Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tuulevaikuse" - 43 õppematerjali

Päikese ja tuuleenergia
1
doc

Päikese ja tuuleenergia

- võrreldes hüdroenergia seadmetega suhteliselt lihtne paigaldamine. - tuuleenergia abil saab keskkonda saastamata toota elektrit - Tuuleenergia on üsna ohutu - Tuuleenergia aitab tutvustada ka teisi alternatiivseid energiaallikaid. - Tuuleenergia laialdane levik aitab kaasa energiavarude varieerimisele ning muudab elektrivarud turvalisemaks. - Tuuleenergia sobib saareelanikele, tuulevaikuse korral võib ühendada varustuse diisli või päikeseenergia abil elektrit tootva süsteemiga. - - Tuuliku labade pöörlemisel tekib müra - Kui ehitada tuulik lindude teele, on tuulikupark lindudele ohtlik - Mitmed suured tuulikud rikuvad looduspilti. kasutatud allikad: http://liisu6.blogspot.com/ http://www.futuren.ee/?op=body&id=57 http://www.futuren.ee/?op=body&id=107 Susanna Toplaan

Geograafia → Geograafia
37 allalaadimist
Alternatiivsed energiaallikad
2
odt

Alternatiivsed energiaallikad

Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päiksepaneelides. Välja on töötatud ka päikesepatareina toimiv fotogalvaanilistest elementidest koosnev katusekattematerjal, mis muudab päikeseenergia elektriks. TUULEENERGIA Kuigi tuuleenergia varud on suured, on selle energialiigi laialdasem kasutamine alles ees. Tuuleenergia kasutamisel tekib alati küsimus, mis saab tuulevaiksel perioodil, kui tuulikud ei tööta. Mõistlik on tuuleenergia siduda võimalikult paindlikku elektrivõrku, kus tuulevaikuse ajal kasutatakse teiste elektrijaamade toodangut. Teine võimalus on elektrienergia salvestada ja kasutada seda siis, kui energiatarve suureneb. Kahjuks mõjutavad ka tuulikud keskkonda, tekitades müra ja takistades lindude lendu. Arvatakse ka, et tuulegeneraatorid rikuvad maastikupilti. Mõjude leevendamiseks on tuulikute müratase muudetud reguleeritavaks ja püütud tuulikuid disainida selliselt, et nad paremini maastikupilti sobiksid. BIOMASSI ­ JA GEOTERMAALENERGIA

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
Keskkonnatehnika tuulegeneraatorid
2
doc

Keskkonnatehnika tuulegeneraatorid

000 tuulikut, mis toodavad ligikaudu 1,2% osariigi elektrienergiast. Kuigi tuuleenergia varud on suured, on selle energialiigi laialdasem kasutamine alles ees. Praeguse tehnoloogia juures õigustab tuuleenergia end vaid nendes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus on vähemalt 6 meetrit sekundis. Tuuleenergia kasutamisel tekib alati küsimus, mis saab tuulevaiksel perioodil, kui tuulikud ei tööta. Mõistlik on tuuleenergia siduda võimalikult paindlikku elektrivõrku, kus tuulevaikuse ajal kasutatakse teiste elektrijaamade toodangut. Kuna tuul ei ole püsiv, tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Kahjuks mõjutavad ka tuulikud keskkonda, tekitades müra ja takistades lindude lendu.

Loodus → Keskkonna kaitse
1 allalaadimist
Miraaž
12
ppt

Miraaž

esinevad erineva tihedusega õhukihid, kusjuures muutused kihtide tiheduses on küllalt järsud. · Oma tekkeviisi järgi jaotatakse miraazid alumisteks, ülemisteks ja külgmiraazideks Alumine miraaz · Alumine miraaz tekib siis, kui maapinnalähedased õhukihid on tugevasti soojenenud ja õhu tihedus kasvab järsult ülespoole. · Objekti kujutis tekib sel juhul allapoole objekti ennast. · Niisugune miraaz on lühiajaline, ebapüsiv ja moodustab täieliku tuulevaikuse korral. Alumine miraaz Ülemine miraaz · Ülemine miraaz tekib siis, kui ülespoole õhu tihedus järsult väheneb, st kui maapinnast natukene kõrgemal on väga tugev inversioon. · Need miraazid esinevad enamasti polaaraladel. · Paljud pettepildid saartest ja laevadest polaarmerede kohal on ülemised miraazid Ülemine miraaz · Õhutihedus tavaliselt väheneb, kui maapinnalt kõrgemale tõusta. Mõnikord võib tiheduse vähenemine olla erakordselt

Maateadus → Hüdrometeoroloogia
11 allalaadimist
Tristani ja Isolde
1
rtf

Tristani ja Isolde

abielluda, et saada järeltulija-troonipärija. Marc ütleb, et abiellub neiuga, kelle kuldse juukse on pääsuke tema tuppa pillanud. Tristan saadetakse seda neidu otsima, veevood kannavad paadi Iirimaale. Otsitavaks osutub Iiri kuninganna tütar Isolde. Iirimaa on tuldsülitava lohe küüsis, Tristan tapab selle ja tal lubatakse Isolde kaasa vôtta. Kuninganna paneb kaasa armujooki Marci jaoks, et armastus kestaks kogu elu. Tuulevaikuse ajal merel tekib noortel janu ja Tristan ja Isolde joovad sellest, teadmata selle môjust. Nüüdsest peale kuuluvad nad elu lôpuni teineteisele. Isoldest saab Marci naine, kuid salajased kohtumised Tristaniga hoiavad nende armastuse kustumatuna. Tristan ja Isolde möistetakse surma, kuid neil ônnstub pögeneda. Elavad vabas looduses, kannatavad vaesust ja puudust. Lôpuks andestab Marc neile ja saadab Tristani maalt välja

Kirjandus → Kirjandus
65 allalaadimist
Tuuleenergia plussid ja miinused
2
doc

Tuuleenergia plussid ja miinused

kui õnnestuks seadmeid või nende osi Eestis toota; energiatootmisega ei kaasne jäätmeid, ei saasta keskkonda. odavam, kui teised taastuva energia allikad (energiavõsa, biogaas, helio- e päikeseenergia) Tuuleenergia kasutamise puudusteks on: elektrituulikute toodangu olemuslik juhuslikkus ja väga suur ajaline ebaühtlus; reservvõimsuse vajadus tuulikute toodangu kompenseerimiseks tuulevaikuse perioodidel ­ elektrituulikute rajamine vähendab vajadust ehitada muud tüüpi juhitava iseloomuga elektrijaamu ainult väikeses osas; reguleervõimsuse vajadus tuulekiiruse muutlikkusest tingitud väljundvõimsuse fluktuatsioonide silumiseks ­ selleks sobiv võimsus Eesti energiasüsteemis täna puudub, reguleerimisreservide suurendamine tõstab kulusid süsteemis; elektrituulikute võimsuse fluktuatsioonide kompenseerimine fossiilkütuseid kasutavate

Loodus → Keskkonna õpetus
81 allalaadimist
Tuuleenergia kasutamine-selle koht maailma ja Eesti majanduses
8
ppt

Tuuleenergia kasutamine, selle koht maailma ja Eesti majanduses.

aasta lõpuks oli elektrituulikute koguvõimsus kõige suurem Hiinas - (62,36 GW), järgnesid USA (46,92 GW) ja Saksamaa (29.06 GW) TUULEENERGIA EESTIS · Ajavahemikus 1997 kuni 2001 töötas Eestis üks tuulegeneraator. Tahkuna tuulegeneraator jäeti seisma, kuna polnud raha seda käigus hoida. Aastas vajanuks tuulik 1917-2556 eurot. Paraku ei ole tuuleenergia ilma dotatsioonideta või muude abimeetmeteta (nt kohustuslik toodetud energia kokkuost erihinnaga, samuti tuulevaikuse puhuks alternatiivse reservõimsuse pakkumise nõude puudumine) konkurentsivõimeline. Selliste energiatootmise viiside toetamiseks kehtestati Eestis taastuvenergia tasu, mida arvestatakse igalt tarbitud kilovatt-tunnilt, sõltumata selle tootmisviisist. MÕJU KESKKONNALE · Tuuleenergia mõju keskkonnale on suhteliselt väike võrreldes traditsiooniliste energiatootmisallikatega. Olulisemateks mõjudeks on visuaalne ja mürareostus,

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
Eesti tulevikule mõeldes
1
doc

Eesti tulevikule mõeldes

Tuuleenergia kasutamine on iseenesest vägagi mõistlik, sest paigaldatud tuulegeneraatorid ei vaja lisakütust ning tuulegeneraator töötab ilma õhuheitmeteta ega tekita ka muid jäätmeid.Ühe keskmise generaatori töö ööpäeva jooksul vähendaks umbes kahe vagunitäie põlevkivi põletamist. Tuuleenergia kasutamisel on aga oma miinused. Tuul ei allu inimese tahtele ja seda energiat ei pruugi tulla piisavas koguses just siis, kui meil seda kõige rohkem vaja on. Tuulevaikuse puhul tuleb leida elektrienergia kuskilt mujalt või tuulega toodetav kuidagi salvestada. Eestis kahjuks need salvestamise võimalused praktiliselt puuduvad. Tuuleenergia saamiseks on tarvis hiiglaslikke tuulegeneraatoreid. Üks soodsamaid kohti tuuleparki rajada on Hiiumaa lähedale merre. Kuidas see aga mõjub elanikele, kui lummav vaade merele, mis jookseb kuni silmapiirini, on rikutud? Kui käiakse välismaal, siis tuuleparke nähes

Kirjandus → Kirjandus
96 allalaadimist
Tuuleenergia plussid jka miinused
2
doc

Tuuleenergia plussid jka miinused

kobarad, mis suudavad varustada 4000 - 16 000 majapidamist. Mõningates riikides, nagu näiteks Taanis ja Saksamaal, on päris palju üksikuid turbiine. Elektrit saab suunata otse jagamisvõrku, seeläbi vähenevad levitamise ja transpordikulud. Kontrastiks võib mainida, et suurte jõujaamade elekter läbib selleks, et kasutajateni jõuda, kõrgepingeliinides sageli pikki vahemaid. Tuuleenergia sobib saareelanikele, tuulevaikuse korral võib ühendada varustuse diisli või päikeseenergia abil elektrit tootva süsteemiga. Tuuleenergia on üsna ohutu, võrreldes suurte jõujaamadega on tuuleturbiinid (ja tuulepargid) suhteliselt väikesed, seetõttu on ka tehnilise vea või tööstusavarii risk väiksem. Tuuleenergia aitab tutvustada ka teisi alternatiivseid energiaallikaid. Mitmekesised energiavarud on riigile kasulikumad kui piirdumine väheste energiaallikatega. Euroopa riikides varieeruvad energiatootmisviisid

Geograafia → Geograafia
70 allalaadimist
Muusad-vägiteod - vana-kreeka
2
doc

Muusad, vägiteod - vana-kreeka

Polyhymnia Jumalatele määratud laulude Euterpe Lüürika Zeus Jupiter Ülemvalitseja, taeva ja valguse isand, vihmajumal, kes käsutas piksenooli ja taptappis oma isa Kronose. Sümboliks kotkas. Hera Juno Zeusi naine ja õde, abielu- ja abielunaiste kaitsja, tema raev jälitas Zeusi armukesi halastamatult. Poseidon Neptunus Merede valitseja, kinkis inimestele hobuse, otsustas tormi ja tuulevaikuse üle, teda kutsuti ka maaväristajaks ja kujutati kolmhark käes, tema abikaasaks oli Amphritite, kellega nad meresügavuses elasid. Kimbutas Odysseust. Hades Pluto Valitses allilma olles karm, järeleandmatu ning halastamatu, õiglane kuid mitte õel. Ta oli surma jumal kuid mitte surm ise. Oma naiseks röövis ta Persephone.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
41 allalaadimist
Loengu materjale II
3
doc

Loengu materjale II

2.Loeng ( 9.veebuar 2009) MAA: Maa keskmine raadius e. Ekvivalentse kera raadius 6371 km. Ekvatoriaalne raadius 6378,160 km. Maa välispind- geoid- teoreetiline geomeetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täeliku tuulevaikuse korral (langeb kokku Maailmamere keskmise tasemega) ning asetseb risti loodjoonega. Maa uurimise probleemid: · Protsessid on toimunud valdavalt kauges minevikus · Protsessid on väga aeglased · Protsesid toimuvad suurtes sügavustes · Objekt on suur Uurimisprotsessid: · Puurimine ( 1927. a. 2425 m; 1938.a. 4575 m; 1949.a. 6255 m; 1958.a. 7724 m; 1972.a. Beiden 1 9159 m; 1987.a. Koola ps. 12066 m.) Probleemid: kõrge

