1 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK I Joonistel on kuue funktsiooni graafikud. Tee kindlaks, missuguste funktsioonidega on tegemist. 1 2 3 © Allar Veelmaa 2014 2 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK II © Allar Veelmaa 2014
MÕISTED: Andragoogika - täiskasvanupedagoogika; kunst ja teadus, mis aitab täiskasvanuil õppida. Uurib täiskasvanute õpetamise ja nende isiksuse arenfu sihipärase suunamise seaduspära, Pedagoogika - inimeste, eeskätt noorsoo kasvatamist ja õpetamist käsitlev teadusharu, kasvatusteadus, Demagoogia - rahva, inimeste (antud juhul täiskasvanute) poolehoiu taotlemine petlike lubaduste ning tõe moonutamisega, annab vahendid täiskasvanute intellektuaalseks eksitamiseks. OLULISED TEOREETIKUD VÕI SÜNDMUSED, MIS ANGRAGOOGIKA KUJUNEMISEL ON TÄHTSAD: Malcolm S.Knowles – teda loetakse andragoogilise mudeli autoriks, Johannes Käis – andragoogika rajaja Eestis, 1970. aastal ilmus Malcolm s.Knowles’i esimene raamat – „Täiskasvanuhariduse kaasaegne praktika: andragoogika pedagoogika vastu“ ning alates sellest ajast on temast saanud üks
HAAPSALU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM 10kl Katrin Rüütle Michel Sittow Referaat Juhendaja: Kaia Kullamaa Uuemõisa 2011 Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Katrin Rüütle 10.kl Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Katrin Rüütle 10.kl Elulugu Michel Sittow on silmapaistvamaid varasema renessanssi kunstnike, kes on ka seotud Eestiga. Ta sündis Tallinnas 1469. Aastal. Tema isa, Clawes van der Sittow(Suttow), oli samuti maalija ja nikerdaja, kes töötas Tallinnas aastast 1495, kuni oma surmani 1482
vastu. Samal, 1965. aastal, toimusid Tallinnas Luise tänava võimlas ka esimesed Eesti Meistrivõistlused sulgpallis. Võitsid Jüri Tarto (pildil) ja Helle-Mall Pajumägi (kõigi Eesti meistrite nimed läbi aegade leiad Eesti Meistrivõistluste lehelt). 1965. aastal toimus ka esimene Eesti-Läti-Leedu kolmikkohtumine sulgpallis (Balti mat). Esimesel kolmel aastal leppis Eesti seal kolmanda kohaga, esimene võit naabrite üle saavutati aastal 1968. Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik (Reinberg) - 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Enim meistritiitleid on Reet Valgmaal - 30 (medaleid kokku 34). Meestest on enim medaleid võitnud juba meie juurest lahkunud Jaak Nuuter - 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit. NSV Liidu meistriks täiskasvanute seas on tulnud Reet Valgmaa (pildil) naispaarismängus koos Liidia Markovaga (Leningrad). Paarismängus on medalile tulnud ka Riina Valgmaa
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium KAKSTEIST OLÜMPLAST- TAEVALIK PEREKOND Referaat Koostaja: Katrin Koger Juhendaja: Aavo Jakobsoo 12. jaanuar 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium SISSEJUHATUS Antiikmütoloogia on väga keeruline ja huvitav. Mütoloogia sünnimaaks võib pidada Kreekat. Hiljem kasvas Kreeka mütoloogiast välja ka Rooma mütoloogai. Valisin selle teema kuna ma pole veel kunagi selgusele jõudnud vanakreeka mütoloogia tegelaste elule. Sellest töös võtan vaatluse alla peamiselt 12 peajumalat Kreeka mütoloogias, kes moodustavad jumaliku perekonna.
on kõige kõrgem arengutase võrreldes Eesti ja Kuubaga, järgmisena on Eesti ja kolmandana on Kuuba inimarengu indeks. Eesti on 42 kohal riikide järjestuses, Malta on 36 ja Kuuba on 48 kohal. 2. Joonis 2. Järeldus: SKT/in on Maltal kõige kõrgem ning Kuubal on kõige madalam. Eestil on SKT/in palju kõrgem kui Kuubal ja natuke madalam kui Maltal. Eesti on 42 kohal riikide järjestuses, Malta on 37 ja Kuuba on 88 kohal. 3. Joonis 3. Järeldus: Täiskasvanute kirjaoskus on Kuubas ja Eestis palju suurem kui Maltal, aga Maltal on IAI ja SKT/in nendest kolmest kõige kõrgem. Eesti on 3 kohal riikide järjestuses, Malta on 61 ja Kuuba on 2 kohal. Kuigi Eestil ja Kuubal on täpselt võrdne arv (99,8) on siiski Kuuba 2 kohal ja Eesti 3 kohal. 4. Joonis 4. Järeldus: Loodetav eluiga on Eestil kõige madalam ning Maltal kõige kõrgem. Kuubal on natuke madalam kui Maltal loodetav eluiga ,aga Eestist on Kuubal loodetav eluiga palju kõrgem
Juhatuse esimeheks valiti Jüri Kongas. Kuumaks 1990.a. oktoobris oli 20. rubla, sisseastumismaks 5. rubla. Asutamisest kuni tänaseni on klubis töötanud Mall Kalve, Ain Kalde, Gaida Madar, Sirje Prii ja Heli Kann. Esimestel aastatel juhtisid klubi sisulist tööd Jüri Kongas esimehena, Mall Kalve peatreenerina, Ain Kalde pearaamatupidajana ja Kristel Kivilo administraator sekretärina. Raskeimad aastad klubile olid 1992, 1993, 1994.a. Näiteks 1993.a. oli klubis 4 täiskasvanute rühma, 3 lasterühma, 6 töötajat. Kuumaks 1993.a. oli 50. EEK. Klubi oli lähedal likvideerimisele kui töötajate arv langes 5ni ja liikmete arv 152ni. Murrang toimus 1995.a. kui ESS ,,Kalev" rentis klubile saali, kus praegu töötame. Rühmade arv tõusis 14ni. Kuumaks oli 100. EEK. 1996.a. on klubi ajaloos tähtis selle poolest, et presidendiks valiti hr. Tiit Padar Tallinna Teedevalitsuse direktor (AS Tallinna Teed), kellega klubil on olnud väga ladus koostöö.
SWOT analüüs Eestis täiskasvanuhariduse olukorrast. Elukestva õppe all mõistetakse õppimist sünnist surmani ja see hõlmab endas kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi. Seega, elukestva õppe mõiste sündis väitega, et õppimine ei lõpe kooliga, vaid kestab läbi kogu elu, rõhuasetus on õppimisel pärast formaalharidussüsteemis esmase hariduse omandamist ehk täiskasvanute õppimisel (Elukestva õppe strateegia 2005-2008). Uurimustöö kirjeldab Eesti täiskasvanuhariduslikku olukorda. SWOT analüüs põhineb Elukestva õppe strateegia 2005-2008, Õpetajate lehe artikli „Täiskasvanuharidus – kordaminekud ja probleemid“ ning Õpetajate lehe artikli „Täiskasvanuharidus – kellele ja kuidas?“ põhjal. Täiskasvanuhariduse olukord Eestis Tugevused (S) Nõrkused (W)
Andragoogika kui teaduslik distsipliin kuulub kasvatusteaduste hulka koos pedagoogika, kasvatusfilosoofia, haridusteooria, gerantogoogika jt teadusharudega. Otsetõlkena kreeka keelest, kus aner tähendab ´meest,inimest´ ning agoge ´kasvatamist,juhtimist´, võiks arvata,et tegemist on noormeestest meeste kasvatamisega. Ometi pole see nii. ENE annab androgoogikale järgmise definitsiooni : Androgoogika täiskasvanupedagoogika , 20. saj. alguseskujunenud pedagoogikaharu, mis uurib täiskasvanute õpetamise ja nende isiksuste arengu sihipärase suunamise seaduspära ; hõlmab kõrgkoolipedagoogikat, tootmispedagoogikat, sõjaväepedagoogikat jm. Andragoogika - kunst ja teadus, mis aitab täiskasvanuil õppida. ´´The Modern Practice of Adult Education.´´ 1970 * Täiskasvanud õppija on sõltumatu isiksus, kes tahab ise otsustada oma elu, tööd ja perekonda puudutavate küsimuste üle, kuid sageli mitte õppimise üle. See võib viia seesmise
Jõudmaks selgusele võimalikus, peab taotlema võimatut Salingeri jutustuses ,,Kuristik rukkis" on peategelane Caulfield omamoodi tegelane, sest ta kritiseerib täiskasvanuid, kes on üles kasvades kaotanud oma lapsepõlve omapära ja sulandunud massiühiskonda, mis on tegelikult võlts ja paheline. Holden otsustab, et tema ülesandeks on püüda lapsi kuristikuga rukkipõllul, et nad ei langeks täiskasvanute masendavasse maailma. Kuigi peategelane on nagu must lammas kõigi seas ja tundub, et keegi tema mõttekäiku ei jaga, on ta siiski sihikindel oma missioonis. Tema ajaloo õpetaja Pencey koolis, kust ta välja visati, õpetab teda: ,,Elu on tõesti mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." Igal pool surutakse reegleid ja norme peale. Kui koolis üks poiss kõnekunsti tunnis üritas rääkida siiralt
viisakusväljendeid nagu ,,tere", ,,palun" ja ,,aitäh", kuid samas võib ta jäljendada prügi maha viskavat või konfliktide korral last karistavat vanemat. Nii nagu vanematele ei anta lapse sündides kaasa juhendit temaga ümber käimiseks, ei saa ka laps sünnihetkel teada, kuidas siin maailmas kõik toimib ja millist käitumist temalt eeldatakse. Ta peab seda kõike õppima ja tema käitumisõpingud toetuvad esmalt ikka temaga tegelevate täiskasvanute eeskujule. Täiskasvanute omavaheline suhtlemine on eeskujuks lastele, kes need mallid oma käitumisse üle võtavad. See, kuidas vanemad oskavad probleeme lahendada, mõjutab ka last ja annab talle eeskuju keerulistes olukordades käitumiseks. On oluline, et probleemide korral oskaksid vanemad jääda väärikaks ja suudaksid oma partnerit ja lähedasi austada. Sama oluline on mõista väärikuse ja austuse vajadust ka lastega suhtlemise puhul. Laps on samasugune partner, kellega saab asju arutada, kellel
Õppimisvõimalused Tallinnas Plokkskeem 2 12.03.13 Õppeasutused Algkoolid2 Põhikoolid 15 Gümnaasiumid 60 Täiskasvanute gümnaasiumid3 Kutsekoolid15 Ülikoolid 3 Rakenduskõrgkoolid 9 3 12.03.13 Kohad Tasulised Tasuta Algkoolid 2 0 Põhikoolid 6 9 Gümnaasiumid 9 51 Täiskasvanute 0 3 gümnaasiumid Kutsekoolid 3 12 Ülikoolid 3 3 Rakenduskõrgkoolid 9 9 4 12.03.13 Graafik 60 51 50 40 30 20 12 9 9 9 9 10 6
mille eesmärk on suurendada Euroopa kõrghariduse atraktiivsust, profiili, mainet, nähtavust ja ligipääsetavust kogu maailmas. Tegevused võivad hõlmata Erasmus Munduse programmi ja selle tulemuste edendamist ning neid võivad ellu viia kõrghariduse valdkonnas tegutsevate Euroopa ja kolmandate riikide organisatsioonide segavõrgustikud. Grundtvig Grundtvigi abil rahastatakse täiskasvanute haridust, eelkõige riikidevahelist partnerlust, võrgustikke ja liikuvust. Programmi eesmärgid on edendada täiskasvanud õppijate ja täiskasvanute koolitajate koostööd partneritega teistest Euroopa riikidest, laiendada täiskasvanute õppimisvõimalusi ning tõsta täiskasvanuhariduse kvaliteeti ja populaarsust Euroopas. Grundtvigi programm hõlmab seda osa inimese haridusteest, mis omandatakse pärast põhi-, kesk-, kutse- või
