Tuuleenergia kasutamine, selle koht maailma ja Eesti majanduses. (0)

TUULEENERGIA  
KASUTAMISE ARENG, 
KOHT EESTI JA MAAILMA 
ENERGIAMAJANDUSES .
 
 
MIS ON TUULEENERGIA?
• Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks 
või elektrienergiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskid e. 
tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid.
• Tuuleenergia kui  alternatiiv  fossiilsetele kütustele on taastuv, laialdaselt levinud ja puhas. 
Tuuleenergia ei tooda kasvuhoonegaase ning koormab energiat vähem kui teised energiaallikad.
 
 
AJALUGU
• Mehaanilise energia saamiseks:
• Purjepaadid ja -laevad on kasutanud tuuleenergiat 
tuhandeid aastaid ja  arhitektid  on sama kaua  tuult  
majades  loomuliku ventilatsioonina kasutanud. Kreeka 
insener  Heroni  tuulikut 1. sajandist kasutati esimesena 
teadaolevalt selleks, et masinat tööle panna. Veel 20. 
sajandi alguses olid Eestis tuuleveskid väga levinud.
 
 
•  Elektrienergia  saamiseks - kelle abil ja kuidas 
arenes välja
• 1887 - Šoti  akadeemik James Blyth - riidest tuuleturbiin 
akude laadimiseks.
• 1888 - USA leiutaja Charles Bush  - tuulegeneraator, mis 
varustas energiaga tema kodu ja laboratooriumi.
• 1890 - Taani teadlane ja leiutaja Poul la Cour - ehitas 
tuuleturbiine, et toota vesinikku ja hapnikku.
• 1920 - firmad Parris-Dunn ja  Jacobs Wind - hakkasid 
tootma  ühe -kuni kolmevatiseid tuulegeneraatoreid.
• 1920 - prantslane  Georges Darrieus - ehitas esimese 
vertikaaltelhega tuuleturbiini.
• 1956 - la Couri õpilane Johannes Juul - ehitas 200kW 
kolme labaga  turbiini .
• 1970 - hakati tuulegeneraatoreid suuremas mahus 
tootma, kui oli  naftakriis .
 
 
TUULEENERGIA MAJANDUS
• Maailmas kasutatakse põhliselt meres 
paiknevaid avamere tuuleparke, kuna mandri 
tuulisemad piirkonnad, kuhu oleks mõttekas 
suuremaid tuuleparke ehitada, on enamasti 
muude objektide all kinni. Kui leidukski ruumi, 
siis ainult väiksematele parkidele. Tuulikute 
üldvõimsus on tõusnud 3-5 MWni. Hoogsalt on 
edenenud ka väikeste 5-20 kW tuulikute 
arendamine ja kasutamine majapidamistes.
• 2011. aasta lõpuks oli elektrituulikute 
koguvõimsus kõige suurem Hiinas - (62,36 
GW), järgnesid USA (46,92 GW) ja Saksamaa 
(29.06 GW)
 
 
TUULEENERGIA EESTIS
• Ajavahemikus 1997 kuni 2001 töötas Eestis üks 
tuulegeneraator. Tahkuna tuulegeneraator jäeti 
seisma, kuna polnud raha seda käigus hoida. 
Aastas vajanuks tuulik  1917-2556 eurot. Paraku 
ei ole tuuleenergia ilma dotatsioonideta või 
muude abimeetmeteta (nt kohustuslik toodetud 
energia kokkuost  erihinnaga, samuti 
tuulevaikuse puhuks alternatiivse reservõimsuse 
pakkumise nõude puudumine) 
konkurentsivõimeline. Selliste energiatootmise 
viiside toetamiseks kehtestati Eestis 
taastuvenergia tasu, mida arvestatakse igalt 
tarbitud kilovatt-tunnilt, sõltumata selle 
tootmisviisist.
 
 
MÕJU KESKKONNALE
• Tuuleenergia mõju keskkonnale on 
suhteliselt väike võrreldes traditsiooniliste 
energiatootmisallikatega. Olulisemateks 
mõjudeks on visuaalne ja mürareostus, 
samuti ulatuslike alade (sh loodusmaastike) 
hõlvamine tehnorajatistega ning suhteliselt 
suur materjali ja  energiakulu tuulikute 
rajamiseks ja hooldamiseks.
• Energia, mis pannakse uue 
tuuleelektrijaama tootmisesse ja transporti, 
on võrdne energiaga, mida jaam toodab 
mõne  kuuga .
 
 
Kasutatud kirjandus/veebilehed:
Vikipeedia
Google 
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8