Geograafia → Geoloogia
58 allalaadimist
Atmosfäär
6
doc

Atmosfäär

mis neelab Päikeselt saabuvat ultraviolettkiirgust ning kaitseb sel moel elu Maal.  Happesademed – gaasiliste väävli- ja lämmastikuühendite lahustumise tõttu õhu veepiisakestes tekkinud happelise reaktsiooniga sademed.  Sudu – suitsu ja muude lisandite tõttu mürgiseks muutunud udu, tekib saastunud õhus (mootorsõidukite heitgaasid, küttekollete suits, tehaste heitained) tuulevaikuse ja udu korral, põhjustab mitmesuguseid tervisehäireid.

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
Geograafia mõisted
2
odt

Geograafia mõisted

SAADAVA ENERGIAHULGAGA EHK SEE ON VÄIKE JA TASUB END ALLES MITME AASTA PÄRAST ÄRA, SEST SEE VAJAB HOOLDAMIST JA PÜSTITAMINE ON KA KALLIS. TUULEENERGIA - KASUTADA SAAB RANNIKUALADEL KUS ON VÄHEMALT 6M/S MUIDU EI TASU SEDA SINNA PÜSTITADA. PÜSTITADA KÕRGEMATESSE KOHTADESSE VÕI RANNIKU ALADELE. EESTIS ON NEED PALDISKIS, VIRTSUS, SÕRVES JA KÕPUL. TOHUTULT SUURED TUUNEPARGID ON SAKSAMAAL, CALIFORNIAS, HOLLANDIS. PROBLEEMIKS ON VÄIKE ENERGIA HULK JA MÜRA, TUULEVAIKUSE PERIOODID. BIOENERGIA - PÕLETAMISENERGIA. KASUTATAKSE PUITU, LINA, LOOMASÕNNIKUT, PILLIROOGA, PRÜGIMÄGEDEST SAADAVAT METAANI JA ORGAANILISTE JÄÄTMETE PÕLETAMISEL, ÕLED. VEEL SAAB TOOTA ENERGIAT SURNUD LOOMADE LAGUNDAMISEL.(ERALDUB CH4-METAAN) PÄIKSEENERGIA - HEA TOOTA PIIRKONDADES, MIS ON EKVAATORITE LÄHEDAL JA PÄIKSE KIIRTE LANGEMIS NURGA LÄHEDAL. SUURE ENERGIA HULGA SAAB KÄTTE LÄHIS EKVATORIAALNE, TROOPILINE JA LÄHISTROOPILINE VÖÖND JA PARASVÖÖTME LÕUNA OSAS

Geograafia → Geograafia
31 allalaadimist
Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud
4
docx

Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud?

tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Kuigi tuuleenergia varud on suured, on selle energialiigi laialdasem kasutamine alles ees. Praeguse tehnoloogia juures õigustab tuuleenergia end vaid nendes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus on vähemalt 6 meetrit sekundis. Tuuleenergia kasutamisel tekib alati küsimus, mis saab tuulevaiksel perioodil, kui tuulikud ei tööta. Mõistlik on tuuleenergia siduda võimalikult paindlikku elektrivõrku, kus tuulevaikuse ajal kasutatakse teiste elektrijaamade toodangut. Teine võimalus on elektrienergia salvestada ja kasutada seda siis, kui energiatarve suureneb. Selline salvestamine on võimalik keemilisel (akumulaatorid) või mehaanilisel teel (pumpjaamad, kus vesi pumbatakse kõrgemal olevasse veehoidlasse, mida saab hiljem kasutada veejõujaamas). Mõlemal juhul läheb muundamisel energiat kaduma. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA-s, Taanis, Hispaanias ja Indias. Maailma

Füüsika → Füüsika
10 allalaadimist
Raketised
3
docx

Raketised

kinnitatust. Rataste pidurid tuleb rakendada, punane hoovapool pöörata alla. Nihutamise ajal ei tohi töölaval olla mitte ühtegi inimest ega lahtisi esemeid. Töölava tuleb nihutada aeglaselt (kõndimise kiirusega), võimalikult piki- või nurksuunas. Tuleb vältida igasuguseid kokkupõrkeid takistustega. Kaldsel pinnal nihutamine on lubatud ainult kuni 3% kalde korral. Ühepoolselt paigaldatud teisaldatavat töölava tohib välistingimustes teisaldada ainult tuulevaikuse korral. Tugiraame mööda üles- ja allaronimine on lubatud ainult siseruumides. Tellinguid tohib kasutada ainult juhul, kui kasutatavad tööpinnad (töölavad) on tootja eeskirjade kohaselt ümberringi külgkaitsetega varustatud. Töölavalt ei ole lubatud maha hüpata ega sealt midagi alla visata. Teisaldatavatele tellingutele ei ole lubatud paigaldada tõsteseadmeid. Enne iga kasutamist tuleb kontrollida, et tugijalad toetaksid tellingut kindlalt.

Ehitus → Ehituskonstruktsioonid
47 allalaadimist
Alternatiivse energia kasutamise võimalused Eestis
12
odt

Alternatiivse energia kasutamise võimalused Eestis

• 1970 - hakati tuulegeneraatoreid suuremas mahus tootma, kui oli naftakriis. Tuuleenergia Eestis Ajavahemikus 1997 kuni 2001 töötas Eestis üks tuulegeneraator. Tahkuna tuulegeneraator jäeti seisma, kuna polnud raha seda käigus hoida. Aastas vajanuks tuulik 1917-2556 eurot. Paraku ei ole tuuleenergia ilma dotatsioonideta või muude abimeetmeteta (nt kohustuslik toodetud energia kokkuost erihinnaga, samuti tuulevaikuse puhuks alternatiivse reservõimsuse pakkumise nõude puudumine) konkurentsivõimeline. Selliste energiatootmise viiside toetamiseks kehtestati Eestis taastuvenergia tasu, mida arvestatakse igalt tarbitud kilovatt- tunnilt, sõltumata selle tootmisviisist. 3 Hüdroenergia eestis Kuigi Eesti kuulub keskmise äravoolu poolest nii 1 km2 kohta (250 000 m3 aastas) kui ka

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD
4
doc

ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD

Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? Tuulikutehnoloogia on tuuleenergia kasutuselevõtmisest alates väga palju arenenud. Praeguseks on suudetud tuulikute müratase muuta reguleeritavaks ning disain muuta selliselt, et nad paremini maastikupilti sobiksid, seega osad probleemid on juba enam-vähem täielikult lahendatud. Uuemad tuulikud on ka palju kergemad ning suudavad väiskema tuulega rohkem energiat toota. Lisaks on tuuleenergia tavaliselt paindlikku elektrivõrku seotud, kus tuulevaikuse korral kasutatakse teiste elektrijaamade toodangut. Mida tuleks teha? Tuuleenergiaga on nagu päikeseenergiagagi ­ tuleb lihtsalt järjest töökindlamaid ja keskkonnasõbralikumaid tuuleenergia tootmisvahendeid leiutada. Lisaks, tuuleparke võiks ehitada kõrgemale mägedesse, kus tuul on suurem ja kus müra kedagi ei sega. 3. Maa siseenergia e. geotermaalenergia Maa siseenergia on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes

Geograafia → Geograafia
111 allalaadimist
Rakendusgeoloogia kordamisküsimused
6
doc

Rakendusgeoloogia kordamisküsimused

pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)Ülemine vahvöö 3)Aluminevahevöö 4)Välistuum 5)Sisetuum.Maakoor on litosfääri ülemine osa(tahke kiht), kesmine paksus 30km,kontinentide kohal 25-70km, ookeanite kohal 6-8km.Moodustab 0,8% Maa massist.Maakoor on kolmekihiline,kõige alumist pinda nimetatakse mohopinnaseks.Kõige pealmine kiht on settekivimid ehk stratisfäär.Kõige alumine kiht kannab nimetust graniitne kiht kuna tal on füüsikalised om.graniidile

Geograafia → Geoloogia
9 allalaadimist
ANTIIKMÜTOLOOGIA
8
docx

ANTIIKMÜTOLOOGIA

Najaad – kreeka nümfid, kes elasid allikates, tiikides ja järvedes. KAKSTEIST PEAJUMALAT Zeus - Ülemvalitseja, taeva ja valguse isand, vihmajumal, kes käsutas piksenooli ja taptappis oma isa Kronose. Pole kõikvõimas ega kõiketeadja. Armus pidevalt. Sümboliks kotkas ja tamm. Hera - Zeusi naine ja õde, abielu- ja abielunaiste kaitsja, tema raev jälitas Zeusi armukesi halastamatult. Poseidon - Merede valitseja, otsustas tormi ja tuulevaikuse üle, teda kutsuti ka maaväristajaks ja kujutati kolmhark käes. Hades - Valitses allilma olles karm, järeleandmatu ning halastamatu, õiglane kuid mitte õel. Ta oli surma jumal kuid mitte surm ise. Oma naiseks röövis ta Persephone. Athena - Kargas täisrelvastuses Zeusi peast, taltsutas inimestele hobuse, tarkuse, arukuse lahingu ja puhtuse jumalanna, leitas palju käsitööalasid (kudumine, laeva ehitus), kangelaste kaitseja. Parthenon Ateenas.

Ajalugu → Antiikmütoloogia
18 allalaadimist
Energiamajandus-Energiavarad
65
ppt

Energiamajandus: Energiavarad

Islandil kasutatakse ära juba mõnesaja meetri sügavuses valitsevaid (200º C) temperatuure. · pinnatemperatuuri erinevused troopilises meres Pinnal 25º-30º, 1000m sügavusel 4,5º C, kasutusel näiteks USA-s · tõusumõõna energia Akumuleeritakse energia, mis toimib tänu nähtustele Kasutatakse näiteks Suurbritannias, Kanadas, Prantsusmaal, Austraalias. · tuuleenergia Takistused: tuule suund ja jõud ei ole ühesugused; tuulevaikuse periood; tuulegeneraatorid on kallid; · ookeanilainetuse energia Kasutatakse näiteks Norras, Jaapanis. · biomass toodetakse metsa harvendusraiega saadavast peenpuidust või kiirkasvuliste paju või muude puuliikide kasvatamisel, koristades saaki lühikeste ajavahemike järel. Tuuleenergia: Kasulik oleks elektrienergia salvestada keemilisel teel (akumulaatoritesse), mehhaanilisel teel (pumpjaamad-vesi pumbatakse kõrgemal

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
MEREANNID REFERAAT
15
doc

MEREANNID REFERAAT

kiiresti reguleerima kui kaselott, kaotab kalmaar võitlusvõime ning vaal pistab ta nahka. Kuid enne lõpplahendust leiavad vetesügavuses aset dramaatilised sündmused, millest annavad tunnistust vaalade kehale, eriti pea ümbrusse jäänud haavad. Vabal tahtel ei tõuse hiidkalmaarid kunagi mere pinnakihtidesse, sest süvamereloomadena ei talu nad madalat rõhku. Ent kui mõnede meremeeste jutud paika peavad, olla 3.juulil 1874.a. hiidkalmaar rünnanud India ookeanis tuulevaikuse kätte jäänud 150-tonnise veeväljasurvega purjelaeva "Perle". Nimelt märganud keegi madrustest eemal kobrutavat vett, läkitanud sellesse kohta harpuuni, mis tabanud hiigelsuurt looma. Haavatud kalmaar sööstnud laeva kallale, kahmanud oma haarmega selle mastist ning tõmmanud laeva ümber. Haarme pikkus olnuvat 30 meetrit. Selles ründes, mis tegelikult oli ju kalmaaripoolne hädakaitse, olevat hukkunud pool laeva meeskonnast. KASUTATUD KIRJANDUS Internet

Toit → Toitlustus
13 allalaadimist
Energiamajandus
6
doc

Energiamajandus

Itaalias ja Prantsusmaa. Üha laialdasemalt on päikeseenergiat hakatud kasutama ka arengumaades. Tuuleenergia Naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Kuigi tuuleenergia varud on suured, on selle energialiigi laialdasem kasutamine alles ees. Mõistlik on tuuleenergia siduda võimalikult paindlikku elektrivõrku, kus tuulevaikuse ajal kasutatakse teist elektrijaamade toodangut. Teine võimalus on elektrienergiat salvestada ja kasutada seda siis, kui energiatarve suureneb. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA-s, Taanis, Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulepark asub Californias. Kahjuks mõjutavad ka tuulikud keskkonda, tekitades müra ja takistades lindude lendu. Arvatakse ka, et tuulegeneraatorid rikuvad maastikupilti. Geotermaalenergia Maa siseenergiat nimetatakse geotermaalseks energiaks

Geograafia → Geograafia
66 allalaadimist
Vana-Kreeka müüdid
7
doc

Vana-Kreeka müüdid

Rhea tütar , Zeusi ielu ja perekonna armukesi ja nende peaehe abikaasa ja õde kaitsja lapsi, armukade ja kaval Poseidon/Neptun Kronose ja Rhea tütar Mere-,tormi- ja Äkiline, kolmhar us tuulevaikuse jumal taltsutamatu, aga k aus Hades/Pluto Kronose ja Rhea poeg Allilma ja surnute Halastamatu, Nähtama jumal, maavarade järeleandmatu, t-uks jumal kardetud, õiglane tegev

Kirjandus → Kirjandus
118 allalaadimist
Peajalgsed
9
doc

Peajalgsed

Arendanud vees maksimaalselt reaktiivjõudu, on lendkalmaar suuteline vee kohal läbima kuni 50 meetrit ning seda sageli 4-5 meetri kõrgusel veepinnast. Hiidkalmaar on kõige suurem peajalgne ning tema keha pikkus võib ulatuda kuni paarikümne meetrini. Vabal tahtel ei tõuse hiidkalmaarid kunagi mere pinnakihtidesse, sest süvamereloomadena ei talu nad madalat rõhku. Ent kui mõnede meremeeste jutud paika peavad, olla 3.juulil 1874.a. hiidkalmaar rünnanud India ookeanis tuulevaikuse kätte jäänud 150-tonnise veeväljasurvega purjelaeva "Perle". Nimelt märganud keegi madrustest eemal kobrutavat vett, läkitanud sellesse kohta harpuuni, mis tabanud hiigelsuurt looma. Haavatud kalmaar sööstnud laeva kallale, kahmanud oma haarmega selle mastist ning tõmmanud laeva ümber. Haarme pikkus olnuvat 30 meetrit. Selles ründes, mis tegelikult oli ju kalmaaripoolne hädakaitse, olevat hukkunud pool laeva meeskonnast.

Bioloogia → Bioloogia
41 allalaadimist
Antiik- ja keskaja kirjandus
11
doc

Antiik- ja keskaja kirjandus

abielluda, et saada järeltulija-troonipärija. Marc ütleb, et abiellub neiuga, kelle kuldse juukse on pääsuke tema tuppa pillanud. Tristan saadetakse seda neidu otsima, veevood kannavad paadi Iirimaale. Otsitavaks osutub Iiri kuninganna tütar Isolde. Iirimaa on tuldsülitava lohe küüsis, Tristan tapab selle ja tal lubatakse Isolde kaasa vtta. Kuninganna paneb kaasa armujooki Marci jaoks, et armastus kestaks kogu elu. Tuulevaikuse ajal merel tekib noortel janu ja Tristan ja Isolde joovad sellest, teadmata selle mjust. Nüüdsest peale kuuluvad nad elu lpuni teineteisele. Isoldest saab Marci naine, kuid salajased kohtumised Tristaniga hoiavad nende armastuse kustumatuna. Tristan ja Isolde möistetakse surma, kuid neil nnstub pögeneda. Elavad vabas looduses, kannatavad vaesust ja puudust. Lpuks andestab Marc neile ja saadab Tristani maalt välja. Tristan lahkub, abiellub nimede sarnasusest vlutuna teise

Kirjandus → Kirjandus
151 allalaadimist
TSÜKLID loeng
76
ppt

TSÜKLID loeng

oksüdeeru. Kasvav jäätmereostus ohustab mereloomade elu ja tervist. Termaalne inversioon Termaalne inversioon tekitab linnades ja tööstuspiirkondades palju probleeme, kuna saasteained ei haju atmosfääris ära. Inversioonikiht takistab tõusvate õhuvoolude arengut ja seega õhu ventilatsiooni: näiteks suits ei saa kõrgemale tõusta maapinna lähedalt, kuna pole õhuvoolu, mis seda ära viiks ja segaks ülejäänud õhumassiga. Tuulevaikuse ja jahtumisel suureneva õhuniiskuse tõttu tekib sageli vine või udu, mis seguneb linna kohal saasteainetega ­ moodustub sudu. Londoni tüüpi sudu Londoni e. New Yorgi tüüpi sudu tekib niiskete ja sompus ilmadega jahedal sügis-talvisel perioodil tööstusrajoonides, kus peamiselt kivisöe põletamise tagajärjel on atmosfäär saastunud tahmaosakeste ning SO2-ga. Veeaurust küllastunud õhus tekivad tillukesed väävelhappe piisakesed, mis koos tahmaosakestega

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
27 allalaadimist
Põhjasõda ja Peeter I referaat
18
docx

Põhjasõda ja Peeter I referaat

Suvel 1713 vallutas ta Lõuna-Soome. Vee peal aga olid rootslased oma suurte laevadega, mis võisid kanda palju suurtükke, Vene laevastikust kaugelt üle. Peetri ainuke sanss oli lahing kalda lähedal. Kõiki vahendeid mängu pannes kahekordistas ta oma Läänemere sõjalaevastikku ning pani seda juhtima kogenud veneetslased ja kreeklased. 5.­7. augustil (25.­27. juulil) 1714 olid mõlemad laevastikud vastamisi Hankoniemi lahingus. Kestva tuulevaikuse ajal tungisid väiksemad, aga hea manööverdamisvõimega Vene laevad Rootsi suurtükitule alt läbi ning abordeerisid liikumatud Rootsi laevad üksteise järel. Rootsi eskaader purustati. Nii saavutas Vene laevastik ülemvõimu Läänemere põhjaosas.[5] 3.Sõja lõpp Juunis 1715 kuulutas Preisimaa Rootsile sõja, rünnates Pommerit ja piirates Stralsundi, kus viibis parajasti Rootsi kuningas Karl XII. 1714. aastal Türgist naasnud kuningas jõudis linnast

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
Energia probleemid Eestis täna ja tulevikus vr alternatiiv energia
11
doc

Energia probleemid Eestis täna ja tulevikus vr alternatiiv energia

Praeguseks on suudetud tuulikute müratase muuta reguleeritavaks ning disain muuta selliselt, et nad paremini maastikupilti sobiksid, seega osad probleemid on juba enam-vähem täielikult 5 lahendatud. Uuemad tuulikud on ka palju kergemad ning suudavad väiskema tuulega rohkem energiat toota. Lisaks on tuuleenergia tavaliselt paindlikku elektrivõrku seotud, kus tuulevaikuse korral kasutatakse teiste elektrijaamade toodangut. Päikese- e. Helioenergia Päikeseenergia otsese kasutamise ajalugu on pikk, kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia kasutamise suurim boonus on see, et ta ei reosta

Majandus → Majandus
87 allalaadimist
Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused - küsimused ja vastused
10
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused - küsimused ja vastused

60) Kuidas mõjutavad termaalsed inversioonid kohalikku õhusaastet? Termaalne inversioon tekitab linnades ja tööstuspiirkondades palju probleeme, kuna saasteained ei haju atmosfääris ära. Inversioonikiht takistab tõusvate õhuvoolude arengut ja seega õhu ventilatsiooni: näiteks suits ei saa kõrgemale tõsuta maapinna lähedalt, kuna pole õhuvoolu, mis seda ära viiks ja segaks ülejäänud õhumassiga. Tuulevaikuse ja jahtumisel suureneva õhuniiskuse tõttu tekib sageli vine või udu, mis seguneb linna kohal saasteainetega ­ moodustub sudu. 61) Kirjelda geoloogilise aineringe väikest tsüklit. Väike tsükkel on settekivimite ring ­ murenemine, edasikandumine, settimine, tihenemine ja taas settekivimeiks kivistumine. 62) Kirjelda geoloogilise aineringe suurt tsüklit. Suures geoloogilises tsüklis satuvad Maa pinnal murenenud tard- ja

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
199 allalaadimist
Põhjasõda
10
doc

Põhjasõda

Suvel 1713 vallutas ta Lõuna-Soome. Vee peal aga olid rootslased oma suurte laevadega, mis võisid kanda palju suurtükke, Vene laevastikust kaugelt üle. Peetri ainuke sanss oli lahing kalda lähedal. Kõiki vahendeid mängu pannes kahekordistas ta oma Läänemere sõjalaevastikku ning pani seda juhtima kogenud veneetslased ja kreeklased. 5.­7. augustil (25.­27. juulil) 1714 olid mõlemad laevastikud vastamisi Hankoniemi lahingus. Kestva tuulevaikuse ajal tungisid väiksemad, aga hea manööverdamisvõimega Vene laevad Rootsi suurtükitule alt läbi ning abordeerisid liikumatud Rootsi laevad üksteise järel. Rootsi eskaader purustati. Nii saavutas Vene laevastik ülemvõimu Läänemere põhjaosas. Sõja lõpp Juunis 1715 kuulutas Preisimaa Rootsile sõja, rünnates Pommerit ja piirates Stralsundi, kus viibis parajasti Rootsi kuningas Karl XII. Aastal 1714 Türgist naasnud

Ajalugu → Ajalugu
198 allalaadimist
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
9
odt

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

41)Kuidas mõjutavad termaalsed inversioonid kohalikku õhusaastet? Termaalne inversioon tekitab linnades ja tööstuspiirkondades palju probleeme, kuna saasteained ei haju atmosfääris ära. Inversioonikiht takistab tõusvate õhuvoolude arengut ja seega õhu ventilatsiooni: näiteks suits ei saa kõrgemale tõusta maapinna lähedalt, kuna pole õhuvoolu, mis seda ära viiks ja segaks ülejäänud õhumassiga. Tuulevaikuse ja jahtumisel suureneva õhuniiskuse tõttu tekib sageli vine või udu, mis seguneb linna kohal saasteainetega ­ moodustub sudu. 42)Kuidas tekkib Londoni tüüpi sudu? Londoni ehk New Yorgi tüüpi sudu tekib niiskete ja sompus ilmadega jahedal sügis-talvisel perioodil tööstusrajoonides, kus peamiselt kivisöe põletamise tagajärjel on atmosfäär saastunud tahmaosakeste ning SO2-ga. Veeaurust küllastunud õhus tekivad tillukesed

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
132 allalaadimist
Elektroenergeetika alused
14
docx

Elektroenergeetika alused

Olemasolevad suuremad tuulepargid: Aulepa 39 MW; Viru-Nigula 24 MW, Pakri 18,4 MW, · Tuulikute summaarne võimsus 117,3 MW. 25. Millised on tuuleenergia laialdase kasutususelevõtuga seotud probleemid? Tuuleelektrijaamade kõikuv ja sageli kiiresti muutuv võimsus raskendab energiasüsteemi teiste elektrijaamade taitlust, kuna need peavad suutma kompenseerida tuuleelektrijaamade võimsuskõikumisi ja isegi nende ootamatut väljalülitamist nt tormi v tuulevaikuse järsul tekkel. 26. Millistest taastuvatest energiaallikatest (v.a tuul ja hüdro) veel Eestis elektrienergiat toodetakse või hakatakse tootma ning kus? Biokütusel koostootmisjaamad Väo ja Tartu (puiduhake, puidujäägid, freesturvas) 27. Milliste Elektrituruseaduses toodud toetustega soodustatakse taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmist? (1) Tootjal on õigus müüa elektrienergiat määratud tarnena põhivõrguettevõtja

Elektroonika → Elektroenergeetika alused
261 allalaadimist
ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11 klass
17
docx

ÜLEMINEKUARVESTUS GEOGRAAFIAS 11.klass

Äike Suured põlengud Vulkaanipursked Fossiilsete kütuste põletamine Transport Tööstus Olme Miks on kahjulikud? happesademete mõju keskkonnale. Mulla hapestumine (leostumine) Veekogude hapestumine Taimede, eriti okaspuude kahjustumine Loomade, eriti vee- ja mullaorganismide kahjustumine ja hävimine SUDU ­ suitsu ja muude lisandite tõttu mürgiseks muutunud udu, mis tekib saastunud õhus (tehaste saasteained jt). Tuulevaikuse ja udu korral põhjustab mitmesuguseid tervise häireid. h) Inimtegevuse mõju atmosfääri koostises Inimtegevuse tagajärel satub õhku palju saasteaineid. Fossiilsete kütuste põletamisel paiskub õhku palju süsihappegaasi, väävli ja lämmastikuühendeid, mis soodustavad nii happevihmade teket kui globaalset soojenemist. Külmutusseadmetest ja aerosoolidest õhku paiskuvad freoonid lagundavad osoonikihti. Jne. MÕISTED: · Atmosfäär ­ e

Geograafia → Geograafia
94 allalaadimist
Ökoloogia ja keskkonnakaitse täidetud test
114
ppt

Ökoloogia ja keskkonnakaitse täidetud test

Atmosfääris tahked osakesed segunevad gaasi ja veeaurudega ning jõuavad nii tagasi maapinnale. · 45. Tööstus, transport, inimeste poolt kasutatav keemia, fossiilkütuste põletamine. · 46. [1 p.] Mida nimetatakse suduks (smog)? · 47. [1 p.] Mis põhjustab nn ,,New Yorgi" tüüpi sudu? · 48. [1 p.] Mis põhjustab nn ,,Los Angelese" tüüpi sudu? · 46. Sudu on suitsu ja muude lisandite tõttu mürgiseks muutunud udu, mis tekib saastunud õhus udu ja tuulevaikuse kaastoimel. · 47.Liiklustekkeline sudu. · 48. Fotokeemiline sudu. · 49. [1 p.] Mis on geoloogiline tsükkel? · 50. [1 p.] Mis on kontinentide triiv ja millega seda seletada? · 51. [1 p.] Kuidas tekivad settekivimid? · 49. Geoloogiline tsükkel on korduva iseloomuga geoloogiline aineringlus. · 50. Kontinentide triiv on nende omadus ajajooksul oma arengus asukohta muuta. See on seletatav maakera ehitusega, kus

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
190 allalaadimist
Trooja Sõda
17
doc

Trooja Sõda

ahhaia (kreeka) vürstidest kõige võimsam. Kuid kreeklaste hulgas oli veel mitmeid uljaid sangareid: Peleuse ja Thetise poeg väledajalgne Achilleus2, kelle ainus haavatav koht oli kand (siit ka mõiste Achilleuse kand ­ ainus nõrk koht), nupukas ja kõneosav Ithaka saare valitseja Odysseus jt. Pärast pikki ettevalmistusi kogunes Aulise sadamasse määratu armee, Homerose andmeil umbes 100 000 meest. Kuid jumalanna Artemis tekitas merel tuulevaikuse, et takistada kreeklaste laevastikul väljasõitu Aulisest. Ennustaja kuulutas, et Agamemnonil tuleb jumalannale ohverdada oma tütar IPHIGENEIA3. Lõpuks maabusid sõjamehed Trooja all 1186 laeval. Iphigenia ohverdamine Aulises. Pompei seinamaal. Arheoloogiamuuseum, Napoli. Ka Troojas polnud sangareist puudu. Parise vanem vend HEKTOR oli jõult ja vapruselt võrdne Achilleusega. Uljalt sõdis ka kõrgest soost troojalane AINEIAS4, kes hiljem kandis põlevast

Ajalugu → Ajalugu
84 allalaadimist
Optilised nähtused atmosfääris
44
docx

Optilised nähtused atmosfääris

Loojangueelse Päikese peegeldus siledalt järvepinnalt tundub sama hele kui horisondilähedane Päike ise. Laitmatult sile veepind on haruldane, vähimgi pinnavirvendus viib Päikese peegelkujutise laiali. Veidi tugevama tuulega on veepinnal näha loojuva või tõusva Päikese helkivat rada. Raja keskkoht on kõige heledam, mida kaugemale raja teljest, seda juhuslikumaks muutuvad heledad sähvatavad peegeldused. Kõige heledam on päikese raja see koht, kus näeksime Päikese peegeldust tuulevaikuse korral. Niisuguse raja tekkemehhanism on lihtne: päikesekiired peegelduvad vaatleja silma ainult lainetava veepinna sobiva orientatsiooniga kohtadelt, meile tumedana paistvailt veepinna kohtadelt peegeldub valgus mujale. Eriti madala Päikese ja veidi tugevama lainetuse korral on võimalik ka varjude teke veepinnal. Looduses võime kohata peegeldusi mujalgi kui veekogudel. Vihmamärgadel raagus puuokstel paiknevad peegeldused ümber okste vahelt paistva Kuu või Päikese.

Maateadus → Meteoroloogia ja klimatoloogia...
14 allalaadimist
Üldine meteoroloogia ja klimatoloogia
10
doc

Üldine meteoroloogia ja klimatoloogia

tuulise ilmaga. Sade kristallideta. 7. Stabiilsus. Sademed Tuult iseloomustavad: suund, kiirus, Kristalne härmatis (white frost) – tekib Lume-vee ekvivalent. puhangulisus, tuulte suunad külma ilmaga tuulevaikuse või nõrga Adiabaatilise protsessi mõiste. Värske lumi 10:1 (10 cm lund = 1 cm vett) tuulega , kui õhutemp on alla -7°. Tekib Adiabaatilise protsessi all mõistetakse Märg lumi – 6:1 (hiliskevadel ka 2:1) Beauforti skaala. sellist gaasi oleku muutust, mille juures Jugavoolud

Geograafia → Geoloogia
17 allalaadimist
Ökoloogia ja Keskkond 2011 a
22
doc

Ökoloogia ja Keskkond 2011 a.

atmosfäärisaastet. 60) Kuidas mõjutavad termaalsed inversioonid kohalikku õhusaastet? Termaalne inversioon tekitab linnades ja tööstuspiirkondades palju probleeme, kuna saasteained ei haju atmosfääris ära. Inversioonikiht takistab tõusvate õhuvoolude arengut ja seega õhu ventilatsiooni: näiteks suits ei saa kõrgemale tõusta maapinna lähedalt, kuna pole õhuvoolu, mis seda ära viiks ja segaks ülejäänud õhumassiga. Tuulevaikuse ja jahtumisel suureneva õhuniiskuse tõttu tekib sageli vine või udu, mis seguneb linna kohal saasteainetega ­ moodustub sudu. 61) Kirjelda geoloogilise aineringe väikest tsüklit. Geoloogilise aineringe puhul eristatakse väikest ja suurt tsüklit. Väike tsükkel on settekivimite ring ­ murenemine, edasikandumine, settimine, tihenemine ja taas settekivimeiks kivistumine. 62) Kirjelda geoloogilise aineringe suurt tsüklit.

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
22 allalaadimist
Meretranspordi geograafia
15
doc

Meretranspordi geograafia

tekkimise põhuseks on tavaliselt lainete peegeldumine järsult rannikult või sadamarajatistest. Seetõttu võibki neid eelkõige kohata sadamate lähistel ­ reididel ja eelsadamates. Regulaarsest tõusust ja mõõnast tekivad tõusu- ja mõõnalained, milledega peab iga meresõitja laevasõidu ohutuse tagamiseks arvestama. Ummiklainetus. Laineid võib esineda ka tuulevaikuses. Siis on tegemist ummiklainetusega, mis tekivad sadade miilide kaugusel möllava tormilainete ülekandumisest tuulevaikuse piirkonda. Lainetus võib tekkida ka maakoores tekkivate dünaamiliste protsesside tulemusena ­ maavärinad, vulkaanipursked. Nende tagajärel võivad tekkida kuni 18 meetrised järsuseinalised purustava jõuga lained, mille löögijõud küünib kuni 38 tonnini ühele ruutmeetrile. Tuuli, mis neid tekitavad, nimetatakse Vaikses ookeanis jaapanipäraselt tsunaamideks. Hoovused. Neid iseloomustab eelkõige suund ja kiirus

Merendus → Meretranspordi geograafia
6 allalaadimist
Konspekt - 10 klass
32
doc

Konspekt - 10 klass

Tristanist saab pärija ja nad soovitavad Marcil abielluda, et saada järeltulija- troonipärija. Marc ütleb, et abiellub neiuga, kelle kuldse juukse on pääsuke tema tuppa pillanud. Tristan saadetakse seda neidu otsima, veevood kannavad paadi Iirimaale. Otsitavaks osutub Iiri kuninganna tütar Isolde. Iirimaa on tuldsülitava lohe küüsis, Tristan tapab selle ja tal lubatakse Isolde kaasa vôtta. Kuninganna paneb kaasa armujooki Marci jaoks, et armastus kestaks kogu elu. Tuulevaikuse ajal merel tekib noortel janu ja Tristan ja Isolde joovad sellest, teadmata selle môjust. Nüüdsest peale kuuluvad nad elu lôpuni teineteisele. Isoldest saab Marci naine, kuid salajased kohtumised Tristaniga hoiavad nende armastuse kustumatuna. Tristan ja Isolde möistetakse surma, kuid neil ônnstub pögeneda. Elavad vabas looduses, kannatavad vaesust ja puudust. Lôpuks andestab Marc neile ja saadab Tristani maalt välja. Tristan

Kirjandus → Kirjandus
457 allalaadimist
Geoloogia eksam 2018
32
pdf

Geoloogia eksam 2018

● Mida märgivad Kuul heledad ja tumedad laigud? – Heledad laigud on mägismaa, tumedad on basaltsed “mered” ● Võrdle Kuu ja Maa vanust – Kuu on natuke noorem kui Maa. “ProtoMaa” aketsioon toimus ~4,56 miljardit aastat tagasi, Kuu ~4,55 miljandit ● Mis on geoid? Teoreetiline geomeetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täieliku tuulevaikuse korral ning asetseb risti loodjoonega või pind piki mida on Maa gravitatsioonivälja potentsiaal (külgetõmbejõud) muutumatu ● Maa magnetvälja tekkesituatsioon? Liikuv metall vedelas välistuumas ümber tahke sisetuuma indutseerib elektrivoolu, mis omakorda tekitab magnetvälja. ● Kui vana on vanim ookeaniline koor? 180-140 miljonit aastat ● Maa keskmine raadius? 6371 m

Maateadus → Geoloogia ja hüdrogeoloogia
37 allalaadimist
Meresõiduohutus ja laeva juhtimine
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Auramine intensiivistub õhu suhtelise niiskuse langemisel. Üldine ümbritseva temperatuuri langus kutsub esile suuremad kaod soojuskiirguse näol. Arktilisele kliimale annab erilise karmuse madalate temperatuuride kokku langemine tugeva tuulega. Mida suurem on tuule kiirus, seda tugevam on temperatuuri jahutav mõju. Näiteks on temperatuuril ­50C ja tuule juures 10 m/sek soojuskaotused samad kui ­230C ja tuulevaikuse korral. Eriti intensiivne (27 korda suurem kui õhu käes) on soojusvahetus vees. Negatiivne soojusbilanss saabub vee temperatuuril alla 33,30C. 77% Atlandi ookeani, 62% India ookeani ja 59% Vaikse ookeani vetest omavad temperatuuri alla 250C. Isegi troopilistes rajoonides on temperatuur veepinnal 29-300C. Seega toimub pidev soojuse ära andmine väliskeskkonnale, mis muutub suuremaks seoses sisemiste energiavarude kulumisega, kutsudes esile sisemise keha-temperatuuri languse

Merendus → Ohutus ja ohuteave
57 allalaadimist
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

Operatsioonide   ehk Latentne (peidetud) (6 aastane ­ Intiimsus või isolatsioon (noorem täiskasvanuiga) otsib kohustusi konkreetsete   operatsioonide puberteet)  see  on vastastikkuse teiste suhtes ja leiab need või kannatab läbikukkumise ja liigse tase Tegutsemise aeg 7­ 12 a. tuulevaikuse  aeg,  kuni  tormide enesesse süüvimise all. Armastuse periood. Laps   oskab   probleeme puhkemise eani. loogiliselt   arendada   ja   neid Generatiivsus, loovus või stagnatsioon (keskmine täiskasvanuiga) suunata,   määrates   neid   siin

Psühholoogia → Arengupsühholoogia
224 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun