.....Keskkool .... 11.klass Tuulegeneraatorid Referaat juhendaja:.......... .......2008 Sisukord sissejuhatus...............................................................3 ajalugu........................................................................4 kuidas töötab tuulegeneraator.................................5 kasutatud kirjandus...................................................7 Sissejuhatus Tuuleenergia on mehhanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste
Tuuleenergia Ajalugu Tuuleenergiat on inimene rakendanud aastatuhandeid. Veel 20. sajandi alguses olid Eestis tuuleveskid väga levinud. Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli naftakriis. Pärast seda on vastav tehnika kiiresti arenenud. Praeguse tehnoloogia baasil ei ole otstarbekas rajada tuulegeneraatoreid piirkondadesse, kus tuule keskmine kiirus on alla 6 meetri sekundis. Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal. Tuuliku võimsus oli 150 kW. Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis; tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja ViruNigula. Üldine Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid.
Tuuleenergia Kust üldse tuuleenergia tuleb? Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast. Taanis aga saadakse tuule abil tervelt 19% riigi elektrienergiast. Palju
hiljem kasutada veejõujaamas). Mõlemal juhul läheb muundamisel energiat kaduma. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA-s, Taanis, Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulikupark asub Californias, kus töötab ligi 14 000 tuulikut.Need on ühendatud ühtsesse energiavõrku, tootes kokku 1,2% California osariigi elektrienergiast. Kahjuks mõjutavad ka tuulikud keskkonda, tekitades müra ja takistades lindude lendu. Arvatakse ka, et tuulegeneraatorid rikuvad maastikupilti. Mõjude leevendamiseks on tuulikute müratase muudetud reguleeritavaks ja püütud tuulikuid disainida selliselt, et nad paremini maastikupilti sobiksid. ELEKTRIENERGIA TOOTMINE VEE ABIL Ka vee abil saab elektrit toota. Veest energia tootmine loodusele väga palju kahju ei tekita. Hüdroelektrijaamad rikuvad looduse ilmet, kuid vähem kui põlevkivi kaevandused. Samas ei levi hüdroenergiat tootes loodusesse saasteaineid ning vesi on taastuv energiaallikas
Ka on lainete energia kasutamise võimalus ajaliselt väga ebaühtlane. Energeetikas lainete energia kasutamine olulist osa ei oma. Tavaliselt kasutatakse merel või väikesaartel olevate väikese võimsusega objektide varustamiseks koostöös elektriakumulaatoritega. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast. Taanis aga saadakse tuule abil tervelt 19% riigi elektrienergiast
Tuuleenergia kasutamisel tekib alati küsimus, mis saab tuulevaiksel perioodil, kui tuulikud ei tööta. Mõistlik on tuuleenergia siduda võimalikult paindlikku elektrivõrku, kus tuulevaikuse ajal kasutatakse teiste elektrijaamade toodangut. Teine võimalus on elektrienergia salvestada ja kasutada seda siis, kui energiatarve suureneb. Kahjuks mõjutavad ka tuulikud keskkonda, tekitades müra ja takistades lindude lendu. Arvatakse ka, et tuulegeneraatorid rikuvad maastikupilti. Mõjude leevendamiseks on tuulikute müratase muudetud reguleeritavaks ja püütud tuulikuid disainida selliselt, et nad paremini maastikupilti sobiksid. BIOMASSI JA GEOTERMAALENERGIA Biomassi all mõeldakse tavaliselt materjali , mida energia saamiseks põletatakse või kääritakse. Bioenergiat saab toota biomassist, orgaaniliste ainete, näiteks puidu või põllumajandusjääkide (põhu) põletamisel
TUULEENERGIA Mirjam Vesi MT-3 Tuuleenergia Tuuleenergia on üks taastuvaist energiaallikaist. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Ajalugu 1887-1888. aasta talvel ehitas Charles F. Brush esimese elektrit tootva tuulegeneraatori. Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli naftakriis 1991. alustas tööd esimene avamere tuulepark Esimene tuulegeneraator Elektrituulikute liigid Eristatakse üld- ja eriotstarbelisi tuulegeneraatoreid. Eriotstarbelised tuulegeneraatorid võivad olla kohandatud jahvatamiseks, aku laadimiseks,vee magestamiseks, tõstmiseks või pumpamiseks.
Tuul on rikkalik energiallikas ja tuuleenergiast on saanud praeguseks tõsiseltvõetav alternatiiv keskkonnakahjulikule fossiilkütusele. Tuuleenergia kasutuselevõtt aitab võidelda kliimamuutustega, kuna tänu sellele saab vähendada õhku paiskuvate kasvuhoonegaaside hulka. See on juba päris populaarne, näiteks 2008. aastal suudeti hoiduda Euroopa Liidu riikides tuuleenergia abil 91 miljonist tonnist CO2 paiskumisest õhku. Pilt 1. Tuulegeneraatorid. https://fp.lhv.ee/images/files/tuulik.jpg Ajalugu Tuuleenergiat on inimene kasutanud aastatuhandeid. On teada, et esimesena kasutasid tuuleenegiat Egpitlased, umbes 5000 aastat tagasi. Sel ajal kasutati tuult laevapurjedes Niiluse ühelt kaldalt teisele sõitmiseks. Esimene tuuleveski ehitati Babüloonias umbes 2000 eKr. Tuulegeneraatorid muutusid populaarseks 1970. aastatel, kui maailmas levis naftakriis, sest see sundis tuuleenergia kasutamisele uuesti mõtlema
Kõik kommentaarid