Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühe lapsepõlve lugu (0)

1 Hindamata
Punktid
Ühe lapsepõlve lugu
Üks tore jutt Tamari lapsepõlvest. Tamar on sündinud 28.jaanuar 1986.aastal Viljandi maakonnas Sultsi vallas.
Tema lapsepõlv oli hea, sest eesti sai vabaks. Tema peab oma lapsepõlveks aega, kuni ta sai 16-aastaseks. Ta elas maamajas, maja ümber oli suur aed, kus kasvas palju erinevaid puid. Maja juures oli ka laut . Seal majas elas ta koos oma ema, isa ja vennaga. Mujal aga elasid vanaema, vanaisa, tädi ja onu.
Kui tema sündis ei olnud nii uhkeid mänguasju nagu on praegu. Tema mängis vanade mänguautodega, mis olid rauast. Aga tol ajal olid need väga kallid. Tema mängusõbrad olid samast külast, nagu tema isegi oli. Ja nad mängisid kõik koos: peitust, värvipotti, triffi, kummikeksu ja kulli jne.
Tema lapsepõlve kõige helgem asi, mida ta mäletab, oli see kuidas tema ema teda hoidis. Ning kõige kurvem mida ta oma lapsepõlvest mäletab on see kuidas tema vanaisa ära suri.
Tamar õppis koolis väga headele hinnetele. Ta lõpetas ülikoooli. Ta käis kooli kõrvalt paljudes trennides ja pühendus võistlustele. Olümpiaadidel ta ei käinud, sest ta pühendus spordile. Lemmik ained koolis olid: kehaline ja kunsti.
Oma lapsepõlves ei kadestanud Tamar kedagi, pigem kadestati teda, sest ta oli sportlikum kui teised. Ta oli jooksus teistest kiirem ja ta sõbrad hädaldasid sellepärast. Ta meenutab oma medaleid vaadates siiani autasustamisi.
Isegi tema vanemad suhtusid temasse hästi. Nad aitasid teda kui tal abi vaja oli, ja nad ei lasknud talle kunagi haiget teha. Neil oli tema jaoks väga palju aega. Oli üks asi mida ta tahaks oma lapsepõlves teisiti näha, ja see on, et inimesed hoiaksid rohkem kokku ja, et noored peaksid tegelema rohkem spordiga, kui nad seda tegid ja praegugi teevad. Sest tema ise tegeles sellega lapsepõlves väga palju ja tegeleb sellega siiani väga palju. Ta ei taha spordist loobuda , sest tema jaoks on sport ka tema lapsepõlv ja elu.
Ta tahtis saada lapsepõlves firma omanikuks, aga nüüdseks on ta oma unistuse täitnud ta on firma omanik. Ja oma lapsepõlve tagasi vaadates tunneb ta soojust südames, ta on oma eluga rahul. Ta soovib, et kõigil oleks sama hea lapsepõlv nagu temal .
Riini Kose
8.klass
Ühe lapsepõlve lugu #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-08-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rinzuke Õppematerjali autor
Lugu ühest lapsepõlvest mida saad kasutada oma kodutöö tegemiseks. 8.Klassi materjal.

Sarnased õppematerjalid

Ilmar Valge ELULUGU
15
docx

Ilmar Valge ELULUGU

KOOSTAJA: GEIDY JUKS 12. KLASS JUHENDAJA: TIIT VAHER VÕRU 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Minu uurimistöö pealkiri on ,,Ilmar Valge elulugu''. Valisin sellise teema sellepärast, et tuletada meelde ja jäädvustada mälestused oma vanaisast. Samuti tutvusin uurimistööd tehes vanaisa lapsepõlve- , kooliaastate- ja kodukohaga. Mina oma lapsepõlve veetsin vanaisa seltsis. Ta oli kõige lähedasem vanavanem mulle. Seega on mulle oluline temast rääkida ja tuletada meelde kõike head, mis praeguseks juba ununenud on. Töö eesmärgiks oli kirja panna vanaisa elukäigud. Selleks kogusin kokku vanad fotod ja otsisin informatsiooni kooli kohta, kus vanaisa õppis. Küsitlesin ka inimesi, et teada saada lapsepõlve ja tööaastate kohta. Eesmärgiks oli ka meenutada vanaisa ja teada saada, mida keegi temast mäletab

Ajalugu
Uurimustöö Lebrehti perekonnast
35
pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6

Uurimustöö
Vanaema meenutused
3
odt

Vanaema meenutused

Minu vanaema meenutusi lapsepõlvest, noorusaastatest ja sõjaajast. Mina Kristel Saareleht kuulasin oma vanaema meenutusi lapsepõlvest,koolipõlvest ja järgnevast iseseisvast elust.Otsustasin,et see on nii põnev ja panin kuuldu kirja. Vanaema sündis 1935. a. Harjumaal, Rae vallas, Arukülas, kus tol ajal oli ka turbatööstus.See oli nagu väike ,,linnake",kus oli viis elumaja, mitu vrakki elamiseks, töökojahoone, laudad (tööliste loomade tarvis), saun, laohoone, pritsikuur, kaks tiiki, klubihoone (mida hiljem hakati kutsuma ,,punanurgaks"), pood ja palju muud. Kõik see asundus oli ühendatud kitsarööpmelise raudteega, Aruküla raudteejaamaga, mis oli turba ümbertöötlemise estakaad. Turvast laeti ümber tavalistele raudteevagunitele, et siis transportida see laiali üle Eesti. Vanaema isa oli turbatööstuses masinist ja ema hooajatööline. Lapsepõlves oli ta suviti, kui ema tööl oli,oma vanaema juures. Oma kooliteed alustas vanaema 1944. aa

