isegi koerad läksid igavusest hulluks." Vanaisa oli pärisori, töötas end ise üles ja ostis pere pärisorjusest vabaks. Isa oli väikekaupmees. Võimukas, karm, lapsed pigem austasid, kartsid teda kui armastasid. Ema oli kunstnikuhing. Õppis kohalikus gümnaasiumis. Süvenes tema teatri- ja kirjandushuvi. Isa pankroti järel kolib pere Moskvasse, Ts jääb maha, et gümnaasium lõpetada. Samal ajal töötab koduõpetajana, et peret abistada. Moskvas astub M. ülikooli arstiteaduskonda. Õpingutesse suhtub väga tõsiselt, samas süveneb kirjandushuvi. Hädad tervisega: süveneb tuberkuloos. 1890 Sahhalini saarele, et tundma õppida sunnitööliste elu. Mõjub tervisele tõsise põntsuna. Pärast seda jääb püsima väikel
... oli harva saanud mahti tegeleda Jose Arcadio kasvatamiseda. Ursula oli pimedaks jäänud aga ise ei tahtnud sellest välja teha. Ta oli ainuke , kes seda teadis, ta õppis liikuma ja tegutsema oma ülejäänud 4 meelt kasutades Ursula mõtles omaette omi mõtteid ja jõudis järeldusele, et kolinel Aureliano pole mitte sõja pärast endast nii väljas vaid ta ei oska armastada. Kolme kuu pärast viidi Meme kloostri kooli, kus ta õppis pikemat aega. Aureliano teine jõudis oma naisega , kes majas kuninglikku korda tahtis teha, tülli minna ning läks elama oma armukese juurde.Petra Cotese juurde. Siis aga leppisid nad ära, kui laps koju tuli ja mängisid peret. Aureliano teine armastas söömis võistlusi teha ja sõi end peaaegu surnuks. Meme tuli 60 tüdrukuga koju, kes olid nädala ja laasasid maja. Linna tuli tsrkus, ning seda vaadates suri kolinel Aureliano Buendia. Meme viimane koolivaheaeg langes ühte... ...leina ajaga koloneli jaoks
annaabi.ee 
