Kas Soome-Ugrilased on sõjakas rahvas Soome-Ugrilased on põlisrahvas, mis jaguneb väga laialdaselt nii Skandinaaviasse, Balti maadesse, kui ka Venemaale ja mujalegi. Põhiliselt ühendab seda rassiliselt mõnetigi kirjut rahvust keeletüvi, kuid just keele järgi jaotatakse Uurali rahvaid suurematesse rühmadesse. Enamasti on Ugrilasi peetud mitteagressiivseteks rahvasteks, kuid esineb ka sõjakamaid piirkondi. Ugrilased on reeglina töötav rahvus ning on ajaloos tegelenud rahumeelselt põlluharimise, küttimise ja korilusega.Tänapäeva Europiidsed Soome-Ugrilased on üle läinud industriaalühiskonnale, kuid Venemaa piirkondades tegeldakse aktiivselt põlluharimisega tänini ja neid tuntakse, kui maarahvast.Erandiks on ka Põhja-Soome alade rahvused, kes jätkuvalt tegelevad põhjapõdra kasvatamisega ning küttimise ja kalapüügiga. Oma sõjakusega on silma paistnud tänapäeval tuntud Ungari Ugrilased
Ürgaja kunsti näiteid: * Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias (avastati 1879) Umbes 1 m kõrgused kujutised. Must, punane, kollane, valge värv. Loomutruud piisonid, mammutid, põhjapõdrad. Näha kujutistel haavajäljed, kasutati neid maagilisel otstarbel. * Lascaux ` /laskoo/ koopamaalid Prantsusmaal (avastati 1940) * Karjalas Venemaal Oneega (Äänisjärve) ääres kaljudel paarikümne km ulatuses on sissegraveeritud kujutised. Vanus üle 4000 aasta, autoriks soome-ugrilased. Peamine motiiv veelinnud (luiged), loomad, päikese ja kuu sümbolid. * Willendorfi Veenus tuntuim esiaja skulptuur (leitud 1908 Austriast). U. 10 cm kõrgune rõhutatud sootunnustega lubjakivist naisekujuke, paleoliitikumist. Nooremast kiviajast pärinevad omamoodi arhitektuuri alged ehk megaliitilised monumendid. Üks suur püstine kivi menhir. Kaks püstist kivi kõrvuti, kolmas kivi põiki peal dolmen.
9. Klass UdmurDid Sissejuhatus Udmurdid on soome-ugrilased, kelle peamine asutusala on volga lisajõgede kaama ja vjatka vahel Udmurdi vabariigis. Pealinn on Izevsk Neid elab veel Permi ja kirovi oblastis ning Baskiira ja Tatari vabariigis Udmurdi keelest Udmurdi keel kuulub Soome-Ugri keelte permi rühma, lähim sugulaskeel on komi keel. Udmurte oli 1899. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas venemaal 552 299 udmurti. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti.
Luuletuses „Koites” kandub kevad üle suveks. Ridala kirjeldab kaunilt, kuidas tähed taevast kaovad ja ööd muutuvad lühemaks. Vaikselt hakkavad ärkama linnud ja kostma nende kaunis laul. Ridala ei kasuta ülevoolavaid tundeid. Kasutab isikustamist – näiteks „uneleva maa”. Ridala luuletajaisiksus on üsnagi endasse sulgunud ja eesmärgiks seadnud looduspiltide objektiivse täpsuse saavutamise. Lisaks väidab ta, et soome-ugrilased, sealhulgas eestlased, on suletud ja kinnised, suruvad oma tugevaid tundeid alla otsekui neid häbenedes ning isegi sõna „armastus“ peavad nad ebasündsaks ja vähekasutatuks.
Lõpeb 1200. aastatel Muinasaega uuritakse arheoloogiliste väljakaevamiste baasil. 1200. algab ajalooline aeg- siis on kirjalikud alused peamised 2. Asustusajaloo algus eestis, kunda kultuur. Mesoliitikum 9-5 aastatuhat. 3. Neoliitikum ,millised muutused toimusid ühiskonnas nooremal kiviajal ? 5000 eKr 1800 eKr. neoliitikum. Võetakse kasutusele keraamika, käsitsi valmistatakse. Suur muutus. , Uus kultuuritüüp kammkeraamika kandjad, soome- ugrilased on jõudnud eestisse. 4. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg, maaviljeluse algus. (ajalooline periood paika) tuleb iseloomustada pronksiaega,mis materjalist tööesemed, elamisviis. Põhiliseks on karjakasvatus. 5. Eesti ühiskond keskmisel rauaajal ja viikingiajal. ( 6. Eesti ühiskond muinasaja lõpul Mõisted: kolmeviljasüsteem,kammkeraamika(tegemist on meie rahva esivanemate siia jõudmist tähistava kultuuriga 4 aastatuhande keskpaiku enne kristust)
Kunda kultuur Kammkeraamika Venekirveste e. nöörkeraamika Aeg ~11 000a. tagasi ~7000a. tagasi - ~5000a. tagasi – 3800a. tagasi - ~7000a. tagasi ~5000a. tagasi Kultuurikandja Europiidid, tuli Karjalast või Valga jõe Indoeurooplased- balti hõimud d Lõunast ülemjooksult – soome- (lät,lee jne) Euroopast ugrilased, Läänemere soomlased Tööriistad Kivikirves, Savinõud, paremini Vene kirved (algul sõja siis töö), kõõbitsad, töödeldud tööriistad, nöörkeraamika kaabitsad, kõblas, osatakse uuritsad, paat, kududa, tehakse riideid odad, vibud, õngekonksud
kalastamine, korilus.kivikirved, luudest ja sarvedest valmistatud harpuunid, nooleotsad, pistodad, naasklid. 5. Neoliitikum- kammkeraamika, soome-ugrilaste tulek, nöörkeraamika, venekirveskultuur, balti hõimud, loomakasvatus, maaviljelus. Etnogenees toimus umbes 1000 aastat, Daugava jõest põhja poole jäid soome ugrilased, lõuna poole baltlased. 6. Pronksiaeg- kivikirstkalmed, lohukivid, maaviljelus, karjakasvatus, kindlustatud asulad, Asva asula Saaremaal. Tihedad sidemed Rooma impeeriumiga. Eraldusid käsitöölised. 7. Raud- u 500 eKr. Tarandkalme, soorauamaak 8. Linnused- Sõja- ja röövretkede oht oli suur ning vaenuväed
palju selleks oleks aega vaja olnud, ent usun siiralt, et varem või hiljem oleks tekkinud ka siin tooni andev tsivilisatsioon. Nii aga ei läinud. Tänapäeva Eesti alad sattusid mitmete riikide huviorbiiti ning siinne maa muutus sõjatandriks. Sõdisid erinevad armeed nii eestlaste ja liivlastega kui ka omavahel. Lõpptulemusena polnud eestlastel endil sõnaõigust ning mis oma riigi või kultuuri edendamisest siis enam juttu sai olla? Eestlased hakkasid tasapisi euroopastuma. Soome- Ugrilased segunesid peaasjalikult germaanlastega. 19. sajandiks, mil eestlus eestlaste hinges taas tärkama hakkas, oli identiteedi loomus juba oma esialgsest karakterist tugevasti kõrvale kallutatud. Polnud ju mõeldav, et meie taara usk areneb edasi samal ajal kui kõrval propageeriti aina ristiusku. Periooditi lausa suruti peale. Polnud ju mõeldav, et areneb kunst, kirjandus, muusika ja muu selline, kui inimesi talutati sunnitööle ning haridus, mis mõnedele osaks sai, oli võõrkeelne. 24
Linnus-asula: 8-10 meetrised paekivist vallid Eestlaste elatusalad: · maaharimine - oder, talirukkis · loomapidamine - veised, hobused · küttimine ja jalapüük · relvasepad - ehete tegemine, relvatootmine Ühiskonnakorraldus: · 45 kihelkonda · 8 suuremat maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala Suhted naabritega: · idanaabritega(vadjalased, vepslased, soome-ugrilased, karjalased)suhted rahumeelsed · lõunanaabritega puhkes vahepeal tülisid ja relvakonflikte, leedukad tegid eestisse rüüsteretki · läänenaabritel(rootsi, taani) katsed eesti alistada ja rahvas ristida vägi - muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat hing - muinasusu põhimõiste, millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha
on mainitud eestit- Liivimaa Henriku Kroonika. 5. Millal algas keskaeg Euroopas? 5. sajandil Suure rahvastiku rändamisega 6. Millal ja kus olid vanimad asulapaigad Eesti alal? Pulli (11 000 a. tagasi) ja Kunda (10 000) 7. Inimränded ja eesti rahva kujunemine: - millal?11 000 a. tagasi millise kultuuri kandjad? Kunda kultuuri päritolu Europiidid - millal? 5500 a. tagasi millise kultuuri kandjad? Kammkeraamika kultuuri päritolu Soome-Ugrilased - millal?4500 a. tagasi millise kultuuri kandjad? Vene kirves kultuuri päritolu Indoeurooplased + hilisemad mõjutused 8. Nimetage soome-ugri rahvaid- eestlased, läänemeresoomlased,isurid,karjalased,saamid,soomlased,udmurid,samojeedid; läänemeresoomlasi- eestlased,kurelased,soomlased,liivlased,kämelased,karjalased,isurid,vepslased,vadjalased; idaslaavlasi- venelased, ukrainlased, valgevenelased balti hõime- lätlased,leedulased, preislased 9
2. Jaht, kalapüüdmine ii. Kunda asula - 8 700-4 950 eKr 1. Luust, sarvest, tulekivist ja kvartsist tööriistad 2. Jaht, kalapüüdmine 3. Tähtsamad arheoloogilised kultuurid a. Kunda kultuur - 9 000-5 000 eKr i. Küttimine, kalastamine ii. Luust, sarvest, tulekivist esemed b. Kammkeraamika kultuur - 4 000-1 900 eKr i. Soome-ugrilased jõudsid Eestisse ii. Uut sorti ornamentidega keraamika iii. Maaviljelus c. Nöörkeraamika kultuur e sõja- või venekirveste kultuur - 3 000-1 900 eKr i. Keraamikas kindel ornamendimotiiv ii. Levis Balti rahva seas iii. Viljakasvatus, loomakasvatus 4. Muistne haldusjaotus(maakonnad) a. Tarvanpe e Rakvere - Virumaa b. Ümera lahing - Sakalast lõunas c
• Rauaaeg 500eKr- 13 saj. 3. Kiviaja kultuurid. • Kunda kultuur – levis 11000-7000 a eKr ,Euroopa lõunaalad, asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni. Tööriistad kivist, luust ja sarvest, kõvast kivimist, maeti selili, käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja kalapüük, korilus. Peamiseks loomaks põder, kellelt saadi nahka kehakatteks. Elati püstkodades • Kammkeraamika – levis u 7000-5000 a eKr, Idast, Soome -Ugrilased, Karjalased, paremad savinõud, mis oli kaunistatud kammitaolise kammiga ja lohukestega, tööriistad olid tulekivist, mis olid lihvitud kogu üle pinna, tööriistad moondekivimist: kirved, talvad, surnuid meti asula territooriumile, vahel põranda alla, kaasa pandi noake, kõõvits ja ehted, küttimine, kalapüük, põlluharimine. 4 kandilised majad viilkatusega • Nöörkeraamika e venekujulised kirved - levis u.5000- 3000 eKr, savinõusid
MAAILMA USUNDID - Soome ugri rahvausundid Marju Kõivpuu Soome- ugrilased · Soome ugri keeli kõnelevad rahvad · Soome ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad, mokad, marilased, udmurdid, komid · Lugemist : Juhan Luiga, Soome sugu usk. Eesti kirjandus, nr.11 1916, nr.1-2 1918, nr.7 1918-1919. Näitab kuidas on suhtumine soome-ugri rahvastesse muutunud.
Kaheks liigitamine- dihhotoomiline jagamine (kreeka keelest) ,, Aristoteles". 2. Liigituse alus peab jääma liigituse käigust samaks. Liigituse alus ei tohi muutuda ühe liigituse vältel. Tunnus mille alusel me alustasime antud mõiste liigitamist peab jääma samakskogu liigituse vältel. Loetleme Euroopa rahvaid rahvuse järgi: Eestlased, Venelased, Itaallased, Rootslased, Lätlased, Itaallased ja teised. Näiteks slaavlased ja soome-ugrilased ei sobiks sellesse nimekirja. 3. Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. Enam-jaolt kui on eksitud kolmanda reegli vastu, siis on eksitud ka teise vastu. 4. Liigituses ei tohi esineda hüppeid. Hüppeid ühelt kvaliteedilt teisele. Liigituse liikmete seas ei tohiks esineda järske üleminekuid ühelt kvaliteedilt teisele. Liigitame loodust: loodus jaguneb: loomariik, taimeriik,(hüpe) mineraalid, vesi jpt. Õige: loodus jaguneb:
Iseloomusta igaüht ( võrdlevajalooline meetod, radioaktiivse süsiniku mõõtmine, geneetiline uuring) Võrdlev ajalooline meetod- võrreldakse eri keelte samatähenduslike sõnade häälikulist koostist. Radioaktiivse süsiniku mõõtmine- Geneetiline uuring- 10. Geenide ja keelte seos. Kas kaasaegsed geeniuuringute tulemused kinnitavad võrdlev-ajaloolise meetodi väidet, et soome ugrilased on läänemere äärde tulnud uurali tagant? Mida arvavad geeniteadlased? (meenuta tunnis vaadatud professor villemsi loemgut) 11. Keele tekke kohta on kaks hüpoteesi: polügnesi ja mongoneesi teooria. Mida need endast 1kujutavad? Polügneesi teooria- kohaselt hargnesid homo erectuse ja inimsese ühised eellased üle maakera laiali rohkem kui miljoni aassta eest. Keeled aga tekkisid palju hiljem
Kaheväljasüsteem on põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvatakse täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäetakse kesana puhkama. Kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enamvähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks 16. Kes on tsuudid? 1p Eestlased ja teised kohalikud rahvad vene kroonikas. 17. Millest järeldame, et soome-ugrilased osalevad Kiievi-Venemaa tekkes? 2 (allikat) 2p Vene kroonika räägib, et tsuudid osalesid Kiievi-Vene tekkes. Veel seal olid inimesed soome- ugri perekonnanimidega 18. Millal ja kelle poolt tehti esimene tõsisem katse vallutada Eestit? 2p 1030 Jaroslav Tark vallutab Tartu ja nimetab selle Jurjeviks. 1054 saavad venelased lüüa. 1061 vallutavad eesti hõimud Tartu tagasi ja tungivad Pihkvani. 19. Milline teravili jõuab 11 sajandil Eestisse? Mida muudab see põllumajanduses? 2p
selle koostisosaks. Niisugune kujutamislaad andis Ridala looduspiltidele karge tooni ja omamoodi maalilisuse, kuid sellega kaasnes teatud monotoonsus, sisemise pinge kadumine. Ridala luuletajaisiksus on endasse sulgunud, seades eesmärgiks looduspildi objektiivse täpsuse saavutamise. Niisugune kujutamislaad on seotud Ridala filosoofiliste ja esteetiliste vaadetega. Juba oma kirjandusliku tegevuse algul on ta juurelnud eesti rahvusliku karakteri ja vaimulaadi üle. Ta väidab, et soome-ugrilased, sealhulgas eestlased, on suletud ja kinnised, suruvad oma tundmused alla otsekui neid häbenedes ning isegi sõna ,,armastus" peetavat ebasündsaks. Ridala värssides ei kohta tõepoolest kunagi jõulisi tundeid, ei rõkkavat rõõmu ega ängistavat ahastust, vaid ikka ja jälle täheldame tasakaalukas-kainet suhtumist. Villem Grünthal-Ridala alustas oma kirjanduslikku teed luuletuste ja väikeste proosalaastudega, mis ilmusid algul Kuressaare õpilasalmanahhis ,,Noor-eestlane".
Mesoliitikum: Kunda kultuur, Pulli küla 9000 a eKr, Kunda 8000 a eKr. Kalastamine, küttimine, korilus. Hauapanustega laibamatus. Koer on kodustatud. Sisserännanud europiidid. Tööriistad kivist (silmaauguta kirved) Kõõvits, uurits jms. Ka luust, puusts ja sarvest. Neoliitikum kammkeraamika kultuur: Asula territooriumile, elamu põranda alla matmine. Pandi kaasa asju. Valmistati ehteid küttimine, kalastamine korilus. Mongoliidid, soome-ugrilased, läänemere-soome-rahvad. Kammitaolised esemed, kõrgem kunstitase. Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur: Loomakasvatus, maaviljakus, omaette üksikpered. Kalmistud asulatest kaugele, künkad. Külili kägaras inimene. Surnuid kardeti. Europiidid, baltirahvaste esivanemad. Arheoloogiline kultuur – mingi elanike sarnaseid tegevusalasid oskusi, arengut. Kammkeraamika – muster meenutas kammi. Tööriistad lihvitud, paremad
Arheoloogiliste andmete järgi üle 5000 aasta. Geneetika uurimustulemuste järgi üle 10 000 aasta (kohe pärast jääaja lõppu) 2. Kui vana on eesti keel? Umbes sama vana kui meie ajaarvamine. Tekkis ~2000 a tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. 3. Kuidas kujunes läänemeresoome algkeelest eesti keel? Pikaajalise keelemuutumise tagajärjel. Alguses oli erinevusi vähe, kuid aja jooksul tekkis erinevusi aina juurde. Tagajärjeks ei saanud Soome lahe lõunakaldal elavad soome- ugrilased enam põhjakaldal elavate hõimukaaslaste keelest aru. 4. Kuidas eristada iseseisvat keelt ja murret? Iseseisva keele ja murde eristamine ei ole kerge, sest lisakas keelelisele erinevusele sõltub see ka poliitilistest teguritest. Kui kõnelejad teineteisest enam vastastikku aru ei saa, siis on tegu eri keeltega. 5. Milline on olnud eesti keele kõnelejate arv erinevatel sajanditel? Liivi sõja eelnev aeg 250 000-300 000. 17
Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soome-ugrilased arvatavasti. Vene-kirveste kultuur-Elatus allikaks olid viljakasvatus(nisu,odre,kaer)karjakasvatus,nöörkeraamika (alt sile sai asetada lauale),käsitöö,vene ehk paadikujulised kirved millega hariti maad.Inimesed olid pikka kasvu ja päritolult indo-eurooplased,elati üksikperedena.Jäädi rohkem paiksemaks ja asulad asusid rohkem sisemaal. 3.Nimeta muutusi mis toimus inimeste elus peale raua kasutusele võttu,(s.h kuidas arenes alepõllumajandusest põlispõllumajandus)1
Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soome-ugrilased arvatavasti. Vene-kirveste kultuur-Elatus allikaks olid viljakasvatus(nisu,odre,kaer)karjakasvatus,nöörkeraamika (alt sile sai asetada lauale),käsitöö,vene ehk paadikujulised kirved millega hariti maad.Inimesed olid pikka kasvu ja päritolult indo-eurooplased,elati üksikperedena.Jäädi rohkem paiksemaks ja asulad asusid rohkem sisemaal. 3.Nimeta muutusi mis toimus inimeste elus peale raua kasutusele võttu,(s.h kuidas arenes alepõllumajandusest põlispõllumajandus)- 1
domineerimisvõimalus ja ideede kontroll. Võrk on koht, milles soome-ugrilane end koduselt võib tunda. Informatsiooni saab jagada enamgi kui kristlikult - seda jätkub kõigile ning kasutamisel see mitte ei vähene, vaid loob enda juurde uut. See on avatud süsteem. Informatsiooni entroopiale lähenev üleküllus, mida sageli dzungliga võrreldakse, ei mõju metsarahva psüühikale mitte laostavalt, vaid võimaldab tal jõuda oma loomusele sobivasse keskkonda. Individualistlikud ugrilased, kes on harjunud enda peale lootma, ning kellel on orienteerumiseks keerulisem ja tõhusam aparaat kui seda eales oleks võimalik kümnele käsule ehitada, saavad seega jätkata oma elu kaasaegsel viisil, samas oma esivanemate traditsioonilisele rahvuslikule loomusele toetudes. Võrk aitab ugrilasel säilitada neile omast hajusat eluviisi, kaotamata sealjuures kontakti maailmaga, see aitab saada eneseväljenduseks ja suhtlemiseks seninägematud võimalused.
Hagiograafi ehk pühakute elulood. Slaavlased ja Vana-Vene riik Vana-Vene riigi teke Dnepri keskjooksul elanud karjakasvatajates idaslaavlased hakkasid järk-järgult elama asuma soomeugrilaste aladele. Viikingid ja Bütsantsi elanikud hakkasid rajama oma tugipunkte slaavlaste asulatesse. Sellega seoses olid slaavlased kutsunud varjaage end valitsema. Nii see läkski ja algse valitseja Rjuriku kaaskondlane Oleg pani aluse Vene riigile. Peamise elanikkonna moodustasid slaavlased ja soome-ugrilased, ka varjaagid slaavistusid aja jooksul. Ristiusustamine idaslaavlased olid paganad ja austasid surnuid, loodusjõude, esivanemaid, esile kerkis pikse- ja sõjajumal Perun. Tänu kaubandussuhetele Bütsantsiga hakkasid tekkima ühised arvamused ka usuküsimustes. Lõpuks lasi vürst Vladimir ennast ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis. Õigeusu kirik austab tänapäevani Vladimirit kui pühakut. Ristiusu vastuvõtmisega langes Venemaa Bütsantsi kirikliku ja kultuurilise mõju alla.
või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. 6.Millised olid vanimate asukate tööriistad, tegevusalad ja päritolu? Vastus. Tööriistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust. Tööriistad: kivikirved, ahingud, harpuunid, nooleotsad, pistodad. Tegevusalad: kalastamine, jaht, korilus, hülgeküttimine. Päritolu: soome-ugrilased, indoeurooplased 7.Millist kultuuri nimetatakse kammkeraamika kultuuriks? Vastus. U 4000. eKr. Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi. Kammkeraamika kultuur levis Läänemere ääres Põhja-Soomest ja Karjalast kuni Läti aladeni, hõlmates ka Eestit ja Loode-Venemaad. Savinõude välispinnal lohukesed ja väiksemad täkete read. Tehti kammi meenutava hambulise templiga. 8
võimalik külge panna vars ilma sidumata. Nimi tuleneb kujust: näevad vene ehk paadi moodi välja. Kuna haudades on need uued ja kasutamata, arvatakse, et need olid religioosse tähendusega. EESTLASTE PÄRITOLU XX sajandi keskpaiga seisukoht XX sajandi lõpuks kujunenud seisukoht Kolm suurt rahvasterännet: Üks suur rahvasteränne: Kunda kultuur lõunast, kammkeraamika lõunast tulid soome-ugrilased Ukraina kultuur soome-ugrilastega idast, refuugiumist. nöörkeraamika kultuur indoeurooplastega lõunast. Iga uus arheoloogiline kultuur tuli koos uue Uued arheoloogilised kultuurid olid rahvasterändega. kultuurilaenud või kaasa toodud väiksemate inimgruppide poolt. Igale arheoloogilisele kultuurile on Antropoloogilisi inimtüüpe ei saa
Sopes on maetud ka istuli asendis. Surnutele on kaasa antud venekirveid, talbu, nuge, savinõusid jne. Mõned tugevasti kägaras matused on maetud vist seotult või näiteks kotis. Arvatavasti on see põhjustatud hirmust surnu ees. Nöörkeraamika kultuuri naisematus Sopest 25 ETNOGENEES: UUS RAHVASTIK VÕI JÄRJEPIDEVUS VARASEMAST RAHVASTIKUST? Varasem teooria Varasema teooria kohaselt jõudsid soome-ugrilased siia koos kammkeraamikaga ca 4000 ema. Enne seda olid Eesti ala asustanud teadmata päritolu Kunda kultuuri inimesed, kelle keelest on tänapäeva jõudnud väike hulk sõnu. Umbes 3200-3000 ema saabusid koos nöörkeraamika kultuuriga indoeurooplaste esivanemad, kes segunesid kohalikega. Meie praegune keel on pärand kammkeraamika kultuuri kandjailt (soome-ugrilastelt), meie väljanägemine aga nöörkeraamika kultuuri kandjailt (indo-eurooplaastelt).
soomestunud. Arv Esimesed usaldusväärsed andmed karjalaste kohta pärinevad 1835. aastast, mil Vene geograafi Peter von Köppeni loenduse tulemusena karjalaste arvuks Venemaal nimetati 171 695 (Tveri kubermangus 84 638 ( kuna kogu Kirde-venemaa põlisasukateks olid soome-ugrilased, siis arvati ka Tveris elavaid soomeugrilasi karjalasteks just sarnase keele tõttu, ehkki selleks ajaks olid kadunud nii merjalsed, muromlased ja muud tsuudide rahvad. Sellal ei taibatud veel neid tsuude mujale paigutada), Novgorodi kubermangus 27 076 ( arvatavasti "tegelikud tsuudid"(,
puutusid soomeugri keeled ning nen- Eesti keel on oma keele kõla ja kirjapildi põhjal üsna erinev ungari Tänu euroopa keelte mõjule on ka eesti keeles hakatud kasuta- dest võrsunud ugrilased, soomeperm- või neenetsi keelest. Säärase ma muutelõppude ja tunnuste asemel grammatilisi sõnu, näiteks lased ja soomevolgalased kokku vanade suure erinevuse põhjuseks on üle omanisuhete väljendamiseks peame eesti keeles kasutama eraldi indoeurooplastega ja nendest võrsunud 6000-aastane eraldiolek pärast
(P.Ariste, K.Wiik) Keelepuu mõiste kujunes välja 19. sajandil: Ungaris on keelegrammatika sarnane põhjarahvaste (s.o Soome, Eesti) omale. Keelepuu teooria väidab, et uurali/soome-ugri keeled pärinevad ühest algkodust (Uurali tagant). UURALI KEELED: Eesti, vadja, isuri, soome, karjala, vepsa, saami, liivi – soome-ugri keelerühm, läänemere-soome; eralduvad 1 aastatuhat e.m.a Mordva, mari, udmurdi, komi - permi-ugrilased; eralduvad 3 aastatuhat e.m.a Ungari, handi, mansi - obi-ugrilased; eralduvad 3 aastatuhat e.m.a Neenetsi, eenetsi, nganassaani, selkupi, kamassi–samojeedlased; eralduvad 4. aastatuhat e.m.a Keelepuu teooria nõrkused: - põhineb ainult keeleteadusel - kogu aeg tekivad uued isolatsioonid (uued hargnemised). Keelepuu teooria vs kontaktiteooria (Kalle Wiik) Wiiki järgi on need soomeugrilased, kes asustasid Euroopat kuni Uuraliteni)
.. 5. Keelepuu teooria, kontaktiteooria ja soome-ugri rahvad (P.Ariste, K.Wiik) Keelepuu mõiste kujunes välja 19. sajandil: Ungaris on keelegrammatika sarnane põhjarahvaste (s.o Soome, Eesti) omale. Keelepuu teooria väidab, et uurali/soome- ugri keeled pärinevad ühest algkodust (Uurali tagant). UURALI KEELED: Eesti, vadja, isuri, soome, karjala, vepsa, saami, liivi soome-ugri keelerühm, läänemere-soome; eralduvad 1 aastatuhat e.m.a Mordva, mari, udmurdi, komi - permi-ugrilased; eralduvad 3 aastatuhat e.m.a Ungari, handi, mansi - obi-ugrilased; eralduvad 3 aastatuhat e.m.a Neenetsi, eenetsi, nganassaani, selkupi, kamassisamojeedlased; eralduvad 4. aastatuhat e.m.a Keelepuu teooria nõrkused: - põhineb ainult keeleteadusel - kogu aeg tekivad uued isolatsioonid (uued hargnemised). Keelepuu teooria vs kontaktiteooria (Kalle Wiik) Wiiki järgi on need soomeugrilased, kes asustasid Euroopat kuni Uuraliteni). Peale s-
Konstantinoopol ehk Konstantini linn. Paljude aastate ja tuhandete miilide kaugusel on Bütsantsi tsivilisatsioon esindanud üksmeelsust. Näiteks: - impeeriumi geograafilise rahulolu otsustab mitmekesisus ise nii kohalikul kui ka rahvuslikul jaotusel . - rahva kasv tsivilisatsioonis avaldab teatavad selgelt eristatavad perioodid . Bütsantsi äärealad olid aetud kõige laialdasemalt kõigi erinevate inimestega idamaalased, soome-ugrilased ja slaavid mõned neist ohtlikest naabritest elasid teisel pool piiri teised aga olid jäänud elama Bütsantsi territooriumil. Nii oli impeerium seotud läänest teise poolega vanast Rooma impeeriumist . Seega mõjutasid Bütsantsi tsivilisatsiooni arengut kolm tegurit Alexandria-Hellenism, Rooma ja Idamaad. 4 Kuni I aastatuhande lõpuni oli Bütsants enamusjaolt orjanduslik riik, kus feodaalsuhete areng toimis väga aeglaselt.
Mesoliitikumist on väga vähe kunstiteoseid, kliima muutub soojemaks ja inimesed lahkuvad koobastest, mis tähendab koopmamaali kadumist (ainult paaris piirkonnas jäädi koopasse). Mesoliitikumis on maalikunstil silmapaisev allakäik, tehnika on halvem. Kõige levinum maalikunsti ja reljeefi liigid on petroglüüfid e. kivikraaped värvidega, eriti palju on neid Skandinaavias, eriti palju Norrast. (laplased ja teised soome-ugrilased) Petroglüüfid on väga tähtsad eestlastele ja teistele soome-ugri rahvastele sest suured leiukohad asuvad just meie aladel. Kõige populaarsem petroglüüf Põhja-Euroopas on mingi linnu kujutis. / Eesti Muinastaide Selts / Kaljo Põld. Ta on tänapäevaste petroglüüfide kunstnik. Kasutab petroglüüfide motiive graafikas. Petroglüüfide motiive kasutab oma ehetes Summatavet Kärt.
)) · Omadussõnadel kahesugune lõpp · Tegusõnadel 3 pöördkonda: minevik, olevik, tulevik · Subject verb object NIMED · Üle 8000 9000 isikunime · Võõrsõnu ja nimesidlätistatakse · Janis, Karlis,Arturs, Liga, Anna, Madara (pop) 3) LÄTI AJALUGU LÄTI MAATUNDMINE MUINASAEG · U 3000 eKr soome-ugrilased jõuavad Balti mere äärde · U 2000 eKr jõuavad baltid, leedulaste ja lätlaste eelkäijad, Balti mere äärde LÄTI Zemgali ETNOGENEES · Mainitud 9.saj · 12.saj lõpuks tsentraliseeritud riik kahe kuniingaga Viestarts, Nameisis; nameja sõrmus- mehelikkuse ja vapruse sümbol Latgali Kursi · Mainitud 9
Pohjalaks, Hiitolaks; uurali rahvaste mütoloogias ususti, et teispoolsuse asukoht on jõgede alamjooksul. Usutakse seosesse veega. Samuti on teispoolsust paigutatud ka kõrgele taevasse, eestis on mardilauludes see uskumus sees, mardid omakorda seotud surnute ja lindudega kohati, samanistlik arusaam hingerännakust. Surnute asupaik on seotud hauaga, maa all, soome-karjalas usutakse, et manala on maa all, kalmistu on surnute küla, nt vepslastel ja karjalastel on kalmistumajad. Soome-ugrilased usuvad, et surnute maailmas elatakse nagu elavate juures koos perekondade ja sugulastega. Kogu oli on maisega sarnane, aga veidi äraspidine, nt see, mis maises elus on katki, surnumaailmas terve. Eriti oluline on, et surnud jääks teispoolsusesse ega tuleks sealt tagasi ning selleks on ka tõrjemaagilised toimingud. Arusaam kaugest teispoolsusest on arhailisem kui see, et teispoolsus on lähedal, nt maa all või kalmistul. 43
Slaavlased ja Vana-Vene riigi kujunemine 5. sajandi lõpul hakkasid slaavlased Musta mere äärest rändama lõunasse, edelasse ja lään ja suurem osa neist läksid tühjadele germaani aladele. Germaanlaste ja slaavlaste vaheliseks läänepiiriks sai Elbe jõgi. Balkanil sulasid slaavlased kokku bulgaarlastega. See riik tekkis aastal 681. Bulgaaria riigis kujunes välja slaavi rahvaste kirjakeel. Vana ehk kirikuslaavikeel. Idas ja põhjas olid seni elanud soome-ugrilased ja variaagid ehk viikingid. Nad olid koondunud asulatesse ja nendest asulatest tekkisid hiljem linnad. Neisse hakkasid siis koondma idapoole rändavad slaavlased. Juba ammu oli teada, et slaavlased olid väga sõjakad ja pidasid kodusõdasid ja selle tõttu ei suudetud luua oma riiki. Lepiti kokku, et valitseja kutsutakse mujalt. Kutsuti kolm viikingit. Esmalt Rjurik, Siineus, Truvos. Rjurikust sai uus kuningas. See toimus aastal 862 ja siis hakati looma Vanaveneriik. Kui Rjurik suri sai
ugri rahvastikku on teiste kultuuridega sarnane. Varasemal ajal olid kultuurid erinevad ja ka hilisemal ajal on kultuuride lahknevus suurem. Järgmine oluline kultuur mis mõjutas euroopa rahvastikku oli nöörkeraamika kultuur. See oli sõjaka rahva kultuur , kuid selle kandjad olid ka maaviljelejad. Tegemist oli indoeuroopa rahvastega. U 3000 ekr saabus uus rahvastik.Antropoloogiliselt on eestlastele kõige lähedasemad lätlased ja leedukad, keeleliselt soome-ugrilased. Valma asula oli tüüpilise kammkeraamika esindaja, 50 a hakati seda kutsuma protolakoniidse väljanägemisega inim. Sarnanes väga uuralites elavate soome-ugri rahvastega , kuid samas sarnanes ka laplastega. Ardu mees (asula) oli nöörkeraamika tüüpesindaja. Tüüpiline europiidse rassi esindaja. Valma oli siis algsoomeugri rahvastiku esindaja, teine europiid. Assimileerumise tulemusena eurooplased kaotasid mongoliidse välimuse ja omandasid europiidse välimuse.
määrab end. Keelenähtusi on raske dateerida. Juurte otsimisega tegelevad keeleteadlased ja ka antropoloogid. Nüüd on siia lisandunud ka geneetikud, kes saavad tänu dna-uuringutele kindlaks teha teatud varieerumisi eri rahvaste juures. Seetõttu on neil ka võimalik määrata erinevate rahvaste, kultuuride sugulusaste. 1990. aastatel loodi uus mudel Eesti ajaloost. Vanem õpetus Soome-ugrilastest pärineb 19.sajandi esimesest poolest, mil Mattias Kastree pani kirja, et soome-ugrilased on mongolite järeltulijad või vähemalt ida-euroopast tulnud. Kui aga inimesed käisid Ida- ja Põhja- Venemaal leiti, et ka seal on soome-ugrilasi. 19.saj hakati kujutama keelepuu mudeleid, kus iga keel pärineb mingist varasemast sama keele tüvest, alguses liiguti lihtsalt edasi ja edasi. Kunda kultuuri matuste uurimisel (Lätis) selgus, et tegu on läänest tulnud inimestega ja nende kommetega. Leiti ka, et Kunda kultuuri elanikud ei saanud olla indo-eurooplased.
propageerijaks just Ago Künnap. Idee oli see, et jääajal oli jääserva äärsetesse aladesse kogunenud elama grupid inimesi (üks asus Ukrainas, teine Pürenees) ning vähemalt ühest grupis kõneldi soome-ugri keelt ja jääaja lõppedes liiguti põhja suunas ning asustati väga suured osad Euroopast, kuid mõne aja pärast toimus sinna aladele veel teinegi sisseränne põllukasvatajatest ja karjaajajatest, kes kõnelesid hoopis indoeuroopa keeli. Paljud soome- ugrilased võtsid üle indoeuroopa keeled, kuid teatud piirkonnast edasi ei olnud indoeurooplaste kombed nii tähtsad ning seal seda keelevahetust ei toiminud ja see piir keelevahetuse toimumisest ja mitte toimumisest läks algselt mööda Väina ehk Taugava jõge ehk need rahvad, kes sealt jõest põhja pool elasid ei vahetanud oma keelt. Pronksiaeg * Pronksiaeg kestis 1800 eKr kuni 500 eKr. Kuna Eestis pronksi koostisosi ei leidunud ja
usukujutelmadega. Enamus s-u rahvaid on ka õigeusu mõjusfääris. Venemaal on s-u rahvastel on rahvapärane õigeusk - formaalselt õigeusklikud, kuid õigeusuga põimununa elavad edasi paganlikud-animalistlikud usundid. Rahvuspärane õigeusk esineb ka Setomaal ja Kihnus. Usundilt on eestlased, soomlased ja läänepoolsed saamid luterlased, ungarlased aga peamiselt katoliiklased (on ka kalviniste ja luterlasi). Siberi ugrilased ja samojeedid on samanistid.. 3. Usundilt on kõik soomeugrilased minevikus olnud animistid ja paljudes kultuurides on samaanidel olnud oluline roll inimeste ja üleloomulike jõudude suhete vahendamisel. Pöördumine eelkristliku usu juurde, uus-paganlus. Näiteks samanistlikud jooned obiugrilaste usundis. Samaan on kogukonna liider, kes peab eelnevalt läbima vaimseid katsumusi. NSV Liidu ajal peeti samanismi vaimuhaiguseks ning see oli kriminaalselt karistatav
Ka anti vahest vandeid mitmele isandale saades vastu mitu lääni, mis tekitas probleeme. Mitte feodaalset maavaldust nimetati alloodiks selle valdajad ei olnud vasallid, sest nad olid maa pärinud mitte truudusevande vastu saanud. Lääne-Euroopas oli palju ka sõjamehi kellel ei olnud lääni ja kes tegutsesid rändrüütlitena. Läänisüsteemi kaotas Inglismaal William Vallutaja. Varakeskajal kujunes Vana-Veneriik, kus olid 3 erinevat etnilist kooslust: slaavlased, soome- ugrilased, skandinaavlased ning läänest kristlased. Varakeskajal asusid slaavlased põhjapoole ning hakkasid assimileerima soome-ugrilasi. Alates 9saj hakkasid valitsema varjaagid. Rrjuriku järeltulija Oleg vallutas Kiievi ja lõi Kiievi riigi. Kuulasim Kiievi vürst oli Jaroslav Tark. 11saj teisel poolel hakkas Kiievi riik hääbuma, ning 12 saj´ks jagunes slaavistunud Vene riik 3´ks 2
ja nekruti võtmine. Esialgu üritavad makse koguda mongolite määratud maksukogujad baskakid. See muutub Venemaal sõimusõnaks. Hurraa tapa. Vürsti enda ametnikele hiljem see ülesanne, nad osavamad. 1257 rahvaloendus, et teaks palu maksu peaks Vene vürstidelt saama. Kogu mongolite impeeriumis rahvaloendus, seda juhtisid Hiina ametnikud. Venes kardeti rahvaloendust, tekkisid rahutused, sest keegi ei tahtnud mingisse nimestikku saada. Novgorodis (kohalikud soome-ugrilased) pelgasid eriti nimekirja saada, Vassili asub nende poolele. Vene kroonikad öelnud, et Vassili lollpea ja joodik. Põgeneb Pihkvasse, kus sureb alkoholi kätte. Need, kes loendusel osaleda ei soovinud, neid kõvasti karistati. Aleksandil vähe vägesid, tuleb 1259 uuesti mongoliväega ja kõik novgorodlased loendatakse ära, surutakse igal pool ülestõusud maha. 1262 Aleksander taas Kuldhordi, veedab seal terve talve. Arvatakse, et püüdis khaani
leedulased, väljasurnud preislased) Eesti rahva etnogenees 1950ndatel kolme laine teooria Kolm erinevat sisseränelainet: Kunda kultuuriga lõunast europiidid: idast mongolliidid kammkeraamike kultuur; lõunast noorkeraamika kultuuriga europiidid. 1990ndatel soomlane Kalevi Wiik ja eestlane Ago Künnap üks laine üle kogu Euroopa soome-ugrilased, algkod tänane Lõuna-Venemaa pidevalt välja tõrjutud ning põhja poole liikunud mööda Dnepri jõge pidi (1600km, Volga jõgi aga 3500km) Daugava lõe läheteni, millest edasi sattuski Liivi laheni geneetik Richard Villemsi uuringu kohasel lätlesed, leedulased ja eestlased on sama rahvas sugulaskeelte levik on olnud läänest itta kuni Kesk-Siberini muutused vaid kultuurilist laadi Kolm suurt keeleareaali:
aastate lõpus. Varem käsitletid ainult agraarajalugu. Kolmandaks rahvuslik-ideoloogilise traditsiooni väärib ära märkimist Vene traditsioon. Läti ajaloolane Nasarov?. Vene käsitluse üldskeem on esmajoones poliitiline, mille alusel baltikum kuulus Vana-Vene riiki, mis kisti nende käest ära. Venelased soovisid baltikumi saksalaste ikkest vabastada, et endale allutada. Oskar Looritsa näitel soome-ugriline maailmatajumine on sedavõrd teist moodi, et soome-ugrilased ei soovigi riiki. Looritsa lähtekohaks oli see, et Ants Kruus oli temale väga antipaatne. 1990. aastatest alates on suurel hulgal eesti medievistika alles sündinud. Nt Enn Tarvel, Jüri Kivimäe. Mitte kunagi varem ei Liivimaa keskaega rahvusvaheliselt nii palju uuritud. Seotud Suure ristisõdade uurimise lainega, hakati tähelepanu uurima ristisõdadele Põhja-Euroopas. Friedrich Bunge 1802-1897 - õigusajaloolane, kelle jäävaks panuseks see, et algatas massilise keskaja Liivimaa ajaloo
annaabi.ee 