Põhikool ja gümnaasium võivad anda valikainete raames ka kutsealast eelkoolitust. Kutsekooli tegevust ja arengut suunab kooli nõukogu. Kooli direktor valitakse avaliku konkursi korras, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Kutsekoolis võib toimuda kutsealane eelkoolitus, kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis, kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele, kutseõpe põhihariduse baasil, kutsekeskhariduse õpe, kutseõpe keskhariduse baasil, rakenduskõrgharidusõpe ja täiskasvanute tööalane koolitus. Kutsekoolis võib õppida täis ja osakoormusega. Õppimine võib toimuda koolipõhise või töökohapõlise õppe (õpipoisiõppe) vormis. Kutsekeskhariduse läbinud õpilastel on võimalus jätkata üldharidusõpinguid kuni 35 õppenädala ulatuses koostöös gümnaasiumiga. Kõikidele õpilastele makstakse lõunasöögi toetust ja transpordikompensatsiooni ning edukamatele õppetoetust. Eesti kutseharidussüsteem on valdavalt riiklik. Arvestades aga kaasaegse kutsealase
Õppepuhkus Tööandja ja töötaja on tihti eriarvamusel õppepuhkuse saamise õiguse, tingimuste, kestuse jms kohta. Töötajale õppepuhkuse andmise korda reguleerib täiskasvanute koolituse seadus, millele ka töölepingu seaduse § 67 lõige 1 viitab. Täiskasvanute koolituse seaduse § 3 järgi jaguneb koolitus sõltuvalt eesmärgist tasemekoolituseks (võimaldab õhtuse või kaugõppe vormis või eksternina omandada põhi- ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutse- või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust); tööalaseks koolituseks (kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine ja
õppe meetodid peaks peegeldama neid meetode, mida õpetajad kasutavad oma õpilaste peal. Teisisõnu, nad võtavad vastutuse selle eest, et mida nad peaksid õpetama. See tähendab, et meetodid, mis põhinevad pedagoogikal-kunst ja teadus-rakendatakse täiskasvanutele. Sõna andragoogika on päris Kreekast, sõna agoge tähendab õppimist ja andr- tähendab täiskasvanut, koos tähendavad nad kunsti ja teaduse meetode, et aidata täiskasvanutel õppida. Täiskasvanute eneseteadvus. Palju koolijuhid nõustuvad sellega, et õpetajad on täiskasvanud ja ei ole enam sõltuvad; nad vastutavad enda eest ise ja on võimelised elama oma elu täiskasvanu maailmas. „Inimeste eneseteadvuses juhtub midagi dramaatilist kui nad hakkavad end täiskasvanutena mõistma. Nad hakkavad nägema oma elu kui mitte enam täiskohaga õppijad. Nad näevad end kui produtseerijana“(Knowles, 1980, p. 45). Koolijuhtidel on ülesanne luua tasakaal õpetajate ja
Täiskasvanute koolitamise probleelmid Essee Praeguseks on möödas järjekorras juba 10. täiskasvanud õppija nädal, mis tuletab kõigle meelde, et inimene tõesti saab õppida kogu elu. Enese pidev täiendamine, teadmiste süvendamine, nende värskendamine või uute kogumine aitab paremini tööturul läbi lüüa. Kuid nagu igas valdkonnas, on ka täiskasvanute koolitamises ning eelkõige selle korraldamises problemaatilisi külgi. Viimaste aastate jooksul on eriti aktuaalseks kerkinud tasuta hariduse küsimus. Seda eelkõige noorte üliõpilaste seas, kes peavad õppemaksu tasumiseks õppelaenu võtma. Vaadates natuke laiemalt, leiame probleemi ka erinevate koolitusfirmade poolt pakutavates teenuste hindades. Näiteks keelekursuste hinnad Eestis on enam kui 50% kallimad kui sarnased kursused Saksamaal või Skandinaaviariikides. Märkimisväärne
Tööandja, kes soovib näha korralikku ja selget pilti Sinu töökohtadest, võib sellise CV kõrvale panna, eriti, kui oled sellega püüdnud varjata oma ebakompetentsust või pikka töötusperioodi. Missugust varianti valida, sõltub täielikult Sinust endast. Alternatiivina võid kasutada kombineeritud resümeed. Näide funktsionaalsest resümeest DOROTHY MARIE MASON 3200 North Jameson Drive Butte, Montana 59701 (406) 766-3304 Elukutse eesmärgid: aitasin välja töötada täiskasvanute hariduse kättesaamise programmi, uurisin keskkondi ja juhtumeid õppeprogrammide arengus täiskasvanutele. Kirjutamis- ja suhtlemisoskused: Töötasin välja õppeprogrammi kahele täiskasvanute hariduskursustele, mille eesmärk oli aidata täiskasvanutel ette valmistuda keskealiseks saamisel ning pensioniaastateks. Ettevalmistus sisaldas endas uurimistööd käesoleva aja sotsioloogilistes aruannetes, mille eriline rõhk oli pööratud täiskasvanute erivajadustele üleminekuperioodil
eesmärgid · saavutada vanusgrupis 20-64 tööhõive määr 76% · saavutada aastaks 2020 teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase 3% SKPst · vähendada põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte (18-24) osakaalu 9,5%-ni · suurendada kolmanda taseme haridusega 30-34-aastaste inimeste osakaalu 40%-ni · vähendada suhtelise vaesuse määra peale sotsiaalseid siirdeid 16%-ni · suurendada täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise määra 17%ni · vähendada ilma eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaalu alla 30%
Õppepuhkus ja selle võimaldamine. Koostas: Martin Aulik Õppepuhkus on reguleeritud nii töölepingu seaduses kui täiskasvanute koolituse seaduses. Õppepuhkuse eesmärgiks on anda töötajale vaba aega õppimiseks. Koolitustel osalemiseks on töötajal õigus saada kalendriaasta jooksul õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva. Kui kasutad õppepuhkust kõrghariduse omandamiseks, siisTaseme- ja tööalase koolituse eest tuleb tööandjal maksta töötajale 20 kalendripäeva eest keskmist kalendripäevatasu. Ülejäänud 10 kalendripäeva ulatuses saab töötaja võtta tasustamata puhkust. Tasemekoolituse lõpetamiseks
see noorus midagi nii kena. Aga kas noorus on ilus aeg? Noorus on ilus aeg sellepärast, et täiskasvanuna peab tööl käima. Tööl peab käima elu lõpuni ja ka pühade ajal ega ole vaheaegu nagu koolis. Koolis peab käima 12 aastat, aga tööl terve ülejäänud elu. Täiskasvanuna peab pere jaoks raha teenima, pere eest hoolitsema, on palju muid kohustusi, aga lapsena ei ole selliseid vastutusi. Noorus ei ole ilus aeg, sest siis on piirangud, mis on täiskasvanute poolt seatud ja filmide piirangud. Vanemate inimeste piirangud on näiteks, et väljas ei tohi kaua olla. Teised seaduslikud piirangud on seatud valitsuse poolt. Peres ei ole sõnaõigust oluliste asjade otsustamisel, näiteks kui kolitakse, ei saa valida, kas kolida või mitte. Lapsena peab käima koolis ja õppima, mis on üsna tüütu kohustus. Noorus on ilus aeg, sest siis on parem tervis, sest lastel on immuunsussüsteem parem ja tugevam
Eesti kõige aegade paremad judo maadlejad : : 2014 Sisukord Judo ajalugu Aleksei Budõlin Indrek Pertelson Martin Padar Kasutatud kirjanduse loetelu Aleksei Budõlin Aleksei Budõlin on tippspordist loobunud Eesti dzuudomaadleja, praegusel ajal Eesti dzuudo täiskasvanute judokoondise peatreener. sündinud 5. aprillil 1976 Tallinnas Aleksei Budõlin on täiskasvanute tiitlivõistlustel võitnud kokku 8 medalit: olümpiamängudelt ühe, maailmameistrivõistlustelt kaks ja Euroopa meistrivõistlustelt viis. Lisaks on ta kaks korda võitnud Euroopa juunioride meistritiitli. Erinevatel turniiridel (World Cup, Grand Prix ja Grand Slam) on Aleksei Budõlin saavutanud 9 esikohta. Indrek Pertelson Indrek Pertelson on Eesti judoka (juudomaadleja) ja ettevõtja. Sündis 21. aprillil 1971 Indrek on 193 cm pikk ja kaalub 113 kg.
Ameerika töötingimuste otsingutele Aafrika Euroopasse (eelkõige endistesse emamaadesse), Aasiasse (eelkõige Araabia poolsaare riikidesse) paremate elu ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitiliste põhjustel, näljahädade eest. Toimub ka mandrisisene ränne kõige vaesematest riikidest natu Urmas Lekk geograafia 2010 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2 parema elatustasemega riikidesse. Aasia Põhja-Ameerikasse - paremate elu ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatus ja loodusõnnetuste eest. Mandrisisene poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine: Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse
I VÕISTLUSTE AEG JA KOHT Võistlused toimuvad 16. Märts 2013 a. Tartumaal Luunja Keskkoolis. Võistluste mandaat ja kaalumine 16. märts kell 9.00-9.30. Võistluste algus kell 10.30. Eelkaalumine 15.märts kell 18.00 -19.00 Luunja Keskkoolis. II VÕISTLUSTEST OSAVÕTJAD Osalevad 1995.a ja hiljem sündinud maadlejad kehakaaludes: -23 kg; -26 kg; -29 kg; -32 kg; -35 kg,-38 kg,-42 kg,-46 kg,-50 kg, -54 kg, -58 kg, -63 kg, -69 kg, -76 kg, -85 kg -100 kg. Täiskasvanute kehakaal -74 kg. III VÕISTLUSTE SÜSTEEM Võistlused toimuvad individuaal-meeskondlikena ja viiakse läbi Eestis kehtivate võistlusmääruste alusel. Võistkondlikku arvestust peetakse 1. linnade, maakondade vahel.(arvesse lähevad kõik punktid). 2. klubide vahel.(läheb arvesse 10 paremat tulemust). Võistleja tervisliku seisundi eest vastutab võistlejat lähetav organisatsioon. Punktide arvestamine. I-7p, II-5p, III-4p, IV-3,V-2p, VI-1p. Maadeldakse välja üks kolmas koht.
viimaks on tüdruku omaetteolek ja haiglus ratsionaalselt ära seletatud. Nad loodavad, et ussirohi teeb nende lapse normaalseks Kai fantaasiad muudavad neid järjest närvilisemaks ja ärritavad neid väga, eriti isa. Ema hoiatab Kaid, kes järjekindlalt kraanast kui kaelkirjakust räägib: "Aga ära sa isale kogu aeg vastu vaidle. Isa on väga aus mees ja ei salli valetamist." Sallimatus teistsugususe suhtes ilmneb ka ainukeses loos, mida täiskasvanute maailma esindaja "Kaelkirjakus" jutustab: Kai isa räägib, kuidas mustlaseit tema vanemate koduõuelt pesunöörilt valge voodilina varastas, sellest endale seeliku tegi ja selles seelikus almust paluma tuli ning kuidas tema isa seelikut vaadates nuttis. Kivirähk ei hoia irooniat kokku: kui ema ütleb, et oleks tulnud politsei kutsuda, vastab isa "Ta ei suutnud, mustlaste alatus muutis ta jõuetuks, /---/ sellepärast ma ei salligi vargaid."
See võib tulla lapsepõlves elatud kogemustest. Pereliikmetega on võib-olla lihtsam suhelda kui seda on vanaemadega või hoopis vanaisadega. Täiskasvanutest on vahel raske aru saada, sest nad on rohkem elukogenenud ja targemad kui nooremad inimesed. Kindlasti on mõnusam momendil ajastul toimunud sündmustest parem kõnelda, vestelda või rääkida omavanuste sõpradega. Mida väiksem põlvkondade vahe, seda mõnusam suhelda. Noorte ja täiskasvanute suhted on erinevad, põlvkondadel on oma arusaamine elust aga tuleb mõista üksteist ja olla sallivad.
Aga ometi tähendab vanemaks olemine ka riski. Ükski laps ei saa kunagi täiskasvanuks, kui ema- isa tema eest otsustusi teevad. Tänapäeva inimene, sealhulgas ka lapsevanem on järjest enam ühiskonna kiire arengu tõtu üle koormatud ja ei suuda tihtipeale adekvaatselt hinnata enda mõju lapse arengule. Lapse kasvatuses minnakse kaasa moodsate mõtteviisidega, mille mõju lapsevanem ei mõista enne, kui on lapsel tekkinud juba sellised käitumishäired, kuhu peab sekkuma spetsialist. Täiskasvanute ülekoormatus ja probleemid mõjutavad oluliselt viisi, kuidas nad lapsi enda ümber tajuvad. Michael Winterhoff (2010) on oma raamatus kirjeldanud kolme põhilist laste ja vanematevahelist suhtehäiret, kus on selgelt näha nimetatud taju kujunemine: võrdväärset partnerlust, projektsiooni ja sümbioosi. Nende kõigi häirete ühine nimetaja on puudulik psüühiline küpsus. Arvatakse, et lapse psüühika areneb ja kujuneb iseenesest, aga tegelikult see areneb
Omapärane valdkond on sõnatud suhtlemisvahendid näoilme, kena ja käteliigutused. Sõnatute suhtlemisvahendite alla kuuluvad ka zestid ja miimika, poos, naer, intonatsioon jne. Lapsepõlve erinevates etappides on lapsel kogu aeg vajadus olla suhetes teistega, sest ta sõltub oma ettekujutuste loomisel iseendast ja ümbritsevast maailmast. Ta muutub puberteedieas rohkem sõltuvaks oma kaaslastest. Kuuenda klassi õpilased ei eelda oma kaaslastelt, et nad käituksid vastavuses täiskasvanute standartitega, pigem peaksid nad tegema selliseid asju, mida kuuenda klassi õpilased on võimelised tegema. Niisiis tunneb laps nagu enamik tema kaaslastest end palju mugavamalt oma klassi õpilastega kui täiskasvanute seltskonnas. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja", siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas olukorras ja seltskonnas rääkida. Samas, on suhtlemine palju enamat, kui rääkimine.
KAASAJA POLIITILINE KAART. RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD. 1.Täida tabel eri arengutasemega riikide võrdlemiseks. Andmed leiad järgmistelt linkidelt. http://hdr.undp.org/en/countries/ ((SKT, IAI ja riigi koht selles tabelis, täiskasvanute kirjaoskus, keskmine eluiga sünnihetkel, imikusuremus, interneti kasutajad 100 el. kohta) http://esa.un.org/unpd/wpp/Sorting-Tables/tab-sorting_fertility.htm (sündimus 1000 elaniku kohta ) http://esa.un.org/unpd/wpp/Sorting-Tables/tab-sorting_mortality.htm (suremus 1000 elaniku kohta, meeste ja naiste eluiga, imikusuremus http://esa.un.org/unpd/wpp/Sorting-Tables/tab-sorting_population.htm (linnaelanike %) http://esa.un.org/unpd/wpp/population-pyramids/population-pyramids.htm
Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel Nägemine, vaatlemine Tähelepanu Taju Kuulmine, täiskasvanute kõne Meeldejätmine: Mõtlemine: ·töötlemine töömälus mälust ja maailmast ·säilitamine pikaajalises mälus pärit infoga tegutsemine * Tähelepanu, töömälu maht on piiratud * Kognitiivsed protsessid on nii kontrollitud kui automaatsed (nõuavad vähest tähelepanu mahtu, st kulub vähe energiat) ·Tähendust konstrueeritakse ·Tunnetusprotsessid arenevad seda peab õpetamisel arvestama Tähelepanu
noorteprobleemidest. Millal probleeme oli rohkem ja millised nad olid? Nende küsimuste vastused on selles kirjandis. Vanasti kui ka tänapäeval suur noorte probleem on välimus. Enamasti see on tüdrukute probleem, aga ka mõned poisid tahavad hästi välja näha. Kõik ostavad endale uued riided ja igasuguseid ehteid, mis on väga kallid ja mõnedele ei jätku raha selle peale. RAHA. See probleem on sajandist sajandisse. See on rohkem täiskasvanute probleem, aga taskuraha on noorteprobleem. Kõik noored paluvad oma vanematelt taskuraha, aga mõnedel täiskasvanutel sellist võimalust pole ja sellepärast tulevadgi tülid vanematega. Suhted oma vanematega on ka üks suur noorteprobleem. Aga vanal ajal ja tänapäevased suhted on erinevad. Vanasti lapsed olid rohkem sõnakuulelikud ja tegid seda, mida nendele öeldi, kuid ka mõnikord esinesisd väiksed tülid. Vanasti austati vanemaid, kuid tänapäeval see on väga haruldane
Selliste tunnistena lastega järjekindlalt eristatakse ja kasutatakse värvi, vormi ja eseme suurust. Selles vanuses mõtlemise protsessis toimub selle eseme tegevuse protsessis ja kannab ainelise-tegeva iseloomu. Aineline tegevus on intellektuaalse arengu allikas.Laps omandab erinevate esemetega tegevuse viise (eristada eseme tegevuse objektina, paigutada seda ruumis ümber, tegeleda mõne esemetega nende teineteisele suhte järgi) täiskasvanute koostöös. Lapse psüühilises arengus otsustavat tähendust omab täiskasvanu kuju. Selle perioodil lapse mõtlemise iseloomulikuks eriomaduseks on sünkretism, jagamatus laps püüab lahendada ülesannet üksikute parameetrite eristamiseta, tajub olukorra tervikliku pildina, kus kõikidel detailidel on ühesugused tähendused. Lapse psüühiline areng algab suhtlemisest. Ainult täiskasvanute inimestega kontaktis lapsel on võimalik omandada inimkonna ühiskonna-ajaloolise kogemust
Holdenit on ka varem koolidest väljavisatud halva õppeedukuse tõttu. Tal on väga raske kohaneda uute asjade ja uue keskkonnaga. Iseloomult paistab ta rahulik, kuid tegelikult nii ei ole. Holden on teismeline poiss, kes kõigub kusagil lapsepõlve ja täiskasvanu maailma vahel. Ta kardab saada täiskasvanuks, kuid nii mõneski olukorras teeskleb ta, et on täiskasvanu. Talle meeldib end pidevalt vanemaks valetada, kui tegelikult on. Holden oli üleüldse üks suur luiskaja. Ta vihkab täiskasvanute maailmat, mis on täis omakasu, valesid, uhkust, üksindust ja raha. Tema jaoks on see kõik võlts. Holden on suures segaduses, ta ei saa aru mida ta tegema peab, kes ta on või kuhu ta kuulub. Ta üritab minevikust võimalikult palju kinni hoida ja hirmunud tuleviku ees. Ta on maailmas pettunud ja kibestunud. Ta ei usalda kedagi, peale oma õe ja surnud venna Allie, kellega ta vahetevahel räägib. Holden on kinnine ning hoiab omaette, otsustusvõimetu ja ärritub kergelt. Ta hing on rahutu
