Kunstiretsensioon: Aja jäljed (0)

Krista Tuuling
10A
Aja jäljed
Käisin 14. aprillil Rae galeriis vaatamas Agne Kuusing-Soome näitust „Aja jäljed“. Agne Kuusing-Soome on vabakutseline kunstnik, kes tegeleb põhimõtteliselt kõigega - maal, akvarell , raamatuköide, graafika jpm. Näitustel esineb ta aktiivselt alates 1990. aastast. Kuusing-Soome on Eesti Akvarellistide Ühenduse ja Eesti Nahakunstnike Liidu liige. Kunstnik elab ja töötab Tallinnas.
Ta on ise pärit Võrust, aga ta kujutab enda töödel väga palju erinevaid kohti, näiteks Setumaa , Kaali kraater Saaremaal. Kunstnik kasutab oma näituse teostel palju erinevaid tehnikaid: siidimaal („Teelahkmel), sügavtrükk(„Unelinnud“), kolaaž („Kui ma olin viiene 2.“),nahamaal, õli(„Aja tähendus“) ning suurem osa näituse töödest oli akvarell(„Valguse poole“). Näideteks nimetatud tööd olid ka ühtlasi minu lemmikud antud tehnikates. Näitus meeldis mulle just sellepärast, et seal oli nii palju erinevaid tehnikaid kasutatud. Ning väljapanek oli rikkalik, mitte ainult 10 tööd, vaid ikka hulgi rohkem. Ning tööd erinesid üksteisest, neid vaadates ei tekkinud mõtet, et eelmine töö oli ju juba peaaegu samasugune . Näitusel oli nii abstraktseid kui ka selgeid töid. Abstraktsed tööd mulle eriti ei meeldinud, sest minu jaoks jäid need näitusest kuidagi kaugeks, aga need olid väga omapärased.
Kunstnik on inspiratsiooni saanud erinevatest ajahetkedest, olulistest kohtumistest, mõtest, mälestustest ja rännakutest, seda ütleb ka näituse pealkiri „Aja hetked “. Kunstniku jaoks on oluline aja, mälu, olemise ja juurte tajumine ning mõtestamine, millega ta on ka oma loomingus varem tegelenud . Näitust vaadates tekksis tunne, et ma olen ühes suures toas, kus avaneb uks minevikku , olevikku ning tulevikku. Rae galerii atmosfäär lisas veel juurde sellele tundele. Galerii ruum oli suur, valge ning avar. Igat pilti vaadates tekkisid mul omad isiklikud mälestused esile, näiteks kui ma esimesse klassi läksin või hoopis käisime endise klassiga metsas matkamas.
Minu lemmiktöö kogu näituse peale oli „Kui ma olin viiene 2.“. Seal kunstnik oli kasutanud akvarell, foto ning kolaaži kooslust. See tehnika eristus teistest ning torkas mulle enim silma. Tausta juures oli kasuatud akvarell tehnikat ning maalil asetsesid väikesed mustvalged fotod. Tööle lisasid omapära veel roosad roosid . Kunstnik on ise öelnud, et töö on tagasivaatav ja toob esile väikesese tüdruku toonased mälestuskillud Setumaal . Vaadates maali, hakkasin mõtlema, et mida võisin mina teha kui ma olin kõigest viie aastane. Ning paar väga eredat mälestust meenus mulle lapsepõlvest. Järele mõeldes lapsepõlv oli ilus aeg.