1) Isamaalaulud - detailne tekstikäsitlus ja terviklik arendus. "Meeste laul"; "Enne ja nüüd "; "Veel kaitse, kange Kalev" 2) Lüürilised laulud + kuus soololaulu - parimad lüürilisete laulud on loodud Anna Haava sõnadele. "Küll oli ilus mu õieke"; "ÖÖbiku surm"; "Ei saa mitte vaiki olla"; "Kui sa tuled, too mull´ lilli´´ " 3) Rahvaviisiseaded - harmoonias võib tunda saksa mõju. "Tuljak"; "Lauliku lapsepõli"; "Pidu hakkab" Konstantin Türnpu (13.august.1865 - 16.aprill.1927) Konstantin Türnpu oli helilooja, organist ja legendaarne koorijuht. Ta sündis müistateenija peres. Muusikahuvi ja -anne ilmnesid varakult. Juba kaheksa-aastaselt mängis ta külakooli hommikupalvustel koraale. Ta juhatas Tallinna kreisrkoolis õppides algul koolivendadest moodustatud koori, hiljem asutas segakoori "Salme". Türnpu sai muusikaõpetust Toomkiriku organistilt Ernst Reineckelt. Türnpu astus
Miina Härma ja Konstantin Türnpu Miina Härma sündis 1864 aastal Tartumaal Kõrvekülas. Suri 1941 aastal Tartus. Miina õppis Peterburi konservatooriumis ning tol ajal oli haruldane, et 19-aastane tütarlaps soovib omandada kõrghariduse. Ta oli esimene kutseline eesti muusik, kes hakkas tööle oma maa muusikakultuuri huvides. Lisaks tõi ta eesti muusikaellu elevust, tõstis selle kunstitaset ning värskendas rahvalikku vaimu. Tegi suurt muusikavalgustuslikku tööd, tutvustades kõige
K sündis Klooga mõisas meieri peres. Ta õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas. kooli muusikaõpetaja, kes märkas tema musikaalsust, lasi tal juhatada ka kooli koori. Võimekas noormees kutsuti pärast kooli lõpetamist "Lootuse" seltsi meeskoori juhiks. 2 aastat tegeles ta Tallinnas kooride juhatamisega ning enesetäiendamisega (ka toomkiriku organisti Reinicke juures). Aastail 1886-1891 õppis Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Õpingute ajal juhatas ta Eesti Heategeva Seltsi koori. Seejärel täiendas ennast aastail 1891-1892 Berliinis koorijuhtimise alal, kuna seda ala polnud võimalik Peterburi konservatooriumis sel ajal veel õppida. Õppereise Saksamaale tegi Türnpu hiljemgi. Ta oli maetud Kopli kalmistule. kuid kalmistu hävitati nõukogude võimuorganite poolt ja kõik hauad tasandati! Ta maeti ümber Metsakalmistule.
Konstantin Türnpu (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organistaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas, seejärel segakoori ,,Salme". Peterburi konservatooriumis õppis Miina Härmaga samaaegselt. Õppis orelit ja kompositsiooni. Seejärel täiendas end Berliinis, koorijuhtimise alal. Organist ja dirigent saksa ringkonnas. Peale berliini tuli tagasi ja asus tööle Tallinnas. Saanud Niguliste kirikus organistikoha, oli ta saksa segakoori, hiljem ka meeskoori
Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. Tema loomingus on ülekaalus koorilaulud, kuid on ka paar suuremat teost. Tema koorilaulud jagunevad kolmeks haruks 1. Isamaalaulud ( ,,Meeste laul", ,,Enne ja nüüd" , ,,Veel kaitse, kange Kalev") 2. Lüürilised laulud (,,Küll oli ilus mu õieke", ,,Ööbiku surm", ,,Ei sa mitte vaiki olla")+ soololaulud(6) tuntuim ,,Kui sa tuled, too mull' lilli". 3. Rahvaviisiseaded (,,Lauliku lapsepõli", ,,Pidu hakkab", ,,Tuljak") Konstantin Türnpu (1865-1927) Helilooja, organist, legendaarne koorijuht. 1886. aastal astus Peterburi konservatooriumi oreliklassi, pärast täiendas end Saksamaal koorijuhtimise alal. 1916. aastal kutsuti Türnpu Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuhiks. Türnpu initsiatiivil pandi 1921. aastal alus Eesti Lauljate Liidule. Türnpu loomind piirdub vokaalmuusikaga, ligi 60 koorilaulu ja 7 soololaulu. Tuntuimad teosed on ,,Mu isamaa nad olid matnud", ,,Priiuse hommikul", ,,Kevade tunne",
3. Rahvaviisiseaded- Oluline osa Härma loomingus on rahvaviisiseadetel, mida on umbes sada. Suurem osa tema poolt kasutatud viisidest on ka tema enda kogutud. Nende laulude hulgas on lihtsaid neljahäälseid seadeid, aga ka erinevate viiside ühendamisel saadud keerulisemaid kompositsioone. KONSTANTIN JAKOB TÜRNPU (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Türnpu õppis iseseisvalt mängima viiulit ja Saue koolis orelit, edasi jätkas õpingutega Tallinnas saksa kreiskoolis. Asutas oma segakoori ''Salme'', 1884 1886 juhatas Lootuse seltsi meeskoori. Kaks aastat täiendas end Heinrich Stiehli ja Ernst Reinicke juures enne kui astus 1886. aastal Peterburi konservatooriumi, mille lõpetas 1891. aastal oreli erialal (Louis Homiliuse klassis). 18911892 täiendas end Wilhelm Bergeri juures koorijuhtimise alal Berliinis. 1892
I ÜLDLAULUPIDU: 1869 TARTUS. OSALESID MEESKOORID JA PASUNAKOORID. REPERTUAARIS OLID SAKSA LAULUD, ILMALIKUD LAULUD, VAIMULIKUD LAULUD, TSAARIRIIGI HÜMN JA 2 EESTIKEELSET LAULU (,,SIND SURMANI", ,,MU ISAMAA ON MINU ARM". ÜLDJUHTIDEKS OLID J.V. JANNSEN JA A. KUNILEID , DIRIGENTIDEKS OLID J.V. JANNSEN, A. KUNILEID JA D.O. WIRKHAUS. II ÜLDLAULUPIDU: 1879 TARTUS. OSALESID MEEKOORID, PASUNAKOORID JA MÄNGUKOORID. REPERTUAARIS OLID SAKSA LAULUD, ILMALIKUD LAULUD JA VAIMULIKUD LAULUD. ÜLDJUHTIDEKS JA DIRIGENTIDEKS OLID K.A. HERMANN, D.O. WIRKHAUS JA A.H. WILLIGERODE. III ÜLDLAULUPIDU: 1880 TALLINNAS. OSALESID MEESKOORID JA PASUNAKOORID. REPERTUAARIS OLID ILMALIKUD LAULUD, VAIMULIKUD LAULUD JA EESTI LAULUD. ÜLDJUHTIDEKS JA DIRIGENTIDEKS OLID J. KAPPEL JA D.O. WIRKHAUS. IV ÜLDLAULUPIDU: 1891 TARTUS. OSALESID MEESKOORID, SEGAKOORID, PASUNAKOORID JA VIIULIKOORID. REPERTUAARIS OLID ILMALIKUD LAULUD, VAIMULIKUD LAULUD JA EESTI LAULUD. ÜLDJUHTIDEKS JA ...
klassis. 1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli erialal vabakunstniku I järgu diplomiga. Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele, eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur. Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis Konstantin Jakob Türnpu (13.8.1865 Klooga mõis - 16.4.1927 Tallinn) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Ta õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas. Kooli muusikaõpetaja, kes märkas tema musikaalsust, lasi tal juhatada ka kooli koori. Võimekas noormees kutsuti pärast kooli lõpetamist 1884. aastal "Lootuse" seltsi meeskoori juhiks
: Juhan Aavik, Verner Nerep (üldnaiskoorid) Tuudur Vettik (üldsegakoorid, Tallinna erisegakoorid) Raimund Kull (üldpuhkpilliorkestrid). Osales 569 kollektiivi 17 501 laulja-mängijaga. Külalistena olid kohal esinduskoorid Soomest, Lätist, Leedust, Ungarist, Rootsist, Norrast, Taanist, Poolast. ISAMAALISED ÜHISLAULUD E. Aav "LAUL KODUMAAST" M. Saar "MU RANNIKMAA" ÜLDSEGAKOOR R. Tobias "EKS TEIE TEA" Juhatas Juhan Simm K. Türnpu "PRIIUSE HOMMIKUL" M. Härma "LAULIKU LAPSEPÕLI" Juhatas Juhan Aavik E. Võrk "HELISE ILMA" A. Läte "LAUL RÕÕMULE" Juhatas Juhan Simm V. Nerep "KUKU, SA KÄGU" Juhatas Verner Nerep M. Saar "PÕHJAVAIM" Juhatas Tuudur Vettik J. Aavik "NOORTE LAUL" Juhatas Juhan Aavik M. Saar "MIS NEED OHJAD MEIDA HOIDVAD" Juhatas Tuudur Vettik E. Oja KANGAKUDUMISE LAUL Juhatas Verner Nerep T. Vettik "SU PÕHJAMAA PÄIKESE KULLAST"
Saj lõpus või keskel? Kunileid, Saebelmann, Hermann 37. Nimeta mõni Peterburi konservatooriumi õppejõud, kes õpetas eestlasi (nimi, eriala). Rimski-Korsakov (kompsitsioon), Homilius (orel) 38. Kuhu ja miks läksid paljud eesti muusikud õppima 19.-20. Sajandivahetuse paiku ja hiljem? Peterburi konservatoorium (lähedal, sai rongiga minna) [Dresden (hea kool)] 39. Mis vahe on heliloojate Aleksander Kunileiu ja Konstantin Türnpu haridusel? Türnpu sai organisti hariduse Peterburi konservatooriumis, Kunileid õppis Cimze seminaris (polnud professionaalne muusik) 40. Mis on Miina Härma 3 peamist muusikalist eriala? Organist, helilooja, koorijuht 41. Kelleks õppis Miina Härma Peterburi konservatooriumis? Organistiks ja heliloojaks 42. Mis seob Miina Härmat Eesti I kutselise laulja Aino Tammega? Nad käisid koos kontsertreisil ja esinesid koos 43. Millel põhineb Miina Härma laul Tuljak?
" Les Six'i loomingut iseloomustas: lihtsus, suurlinnade elu kajastamine, tehnika imetlus ning iroonia. Pooldasid neoklassitsismi ning olid impressionismivastased. Les Six'i kuulusid: Arthur Honegger, Darius Milhaud, Francis Poulenc, Georges Auric, Louis Durey ja Germaine Tailleferre. 1920.-1930-ndtel aastatel ei toimunud suuri muudatusi muusikas mitte ainult välismaal, vaid ka Eestis. Eestis tegutsesid sellel ajal väga aktiivselt Miina Härma, Konstatin Türnpu ning Mart Saar. Miina Härma oli Eestis esimene kõrgharidusega naismuusik. 1920.-1930-ndatel oli ta väga aktiivne Tartu muusikaelu organiseerijana. Ta aitas korraldada kontserte ning mitmesuguseid loteriisid ja müüke kultuurielu ja vaesemate õpilaste toetuseks. Heliloojana paistis M.Härma silma rahaviiside töötlemisega. Ta kogus rahvaviise ja kasutas hiljem saadud materjali oma loomingus. Tema laulud jagunevad isamaalisteks lauludeks ja lüürilisteks armastuslauludeks.
Õppejõududest olid tuntuimad Nikolai Rimski-Korsakov ja Louis Homilius. 2. Miina Härma isiksus on eriline sellepärast, et ta oli Eesti esimene naishelilooja, ta tegutses veel aktiivselt ka organisti, koorijuhi ja muusikaelu edendajana. Tema koorilaulud jagunesid kolme suuremasse valdkonda: isamaalised koorilaulud, mis olid muusikaliselt kõige arendatumad ja nõudlikumad esituse osas. Teiseks oli tema loomingus tähtsal kohal lüürilised koorilaulud ja rahvalauluseaded. 3. Konstantin Türnpu oli Tallinna Meestelaulu Seltsi dirigent ja muusikajuht. Sellest koorist kujunes Eesti esimene professionaalsel tasemel kontsertkoor. 1921.a oli Türnpu üks Eesti Lauljate Liidu asutajaist ning aastatel 1925-1926 ka selle esimees. 4. Läte on muusikalukku läinud sellega, et 1900. aastal moodustas ta Eesti esimese sümfooniaorkestri, mis koosnes küll peamiselt harrastusmuusikutest, kes olid pärit Eesti Üliõpilaste Seltsist, aga nad suutsid ikkagi väga nõudlikke teoseid esitada. 5
hariduse omandanud Valga seminaris. Selle põlvkonna nooremad heliloojad, on saanud juba professionaalse koolituse. Kuna Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses muusikalist haridust ei olnud veel võimalik omandada, mindi peamiselt lähimasse, Peterburi konservatooriumi. Seal õpiti eelkõige orelit. Et aga oreliõpilased said sama õppemaksu eest võtta ka kompositsioonitunde, siis ei jäetud seda võimalust kasutamata. Kappeli, Läte, Härma ja Türnpu tähtsaim valdkond on koorimuusika, kuid nad proovisid kätt ka soorvormidega. Eesti mususikaelus hakkasid nad osalema 1880.- 1890. aastatel. Aleksander Kunileid Aleksander Kunileid (õieti Aleksander Saebelmann; 22. november 1845 Audru vald- 27. juuli 1875 Poltava) oli eesti helilooja. Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaiks.Kunileid sündis köstriõpetaja perekonnas. Tema vend oli helilooja Friedrich August Saebelmann.Muusikahariduse
aastal Tartu ülikooli audoktoriks ja Tallinna konservatooriu mi auprofessoriks. Nüüdseks on Tartus ka Miina Här ma ni meline Gü mnaasiu m. Laulud jagunevad: 1. Isamaalised ( ,,Me este laul" , ,,Enne ja nüüd" ) 2. Lüürilised ar mastuslaulud ( ,, Küll oli ilus mu õe ke " , ,, Kui sa tuled too mul lilli" ) 3. Rahvaviisiseaded ( ,, Tuljak" , ,,Lauliku lapsep õlv" , ,,Ei saa mitte vaiki olla" ) · Konstantin Türnpu (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organistaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga m õisa m eieri peres. Õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas, seejärel se gakoori ,, Sal m e ". Peterburi konservatooriumis õppis Miina Här maga sa maaegselt. Õppis
Eesti Euroopa Liidus Keily Türnpu 12b 25. november 1995, Tiit Vähi 2004 töö-, õppimis- ja reisimisvõimalused teistes liidu riikides eeltoetus 3,9 miljardit krooni 12,6 miljardit krooni Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas kuus esindajat: Ivari Padar, Vilja Savisaar ja Siiri Oviir; Kristiina Ojuland, Tunne Kelam ning Indrek Tarand. Eesti osalus EL tsiviilmissioonides Afganistani Kosovo Iraak Gruusia Moldova Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupp Eesti liitumine eurotsooniga 1999. aastal võeti kasutusele euro Eesti on 17 riik 13. juulil 2010 lõplik liitumine
Konstantin Türnpu (1865-1927) · Helilooja, organist, koorijuht · Õppis: Tallinna kreiskoolis, Peterburi konservatooriumi oreliklassis, Saksamaal koorijuhtimise alal · Organist saksa kogudusega Niguliste kirikus, juhatas segakoori ja meekoori · Üldjuht 5 ja 6 üldlaulupeol · 1916. Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuht · Tänu temale pandi alus Eesti Lauljate Liidule, mille juhatusse ta ise ka kuulus · Tänu tema nõudlikkusele said võimalikuks eesti koorikultuuri esimesed suursaavutused Looming: · vokaalmuusika, ligi 60 koorilaulu, 7 soololaulu (''Üks ainus kord'', ''Tasa,tasa'') · Isamaateema: `'Mu isamaa nad olid matnud'', `'Mull' lapsepõlves rääkis'', `'Priiuse hommikul'' · looduslüürika: `'Kevade tunne'', ''Talvine õhtu'', ''Luiged'' · Lihtsamad laulud: `'Lahkudes'', `'Troost'', `'Meil aiaäärne tänavas''
Linnale kuulumise vastu seisis aga teatri direktsioon, sest sellega suurenes korralduste jagajate arv. Esialgse plaani kohaselt tahtsid võimud Estoniaga ühendada Eesti Draamateatri, ent viimane võis siiski jätkata iseseisvat tegevust tingimusel, et hakkab oma jõududega andma saksakeelseid etendusi. Teatrite tegevuse juhtimiseks anti 1941. aasta sügisel välja „Eesti teatrite kodukord ja sisemine töökorraldus”. 2)Heliloojad; Aleksander Kunileid, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Karl August Hermann, Johannes Kappel, Rudolf Tobias, Mihkel Lüdig. ÕPIK lk. 54- 96 Kirjutan lühidalt kõigi nende elust ja loomingust ( õpingud, loomingul tegevus, tähtsamad laulud) . Alexander Saebelmann-Kunileid (1845-1875)– helilooja, organist ja koolmeister. Võttis osa 1869.a. laulupeo ettevalmistamisest ning tema loodud olid kaks ainsat peokavas olnud eesti laulu. Teinud laulud “Sind surmani”, “Mu isamaa on minu arm”, “Mu isamaa nad olid matnud”
AUTISM Erki Viidalepp Ron Türnpu 10b Definition Autism is a developmental disability that results from a disorder of the human central nervous system. Autism manifests itself at a very early age, "before the age of three years". Causes of Autism Genetical diseases Other reasons - Fragile X Syndrome - Birthtraumas - Phenylketonuria - Diseases - Tuberous Sclerosis - Unknown reasons - Down's Syndrome - Rett's Syndrome Frequency China: ~ 1.8 million cases Japan: 55.8 per 10,000 (1991) USA: ~ 500 000 cases United Kingdom: 1 case in 110 children Symptoms Difficulty interacting with other people · Poor use of body language · Not responding to verbal cues · Lack of or abnormal social play · Dysfunction ¾ of cases are mentally disabled Treatment Therapy is used to treat audists. Goals: Improving health, communication, well-being. ...
Muusikaline tallinn Tallinn 2016 Muusikud, kes on pärit Tallinnast Olav Ehala René Eespere Ülo Vinter Rein Rannap Mihkel Kerem Muusikute nimelised tänavad Tallinnas Karl August Hermanni tn Miina Härma tn Johannes Kappeli tn Georg Otsa tn Rudolf Tobiase tn Konstantin Türnpu tn Muusikalised skulptuurid Gustav Ernesaksa ausammas Heliskulptuur Cromatico Laulev pink "Laulud nüüd lähevad..." Solidaarsuse kivi ja Chopini pink Muusikaline haridus Tallinnas G.Otsa nimeline Tallinna Muusikakool (Vabaduse väljak 4) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (Rävala pst 16) Tallinna Muusikakeskkool (Vabaduse pst 130) Muusikalised suurüritused Tallinnas Laulupidu
3. F. Saebelmann "Kaunimad laulud" kaunimad laulud pühendan sul 4. K.A Hermann "Oh laula ja hõiska" oh laula ja hõiska 5. K.A. Hermann "Kungla rahvas" 6. M.Härma "Ei saa mitte vaiki olla" väga rahulik, 7. M. Härma "Meeste laul" mehed laulavad, 8. M. Härma "Tuljak" Terve vald oli kokku kutsutud... 9. K. Türnpu "Kevade tunne" 10.A.Läte "Kuldrannake" ilmalik, rahulik 11.R. Tobias "Eks teie tea" rahulik, alguses keegi ei laula, jõulumeeleolu 12.A. Kapp "Kantaat päikesele" 13.M. Lüdig "Koit" mehed, naised laulavad 14.M. Saar "Põhjavaim" vaikne, naised, mehed, 15.Cyrillus Creek "Sirisege sirbikesed" sirisege, sirisege
Elektrikalad Ron Türnpu Kristina Tampel 11b Elektrikalad · Elektrikala on kala, kes saab tekitada elektrivälja. · On kaht sorti elektrikalu · Need, kes tekitavad ja need, kes tekitavad ja ka tunnetavad seda. Kalu, kes ainult tunnetavad ei nimetata elektrikaladeks (hai, rai). · Elektrikalu võib leida sool ja magevetes Aafrika ja LõunaAmeerika juures. Kuidas tekitavad elektrivälja? · Elektrikalad tekitavad elektrit elektrielundi kaudu. · Elektrielund moodustub muskli ja närvirakkudest, mis on spetsiaalselt nii paigutunud et tekitada elektrivälja. Tavaliselt asub see elund kaladel sabaosas. Milleks kasutavad? · Enesekaitse · Saagi kättesaamine · Orienteerumine · Liigikaaslastele märku andmine Tugevad elektrikalad · Kalad, kes suudavad oma elektrilöögiga vastase oimetuks lüüa nimetatakse tugevateks elektrikaladeks. · Sellis...
KIRJANDUSE KT KONSPEKT 1. Rahvusliku ärkamise eeldused(õp.lk 5-6) 1)Pärisorjuse kaotamine-Talurahvas sai isikliku vabaduse,kuid mõisnike maaomand säilis. 2)Kehtestati uus kooliseadus 3)Eestlased said endile perekonnanimed 4)Anti välja uus talurahvaseadus-Talupoegadele jagati maad,talude päriseksostmine 5)Talupoeg muutus juriidiliselt vabaks 2. Rahvusliku ärkamise mõiste: Rahvuslik ärkamine tähendab eestlaste eneseteadvuse tõusu, mis andis tõuke edasi tegutsemiseks. 3. Rahvusliku liikumise 2 suunda(õp.lk 13) Jannseni suund- Balti-Saksa suund Jakobsoni suund-Vene demokraatlike reformide pooldaja 4. Suurüritused 1)Postimees-1857,1853-Jannsen kutsus eestlasi I korda eesti rahvaks 2)Laulu-ja mänguseltsid-Vanemuine ja Estonia 1865 3)Eesti I üldlaulupidu-1869.Koidula ja Jannseni eestvedamisel 4)Teater-1870.Koidula ´´Saarema onupoeg´´ 5. Teadlased ja kunst 1)E.Ahrens-Oli keeleteadlan...
muusikaajakirja “Laulu ja mängu leht” Looming žanrite kaupa: ligi 1000 koorilaulu Tähtsamad teosed: “Isamaa mälestus”, “Oh laula ja hõiska”, “Kungla rahvas”, “Minge üles mägedele” 9. Esimesed kutselised heliloojad Miina Härma(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed, Konstantin Türnpu(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed. Nende tähtsus muusikaajaloos Härma ja Türnpu olid esimesed kaks Eesti muusikut, kes lõpetasid Peterburi konservatooriumi. Härma oli Eesti esimene naishelilooja. Isamaalised ja lüürilised koorilaulud, rahvalauluseaded. (,,Meestelaul'', ,,Ei saa mitte vaiki olla'', ,,Tuljak'') Türnpu vastasutas Tallinna Meestelaulu Seltsi, oli dirigent ja muusikajuht seal. Eesti esimene professionaalne kontsertkoor kujunes sellest. T oli ka üks Eesti Lauljate Liidu asutajatest. Vokaalmuusika, isamaaline temaatika
Esmakordselt oli laulupeo tarbeks ehitatud kõlakoda. Pidu toimus Kirjameeste Seltsi aias. 1.5 Viies üldlaulupidu V üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1894. aastal. Peo korraldasid Tartu Eesti Käsitööliste Abiandmise Selts ja Vanemuine ning sellega tähistati Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 75. aasta juubelit. V laulupidu on Tartus peetutest viimane. Koore juhatasid Karl August Hermann, Johannes Kappel ja Konstantin Türnpu ning puhkpilliorkestreid David Otto Wirkhaus. Peotoimkonna sekretär oli Jaan Tõnisson. Pidustusel osales 263 esinejate rühma 3951 tegelasega, sealhulgas 131 segakoori, 94 meeskoori ja 38 puhkpilliorkestrit. V üldlaulupidu peeti Ressource'i aias, kus oli toimunud ka I üldlaulupidu. 1.6 Kuues üldlaulupidu VI üldlaulupidu toimus 8.–10. juunil 1896. aastal Tallinnas. Peo jaoks loa taotlemisel toodi põhjuseks Nikolai IIkroonimispäeva tähistamine
BRITTA VAHUR näitleja Eesti Draamateatris 2006. aastast Sündinud 14. juulil 1984 Tallinnas Õppinud Lõpetas EMTA lavakunstikooli 2006. aastal (XXII lend) Töötanud Alates 2006. aastast Eesti Draamateatris näitleja Praegu mängukavas Luule lugeja koost. Priit Pedajas Arbujad Dolores, Juan Preciado ema Juan Rulfo Pedro Páramo külaline Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine Helena Ingmar Bergman Sügissonaat Colombina; Lumivalgeke Mihkel Ulman Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra Marie JeanClaude Grumberg Õmblejannad Rollid Eesti Draamateatris 2004 "pulloverid" Madis Kõiv Finis nihili 2004 Helena / Haldjas William Shakespeare Suveöö unenägu 2006 Sally Brian Friel Kodukoht 2006 AnnaLisa; Elisabeth Dohna Selma Lagerlöf Gösta Berlingi saaga 2006 Marie JeanClaude Grumberg Õmblejannad 2006 Katja Ivan Turgenev Kuu aega maal 2007 Liza Drozdova Fjodor Dostojevski Sortsid 2007 Colombina; Lumivalgeke Mihke...
Keily Türnpu 11b Uurimustöö plaan Kas saiade hallitamise kiirus sõltub temperatuurist? Uurimusobjekt: saiad Muutuja: temperatuur Taustinfo: Sai on puhtast nisujahust valmistatud ja pärmi abil kergitatud taignast küpsetatud, reeglina pätsikujuline pagaritoode. Kuidas reageerib sai temperatuurile, niiskusele ja päikesevalgusele
Peterburi Hollandi saatkonda, valitud III, V ja VI üldlaulupeo juhiks, looming oli lüüriline, tugeva romantilise alatooniga, ,,Oleksin laululind", ,,Ööbik". Miina Härma õppis 1883-90 peterburi konservatooriumis, peale lõpetamist reisis Euroopas, kus andis orelikontserte, jätkas sama ka Tartus, 1894. asutas Tartusse segakoori, kuulus paljudesse kultuuriorganisatsioonidesse, loomingus ülekaalus koorilaulud, ,,Meeste laul", ,,Enne ja nüüd" Konstantin Türnpu 1886-91 õppis peterburi konservatooriumis, täiendas Saksamaal koorjuhtimise alal, organist Niguliste kirikus, juhatas segakoori, 1916 kutsuti Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuhiks, tema initsiatiivil pandi alus Eesi Lauljate Liidule, loomingus ainult vokaalmuusika, ,,Mu isamaa nad olid matnud", ,,Meil aiaäärne tänavas" Aleksander Läte õppis 1895-97 Dresdeni konservatooriumis, andis klaveritunde,
Kanti ette kaks eesti autori laulu: 1) A. Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" 2) A.Kunileid ,,Sind surmani". Karl August Herman andis välja esimest muusikaajakirja ,,Laulu ja mängu leht".Laulud ,,Kungla rahvas", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Isamaa mälestus", ,,Mingem, üles mägedele", ,,Munamäele". Miina Härma õppis Peterburis orelit ja kompositsiooni. Asutas Tartusse esimese segakoori. Laulud ,,Meestelaul", ,,Tuljak", ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Lauliku lapsepõli" Konstantin Türnpu asutas 1921 Lauljate Liidu. Aleksander Läte asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri ja Eesti I sümfoonilise teose autor avamäng ,,Kalevala". Rudolf Tobias kuulus oratoorium ,,Joonase lähetamine". Mart Saar ja Cyrillus Kreek olid rahvaviiside töötlejad oma loomingus. Evald Aav oli Esimese Eesti kunstiküpse ooperi ,,Vikerlased" autor./Sümfonistid Heino Heller (Tartus) ja Artur Kapp (Tallinnas). Eugen Kapp balletid ,,Kalevipoeg" ja ,,Kullaketrajad".
Kenneth E. Hagin. Põhjamaadesse tõi Ulf Ekman 1980. Eestis Rein Mets ja Hubert Jakobs 1987. NSVL vastasus. Suurem emotsionaalsus ja elamused. Väe-evangeelium. Eduteoloogia. Uus-gnostitsim. Hinduismi ja new age mõjutused. Lisandunud on: sisemine tervenemine, vaimulik sõjapidamine, ülistamine ja õnnistamine, hingamine vaimus (’’käte peale panemine’’), naermine vaimus, tantsimine vaimus. 2. Eesti Kristlike Vabakoguduste Liit. 1994. Liider Albert Türnpu. Organisatsioon Elu Liit (abortide vastu). 3. Jehoova tunnistajad. Rajaja Charles Taze Russell. (Tema järel Joseph Franklin Rutherford. Siis Nathan Homer Knorr. Frederik W. Franz. Milton Henchel.) 19 saj lõpp/ 20 saj algus. Siisoni Vahitorni Traktaatide Ühing 1884. Misjonlik iseloom. 1931 sai org nim Jehoova tunnistajad. 1994 laienes Ida-Euroopasse. Liikmeid u 5 milj. Õpetus: ei tunnista kolmaainuõpetust, on ainult
kõlasid peo ühe üldjuhi Aleksander Kunileidi ja Lydia Koidula laulud „Sind surmani“ ja „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ 4) Miks oli üldlaulupidu Eesti kultuuris ja ajaloos tähtis sündmus? Sest see aitas kaasa eestlaste eneseteadvuse tõusule ja muusikaelu edenemisele. 5) Nimeta Eesti ärkamisaegseid heliloojaid. Mis õppeasutuses nad said muusikalise hariduse? Miina härma, Artur Kapp, Cyrillus Kreek, Mihkel Lüdig, Mart Saar, Rudolf Tobias, Konstantin Türnpu. Kuna Eestis sellist kooli polnud, nad said oma muusikalise hariduse Peterburist. 6) Nimeta eesti esimesi professionaalseid heliloojaid. Mis õppeasutuses õppisid? Aleksander Saebelmann – Kunileid (1845-1875) ja Friedrich August Saebelmann (1851-1911) Ja nad omandasid oma muusikalise hariduse Valgas, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. 7) Mida kujutasid endast laulu- ja mängu seltsid. Mis nime kandis see Tallinnas, mis nime Tartus?
laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt. 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni
Esmakordselt oli laulupeo tarbeks ehitatud kõlakoda. Pidu toimus Kirjameeste Seltsi aias. (http://et.wikipedia.org/wiki/IV_%C3%BCldlaulupidu ) Viies üldlaulupidu V üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1894. aastal. Peo korraldasid Tartu Eesti Käsitööliste Abiandmise Selts ja Vanemuine ning sellega tähistati Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 75. aasta juubelit. V laulupidu on Tartus peetutest viimane. Koore juhatasid Karl August Hermann, Johannes Kappel ja Konstantin Türnpu ning puhkpilliorkestreid David Otto Wirkhaus. Peotoimkonna sekretär oli Jaan Tõnisson. Pidustusel osales 263 esinejate rühma 3951 tegelasega, sealhulgas 131 segakoori, 94 meeskoori ja 38 puhkpilliorkestrit. V üldlaulupidu peeti Ressource'i aias, kus oli toimunud ka I üldlaulupidu. 39-st peokavas olnud teosest 11 olid eesti heliloojatelt. Kuues üldlaulupidu VI üldlaulupidu toimus 8.–10. juunil 1896. aastal Tallinnas. Peo jaoks loa taotlemisel toodi
Noor olla on... Keily Türnpu 11b Enamasti kujundavad inimesed ja isikud nende ümber omale lapsepõlve. Kuid millisena nad mäletavad oma noorust ja mis tee nad valivad? Noore inimese elu teevad kindlasti lihtsaks vähesed kohustused paljude õiguste kõrval. Enamik ei oska karta tegevusi, mis tõsiselt haiget teevad. Meile lubatakse palju rohkem kõike, kuid vahepeal on ees mõningad piirangud.
paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. II MS Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt. RAM
Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti kultuurielu elavnemine 20. sajandil. Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas. Dokumendi tüüp: Tööleht nr: 6 (esimene osa) Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: Muusika III kursus Teemad: Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas Klass: 12 Õpetaja: Katrin Kobolt Koostamise aeg: 23.03.2016 PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 0 of 4 Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti kultuurielu elavnemine 20. sajandil. Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas. 1. Millised muusikažanrid hakkasid arenema 20. sajandi algul Eesti muusikas? Sümfooniline ja vokaalsümfooniline...
Ta lõi rahvalaulu seadete juurde palju popurriisid, mida teised pole enne teinud, kuhu olid põimitud mitu rahvaviisi. Tema laule hakati laulma ka Soomes. Ta valiti TÜ audoktoriks ja Tln Konservatooriumi auprofessoriks. Laulumäng: "Murueide tütar". Kantaat: "Kalev ja Linda". "Tuljak" "Ei saa me vaite olla" "Pulmalust" "Lauliku lapsepõli" "Pidu hakkab, pereeidekene". Kuulamine "Tuljak" "Meestelaul"(esitas RAM, oli iga laulupeo kavas, hästi mehelik). Konstantin Türnpu (1865-1927) Õppis Peterburi Konservatooriumis koos MH'ga. Ta oli pärit Kloogalt. Terve pere oli väga musikaalne. Lapsepõlves oli viiuldaja. Ta harjutas viiulit looduses/pargis. Edasi läks õppima Tln Kreiskoolis. Ta asutas 16-aastaselt meeskoori, kes käis tema juures Kloogal harjutamas. Andsid kontserte Aleksandrikoolis ja selle auks. Enne Petrb K. jõudis teha veel palju koore. Peterburis lõpetas oreliklassi 1891 (MH 1890). Edasi käis 1a Berliini konservatooriumis
( koorikogumikud Eesti Kannel, Koori ja Kooli kannel, Kodumaa laulja ) kirjanik, luuletaja, lektor, helilooja (Mingem üles mägedele, Oh laula ja hõiska, Isamaa mälestus), koorijuht. Tema koostas esimesena Eesti kirjanduse ajaloo ja alustas eesti esimest entsüklopeediat, algatas rahvaviiside kogumise. Lauleldus Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad. 7. J.Kappel, M. Härma, K. Türnpu, R. Tobias õppisid Peterburi konservatooriumis orelit. M. Härma reisis pärast konservatooriumi lõpetamist ja esines orelikontsertidega. 1894.a asutas Tartus segakoori, lõi kaasa Tartu Kõrgema Muusikkooli asutamisel. Koorilaulud (Meeste laul, Enne ja nüüd, Ööbiku surm, Pidu hakkab, Tuljak), kantaat (Kalev ja Linda), laulumäng (Murueide tütar). K. Türnpu pärast lõpetamist täiendas end Saksamaal koorijuhtimise alal, 1916.a kutsuti Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuhiks, 1921
ostmisõnne. Inimesed võiksid aru saada, et see, mida tarbimisest kirjutatakse pole niisama kirjutatud, vaid püüab seletada kui ohtlik võib see olla. Loomulikult proovivad kõik end parandada ja vähem tarbida, aga meie ühiskond liigub tarbimishulluse poole, see on paratamatu. Ennustatakse küll, et 2020. aastaks on see juba väiksem probleem, kuid aeg saab ainult seda näidata. Ron Türnpu 11b
Artur Kapp ja Heino Eller Viimastel sajanditel, nagu Eesti isegi, on eesti kultuur märgatavalt arenenud. Sellega seoses ka eesti muusika, mille arengus on suurt rolli mänginud mitmed tähtsad heliloojad, nagu Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Eduard Tubin, Artur Kapp, Heino Eller jpt. Viimased neist mängisid väga olulist rolli just 20.sajandi I poolel. 19.sajandil polnud Eestis korralikku kooli, mis oleks muusika süvaõppega. Selle pärast on enamikud eesti muusikud õppinud muusikat Peterburi Konservatooriumis, kas Louise Homeliuse oreliklassis või Rimski-Korsakovi komposisatsiooniklassis. Seal õppisid ka Artur Kapp (lõpetas 1900.aastal) ja Heino Eller (lõpetas
laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - Tallinna Naislaulu Seltsi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud Konstantin Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansamblid (sümfoonia- ja estraadiorkester, näitetrupp, ansamblid, koorid, tegutsesid ka solistid jne). Sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks, repertuaari hulgas oli palju laule Jaroslavlis viibinud eesti heliloojailt (Ernesaks, Eugen Kapp, Hugo Lepnurm jt). 1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja
Kammermuusika (nagu hea seltskond, kus kõik ei räägi korraga = polüfoonilisus): keelpillisekstetid, kvintetid, kvartetid; klarnetikvintetid. 3. keelpillikvartett (kuulasime) Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" (ühtlasi kirjutas end Clara Schumannist vabaks). Saksa reekviem(1868): solistile, koorile ja orkestrile. Tekstis võetud Martin Lutheri tõlgitud piiblist, teosel puudub 5. osa. Sel teosel oli suur menu. Eestis 1901, Niguliste kirik, Konstantin Türnpu dirigeerimisel. Laulud: ~200 + 6 vihikut rahvalaulutöötlusi. Ta laulud on vormiliselt ja väljendusrikkuselt seotud Schumanniga. Nt. ,,Neli piiblilaulu", ,,Hällilaul". Hector Berlioz (Helilooja, muusikateoreetik ja kriitik, programmilise muusika viljeleja, propageerija) NB! Rooma preemia! Pani aluse sümfoonilisele programmmuusikale, hakkas esimesena kasutama ideé fixe(kogu teost läbiv juhtmotiiv)
29. Milliseid kujundeid võib leida eeposest? Sealt võib leida võrdlusi, metafoore, parallelismi, personifikatsioone ja hüperboole. 30. Milles väljendub eepose arhailisus? See on loodud arhailises eesti keeles. Teoses leidub tänapäeva keelest kadunud sõnu ja grammatilisi vorme. 31. Millised muusikateosed (5) ja kelle poolt on loodud eepose ,,Kalevipoeg" ainetel? K. A. Hermann ,,Isamaa ilu hoides", ,,Kuku sa kägu, kuldalindu" K. Türnpu ,,Troost" M. Härma ,,Enne ja nüüd" E. Kapp ,,Kalevipoeg" 32. Milliseid Kalevipoja-ainelisi kunstiteoseid sa tead? Loetle viis teost. A. Weizenbergi ,,Linda" A. Adamsoni ,,Kalevipoeg" ja ,,Sarvik" K. Raud ,,Kalevipoeg" 33. Millistesse keeltesse (7) on ,,Kalevipoeg" tervikteosena tõlgitud? Vene, saksa, läti, ungari, soome, inglise ja tsehhi keelde. 3
algatusel 1881. aastal 16. Millal avas uksed Laakmanni raamatupood? H. Laakmanni raamatukauplus avas uksed Tartus, 1867. aastal. 17. Millal ja kus alustas koosmängimist esimene puhkpilliorkester? 1848. alustas D.O. wirkhausi juhatusel tegevust Väägvere ( Tartu maakond) puhkpillorkester. 18. Esimesed kutselised heliloojad eestlaste hulgas Olid: Johannes Kappel, Konstantin Türnpu, Miina Härma, Aleksander Lätte. 19. Loetle Koidula tekstidele kirjutatud laule! ,,Ema süda" , Mu isamaa on minu arm", ,,Meil aiaäärne tänavas", ,,Mu isamaa nad olid matnud" 20. Kes on viisistanud Koidula laulutekste? Hansen, Robert Theodor- illest tuntuimad on "Õhtu rahu", "Kaugelt koju tulles", "Miks sa nutad, lillekene. Aleksander Kunileidi-,, mu isamaa on mu arm", "Sind surmani", "Mu isamaa nad olid matnud" 21. Kes on illustreerinud "Kalevipoega"?
Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik " Järvamaa ööbik" 1881, "12 laulu segakoorile" 1885, "10 laulu meeskoorile" 1886. Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; " Kevade" , " Ööbik" , " Oleksin laululind" , " Ma teretan sind hommik" , " Armukese ootel". Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus. Konstantin Türnpu ( 1865 1927 ) Koorijuht ja helilooja. Kogu elu töötas ta Tallinnas. Ta õppis muusikat Tallinnas Toomkiriku organisti juures ( Reinicke ). Tegeles koorilauluga ning 16 aastaselt asutas ta oma koori. 1884 1886 juhatas Lootuse seltsi meeskoori. 1886 a. läks ta Peterburi konservatooriumisse oreli klassi ( Homilius ). Konservatooriumi lõpetas ta 1891. Pärast seda sõitis ta Berliini. 1892 a. jõudis ta tagasi Tallinna. 1894 1895 a
EESTI MUUSIKA lühikonspekt 12. klassile. Konstantin Türnpu (1865-1927) -Peale Peterburi konservatooriumi lõpetamist Tallinna saksa seltskonna teenistusse -Tihedam side eesti laulukultuuriga alates 1916.a., mil asutas Tallinna Meestelaulu Seltsi Looming : Põhiliselt koorilaulud : Lahkumise laul, Priiuse hommikul, Valvur, Mul lapsepõlves rääkis... Aleksander Läte (1860-1948)- Tartu muusikaelu juht -1900.a.a asutas esimese eesti sümfooniaorkestri, mille eesmärgiks oli tõsise sümfoonilise muusika mängimine
Pärast kooli lõpetamist Petrburis, töötas ta kogu edasise elu aktiivse ja mitmekülgse muusikuna kodumaal. * Silmapaistev koorijuht asutas Tartus suure segakoori ja viis selle kõrgele tasemele. Juhatas laulupidudel. * Orelimängija andis palju kontserte nii Euroopas kui kodumaal. * Muusikapedagoog * Muusikahariduse ja -kultuuri edendaja * Helilooja kirjutas ligi 200 koorilaulu. Tuntumad on ,,Tuljak", ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Meeste laul". Konstantin Türnpu (1865-1927) Õppis koos M. Härmaga Petrburis. Täiendas oma teadmisi Berliinis. Töötas Tallinnas Niguliste kirikus organistina ja koorijuhina. Oli ka laulupidude dirigent. Kirjutas umbes 60 laulu kooridele. Tuntumad on ,,Priiuse hommikul", ,,Talvine õhtu", ,,Kevade tunne".
BERLIINI MM KERGEJÕUSTIKUS 2009 Keily Türnpu 11b Õpetaja: Eve Seedre Sisukord 1. Toimumisaeg ja osalejad lk. 3 2. Medalid lk. 4 - 5 3. Kettaheide lk. 6 4. 200m jooks lk. 7 5. 1500m jooks lk. 7 6. Kõrgushüpe lk. 8 7. Kuulitõuge lk. 8 8. Kümnevõistlus lk. 9 9
E. mus: vanem rahvalaul-regilaul(7,8 saj)Esitati naiste poolt,mehed samalajal tool,ühehäälne. Uuem rahvalaul 18.saj-puudus refrain.Fonograaf-helisalvestusseade. I laulupidu-1869,tähistati orjuse kaotamise 50ndat aastat, esinesid mehed. Tartus,18-19 juuni. esitati 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Ilmalikud :Aleksander Kunilaid Sind surmani," "mu isamaa on minu arm". lauljaid üle 800. Hakati looma eestimaiseid laule. Jakobson-Vanemuise kandle hääled. Võtsid osa esimesed puhkpilliorkestrid (väägvere, torma) Puudusid eestl. heliloojad. Oli Cimze seminar, koolitati õpetajaid. 19. saj. lõpul tekkisid esimesed heliloojad,. Aleksander Kunileid 1845-1875. Kooliõpetaja, helilooja, organist. Heliloojana kirj. koorilaule "sind surmani", "Mu isamaa nad olid matnud"; "Mu isamaa on minu arm.", "Arg kosilane", "süda tuksub". Kaks laulupeo laulu tegi soome rahvaviisidele. Miina Härma: 1862-1941. Viisistas A. Haava tekste, pärit Kõrvekülast, kirjutas...
38) ,,Kuningliku ilutulestiku muusika" (,,Tulevärgimuusika") Händel 39) ,,Aastaajad" A.Vivaldi-klaveri tsükkel 40) ,,Loomine"-F.J hydn- oratoorium 6. Eesti muusika Otsi YouTube`st üks endale rohkem meeldiv muusikapala järgnevate heliloojate loomingust. Põhjenda oma valikut. 1) Aleksander Saebelmann-Kunileid Aleksander Eduard Thomson Friedrich August Saebelmann Karl August Hermann 2) Johannes Kappel Miina Härma Konstantin Türnpu Aleksander Läte 3) Rudolf Tobias Artur Kapp Mihkel Lüdig Peeter Süda Artur Lemba Link: 4) Mart Saar Cyrillus Kreek Heino Eller Link: 5) Adolf Vedro Tuudur Vettik Eduard Tubin Link: 6) Gustav Ernesaks Villem Kapp Eugen Kapp Link 7) Veljo Tormis Eino Tamberg Arvo Pärt Link 8) Lepo Sumera Rene Eespere Alo Põldmäe Link:
läksid sinna muusikat õppima? Millisel erialal said hariduse eesti esimesed kutselised muusikud? Kuna Vene Taaririik hakkas Eestis läbi viima venestamispoliitikat ja luhtusid paljud ärkamisaegsed ettevõtmised siis läksid mõned muusikud Peterpuri konservatooriumisse muusikat õppima. Paljud kasvandikud õppisid konseravooriumis oreli erialal. 11. Nimeta 4 eesti esimest kutselist muusikut? Kes oli kõige esimene haritud muusik Eestis? Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudol Tobias. Esimene kutseline kontsertlaulja oli Rudolf Tobias. 12. Millist Miina Härma teost peetakse eesti esimeseks muusikaliseks lavateoseks? Esimeseks muusikaliseks lavateoseks eesti muusikas võib pidada 1902. Aastal esitatud laulumängu ,,Murueide tütar" 13. Mis aastal ja kelle poolt asutati EESTI ESIMENE SÜMFOONIAORKESTER? Kes sinna kuulusid? 1900. aastal moodustas Aleksander Läte kooliõpilastest, üliõpilastest ja õpetajatest esimese eesti sümfooniaorkestri. 14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
