........................................................8 1.2.2.2 Loodete energia puudused:.........................................................................................9 1.2.3 Laineenergia.......................................................................................................................9 1.3 Tuul............................................................................................................................................9 1.3.1 Tuuleenergia eelised:........................................................................................................10 1.4 Biokütus...................................................................................................................................10 1.4.1 Eestis perspektiivseimad energiakultuurid:......................................................................11 1.4.2 Biokütuse eelised:.............................................................................
Tuuleenergia tootmise plussid ja miinused. Pidevalt täienev tehnoloogia tõstab turbiinide kvaliteeti ning vähendab nende hinda. Tuulegeneraator kasutab elektrienergia tootmiseks puhast ja taastuvat looduslikku energiaallikat. Tuul ei saasta keskkonda ega lõpe otsa. Tuuleenergia tehnoloogia areneb kiiresti, turbiinid muutuvad odavamaks ja võimsamaks, sellest tulenevalt langeb taastuva energia abil toodetud elektri hind. Ja Euroopa on kogu selle tehnoloogia keskus. Vajadus puhta energia järele Traditsiooniline elektritootmismeetod tähendab seda, et energia saamiseks tuleb põletada kütust, seejärel paneb kuumusest tekkiv aur pöörlema turbiini, mis omakorda käivitab generaatori. Taoline tehnoloogia kasutab
.....................................................................................................................3 4. Olukord Eestis........................................................................................................................4 5. Olukord mujal maailmas........................................................................................................4 2 Tuuleenergia 1. Positiivsed küljed: · Tasuvamaid taastuvenergia liike; · Võrku lülitamisel ei teki mingeid suuri majanduslikke kahjusid; · Tootmine ei tekita saastet; · Samuti ei tekita kasvuhoonegaase (mille mõju keskkonnale on hävitav); · Erinevalt generaatorite ja koostootmisjaamade kütustest on tuul kõigile tasuta; · Tuul ei saasta keskkonda ega lõpe otsa; · Erinevalt päikesest on tuuleenergia saadaval ööpäevaringselt;
Järgnevad kolmelabalised käigukastita ja vahelduva kiirusega masinad. Kahelabalise, vertikaalse teljega jm haruldasemate lisanditega turbiinid on vähem levinud. Enamik turbiine on torni suhtes vastutuult esiosa on tuule suunas, masinaruum ja torn tagapool. Samas on olemas ka pärituult variante, mis tähendab, et tuul puhub läbi torni ja alles siis labadele. Tuuleenergia eelised: · erinevalt generaatorite ja koostootmisjaamade kütustest on tuul kõigile tasuta; · tuuleenergia on täna üks kiiremini tasuvamaid taastuvenergia liike; · erinevalt päikesest on tuuleenergia saadaval ööpäevaringselt; · võrreldes päikselahendustega on tuule süsteemide jõudlus suurem; · võrreldes hüdroenergia seadmetega suhteliselt lihtne paigaldamine. Vee- ehk hüdroenergia Tähtsaim taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas on hüdroenergia. Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist
osalenud inimesed on huvitatud päikeseenergiast, kui teadlikud nad on sellega seonduvast ning mida tuleks teha, et seda huvi veelgi kasvatada. Andmete kogumisel on kasutatud ankeetküsitluse meetodit. Analüüsimisel, hinnangute ning järelduste tegemisel aga statistilist meetodit. 4 1. Päikeseenergia 1.1. Päike Päike on meie Päikesesüsteemi heledaim Maalt nähtav täht. Päikese aktiivsustsükkel kestab umbes 11 aastat. On leitud, et aktiivsustsükli jooksul, aktiivsuse maksimumist kuni miinimumini, varieerub Päikese kiirguse tugevus umbes 0,1%. Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Seda kaugust nimetatakse astronoomiliseks ühikuks. Maa kaugus Päikesest ei muutu palju: periheelis ehk kõige lähemas punktis on see 147,1 miljonit km ja afeelis ehk kõige kaugemas punktis 152,1 miljonit km. [7] 1.2. Päikeseenergia iseloomustus
Asjatundjad kinnitavad, et kui tulevikus jõuavad päikeseenergia hinnad elektrihinnaga samale tasemele, suurenevad veelgi nii huvi kui ka nõudlus päikesepaneelide järele. Kuigi päikeseenergia kasutamine on keskkonnasäästlik ning toimib isegi Eesti tingimustes hästi, saab sageli takistuseks päikesepaneelide kulukus, ent kogu maailmas töötatakse selles suunas et päikesepaneelid rohkem taskukohasemaks muutuksid. Eestis on praegusajal Päikese kiirgusenergiat kõige enam kasutatud majapidamisvee soojendamiseks suvekuudel (aprillist septembrini). Seda on rakendatud näiteks Vändra haiglas ja Keila SOS-lastekülas. Ilmselt üsna pea hakkavad päikeseenergiat sel moel kasutama ka kämpingud ja turismitalud, kus sooja vee tarve on üsna suur. Maasse salvestatud päikeseenergia arvel on soojuspumba abil võimalik aasta ringi kütta elumaju ka see kaudne päikeseküte on Eestis küllalt hästi levinud. Niiviisi tuleb soe majja
1) Ebatraditsioonilise nafta (non-conventional oils) all mõeldakse peamiselt naftaliivasid (oil sands) ning põlevikivi (oil shale). Mõlema puhul on probleemiks see, et nendest nafta kättesaamine on üsna kulukas ning ka keskkonda reostav. Kuid nafta kõrgustesse tõusnud hind teeb ka need projektid rahaliselt atraktiivsemaks. 2) Alternatiivenergia puhul otsitakse naftale alternatiive energia hankimiseks. Siia alla kuuluvad: biokütused, päikeseenergia, tuuleenergia, maaküte jne. See on väga kiiresti arenev valdkond, kuid näiteks tuule- ja päikeseenergia lahenduste arengut on piiranud nende kõrge hind. Kuid see on muutumas kahe teguri tõttu - esiteks on nafta kõrge hinnatase muutnud nende suhtelist hinnataset kättesaadavamaks ning teiseks on tehnoloogilise innovatsiooni abil suudetud nii tuule- kui päikeseenergia kasutamist muuta efektiivsemaks.
langusega. 6(113) Villu Vares Energia ja keskkond Elektri tootmisel on põlevkivi osatähtsus ülisuur ja viimastel aastakümnetel on põlevkivielekter moodustanud 90 99,5% kogu tarbitavast elektrist. Nagu näitab järgnev joonis (vt Joonis 1 .4), on Eestist elektrit väga olulisel määral ka eksporditud. Alates aastast 2010 on hakanud suurenema puitkütuste ja tuuleenergia baasil toodetava elektri osatähtsus, mis vähendab mõnevõrra põlevkivielektri osatätsust. Energiasektori seisukohalt on oluline ka see, kus ja mis otstarbel energiat Eestis vajatakse. Lisaks elektritarbimisele majandusharude kaupa (vt Joonis 1 .5) pakub huvi ka soojustarbimine majandusharude kaupa (vt Joonis 1 .6). TWh Joonis 1.2 Elektri tootmine maailmas tootmisviisi ja energiaallikate kaupa ajavahemikus 19712007 TWh aastas
Kõik kommentaarid