Muusika äratundmislood kuulamistund (0)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Eesti muusika

viimastel silpidel), kahe koori lõõtspill), tekstid levivad algul vaheldumisi laulmine, lauldakse pilli käsikirjaliselt, hiljem trükitud saateta, sageli improviseeriti tekst laulikutes. Nii kinnistuvad kindlad esituse kägus, esitajateks naised. autorid ja loojad EESTI MUUSIKA ARENGULUGU · info enne 12 saj. On napp · üksikud teated on jõudnud juhuslike märkustena vanadest kroonikatest · 1164 andmed kuusalu kiriku kohta · Orel; 1329 esimesed orelid. Helme, Paiste · Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus Eesti folklooris · Nn. Profesionaalne muusika kõlas ordulossides · 1521. Võeti linnadesse tööle palgalisi muusikuid. MUUSIKAELU 17

Muusika

3

docx

12.klass Eesti muusika

Iseseisev töö 12.klass Eesti muusika 1. Nimeta vähemalt kolm19.saj rahvusliku ärkamise aegset sündmust 1870 Eesti Üliõpilaste Seltsi rajamine 1857 Perno Postimees 1865 Laulu ja mänguselts ,,Vanemuine´´ 1869 I üldlaulupidu 1872 Eesti Kirjameeste Selts 1878 Sakala 2. Mis linn ja miks kujunes 19.saj kultuurielu keskuseks Eestis? Tartu,sest rahvusliku liikumise eestvedaja Jannsen hakkas seal välja andma Eesti Postimeest. 3

Muusikaajalugu

2

docx

Esimesed heliloojad 11. klass

Esimesed heliloojad 11. klass 19. sajandi lõpu Eesti muusikaelus valitses saksamõjuline romantism ja koorilaulus eeskätt Liedertafel'i-stiil (sks Liedertafel-laululaud). Liedertafel'i-stiil tähistas tundelist mitmehäälset meestelaulu, mis levis 19. sajandi Saksa lauluseltsides. Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Rahvusromantism = rahvuslikud + romantilised ideed Rahvusromantismi tunnused: Tundeline Rahva ajaloost Folkloorist ehk rahvaluulest Rahvamuusikas hakati nägema kunstmuusika algmaterjali ning see ajendas heliloojaid koguma ja tundma õppima oma rahvaviise. Eesti heliloojate esimese põlvkonna silmapaistvamad esindajad olid vennad Aleksander Kunileid, Friedrich Saebelmann ning Karl August Hermann. Kõik kolm heliloojat kirjutasid eestikeelseid koorilaule, mis olid tõhusaks repertuaaritäienduseks kooridele ning kõlasid ka laulupidudel. Aleksander Kunileid: · Oli helilooja, ko

Muusika

14

doc

Muusikaajalugu - viimane periood arvestus

· Vorm ­ korrastajaks värsimõõt, esimene silp tugev, teine nõrk · Rütm ­ mõjutab viisi ja meloodiat ehk tooni ehk mõnu ehk häält, viisi vähem kui teksti · Algriim ­ alliteratsioon (konsonantide kordumine) või assonants (täishäälikute kordumine); ei pea olema kõikides värssides · Skandeerimine ­ teksti sobitamine värsireale · Retsitatiivsed ehk kõnelähedased laulud · Muusika intanatsioon kasvab välja kõne intanatsioonist · Palju improviseerimist · Legaius ­ ettehaarav sisseastumine (ahellaul) · Tempo sõltub laulufunktsioonist Vana Rahvalaul · Ehk runolaul ehk regilaul · Alates Balti hõimudest (ürgühiskondliku korra ajast) · Vormiline ülesehitus · Algriim · Laulikuks, leelotajaks ja kaasesitajaks naised · Sisus domineerib tundelist külge rõhutav element · Mängulisus, tantsulisus  · Esikohal sõnad

Muusikaajalugu

2

doc

teosed eesti heliloojatelt - valitud nimekiri

Eesti muusika A. Thomson "Ketra Liisu" koorilaul "Kannel" koorilaul F.Saebelmann "Kaunimad laulud" koorilaul K.A.Hermann "Oh laula ja hõiska" koorilaul "Isamaa mälestus" koorilaul "Munamäe otsas" koorilaul "Lauljate tervitus" koorilaul "Uku ja Vanemuine" lauleldus "Kungla rahvas" paroodia rahvalaulust M.Härma "Kui sa tuled too mul lilli" koorilaul "Ei saa mitte vaiki olla" koorilaul "Lauliku lapsepõli" koorulaul "Tuljak" koorilaul A.Läte "Pilvedele" koorilaul "Kuldrannake" koorilaul

Muusikaajalugu

1

doc

Eesti muusika

Eesti muusika 11.klass Sis 1. aadliringkondades elavnes muusikaelu, õpetati talupoegi pilli mängima, levis rahvamuusikaõpetus, rändmuusikud, tähtsamad orkestrid Põltsamaal Kolgas ja Lihulas. Cimze seminar-aitas kaasa koorilaulu ja pillimuusika arengule. 2. I üldlaulupidu ­ 1869 Tartus, 822 lauljat, ainult meeskoorid, dirigendid Jannsen, kunileid, Wirkhaus, ilmalikud ja vaimulikud laulud, korraldasid Jannsen ja Jakobson. II üldlaulupidu ­ 1879 Tartus, 1070 lauljat, 202 pillimeest, dirigent Karl August Hermann, pool kavast olid eesti laulud, korraldasid Jannsen, Kreutzwald ja Jakobson. III üldlaulupidu ­ 1880 Tallinnas, 648 lauljat, 98 pillimeest, dirigent Wirkhaus, kava maht väiksem, 7 eesti laulu, korraldas Johannes Kappel. 3. Seltsid ­ olid väga tähtsad eesti kultuuri edasisele arengule, seltsidest said alguse esimesed üldlaulupeod, Jannsen ­ esimese üldlaulupeo 1 korraldajatest, juhtis Tartu ning seega ka kogu eestlaste kultuurielu, 1845.a. ilmus kogumik ,,Sioni

Muusikaajalugu

4

odt

Eesti muusikaajalugu 18-20 sajand.

· 6. Milline tähtsus on laulupidude ajaloos järgmistel lauludel: · Mihkel Lüdig / Fr. Kuhlbars ,,Koit" · Aleksander Kunileid / L. Koidula ,,Mu isamaa on minu arm · __ ,, __ ,,Sind surmani"  · Gustav Ernesaks / L. Koidula ,,Mu isamaa on minu arm" Millal ja miks kirjutas G. Ernesaks laulu ,,Mu isamaa on minu arm" 7. Eesti vabariigi hümni autorid ja SÕNAD (tuleb lünktekstina) "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muusika: Fredrik Pacius sõnad: Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku,

Muusika

2

doc

Nimetu

a kutsuti Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuhiks, 1921.a pandi Eesti Lauljate Liidule. Ta lõi vokaalmuusikat. Ligi 60 koorilaulu(Mu isamaa nad oli matnud, Kevade tunne, Talvine õhtu) ja 7 soololaulu (Üks ainus kord, Tasa, tasa ). R. Tobias jäi pärast konservatooriumi lõpetamist Peterburi Jaani kiriku organistiks ja koorijuhiks. Elas mõnda aega Tartus, kuid ei saanud end seal teostada ja kolis uuesti välismaale. Ta oli esimene komponistiharidusega helilooja, eesti sümfoonilise muusika esikteose avamäng ,, Julius Caesar,, looja, esimese keelpillikvarteti asutaja, esimese klaverkontserdi looja. Ballaad ,, Sest Ilmaneitsi ilusast" häälele ja orkestrile, muusikaline episood ,,Kalevipoeg põrgu väravas", oratoorium ,,Joonase lähetamine." J.Kappel pärast lõpetamist jäi Peterburi ja töötas Hollandi saatkonnas organistina, juhatas Peterburi Eesti Heategeva Seltsi segakoori juht. Kappeli looming on lüüriline, tugeva romantilise alatooniga

Muusikaajalugu

Kommentaarid (0)