Ajalugu
Jaan Kaplinski lapsepõlv
6
docx

Jaan Kaplinski lapsepõlv

Oma perest olid talle vaimses mõttes kõige olulisemad ema, tädi Mara ja vanaisa. Emalt on ta saanud filoloogilised ja kirjanduslikud huvid ja ema kaudu on seotud ka eemaloleva, Stalini laagritesse kadund isa mälestusega. Isast ei ole talle jäänud muud kui paar fotot, paarkümmend polonistika, filoloogia ja filosoofia valda kuuluvat raamatut, mõned märkmed ja kirjad. Paar säilind armastuskirja, mis ta oli kirjutand ta emale ja ühe luuletuse mustandi leidis alles pärast ema surma. Vanaisa huvid jagunesid poliitika ja looduse vahel. Äriga ta mõistetavalt enam tegelda ei saand: sellest ta küll vanade sõpradega rääkis, kuid sellest ei taiband ta suuremat. Vanaisa oli kaotand oma varanduse. Esialgu sai ta töötada omal alal, juhatades Tartu antikvariaati, kuid kaotas hiljem selle koha kui endine kapitalist. Tal oli palju vaba aega ja

Kirjandus
Refereering 41-aastase naisterahva koolipõlvest
5
doc

Refereering 41-aastase naisterahva koolipõlvest.

Uurimistöö. Minu ema koolilugu. 1.Lapsepõlv. Minu ema sündis 10. märtsil 1971. aastal Viljandis, tavalisse töölisperekonda ja talle pandi nimeks Degrid. Oma sünnimaja ema ei mäleta, sest vanemad kolisid päris mitu korda. Minu ema peres oli neli inimest, minu vanaema Riina ja vanaisa Urmas, minu ema ja ema vend Tauno. Oma lapsepõlve mäletab ema alles Rakverest, kuigi pere elas veel enne seda Kohtla-Järvel. Kui ema Rakveres elas oli tema naabriks Feeliks Kark,kes käis neil päris tihti külas ja kellega oli tore nädalavahetustel mängida. Nädala sees käis aga ema Lasila laste- aias, see oli selline lasteaed, kus esmaspäeva hommikul viidi sind lasteaeda ja alles reede õhtul said koju. Hiljem sai ema aga Rakverre Lille tänavale lasteaeda.

Ajalugu
Referaat - Jaan Kaplinski
12
doc

Referaat - Jaan Kaplinski

Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis.1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist proosat. Selles referaadis tutvustan ma Jaan Kaplinski lapsepõlve, elu ja loomingut. Ma tutvustan kolme luulekogu. "Õhtu toob tagasi kõik", "Vaikus saab värvideks" ja "Teiselpool järve" Ma analüüsin ka igast luulekogust enda lemmikluuletust ja luuletust, mis pani mind mõtlema. 3 Elu Jaan Kaplinski on sündinud Tartus. Ta lõpetas 1958 Tartu 1. Keskkooli ja õppis 1958­1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat

Eesti keel
Jaan Kaplinski
23
doc

Jaan Kaplinski

Oma perest olid talle vaimses mõttes kõige olulisemad ema, tädi Mara ja vanaisa. Emalt on ta saand filoloogilised ja kirjanduslikud huvid ja ema kaudu on ta seotud ka eemaloleva, Stalini laagritesse kadund isa mälestusega. Isast ei ole talle jäänud muud kui paar fotot, paarkümmend polonistika, filoloogia ja filosoofia valda kuuluvat raamatut, mõned märkmed ja kirjad. Paar säilind armastuskirja, mis ta oli kirjutand oma naisele ja ühe luuletuse mustandi leidis alles pärast ema surma. Vanaisa huvid jagunesid poliitika ja looduse vahel. Töötas omal alal, juhatades Tartu antikvariaati, kuid kaotas hiljem selle koha kui endine kapitalist. Tal oli palju vaba aega ja ta viis mind tihti jalutama - Toomele, Tähtverre ja Maarja surnuaiale. Tihti liitus meiega mõni tema sõber. Väljas looduses räägiti palju loodusest, lindudes t ja taimedest, vahel ka aiandusest ja põllumajandusest. Kodus räägiti peamiselt poliitikast

Eesti keel
Põltsamaa kooli endine õpetaja Helvi Laas
26
doc

Põltsamaa kooli endine õpetaja Helvi Laas

...............................................................3 1.3 Lapsepõlvekodu................................................................................................................ 3 1.4 Sõja aastad ........................................................................................................................4 ..............................................................................................................................................4 1.5 Lapsepõlve mälestused..................................................................................................... 5 3. Koolitee..................................................................................................................................6 3.1. Koolitee algus.................................................................................................................. 6 3.2. Koolijätk peale sõda........................................................................

Uurimistöö




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun