Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Oleme 15-aastased (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on tavaliselt 15-aastased?
  • Kuidas nad käituvad?
  • Mis tegevused neile meeldivad ja mis mitte?

15-aastased
15-aastased noored on täpselt puberteedieas. Millised on tavaliselt 15-aastased? Kuidas nad käituvad? Mis tegevused neile meeldivad ja mis mitte? Mis on 15- aastaste eludes kõige tähtsam?
15-aastased on inimesed, kes pole enam lapsed, aga pole veel ka täiskasvanud. Vahel tahame me olla täiskasvanud ja käitumegi nende moodi, samas aga võime me käituda nagu väiksed lapsed, kes oma tahtmist mitte saades solvuvad. Enamik 15-aastastest käivad üheksandas klassis. Kevadel, kui eksamid sooritatud ja kool lõpetatud peavad kõik valima kas minna kutsekooli või jääda gümnaasiumisse. 15-aastaste noorte elus on kindlasti väga tähtsalt kohal muusika . Üritatakse olla nii välimuselt, kui riietusstiililt oma lemmikartisti moodi. Sõpruskondadesse on tavaliselt kogunenud noored kellel on sarnased huvid, sellepärast ei pruugigi omavahel läbi saada poisid-tüdrukud, kes kogu aeg käinud ühes klassis.
15-aastased erinevad täiskasvanutega paljuski. 15- aastastel on teistsugune iseloom ja riietumisstiil .
Täiskasvanute iseloom ei ole nii muutlik , kui viieteist aastastel. Teismelistel on alles murdeiga , kuid täiskasvanutel on see juba läbi. Teismelised solvuvad kiiresti ja nende tuju võib kiiresti muutuda. Täiskasvanute käitumine on palju viisakam kui noorukitel ja nende sõnade kasutus on korrektsem, kui 15-aastastel.
Täiskasvanud riietuvad korrektsemalt, aga noorukid jälle moodsamalt. Noorukite riietumisstiil ei ole veel välja kujunenud ja nad proovivad igasuguseid erinevaid stiile. Täiskasvanutel, aga on stiil välja kujunenud ja nad teavad kindlalt mis neile meeldib.
Enamus 15-aastastel on huvid, millega nad tegelevad. Kõige populaarsemaks
huviks on sport . Spordiga saab tegeleda igaüks, kellel vähegi viitsimist on. Sport
on ühtlasi ka tervisele kasulik. Paljud noored tegelevad ka arvutimängude
mängimisega. Mõningad noored tegelevad aga asjadega, mis on kahjulikud ja
ebaseaduslikud. 15-aasased tõmbavad suitsu ja tarbivad alkoholi. Alkoholi
tarbitakse tavaliselt seltskonnas või peol. Tihti, aga ei mõelda kui tervistkashjustav
see on. Suitsu tehtakse kambas ning harilikult lihtsalt sellepärast, et teised teevad
seda. Kõige hullem on aga see, kui noored tabivad uimasteid ja mõnuaineid.
Uimastid ja mõnuained tekitavad sõltuvust ja sellest on väga raske lahti saada.
Noored, kes elavad ebatervislikult peaks omale otsima huvi, mis arenab nende
vaimseid või füüsilisi võimeid. Minu arvates on enamus 15-aastased noored tujukad , kuid paljud on ka väga asjalikud. Tujukad selle poolest, et kõik peab neile meelejärgi olema ja neile meeldima . On ka selliseid, kes tegelevad väga tõsiselt oma huvialaga ja õppimisega. Minu seisukoht on see et 15-aastane on raske olla.
Kaisa Vallas
Olari Simson
Rauno Odem
Raido Vaan
Oleme 15-aastased #1 Oleme 15-aastased #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ollikas Õppematerjali autor
kirjand

Sarnased õppematerjalid

Uimastid noorte elus-sõltuvuse põhjused ja ennetamine
16
doc

Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine

TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke riske, seega muutub aina ol

Arenguõpetus
Riskikäitumine
86
ppt

Riskikäitumine

Riskikäitumine Sotsiaalpedagoogika (P2NC.00.458) Julia Nikolina Riskikäitumine • Miks käitutakse riskeerivalt? • Milleks narkoennetus? • Kuidas käituda, kui klassis on HIV-ga laps? Riskikäitumine • Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on inimlikud tragöödiad, enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid • suitsetamine • alkoholi (liig)tarvitamine • uimastite proovimine/tarvitamine • kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga • liikluseeskirjade eitamine • ohutusvahendite kasutamise etiamine • ohutusreeglite eitamine jt Statistika andmed – Suitsetamine 2011. aasta andmetel ei suitsetanud 60% noortest, 10,5% on suitsetamisest loobunud, 7,8% suitsetab mõnikord ning 21,9

Sotsiaalpedagoogika
Suitsetamise populaarsus Keile gümnaasiumis
25
pdf

Suitsetamise populaarsus Keile gümnaasiumis

suitsu ning proovinud. Alaealiste suitsetamine väheneks, kui müüjad poleks nii hooletud neile suitsu müümisega ja kui vanematel oleks rohkem aega, et panna tähele oma lapse käekäiku. Variante, kuidas alaealisi takistada on raske välja pakkuda, sest neil on omad kohad suitsetamiseks ja politseil on keeruline neid tabada. See olukord säilib kuni ajani mil meie, noored, mõistame, et suitsetamine on tõesti tervisele kahjulik ja otsustame mitte alustadagi ja kui juba oleme alustanud, siis lõpetame selle surmava harjumuse. 20 4. METOODIKA Uurimuse tegemiseks on kasutatud küsitluse koostamist. Koostatud küsistlus on jagatud Keila Gümnaasiumi 7. ­ 9. klassi valitud õpilastele. Õpilased vastasid antud küsitluslehtele ja tagastasid lehed . Valim moodustus nii: Iga viies inimene ja kui viies ei vasta, siis kuues. Küsitluse läbiviimine oli edukas

Ühiskonnaõpetus
Uimastid
14
docx

Uimastid

Uimastid Referaat Nimi: Sinu nimi Kool: Sinu kool Klass: Sinu klass Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2009 Eessõna. Uimastiprobleem on Eestis muutumas sensatsioonilisest sündmusest paratamatuks igapäevanahtuseks. Ühelt poolt laiendab rahvusvaheline narkoäri oma turgu ja teisalt soovib meie tarbija eksperimenteerida demokraatliku "vabadusi". Eestis on uimastite tarvitajate ja narkomaanide arv esialgu veel väiksem kui Lääne-Euroopas, Ameerikas või meie naaberriikides Soomes, Lätis ja Venemaal. Samas uimastikuritegevus peaaegu kahekordistub iga aastaga, suurenevad konfiskeeritud narkootikumide kogused ning kasvab mürgituse või psühhoosi vältimatu arstiabi vajadus. Läbiviidud õpilasküsitlused kajastavad järjest ulatuslikumat narkootikumide levikut noorte hulgas. Võib arvata, et uimastitega seotud küsimused muutuvad lühiaastatel Eesti ühiskonnas palju teravamaks. Praegust perioo

Psühholoogia
Põhjalik gümnaasiumi lõpu uurimustöö kanep-kanepi tarbimise ajalugu-KANEPITARBIMINE JA UIMASTIENNETUSTÖÖ TULEMUSLIKKUS-valitud koolide-KOOLINOORTE SEAS
28
odt

Põhjalik gümnaasiumi lõpu uurimustöö kanep, kanepi tarbimise ajalugu, KANEPITARBIMINE JA UIMASTIENNETUSTÖÖ TULEMUSLIKKUS (valitud koolide) KOOLINOORTE SEAS

KOOLI NIMI Uurimustöö KANEPITARBIMINE JA UIMASTIENNETUSTÖÖ TULEMUSLIKKUS (valitud koolide) KOOLINOORTE SEAS Nimi Õppejõud: 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 1. KANEPI TARBIMINE JA ENNETUSTÖÖ.........................................................................4 1.1. Kanepi levimine ja selle tarbimise harjumused koolinoorte seas ....................4 1.2. Koolinoorte hoiakud ja suhtumine kanepisse.................................................. 5 1.3. Kanepi tarbimise motiivid ja võimalikud tagajärjed.....

Kirjandus
Nimetu
53
odt

Nimetu

ajaperioodi, miile ajal vermimine aset leidis. · ÕPPIMISPROTSESSID ­ sageli räägitakse vermimisest kui erilisest õppimise vormist, mis on väga palju piiratud õpitava ja õppimise aja poolest. · KÕRGE INTELLIGENTSUSE EVOLUTSIOON - sellel on oma hind. Suurem aju nõuab töötamiseks rohkem energiat ja pikem arenguperiood kätkeb suuremaid riske. Evolutsioon ja inimese käitumine · Inimestena oleme väga erinevad mitteinimliikidest, jagame geneetilise edasikandumise põhiprintsiipe ning geenide ja keskkonna interaktsiooni, mis määrab ära käitumise. · 3-4 mlj aastat tagasi olid homiidid. · Viiamase 50 000 aasta jooksul on muutused olnud peamiselt kultuurilised, mitte bioloogilised. · EVOLUTSIOONITEOORIA ­ Darwin kirjutas selle teooria, ta selekteeris looma tunnused, mis arenesid välja keskkonna jaoks.

Kategoriseerimata
Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus
20
odt

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus

Paide Ühisgümnaasium Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus Koostaja: Reimu Saaremaa, 11B klass Juhendaja: Maarika Männil, õpetaja Paide, 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7 3. Sportimise võimalused Paides...................................................................................9 4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsu

Uurimistöö
Nimetu
104
doc

Nimetu

Sellele lisandub môju ühiskonnale kui tervikule. Môningal määral aitab sport lahendada mitmeid sotsiaalseid probleeme kuid samas ka varjutab teisi probleeme. Sotsioloogid püüavad küsimust leida sellistele küsimustele Millist tähendust omab spordieetika teistele sotsiaalsetele sektoritele? Kas sport omab stabiliseerivat effekti mônedele majanduslikele ja sotsiaalsetele süsteemidele? Ümbritseva keskkonna môju spordile. Senini oleme käsitlenud sporti ümbritsevast keskkonda pôhiliselt töö seisukohalt. Sport on aga ümbritsetud suurest hulgast sotsiaalsetest süsteemidest, mis ise on omakorda môjutatud üksteisest. seega seisneb küsimus selles kuidas teatud keskkond môjutab inimest osalemist spordis erinevates situatsioonides. Soov osaleda tänapäeval spordiklubis nôuab mitmete rollide täitmist: olema grupi

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun