TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkondlikke riske, seega muutub aina ol
Riskikäitumine Sotsiaalpedagoogika (P2NC.00.458) Julia Nikolina Riskikäitumine • Miks käitutakse riskeerivalt? • Milleks narkoennetus? • Kuidas käituda, kui klassis on HIV-ga laps? Riskikäitumine • Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on inimlikud tragöödiad, enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid • suitsetamine • alkoholi (liig)tarvitamine • uimastite proovimine/tarvitamine • kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga • liikluseeskirjade eitamine • ohutusvahendite kasutamise etiamine • ohutusreeglite eitamine jt Statistika andmed – Suitsetamine 2011. aasta andmetel ei suitsetanud 60% noortest, 10,5% on suitsetamisest loobunud, 7,8% suitsetab mõnikord ning 21,9
suitsu ning proovinud. Alaealiste suitsetamine väheneks, kui müüjad poleks nii hooletud neile suitsu müümisega ja kui vanematel oleks rohkem aega, et panna tähele oma lapse käekäiku. Variante, kuidas alaealisi takistada on raske välja pakkuda, sest neil on omad kohad suitsetamiseks ja politseil on keeruline neid tabada. See olukord säilib kuni ajani mil meie, noored, mõistame, et suitsetamine on tõesti tervisele kahjulik ja otsustame mitte alustadagi ja kui juba oleme alustanud, siis lõpetame selle surmava harjumuse. 20 4. METOODIKA Uurimuse tegemiseks on kasutatud küsitluse koostamist. Koostatud küsistlus on jagatud Keila Gümnaasiumi 7. 9. klassi valitud õpilastele. Õpilased vastasid antud küsitluslehtele ja tagastasid lehed . Valim moodustus nii: Iga viies inimene ja kui viies ei vasta, siis kuues. Küsitluse läbiviimine oli edukas
Uimastid Referaat Nimi: Sinu nimi Kool: Sinu kool Klass: Sinu klass Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2009 Eessõna. Uimastiprobleem on Eestis muutumas sensatsioonilisest sündmusest paratamatuks igapäevanahtuseks. Ühelt poolt laiendab rahvusvaheline narkoäri oma turgu ja teisalt soovib meie tarbija eksperimenteerida demokraatliku "vabadusi". Eestis on uimastite tarvitajate ja narkomaanide arv esialgu veel väiksem kui Lääne-Euroopas, Ameerikas või meie naaberriikides Soomes, Lätis ja Venemaal. Samas uimastikuritegevus peaaegu kahekordistub iga aastaga, suurenevad konfiskeeritud narkootikumide kogused ning kasvab mürgituse või psühhoosi vältimatu arstiabi vajadus. Läbiviidud õpilasküsitlused kajastavad järjest ulatuslikumat narkootikumide levikut noorte hulgas. Võib arvata, et uimastitega seotud küsimused muutuvad lühiaastatel Eesti ühiskonnas palju teravamaks. Praegust perioo
KOOLI NIMI Uurimustöö KANEPITARBIMINE JA UIMASTIENNETUSTÖÖ TULEMUSLIKKUS (valitud koolide) KOOLINOORTE SEAS Nimi Õppejõud: 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 1. KANEPI TARBIMINE JA ENNETUSTÖÖ.........................................................................4 1.1. Kanepi levimine ja selle tarbimise harjumused koolinoorte seas ....................4 1.2. Koolinoorte hoiakud ja suhtumine kanepisse.................................................. 5 1.3. Kanepi tarbimise motiivid ja võimalikud tagajärjed.....
ajaperioodi, miile ajal vermimine aset leidis. · ÕPPIMISPROTSESSID sageli räägitakse vermimisest kui erilisest õppimise vormist, mis on väga palju piiratud õpitava ja õppimise aja poolest. · KÕRGE INTELLIGENTSUSE EVOLUTSIOON - sellel on oma hind. Suurem aju nõuab töötamiseks rohkem energiat ja pikem arenguperiood kätkeb suuremaid riske. Evolutsioon ja inimese käitumine · Inimestena oleme väga erinevad mitteinimliikidest, jagame geneetilise edasikandumise põhiprintsiipe ning geenide ja keskkonna interaktsiooni, mis määrab ära käitumise. · 3-4 mlj aastat tagasi olid homiidid. · Viiamase 50 000 aasta jooksul on muutused olnud peamiselt kultuurilised, mitte bioloogilised. · EVOLUTSIOONITEOORIA Darwin kirjutas selle teooria, ta selekteeris looma tunnused, mis arenesid välja keskkonna jaoks.
Paide Ühisgümnaasium Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus Koostaja: Reimu Saaremaa, 11B klass Juhendaja: Maarika Männil, õpetaja Paide, 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7 3. Sportimise võimalused Paides...................................................................................9 4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsu
Sellele lisandub môju ühiskonnale kui tervikule. Môningal määral aitab sport lahendada mitmeid sotsiaalseid probleeme kuid samas ka varjutab teisi probleeme. Sotsioloogid püüavad küsimust leida sellistele küsimustele Millist tähendust omab spordieetika teistele sotsiaalsetele sektoritele? Kas sport omab stabiliseerivat effekti mônedele majanduslikele ja sotsiaalsetele süsteemidele? Ümbritseva keskkonna môju spordile. Senini oleme käsitlenud sporti ümbritsevast keskkonda pôhiliselt töö seisukohalt. Sport on aga ümbritsetud suurest hulgast sotsiaalsetest süsteemidest, mis ise on omakorda môjutatud üksteisest. seega seisneb küsimus selles kuidas teatud keskkond môjutab inimest osalemist spordis erinevates situatsioonides. Soov osaleda tänapäeval spordiklubis nôuab mitmete rollide täitmist: olema grupi
Kõik kommentaarid