Tervis on füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu seisund. Tervis on ressurss, mis peaks olema oluline iga inimese jaoks. Tervist tuleb hoida ja säästa, et tagada heaolu kogu eluks. Paraku on inimesi, kes ei hooli oma tervisest ning kahjustavad seda mitmel moel. Tänapäeval on palju inimesi, kes harrastavad ebatervislikku eluviisi, mistõttu võivad tervise ressursid otsa saada. Üheks väga kahjulikuks eluviisiks on füüsiline passiivsus. Vähene aktiivusus on levinud pigem täiskasvanute seas. On väidetud, et umbes üks kolmandik täiskasvanutest kogu maailmas ei ole piisavalt aktiivsed ning see on toonud sama palju surmasid kaasa kui suitsetamine. Mitte piisav aktiivsus toob kaasa erinevad haigused nagu diabeedi ja südamehaigused. Kuna füüsiline passiivsus on muutunud maailmas väga suureks probleemiks, siis tuleks inimesi hoiatata kaasnevatest riskidest ning suunata neid rohkem sporti tegema. Teiseks kahjulikuks eluviisiks on suitsetamine
Teema 1. Lapse kasvamine ja areng, selle toetamine täiskasvanute poolt. Sotsiaalne areng Kehaline areng Emotsionaalne areng Vaimne areng MÄNGUOSKUSED SOTSIAALSED OSKUSED TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED ENESEKOHASED OSKUSED 25/09/2018 LEHTE TUULING TÜ NARVA KOLLEDZ 2
kas minna kutsekooli või jääda gümnaasiumisse. 15-aastaste noorte elus on kindlasti väga tähtsalt kohal muusika. Üritatakse olla nii välimuselt, kui riietusstiililt oma lemmikartisti moodi. Sõpruskondadesse on tavaliselt kogunenud noored kellel on sarnased huvid, sellepärast ei pruugigi omavahel läbi saada poisid-tüdrukud, kes kogu aeg käinud ühes klassis. 15-aastased erinevad täiskasvanutega paljuski. 15-aastastel on teistsugune iseloom ja riietumisstiil. Täiskasvanute iseloom ei ole nii muutlik, kui viieteist aastastel. Teismelistel on alles murdeiga, kuid täiskasvanutel on see juba läbi. Teismelised solvuvad kiiresti ja nende tuju võib kiiresti muutuda. Täiskasvanute käitumine on palju viisakam kui noorukitel ja nende sõnade kasutus on korrektsem, kui 15-aastastel. Täiskasvanud riietuvad korrektsemalt, aga noorukid jälle moodsamalt. Noorukite riietumisstiil ei ole veel välja kujunenud ja nad proovivad igasuguseid erinevaid stiile.
pere- ja kodutööde eest aga vastutasid naised. Kehtivad soostereotüübid juhivad naisi ja mehi valima teatud elustrateegiaid, käitumisstiile ja suhteid teistega ning peegeldavad ja põhjustavad sugude erinevat staatust ühiskonnas. Seega ei pruugi inimene valida enda jaoks õiget ametit või surub enda tahtmised alla, kuna ühiskond ei aktsepteeri seda valikut. Soostereotüüpsed ootused vanemate ja teiste täiskasvanute poolt algavad juba imikueast. Tüdrukuid peetakse väiksemaks, vaiksemaks, häbelikumaks, nõrgemaks ja õrnemaks, poisse nähakse kindlamana, suuremana, koordineeritumana, erksamana ja tugevamana. Vastavalt sellistele ootustele hakatakse lastele jagama ka positiivset tagasisidet soorolliootusele sobiva käitumise eest. Lastele luuakse nn. sootüüpilised keskkonnad sisustuse, mänguasjade ja mängudega. Poiste mänguasjad on
tagasi supertulemusi teinud Silva Oja.1 Tunnustused: Grit Sadeikot on premeeritud, oma noorest east hoolimata, päris mitu korda. Ta on tunnistatud 2007. ja 2008. aastal Järvamaa parimaks naissportlaseks. Alates 2008. aastast saab ta riikliku spordipreemiat noorsportlasele. 2011. aastal tunnistati Grit Eesti parimaks noorsportlaseks. Tulemused: Kõik, kes on spordiga sina peal teavad, et Gritil Eestis vastast pole, ei omaealiste kui ka täiskasvanute seas. Maailma mastaabis, tema tulemused omaealiste arvestuses on väga võimsad, täiskasvanute klassis on tulemused keskmisest tugevamad. Ta praeguse elu parimad saavutused on 2011.a. juuniorite EM`i kuldmedali ning 2008. a. juunioride MM´il pronksmedali võitmine. Kuna Eestis on ta peaaegu võitmatu, siis on ta Eesti meistri tiitlite hulk päris suur. Peale mitmevõistluse on ta Eesti meister veel 60m ja 100m tõkkejooksus, 100m, 200m ja 400m jooksus ning kaugushüppes. 1 J
käitumisele ümbruskonna suhtes tähendab see lapse avastust, et ta saab ise oma tahtmist läbi viia ja otsustab, kas allub teiste tahtele. Rahvakeeli jõuab laps niisiis jonniperioodi, ta püüab oma tahet üha rohkem läbi suruda ja täiskasvanuid oma vajadusi igal juhul rahuldama panna. (30-31.lk) Lapsed defineerivad end nelja-viie aasta vanuses saabuvas maagilis-oidipaalses faasis lausega "Ma loon endale sellise maailma, nagu ma vajan". Järelikult elavad selles vanuses lapsed täiskasvanute jaoks ebareaalsetes fantaasiates, näiteks annavad asjadele teise funktsiooni, sõltuvalt sellest, mida need parajasti kujutama peavad. (31.lk) Normaalse psüühilise arenguga lapsed läbivad nende lapselike maailmapiltidega faasid üksteise järel. Viimasesse faasi jõudnuna on laps võimeline aru saama, et tema reaktsioon võib teises inimeses esile kutsuda vastureaktsiooni. Näiteks konfliktides on laps nüüd võimeline oma osa nägema ja vastavalt käituma
Lapsest lähtuv kasvatus tugineb laste omaalgatuslikkusele ja aktiivsusele. Lapse austamine ja lai tegevusvabadus on oluline, samuti laste omavahelised sõbrasuhted, roll rühmas, suhtumine täiskasvanutesse ja omaalgatuslik tegevus. Kindlasti mängib suurt rolli ka koostöö lapsevanemaga. Põhimõtted: Arvestatakse lapse huve - tugev usk lapse võimetesse ja potentsiaali Arvestatakse lapse individuaalseid vajadusi - lapse usaldamine Laste ja täiskasvanute maailma võrdsustamine Pöörata rohkem tähelepanu lastele, kui oma mina ja teadlikkuse aktiivsetele loojatele Tegevuskultuuri arendamine - koosneb nii täiskasvanute kui laste panusest Pedagoogiliste otsuste juures on laste maailm võrdeline täiskasvanutega Kesksel koha on toimetulev laps Lapse kasvamise austamisel Ühtse vastutuse põhimõte Laste ja täiskasvanute maailma põimumine Vastutus õppimise eest on lapsel
inimeste nõrkused, mida ta osavalt enda tarbeks kasutab. Kogu raamatu vältel on tajuda peategelase pinge kasvu, mida lisaks Karlile loovad ka teda ümbritsevad täiskasvanud. Võib oletada, mida tunneb inimene, kui teda ei usu täiskasvanud, kes peaks teda toetama ja usaldama. Mõeldes erinevatele massimeedias kajastust leidnud koolitulistamistele, tekib antud raamatut lugedes mõte, et sageli võib olla põhjuseks tulistaja võimetus leida endale toetust ja mõistmist täiskasvanute poolt. Jäädes üksi vaimse terroristi meelevalda, võib inimeses toimuda murdumine, mille lõpptulemuseks võib olla enda või teiste elude hävitamine. Siinkohal on hea mõttes pöörduda vanema põlvkonna poole: Kus te olite enne, kui noor jõudis sellisesse olukorda, kus ta ei osanud ennast muul viisil kuhjunud negatiivsest kooramast vabastada? Teise olulise mõttekohana toob Boie oma raamatus esile täiskasvanute võimetuse tulla toime sotsiopaadi osava ja manipuleeriva käitumisega
pannes teeb pank sellega kindlasti palju kurja ning vaene vanainimene ei pruugi seda raha enam kunagi tagasi saada. Siit tulebki välja, et lastel on elavam kujutlusvõime ja minu arust peaksid selise kujutlusvõime omandama ka täiskasvanud, eelkõige vanurid. Väidetavalt on lapsed kõige puhtama südametunnistusega olevused siin ilmas. Ütleb ju vanasõnagi, et lapse suu ei valeta. Jällegi üks voorus, mis täiskasvanute maailmas kipub kaduma. Mäletan, et kunagi oli televiisorist üks laste saade, kus saatelõigus "Lapse suu ei valeta" küsiti laste käest kuidas nemad saavad aru sellistest sõnadest nagu abielu, armastus, sõprus, isa, ema jne. Vastused olid meie jaoks väga naljakad ja täiskasvanute mõistes kindlasti mitte õiged, aga need vastused olid ausad ja siirad. Täpselt nii näebki üks laps "suurte inimeste" maailma. Laste maailme on ju lihtne. Peaaegu ainuke kohustus on käia koolis ja õppida
süütab ja siis jälle kustutab ning tal ei ole puhkuseks aega. Viimasel asteroidil on geograaf, kes kaardistab maid vastavalt maadeuurijate jutule, kellelt ta aga alati tõendeid tahab. Ise on ta liiga uhke, et oma silmaga maid uurida. Väike prints on lapselikult lihtsameelne ja avatud. Ta on uudishimulik ning kui ta midagi teada tahab, siis ta küsib nii kaua, kuni vastuse saab. Tihti on vastuse otsimine tähtsam kui vastus ise. Külastades teisi asteroide, on ta täiskasvanute käitumisest ja väärtushinnangutest hämmingus. Väike prints sümboliseerib lapselikku lootust, armastust ja süütust, mis meis kõigis kuskil hinges peidus on. Raamatu mina-tegelane/jutustaja on juba elukogenud. Väiksena tahtis ta kunstnikuks saada, kuid kui täiskasvanud ei taibanud, et tema joonistuse näol on tegemist boaga, kes elevanti seedib, röövis see temalt julguse sel alal karjääri teha. Väike prints on esimene, kes näeb asju
suuri muutusi. Intervjueeriti keskealise 2 lapse naist. Mäletan isa matuseid kui olin 13 aastane. Erinevatest linnadest tulid lähedased ja sugulased. Minu vennal lubati armeele nädalas lahkuda. Mul oli hea meel näha neid kõiki ja ei tundnud leinat üldse. Matused toimusid jaanuaris külmal ajal ja kuigi isa oli mulle väga kallis, ei tulnud mul pisaraid. Lihtsalt ei tulnud- ei teadnud, et nii peab ja võibolla ka ei suutnud ega osanud. Lõpuks, peale täiskasvanute korduvaid küsimusi ja viltuseid pilke määrisin õues salaja nägu lumega et pisaraid imiteerida. Täiskasvanute jaoks oli vaid nutmine leina väljendus ja püüdsin neile seda anda, kuigi tegelikult oli hinges kordades suurem valu igavese kaotuse teadmisest. Ma ka ei saanud aru, miks ma peaksin oma surnu isa suudlema, kui ma ei tahtnud, mul oli hirm , aga sellised olid traditsioonid. Suurim trauma ei olnud matused ise,
Seened Andrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2005 Aspergillus Kärbseseen Kübarseene ehitus Kartuli- lehemädanik Kartuli- lehemädanik mikroskobis Nõiaring Penicillium Penicillium Punguv pärmseen Pärmseene ehitus Pärmseente koloonia Pärmseente paljunemine Pärmseente pungumine Saprolegnia Seeneniidistik Puravik Tuletael ja ebatuletael Kübarseened
Sellisel juhul ei vastuta me mitte ainult enda eest, vaid ka oma laste ja nende tegude eest. Kui paljud noored teavad, et täiskasvanuks saamisega kaasneb ka vastutus hoolitseda oma vanemate eest, kes pole mingil põhjusel ise võimelised seda enam tegema (juhul, kui nemad on oma alaealiste laste eest hoolitsenud)? Arvan, et väga vähesed. Neid kohustusi on täiskasvanuks saades nii palju, et tuleks nautida oma lapse iga. Iga asi omal ajal ja ära trügi täiskasvanute maailma. Ka alaealisel on ka vabadus valida: kool trennid, sõbrad ja samuti on tal kohustused ja vastutus, kuid need on väiksema kaaluga kui täiskasvanute maailas. Ei juhtu midagi, kui enam trennis ei taheta käia. Täiskasvanuks saades ei saa sa enam öelda, et ,,ma ei taha seda laenu enam tagasi maksta" või et ,,ma ei taha enam neid lapsi" täiskasvanuna on vastutus suurem ja oma tegusid ei ole nii lihtne tagasi võtta vms.
siirast suhtumist ellu ning näidata, kui naeruväärsed me oma "tähtsate asjaajamiste" juures tihti oleme. Heaks näiteks on ärimees, kes arvab end tähtede omandamise näol olevat head ärinissi tabanud, et siis saadava raha eest tähti juurde osta. Väike prints ei saa aga aru, mis kasu on tähtede omamisest, kui neid kasutada ei saa ning ka tähtedel pole ärimehest mingit kasu. Vaadata ja nautida võib tähti aga igaüks. Täiskasvanute pealiskaudsust rõhutab ka lugu autori mina-tegelase lapsepõlvejoonistusega, kus ta kujutab boad, kelle kõhus on elevant. Täiskasvanud näevad boa asemel aga kübarat. Nad hindavad kõike vaid välimuse järgi. Samamoodi nagu ei võetud ka asteroid B612 avastanud türgi astronoomi tõsiselt enne, kui ta oli "korrektselt" riietunud. Täiskasvanud inimesed ei oska kastis lammast näha. Teose teiseks peateemaks on väikese printsi armastus oma roosi vastu. See suhe peegeldab
Impressionism. Novellistika 3 kogu: ,,Saatus" ,,Raskuse vaim" ja ,,Hingede rändamine". Eelkõige sümbolistlik, palju sümboltegelasi ja vastandamise printsiipi. NT: ,,Popi ja Huhuu" vastandub Huhuu ja isanda maailm. Huhuu maailm on kaos, isanda maailm on turvaline ja korrapärane. ,,Vabadus ja surm" vastandub vangla ja vabadus. Iroonlinine lugu vangist, kes püüab põgeneda. Õnnestub. Peale põgenemist jääb auto alla. ,,Inimesesööjad" laste-täiskasvanute maailm. ,,Popi ja Huhuu" Lugu ahvist Huhuust ja koerast Popist, kelle peremees lahkub. Huhuu saab puurist välja, tekitab kaose. Popi alistub kuna Huhuu meenutab isandat ja Popil on peremeest vaja. Ühel päeval otsib Huhuu alkoholi, kuid leiab püssirohutünni ja maja lendab õhku. Popi ja Huhuu sümboliseerivad inimloomuse kaht poolust: Popi arukust, truudust, tundelisust; Huhuu aga tigedust, toorust ja kergemeelsust. Kirjanikku huvitab vaimu ja võimu võitlus inimeses ja inimeste vahel
lapselikult lihtsameelset ja siirast suhtumist ellu ning näidata, kui naeruväärsed me oma "tähtsate asjaajamiste" juures tihti oleme. Heaks näiteks on ärimees, kes arvab end tähtede omandamise näol olevat head ärinissi tabanud, et siis saadava raha eest tähti juurde osta. Väike prints ei saa aga aru, mis kasu on tähtede omamisest, kui neid kasutada ei saa ning ka tähtedel pole ärimehest mingit kasu. Vaadata ja nautida võib tähti aga igaüks. Täiskasvanute pealiskaudsust rõhutab ka lugu autori mina-tegelase lapsepõlvejoonistusega, kus ta kujutab boad, kelle kõhus on elevant. Täiskasvanud näevad boa asemel aga kübarat. Nad hindavad kõike vaid välimuse järgi. Samamoodi nagu ei võetud ka asteroid B612 avastanud türgi astronoomi tõsiselt enne, kui ta oli "korrektselt" riietunud. Täiskasvanud inimesed ei oska kastis lammast näha. Teose teiseks peateemaks on väikese printsi armastus oma roosi vastu. See suhe peegeldab
kõrvuti panna. Kõik need tegevused aitavad lapsel välja kujundada selliseid mõisteid nagu ,,suurem" ja ,,väiksem", ,,sees" ja ,,all". Laps teeb nüüd esimesi katseid kasutada tööriistu, näiteks taob mänguhaamriga puupulka aukudega alusesse. Selliste tegevuste kaudu hakkab tal välja kujunema algeline arusaam põhjusest ja tagajärjest. Laps näeb, et mida rohkem pulka taguda, seda sügavamale see läheb. Lapsel tekib uudishimu ka salapärase täiskasvanute maailma vastu. Et seda rahuldada, on ta innukas ,,kaasa aitama" sellistes koristustöödes nagu põrandapühkimine ja tolmuvõtmine. 16-20 elukuud Sa märkad, et lapse kontroll oma keha üle, käeline osavus ning silmade ja käte koordinatsioon on märgatavalt paranenud ning võimaldab tal teha rohkelt põnevaid avastusi. Ta tegeleb nüüd korraga mitme esemega. Ta oskab klotse nii laduda, et need tasakaalus püsivad, ning saab aru,
annaabi.ee 
